Jälle on käes meie postkontor saade ja läheb lahti lauüks kaks kolm. Nii nüüd on meil hästi palju terve ERR-i, suur kui kirju. Sina ja mina alustanud, meile on saatnud väga ilusa pildi Piret, kes elab Tallinnas. Tere hommik. Eelmisel korral tegite te päris valesti, sest akvaariumis käivad elusad kalad. Akvaariumisse pannakse vesi ja akvaariumit ei visata kaevu. Wonjui. Kuidas sa kohe selle peale ma ütlesin sulle juba ammu seda mäletad? Ja näed, Piret on meile joonistanud kaks varianti. Ühel poolel on õige, et kalad on ilusti akvaariumis vee sees, kalatoidupurk on ka veel kõrval ja teine pilt on vale, et kaladel ilma veeta ja me panime soola, kalu sinna. Kilu oline jah. Tegelikult ei pandas, oh sind küll. Muidugi aitäh sulle, Piret, aga minul on ka minule, vaata, mul oli üks pilk ja selle pildi saatnud, Cristiano, ja vaata, siin oled sina see pika kaelaga ja punase salliga. Sina, sina oled, näed pruuni Sollija pruuniga. Koerad veel, kuule, mul on need kohe pese, mõtlesin kui sul on ju seal köha ja nohu kaela peale köha ja on Joimin, need jookseb seal nii, vaata. Samas on mul kõrge kontsaga kingad jalas. Ei ole, need on uisud, uisud muidugi meelele järve peal uisutamine. Ja vaata, siin on mingi, mis siin. Maja vist ei, siinse liivakast, millega me liiva puistasin sinna jääma ja aitäh sulle, Kristjan. Veel on meile väga ilusad pildi saatnud helis kuus ja tema kirjutatud, et uisutada saab pakasega. Mina oskasin sinuga ju mina küll pakasega, aga mina uisutasin hoopis sinuga ju? Pakas kusagil. Huvitav, kes see pakane on, siis uurime järgi, Mullen ärk raamatultuurimi pärast temal veel ilusa pildiga joonistanud päkapiku mütsidega ja meie uisutame, näed. Meil on päkapiku mütsi käes hommilal, Nigul nimed on peale kirjutatud, ruuduline maja ka, väga ilus pilt. Ongi aitäh, aitäh sulle, aga minul kaadris mullon, kuule Sandral ja Marikilt pildid ja kiri. Niimoodi kaadris ühe pildi peal on, pildi peal on homme Mikk, vaatasin öö ei ole, ei ole, ei ole, ei ole. Vaata kui on väga sinine, siis on vesi. Aga kui on natukene helesinine, siis on jää. Ahaa. Pildil mäletamisel, kui me läksime uisutama jooja ei saanud uisutada, sest jää oli nõrk. Muidugi on see sinu süü, mäletad, eks ju? Ei olnud sinu süü, oli sina, tulid minu sööja seltsi natuke, aga vaata vaarid, pilves ööd, venitame lühemaks või õigemini lükkame ööd lühemaks. Päeva venitame pikemaks, Need päev, natukene veniv kana ja selle koha pealt ide natuke veninud, jah. Aga muidu muidu eriti venivad kiri on ka. Tere hommik. Me arvame, et nägite asjata vaeva. Asi on tegelikult vist nii, et päev hakkab varsti ise pisitasa pikemaks minema ja öö jääb siis iseenesest lühemaks. Näed, meie mõtlesime, et peab venitama päeva. Naljakas see juhtub nii, et kusagil pööripäeva paiku, lisasi pööripäeval, mis asi see pööripäev on? Öeldakse päev kätte, pööratakse tagurpidi, jõi, siis võetakse päev kätte, pööratakse hoopis teistpidi suust nime ja ootan juba väga koolivaheaega, sest siis saame minna maale vanaema juurde. Aga veel rohkem ootame lund. No nüüd on juba natukene, natukene on ja veel rohkem, ootame. Jõuluvana. Tegelikult on niimoodi, et praegu on juba jõuluvana on juba käinud ja juba kuused on ka toas ja jõululäheb täna mitmes. Täna, mis meil täna on juba väga palju on meil muidugi tegelikult oled juba käinud ja on sul mõni kiri veel ja, ja siis on veel meile veel saatnud ilusa pildi Mik müraus pikkasilos Valgamaal, tema on kaanele joonistanud, aa näed, ja veel juurde kirjutanud, tohib jääle minna? Siin Me uisutama vaatage suured uisud, mul kaks jää ja 18 sentimeetrit paks ja teisel pool on, ei tohi jääle minna, seen üks sent ja, ja näed mina uppungi siin natukene, jalad on, lõbu ei uppuja, siis õmblesin ka talisupleja, näed veel, hüüan, appimik, sina tood mulle appi ja ma teen seal sooja vett. See vesi oli külm ja siis ma suplesin. Aga minul oli Tartule aitäh, aitäh. Mul on kiri. See kiri on tulnud. Teatrisse tulnud veel ei tea, jaga kohe, loeme seal ära. Tere hommik, olin haige, magasin hommikul kaua. Ema lindistas teie lood, nii kuulasime neid hiljem ka vennad kuulasid, kui koolist koju tulid. Ma ei teadnud, milline akvaarium, käisime linnas Reti poes, seal kutsude toit, mänguasjad ja kalad, akvaariumid nüüd oskama teele joonistada ja tean, et akvaarium kalade väike kodu. Aga jää peal käimisest arvasin poistega, et nädal aega peaks küll külma olema, enne kui tohib peale minna. Kuuled, ema ei luba ka meid tiigi peale varem päeva pikemaks venitamine, heli õnnestub kunagi. Lihtsalt peab ära ootama, kui päev hakkab ise pikemaks minema. Jah, me saime ise ka sellest aru, muidugi päeva küll ei saa sellepärast aru, et ma sulle ütlesin seda. Mina kirjutasin sulle. No muidugi olid, on ka ju väga ilusat peale, eile soovitakse häid pühi, aitäh. Ja vaata, Kerstin saatnud selle neile Kerstile ise nelja aastane ja näed, siin on kõik vennad-õed, Kerstin, Reimo, Risto ja ema-isa, aitäh teile, soovime Certinile saatel haigele, siis saa ruttu-ruttu tervest või loodame, riba olete terved. Veel on meile pikka kirja saatnud Kadri Raudvere, äkki seal Võrumaal. Tere hommi, Amik. Harjumaa on sihuke asi, kus on vesi ja vee sees on kalad. Iga kord ei pea sinna just kalu panema. Minul on ka akvaarium. Aga mina ei hoia seal kalu, vaid oma väikest, paksu ja väga ilusat müri. Siga. Rossud Losu jorsu. Osata kutsub teda roosaks, vaata kui ilus nimi. Kui ta ette panna ujub ka tema. Ja akvaariumis ei seisa isegi vee peal. Eliisa varvaste kreemjas ja iso hõsa meriseaga sarnaseid suurtes akvaariumites hoitakse suuri kalu, kuhu hom ja miks sisse mahuvad. Ja ma olen koolis akvaarium oli tervelt. Seitsmel ei riku. Mina nägin, et oli kohe selline selline pöidlasuurune Mariupoli, sina ilusti mahtusid sinna sisse ja, ja, aga minule on kaks värvilist pilti, mis on tehtud, jätsin tehtud nagu pesi värvi stiilis, pesi värvi stiilis ja vaatasin suured varjump. Akvaarium akvaariumis. Kalad selle pildi on saatnud. Teate, see pildi on saatnud meile. Helen on seitsmeaastane ja soovin teile palju häid pühi ja igasuguseid toredaid asju. Veel on meile väga ilus akvaariumi pildi Kaidi seitsme aastane joonistanud, tema elab Pärnumaal, suur aitäh sulle. See kiri on meile saatnud mari, tema on meile, soovib häid jõule, hommik ja ka väga ilus akvaariumi pildi joonistanud. Nii, aga nüüd, aga nüüd, aga meil väga kiire, sellepärast et me hakkame kohe loosima loosima. See mulle väga meeldib nii. Korvi korvi, niimoodi, nii, kes, kes kes valib, mina valin, teeme nii, et mina valin ja mina panen endale salli silme ette. Lase sul hambad kinni. Ma olen õrn, silme ette tuleb panna imede nonii. Liitlane käsisega Rehni, paneme siia korvi niimoodi. Otsime selle kirja, palun võta see kiri ja selle kiri on tulnud keelevari esimene auhind, keele varile. Palju õnne sulle teele ja midagi ei näe, nii. Moliit. Kiri, palun. Teine kiri. Teine auhind läks trein eelmile, Triin hermele on, mina tahan, olid loosida. Tahad kalur alles all, siia ma alul ümber kõhu, seome sulle ümber kõrvade, nii et sa ei kuule mitte midagi niimoodi. Hästi tugev sõlm peale bit. Nii kuule e kõvasti ka ei tohi tõmmata selle pea otsinud kiri, see hoog. Selle auhinna on saanud Sandro ja Maarit jäätsa, kes elavad puiesteel Tallinnas, laus ekspadema, vele pareeledasid vasakust nurgast alune. Nii. Kogu selle on saanud Jaan kond. Nüüd on meil siis kõik loositud ja nüüd kihutame ruttu auhindu ära saatma ja sest lapsed ootavad ju auhindu. Lapsed, teie kirjutage, joonistage meile jälle. Meie aadress on Tallinn, Gonsiori 21 hommik, Jamiku lood, kohtumiseni. Kohtumiseni.
