Tere, Kaia, tere. Selle nädala lapsesu saates räägib väike tüdruk Kaia oma elust-olust ja. Me oleme juba kuulda saanud üht-teist sellest lasteaiast, mille nimi on kelluke, kus Kaia käib ja siis tema kodust ja siis muusikakoolist ja täna räägime Gaia suvekodust, aga veel tuleb öelda seda, et Kaia on Rapla tüdruk. Ja elukoht on Rapla linnakeses ja all. Aga suvekodu on. Ja millal siis teie peresse suvekodusse sõidu aeg tavaliselt kätte jõuab? Ka siis, kui on, siis kui lund pole enam ja ja kui hakkab kevad juba tulema. Jah, kõigepealt lähme natuke vaatama ja teeme korda seal ja ehis, lähme. No mina mäletan oma lapsepõlvest, et alati oli kõige põnevam just nimelt see esimene vaatama sõit seepärast pikka talvist lahusolekut, et selline ärevus oli hinges ka kui rongiga tuleb sõita, kas tasub siis jaamast kaugel see suvemaja? Mitte eriti kaugel talvel ei saa lihtsalt olla sellel väike maja ja seal juba lagunud mõned asjad ja siis mis on sinu esimesed käigud, kui te olete kohale jõudnud siis ma jooksen koheselt tee pealt sinna maja juurde, siis läen uksest sisse ja siis vaatan tuppa ja kõik on niisugune nagu eelmisel suureme, emaga käisime seal aga külmumist kyll siis tavaliselt puid lõhkuma ja soojaks tegema ja siis saab seal alles asja teha. Kui ahi on juba küdema pandud või pliit siis laod naised välja, siis hakkan seal harjuma juba. Ja kui natuke ikka juba soojem on, siis on õdusam jah, angel vihma ja vaatan naabreid seal kõrval ja natuke räägin nendega ja tulen tagasi ja. Ja vanemad teevad selle laiatöid esimesi. Lähvad vaatavad kuuri ja sauna ja. Siis on meil seal maasikaid on ja herneid on ja ja murulauku sibulat ikka, kes need naabritel seal on seal lapsi ka kell kaks tüdrukut, aga minust vanemad. Ja nemad elavadki seal, siis räägid nendega kõik pikad jutud ära, sest kaua lahus oldud. Ja räägin kell millele mängima hakkame õues ja kas seal on mingi väike veekogu ka kuskil küll. Õnneks väike niisugune järv. Mõnikord ma olen seal käinud siis juba suvel. Suvel. Aga kevadel, kui teil see esimene käik on, kas siis lipad järve juurde ka? Aga kas selle poolest ei ole maal põnev hetk, ütleme kui suuremates kohtades seal on lumi juba ammuilma ära sulanud ja sa oled unustanud isegi juba sellega, mis nägu see lumi ja lähed näiteks oma maa koduesimest korda üle vaatama. Juba päris kevad on ammuilma käes, äkki avastad kuskilt mõne pisikese lumehange? No ma ei tea, võib-olla mõnikord Kellist aastal ja kus ei ole palju käidudega tammutute lihtsalt jõudnud ära sulada. Äike ei ole, sinna ei paista. Et meil maakodusse eriti paistab päike, sellepärast seal hoovis on üks hästi suur kuusk, kes varjab päikese ära. Nii et kui tahad päikest saada, siis pead hoovist välja minema. Natuke kaugemale jäänud. See kuuskil ühest küljest varjab selle päikese ära, aga teisest küljest on vist põnev, selline salapärane kuusk on üldse üks salapärane puu. Kas sulle ei tundu? Olen küll, kellel hästi paju, palju oksi ja siis keegi võiks olla ukse taga olla ja. Keegi võiks küll olla. Jah või väike orav, näoga mõni hea nõid. Nendega võib olla küll. Oled ka mõnikord niisugune asjade väljamõtleja tüdruk ja juhtumuste ja tegelaste näiteks kasvõi sealmaal. Lelles suurekuu sees. Natukene ja seal Helles, oled sa siis suvi läbi? Jah, seal on üks väike koht, kus me saame mängida, on hästi palju lukus ja äike laudja. Õues ei maja siis paja otsas, kohe niisugune väike veranda, tihe suvel me oleme sõbrannadega. Selle suveni on veel natuke aega, aga ta tuleb täiesti kindlalt nii, nagu ta alati on tulnud ja sellega me täna oma saate. Lõpetame ja kohtume jälle homme hommikul saksa suusatas. Kohtumiseni. Poogen. Valgel toome hõõretoole sfääreile vaarmutt, vaba Hurbetaablevi, kurgi vao. Pilvedel anonüümsena rõõmsa lambakarjakuul joo hõbedaga tonni pikk-pikk-pikk Sämmar. Natukene kurb on vanavanaema juurde. Et kui aknabändi kullerkupp. Mada toomingas, näe, hakkab pudenema toone, kukeke pooled poolest säärest lahti laseb, iit, uurib, uurib vanaema. Vipsike iroos.
