Mõtiskleme mõtiskleme, mehed, mehed, mõtiskleme. Tere, lapsed, tere, lapsed. Mina, mina loodan, ma räägin täna niipidi. Ma loodan, et on täna kogunenud televiisori ette kõik lapsed,  kellele meeldib loodus. Jah, sellepärast, et nagu te näete, on meil täna üks väga  tore külaline. Mina palusin meie saatesse täna tulla Val Rajasaar  loodusemees sest et meil on timmuga tekkinud selline  diskussioon või üks päev me siin arutasime,  et kuidas ikkagi linnud ja loomad sellises Eesti talves,  mis võib teinekord ju olla väga karm, kuidas nad ikkagi  sinna hakkama saavad? See on väga hea teema, sellepärast et ja,  ja loomulikult lastel tekitab see alati palju küsimusi. Ja sellest on ka väga huvitav rääkida. Me toitma, no vaat toitmisega on selline lugu,  et see on natuke keerulisem. Aga kõigepealt me peame teadma, millised meie linnud näiteks  üldse talvel. Meil siin metsas elavad sest üldse mitte kõik ei jää ju  talveks meile siia osa on ju rändlinnud ja nemad siis,  kui talv tuleb ja toitu vähemaks jääb, siis nemad lendavad  hoopis lõunamaale kus on rohkem süüa, ega  siis külma pärast nad ei lähegi nii väga ära,  aga toit saab otsa, see tähendab, putukad lähevad talveunne. Ja, ja siis neil pole süüa, siis nad lähevad lõuna poole,  kus putukad ei maga talvel. Vot, aga need linnud, kes talveks meile siia jäävad,  nemad leiavad talvel süüa küll, sest muidu nad ju peaksid  ära lendama. Nad ei lenda ära ja nad on nii kavalad, et nad talvel söövad  näiteks hoopis ainult seemneid. Või, või puude pungasid. Ja, ja siis, kui suvi jälle tuleb, siis hakkavad putukaid sööma. Kuule, kuule, kuule tead mis mul ma nägin siin telemajas liikudes,  et üks Liblikas oli akna vahel, ta ei olnud läinud ära. Ja liblikatega on niimoodi, et osa liplikaid,  muuseas, tegelikult ka lendab lõunamaale,  aga need on vähesed ja liblika. Liblikad, mõned lendavad lõunamaale. Aga aga enamus liblikad ikkagi lähevad talveunne  ja lihtsalt telemajas on akna vahel võib-olla  nii soe, et päris magama ei olnud jäänud  siis et ta nagu oli natuke unine, käisin si,  tasakaal on hea mõte, siis, siis ta saab rahu ja. Aga sa rääkisid siin nendest siis noh, ütleme,  räägime siis praegu lindudest, et kes jäävad siia  ja söövad seemneid ja, ja pungi, aga et timuga meil oli  ka siin arutelu, et mina olen kuulnud, et tegelikult näiteks  ma käin kuskil pargis, talvel või järve ääres  või kuskil jõe ääres ja ma näen, et visatakse saia  ja leiba, lapsed koos vanematega. Et kuidas selle noh, laiemas laastus ka,  kuidas selle lindude toitmisega ikkagi talvel on,  kas seda tohib teha või seda ei tohi teha? Ja sellega on nüüd niisugune lugu, et et need linnud,  kes elavad vee peal veelinnud nagu luiged,  pardid, haned, vaerad ja vaerad, on ka ühed pardid,  kes elavad. Kas sa teadsid, Mikk alet vaeras on? Parti, ma teadsin, aga ma ei teadnud, et sina seda tead,  Ma tean palju asju. Aga suur osa nendest veelindudest on sellised,  kes peavad talvel ka lõunasse lendama, sest kui jää tuleb  veekogude peale ja nemad osa veelinde ei oska sukelduda. Ja siis nemad peavad sealt madalas vees saama veetaimi  veepõhjast ja kui jää tuleb peale, siis nad ei saa neid kätte,  nemad peavad lõunasse lendama. Ja kui neile siis inimesed süüa annavad,  sügisel, siis kui nad peaksid taipama, ära minna õigel ajal  siis nad vaatavad, et süüa on küll ja jäävad siia  ja kui jää tuleb, siis nad on täitsa hädas,  nii et veelinde kuskil mere ääres või, või jõe ääres,  tegelikult sügisel ei tohiks toita aga pisikesi linde nagu tihased,  leevikesed. Rohevindid ja, ja siisikesed, kes meil käivad  linnusöögimajade juures söömas. Linnusöögimajakesi on ju inimesed ikka pannud,  pannud akna alla, et sealt on tore ju linde vaadata talvel ja,  ja väikseid linnukesi talvel võib küll sööta seemnetega ja,  ja pekiga seapekki riputatakse tihastele nööri otsa. Aga selle toiduga on selline lugu, et see peab täiesti mage olema,  seal ei tohi üldse sool olla. Sooja isegi leib ja, ja sai ei ole tegelikult üldse õige toit,  see ikkagi täiesti magedad, päevalilleseemned  ja võib-olla pähklimoodi asja, neid, millel koort ei ole  ja ja tegelikult neid linnu toidusegusid müüakse poes kohe  ongi niisugune. Kiri on koti peal, et, et linnutoit talviseks lindude toitmiseks,  seal on igasugust segu, kaera on sinna pandud ja,  ja veel linaseemneid siis ja sellised toredad segud on  täitsa saadaval, ise võib ka kokku segada,  aga aga ei tohi soolane olla. See tähendab, et kui näiteks tahan pekki panna tihastele,  siis kindlasti tuleb meelde, et ei tohi olla soolapekk just  ja mitte mingil juhul. No aga näiteks lindudest me saime nüüd aru,  aga, aga. Eks loomad jah, loomad, näiteks mõni loom võiks ju minna  ka soojale maale nagu Poola või aga lähevad ki muuseas,  kes jah, näiteks nahkhiired. Nahkhiired lähevad Poola. Mitte kõik nahkhiired, ainult osa nahkhiireliike,  kes Eestis elavad. Just kes need on, kes jäävad ja, ja kuidas nende toitmisega  on karu karud, karud lähevad talve on karu,  lähevad aga. Kuule, kuule, aga miks karu talveunne läheb näiteks miks  hunt talveun ei lähe? Sellepärast, et karu on niisugune laisavõitu loom  ja ta ei viitsi lume rahmeldada eriti. Aga hundil on sellised peenemad pikemad jalad  ja sihvakam loom ja, ja väleloom ja tema saab talvel jänese  kätte küll, võib-olla mõnikord. Ja, ja siis, aga, aga need loomad, kes meil talvel siin  suured ka põdrad ja kitsed ja kes meil kõik elavad siin,  kes ei maga talve olnud. Noh tegelikult nemad saavad toidu kätte küll sellepärast et  et päriselt neile lisasööki vaja otseselt ei olegi. Sellepärast, et siis, kui inimesed seda ju ei teinud 10000  aastat tagasi ega siis loomi oli ju sama palju kui praegu  võib-olla et rohkemgi, sellepärast et linnasid ei olnud,  eks metsa oli rohkem ja, ja, ja said nad küll toidu kätte  ja hakkama. Aga näiteks sellised kombed nagu siin noh,  jõuludel ma tean, et paljud pered paljudel peredel on,  mina olen ka seda näiteks teinud, et et käiakse korraks metsas,  viiakse nendesse noh siis kuidas söögikohtadesse viiakse  midagi head paremat, kas see on siis lubatud  või see võib ka olla samamoodi nagu nende parkide toitmistega,  et see võib hoopis kahjulik olla. Ikka võib viia loomadele võib ikka toitu metsa viia,  niimoodi kord või paar ja natukene just jõulude paiku  näiteks mõnda sellisesse kohta, kus ei käi inimesed palju jalutamas. Aga see, mida jahimehed, kes on väga suured loodusesõbrad  ja loodushoidjad tegelikult ja hoolitsevad elukate eest väga palju. See on nende põhiline töö. Siis nendel on kohe sellised spetsiaalsed söödaplatsid  ja söödasõimed metsloomadele, kuhu nad siis viivad kartuleid ja,  ja heina ja teevad suvel selliseid okstest vihtasid,  nõgesevihtasid ja vaarika ja, ja puuokstest vihtasid,  mida nad riputavad üles talvel metsloomadele  ja see on nüüd selleks, mitte et loomadel süüa  nii väga vaja oleks, vaid see on selleks,  et loomad püsiksid kaugel metsas ja ei traaviks toitu  otsides talvel ringi ja ei satuks maanteede peale. Selle selle, see mure on väga oluline on ohtlik jahimeestel ja,  ja kui teed on libedad, siis võib-olla avariisid  ja igasuguseid asju. Et ja siis veel metsloomad tahavad talvel soola süüa. Loomad tahavad soola, loomad tahavad soolased linnud,  linn on oluline ja selleks on sellised, need on  ka spetsiaalsed sellised soolakivid, mida,  mida saavad jahimehed osta ja, ja siis viivad neid  ka kaugele metsa, panevad sellise puupalgi otsa,  kus siis lumi ja, ja vihm lahustavad seda soola,  see voolab mööda palki alla ja siis loomad saavad sealt seda lakkuda. See on kõik sellepärast, et talvel loomad ei saa vett kätte  ja nad peavad lund sööma. Ja kui te Lähete kooli kunagi, siis te saate teada,  mis asi on destilleeritud, vesi, see on see vesi,  kus pole sees mitte midagi muud peale vee. Täiesti puhas vesi, mida apteegis Segatakse näiteks ravimeid sellega ja selliseid asju täiesti  puhas vesi, seal pole mitte midagi muud sees  ja siis see viib loomadel ja ka inimesel,  kui inimene testileeritud vett tooks teatud vajalikud ained  kehast välja ja need on just sellised soolad spetsiaalselt  kokku segatud soolakive, siis viivad jahimehed  ka metsloomadele, et nad oma soola vajadusega. No aga veel, mis võib veel, näiteks kui lapsed on vanaema juures,  näiteks käivad siin nädalavahetusteti vanemate juures  või maal kusagil noh. Teha no loomulikult, palun mõnus pikutada siin. Et ma tahtsin küsida, et sa ütlesid, et ja kohe,  et sa ütlesid, et võib viia kartulit, heina näiteks kitse  tse toitmiseks ja Timmu, et kartulid, heina,  kas on veel mingeid asju, niisuguseid koduseid? Õunu näiteks õunu võib viia ja, aga saia leib  ka ei ole päris hea mõte, et see on rohkem koduloomatoit,  mis üle jääb, aga, aga siis näiteks kurgikoored,  võib-olla kartulikoored, apelsini, aga apelsini  ja sibulaga on teine lugu, apelsini sidrunid,  mandariine, nende koori ja sibulaid ja banaanikoori  ka ei maksa loomadele viia. Apelsinid ja, ja sibulad teevad seda, et nad  nii terava lõhnaga, et loomadel läheb haistmine natuke  paigast ära. Ja siis nad muutuvad ebakindlaks, nad ju haistmise kaudu  saavad kõige rohkem informatsiooni ohtudest. Tuleb viia lihtsaid, toita lihtsaid toitu aga mul on,  nagu tekkis kujutelm, kujutlus, pilt linnumajast,  et minul väiksel himul oleks ka oma linnumaja Linnusöögimajasid on väga lihtne teha käepärastest  vahenditest isegi vanast limonaadipudelist plastmasspudelist  saab teha linnusöögimajasid ja piimapakkidest  ja igasugustest asjadest. Neid õpetusi on palju, neid saab veel kogeda ta veebist ja,  ja igasugustest, mis sa kopletada, kogedada,  kogeda, kogeda, kogeldata jah, just. Ja siis saab sealt igasugu õpetusi. Ja nüüd muidugi väikeste lindude toitmisega. Me peame seda teadma, et kui lindude Väikeste lindude toitmisega alustada, siis seda võib teha  alles siis, kui lumi on maha tulnud ja ka maha jäänud. Enne ei maksa seda teha, las saavad ikka oma harjumus pärast  sööki ja, ja kevade poole, siis tuleb see toitmine ära lõpetada,  siis kui lumi ära sulab. Et nad ikkagi leiaksid kiiresti üles oma normaalse toidu,  eks ja läheksid oma metsa oma õigesse elukohta tagasi. Ja teine asi, mis on hästi oluline, et kui pisilinde talvel  toita siis see on väga suur vastutus. Linnu söögimaja ei tohi kunagi toidust tühi olla. Seda peab siis see inimene, kes selle toidumaja omanik on  vastutama selle eest, et kogu aeg oleks õige toit olemas. See on tegelikult väga oluline meelde jätta,  sest et võib-olla mõni noh, teinekord on nii,  et teed midagi ja siis unustada ära, aga näiteks teed üks  päev tuleb sul suur tuhin peale teed näiteks linnumaja paned  toidu sisse, ühel hetkel saab otsa ja siis peab olema 100  protsenti kindel, et seda peab hakkama täitma. Ja sest kujutage ette, kui väikene linn ärkab pakase öö  järel hommikul üles, tal on väga külm, sest toit on juba  kõhust kõik otsa saanud, kõik on külma peletamiseks ära  kasutatud ja siis ta teab, ma tean, selle maja juures on söögimaja,  ma saan kohe süüa ja siis, kui seal ei ole,  vot siis on paha, sellepärast et siis ta peab teise  söögimaja juurde lendamiseks palju rohkem jõudu kulutama  ja võib-olla see jõud saab üldse otsa, enne kui ta sinna Kuule kuule, aga see on nagu väikestel lindudel,  eks ole. Aga mis ma siis teen, kui luik,  minu limonaadimajja tuleb? Luik ei viitsi tulla vee pealt kaua. Aga kui tuleb mõni niisugune, no vares See on ju kõik puha looduslik lind, las ta käib veel hästi. Oluline on see, et kui tulevad mõned röövlinnud,  kes meil talvel elavad näiteks raudkull või värb kakk  ja püüab mõne väikse tihase sealt söögimaja juurest  siis see on ka täiesti normaalne. Ei tohi ära ajada röövlindu ega kullionu,  sellepärast et neid on tuhandeid kordi vähem. Tegelikult kui on tihaseid või leevikesi ja,  ja, ja see laps, kes toidab linde söögimajast,  siis mõni üksik, kes ainult näeb röövlindu. Ja see on nagu boonus, see on nagu preemia. Ma arvan, et ma saan lindude söötmisega hakkama ka,  ega ma siin kogu aeg ka ei lesi. Ja tead, Timmu muud oli üks mõte. Homme tulevad meile külla jälle teadusteatri tüdrukud,  mina arvan, et me võiksime proovida teha ise lindudele  vajaliku ja õige söögi. Ja aga aitäh, Malle, et sa tulid, me saime väga palju targemaks,  mina sain küll täna väga palju targemaks. Poisid poisid, kas teil tekk ka on või? No. Pane siia, padi, kas paneme siia padja peale? Ma panen silmad ka kinni, keeran teisi. Ja tööd ja tööd, head aega, lapsed.
