Kui keegi mängib Kellelegi siga teeb mõne seatembu või lausa sigaduse,  siis ega me seda heaks ei kiida. Ja kui me ütleme Kelgi kohta, et on siga,  siis on selles üsna karm hinnang selle isiku omadustele,  eeskätt aususele. Nii pole üksnes eesti keeles. Ka venelaste svina või sakslaste sein on sulaselged,  sõimusõnad. Itaallaste Borkost miks on see nii, et kristlikes riikides,  kus süüakse sealiha hea isuga on see loom samal ajal sõimusõnaks? Vastus on kaugetes maades ja ammustel aegadel seal mail,  kus sündis kunagi judaism, mille käsud, keelud pandi vanasse  testamenti anti Moosese raamatusse. Ju taismist arenes välja kristlus. Ja ehkki toidutabud enam ei kehti, siis kas sa näe,  paar 1000 aastat ei ole justkui miskit ja siga elab  jätkuvalt meie keeles ebameeldiva looma. Kuidas elab aga meie looduses metsades? Tammetõrud tänane menüü Natukene peale. Sööt on platsil valmis, mis meid täna ees ootab? Eks näis, istume siin pildistamisvarjes ja vaatame,  kas kas on hea päev ja tulevad mets, sead või,  või ei tule. Ettevalmistus kandis vilja, nad on kohal. Metssiga on meie looduse truu elanik juba mandri jää  taandumise järel. Vaid seitsmeteistkümnenda kuni 18. sajandi jahedam  kliimaperiood tõrjus mets ja Eesti aladelt lõuna poole. Alates 20.-st sajandist on Kärsninad vaatamata mõningatele  ebasoodsatele aegadele ja aastatele õnneks tagasi. Loodetavasti selleks, et jääda seaelu tundma õppimiseks  tuleb looma lähemalt vaadata. Selleks toome peategelase, Tartu Ülikooli zooloogiamuuseumi  eksponaatide hulgast tähelepanu keskmesse. Ma ütleksin, et ta on inimese sõber, esiteks sellepärast et  ta on siin Eestis tänu inimesele ainult sest ta on siia  liikunud ainult tänu inimesele seoses selle põllumajanduse a,  sest kui me lähme vaatame tema nii-öelda algset areaali,  siis siis selliseid looduslikke toitu, nagu seal tal  saadaval on, siin Eestis ei leidu. Järelikult on ta siia tulnud ainult tänu inimese  põllumajanduslikule tegevusele. Kui vaadata Eestis elavate metsloomade peale paigutame nad  justkui mõtteliselt mingisugusele skaalale,  et kas metssiga on tark loom, on ta nutikas,  isiklikult paneks kõige targemaks loomaks karu,  no see on muidugi natuke subjektiivne, eks  siis võib-olla hundi ja siis võib-olla järgi võikski tulla metssiga,  ma arvan. Sest metssiga on kahtlemata tark loom ja,  ja kui tal lastakse vanaks elada ja omada elukogemusi omada,  siis ta võib iga igasuguseid trikke ära teha. No näiteks jahimehed teavad, tihtipeale vana imis kõnnib  ümber puki ja, ja uurib, et kas, kas on keegi pukki läinud,  tunneb isegi need jäljed ära, uurib, kas keegi on sinna puki läinud,  nii et et see näitab, et ta ei ole sugugi rumal loom,  eks. Mis järjekorras nad praegu siia tulevad? Nagu sa näed, sealt esimesena paistavad kasetivähe ahed. Põrsad ehk siis noored loomad et see on täiesti tavapärane,  et noored loomad tulevad platsile esimesena,  vanemad kui targemad ja ettevaatlikumad jäävad platsis verva  kuulama ja nuusutama mõneks hetkeks ja liituvad  siis põrsastega, kui oht puudub. Miks nad niimoodi punti hoiavad, see on ka täiesti tavapärane,  et esialgu, kui nad veel platsile tulevad  ja ei ole kindlad, et olukord on turvaline  siis keegi ei taha jääda välimise serva,  kus, kus on ka alati suurem oht nagu. Kas siis küti saagiks langeda või kiskja poolt saada tabatud? Metsseakari on söödaplatsil esialgu ettevaatlik,  ajamöödudes saab nälg loomadest võitu ja  nii haugatakse juba julgemalt head ja paremat hamba alla. On med seal täpselt samasugused nagu inimesed,  muide. Niisuguste samast köbrukeste tempide köbrukesega,  nii nagu kõik muidu kõige sööjatel ikka on. Pea on tal niisugune hästi kiilukujuline,  selleks et tema elu õige elupaik on niisugune tihnikud,  paksud, tihnikud, pillirootihnikud, sellest sellise kiiluga  näete hea läbi joosta kiiresti läbi tehnikute  ja ka toitumise, muidu on ta väga inimese sarnane. Talvekuudel on see väga-väga lihtne, praktiliselt seesama toit,  mis inimene talle annab, kogu see lisasööt on tegelikult  domineeriti oma toidus. Sest ega kui maapind on külmanud, noo mis toitu ta kätte saab,  kärsast suurt abi ei ole enam siis eriti,  kui ta sügavalt külmanud on ja, ja, ja seetõttu talvel püsib  ta siin tõesti ainult inimese abil. Suvel on muidugi tema menüü palju rikkalikum on,  aga, aga kuna ta on jällegi inimese taoline toidusedelit,  siis ta tahab ikka sellist rammusamad toitu,  pähklikesi ja, ja selliseid noh, kartulit vilja. No mida ta muidu veel väga hea meelega võtab,  on loomne toit. Noh, vihmaussid tavaliselt kui inimesed on pahandanud,  et muru on üles tuhitud, siis tavaliselt on ta otsinud  vihmausse seal. Ja, ja ma olen ise leidnud teinekord tal maost  ka muti näiteks. Ja, ja mai põikka vastseid päris palju ja igast muid  selgrooksuta selgrootute vastseid, mis mullast leida võib. Kuidas metssead omavahel läbi saavad, ma pean silmas just  nooremad vanematega ja isased loomad emastega. Et see on läbi päevade ja läbi aja erineva,  nagu me siin täna näeme, on nad suhteliselt rahumeelsed,  et niisuguseid omavahel nügimisi ja kaklusmomente ei tule  peaaegu üldse ette. Aga on ka selliseid päevi, kui nad väga agressiivselt lähevad,  suuremad väiksemaid paremate söödakohtade juurest minema ja,  ja kui tuleb teine kari, siis, siis aetakse  ka teine kari minema. Kõige iseloomulikum asi sigade puhul üldse  ja ka metssigade puhul on loomulikult kärss,  millega tuhnitakse, on seda ka teada, et miks nad seda teevad. Kärss on väga efektiivne, muide kärss on tuus,  väga efektiivne. Kärs on kärsa on suurepärane haistmisvahend,  siin näete seda kärssa saab pöörata, siin on. Kui te nürite selle sea nüüd ära, siis siin kahel pool on  väga palju kõõluseid ja siin taga on sellised lihased,  nende lihaste abil saab ta seda kärssa igatpidi keerata  ja kärss on väga tugev. Muide aa on kaetud pealt niisuguse paksu,  tugeva salvestanud nahaga, see on suurepärane mullatöörist  pikk ja selline kärssi, selline pikk koon,  kus kihvad välja lubatud, seda annab kahele poole hästi manööverdada,  see on ka enesekaitseks väga efektiivne ja näiteks kui ta on  rünnanud jahimehi või kedagi, siis ta siis ta lööb seda  kihvaga niimoodi alt üles, üritab lüüa. Siia päris meiepoolsesse otsa nad veel ei kipu. Vahepeal tõstavad pead. Kas nad siis pidevalt peavad saavutama sellise kontrolli  ümbruse üle ja nad kahtlustavad, et miski on siinpool ka? Ja et kuna kuna inimesed käivadki siitpoolt platsi peale  ja kuna ka see varje on siinpool, siis nad ikkagi ikkagi  kahtlustavad midagi ja on tõenäoline, et nad aeg-ajalt  kuulevad meie Meie liigutusi siin ja ja siis nad on  ettevaatlikumad ja tulevad siiapoole serva alles kõige  viimases järjekorras, kui mujalt on sööt ära söödud. Miski neil nüüd. Andis mõista, et on õigem vist lahkuda, aga näed. Nagu päris ära kohe ei lähe. Et tõenäoliselt nad kuulsid siin ühte meie liigutust  ja ja läksid ettevaatus, sest platsi serva jäid sinna veel kuulatama. Aga paistab, et neil on kõhud üsna täis saanud  ja nad ei ei riski enam tagasitulekuga, et nad liiguvad ära sinna,  kaugemale puude vahele. Eesti looduskaitse seltsi ja looduskalendri eestvõttel  moodustatud aasta looma töögrupp valis 2015. aasta loomaks metssea. Valiku tegemisel polnud sel korral suuremaid vaidlusi,  sest metssiga seljatas konkurendid ülekaalukalt. Siga tegi endale suurt reklaami, suurt reklaami teeb ta sellega,  et et ta põldudel käib nosimas ja tekib,  tekitab sellega kahju. Põllumeestele samuti aedades ta käib, murusid,  pöörab ringi ja nüüd saabus Eestisse siis eelmisel aastal  Aafrika seakatk, nii et läbi selle on ta  ka endale tähelepanu lausa nõudma. Siga on ka solvuja, et, et ma ei olegi ühtegi teist looma  nii suurt solvujat kohanud kui metssiga,  et, et kui teda on toidetud Ja ja kunagi siis jätad selle toidu panemata,  siis siga solvub ja millest see siis väljendub,  et et kui on kari, siis lihtsalt kari, mingi aeg ei tule  enam sinna sööma, mis siis, et seal on väga hea söök,  ta lihtsalt väljendab oma suhtumist sellesse,  et teda regulaarselt ei, ei toideta ja, ja kui on tegemist kuldiga,  siis Tartumaalt on teada selline lugu, et et kult saagis  selle küna, kuhu siis toitu talle pandi ja  kus siis tookord jäeti panemata, saagis nagu kohalikud  jahimehed ütlesid, pliidipuudeks. Et seal oli väike kättemaks ka juures Ka, mida me seatempudeks nimetame, kuulub näiteks identiteedivargus. See pole üksnes uue maja ilming. Nii jutustab Elo Tuglas oma päevikus kuidas 1936. aastal  hakkasid Tartus levima kuuldused, et Friedebert Tuglas olla  hakanud hirmsasti jooma. Ajapikku selgus, et hoopiski oskar lotstavad,  sest kõikjal ja kõigile purjus peaga kuulutada,  et ta on kirjanik, Tuglas. Kui Tuglas lõpuks ühel noor Eesti koosolekul lutsult aru päris,  et miks too nii teeb vastas Lots. Ahh, ahah. Kas on hea? Mind on kogu eluaeg lakkekausiks kutsutud,  katsu nüüd sina, kas on hea, katsu nüüd. Tänapäeval. Võivad identiteedivargused lõppeda hoopis hullemini  ja seepärast puudutab niisugune asi nagu andmekaitse meid kõiki. Täna uurime, mismoodi toimitakse meie riigis paberitega  millel on niisuguseid andmeid, mida me kavatseme nüüd  nimetada delikaatseteks. No nii, mul on nüüd jälle ports paberi prügi kogutud,  siin on hunnik hunnik reklaami, millega ei ole mitte midagi teha. Tulin siia paberi ja papi konteineri juurde,  et see siia sisse ära visata. Ja see peaks minema, siis. Ma ei tea kuhu, kuhu see Peeter läheb pärast? See paber üldjuhul läheb kõik järelsortimisse. Tähendab, et paberi ringlussevõtu puhul on ikkagi  ka erinevad kvaliteediklassid ajalehed, trügipaber,  kui on printeri paber, mis on tegelikult veel see kõige  väärtuslikum paber noh, on kartongi sees need nagu  siis eraldatakse, aga seda vana paberit,  ajalehti, reklaame mingil juhul tavalise prügikasti visata  ei tohiks ja ei tohiks. Muidugi põhimõtteliselt see on üks kõige lihtsamini liigiti  kogutavaid materjale ja ja üleüldse, kui liigiti kogumisega  on hakatud tegelema enamus Euroopa riikides,  siis paber on see kõige esmane asi, millega on hakatud  tegelema ja noh, ka Eestis see on tegelikult  siis kohalike omavalitsuse korralduse küsimus. Tallinnas on see reguleeritud nii, et aastast 2003 juba peab  olema iga viie korteriga vähemalt viie korteriga elumaja  juures vana paberi ja, ja papi kogumiser. Siin on ikka korralikult toodud ka, et siit on näha,  et see, see on isegi päris täis. On näha õnneks jah, ja muidugi siin on ka mingi kileasi,  mis tegelikult olema ei peaks näiteks, aga suures piiris  tundub küll, et on väga õige kvaliteediga,  nii peabki olema. Aga mida see minu väike kogus juurde annab,  et see, see on ju väga pisike, tegelikult sellest kogu. Paberimassist, ja kui ma ütlen, et Eestis see tekkiv  vanapaberi kogus on ligemale 100000 tonni  ja sellest täna umbes 60 protsenti ja 60000 tonni kogutakse  järelikult tegelikult ka 40000 tonni on jätkuvalt seda,  mis jääb siis segajäätmetesse, mida välja kogutak. Mul on siin mingi sellised arved ja isiklikud asjad,  kus on ka minu telefoninumbrid ja asjad peal,  et mis ma nendega peaks tegema. See paber läheb nüüd sortimisliini peale,  üldjuhul vähemasti siis sortimisliini peal,  seda nüüd keegi, kellelgi pole seal aega lugeda,  eks ole, on ju, aga, aga loomulikult keegi inimene võib seal  ju näha, see võib nii olla. Et kui on midagi aadressitega asja, siis seda võib alati noh,  tükkideks rebida väiksemaks, kui keegi keegi soovib  või siis mingisugusesse teise paberi ümbrikusse panna,  näiteks, eks ole, et. Siit ma seda ei taha küll näidata ja levin  selle väikesteks tükkideks. Panen siia sisse ja taaskasutusisse lähete ikka igal juhul. Ettevõtetes ja ametiasutustes tekib paberit iga päev,  vaatamata elektroonika kiirele arengule. Samas peab iga prinditud dokument liikuma turvaliselt. Näiteks 1500 töötajaga maksu ja tolliametis on paberite  hävitamine lausa omaette protsess. Need dokumendid maksu-tolliametis tavalisse prügikasti ei liigu,  eks ju? Tõepoolest, et maksuameti revisjonide käigus  paratamatult koguneb erinevaid andmeid, kas neid tehakse  ka tublikaate paratamatult ka paberkujul,  et nelja aastaga oleme küll vähendanud selle 200-lt kilolt  nädala 100-le kilole, aga kogus on siiski veel märkimisväärne. Tõepoolest, siin on peal selline tundlik informatsioon  ja et siin ettevõtted, nimed, kõik muud asjad. Jah, ta on selline informatsioon, mis kolmandate isikuteni  ei tohi kindlasti jõuda, et sellepärast tuleb neid  ka vastavalt käidelda. Aga teil on olemas spetsiaalne kast, kuhu need panna,  et nad turvaliselt siis tehtaks kahjutuks  ja me vaatame, kus see kast on. Maksu- Tolliametil suure asutuse na tekib kindlasti tohutult  pabereid aastas, palju see kogus on? Veel neli aastat tagasi oli meil tellitava paberi hulk 20000  paberipakki siis et me oleme suutnud seda õnneks vähendada,  see eelmisel aastal, siis oli see arv 12000. Maagiline kast on nüüd siin, et see on vist plommeeritud lausa,  et siia see tundlik informatsioon kõik sisse lähebki  ja siia on see kohustus meil neid panna,  jah, et neid vastavalt saaks käideldada,  et seda ei saa mitte keegi lahti. Siin teie oma töötajatest rohkem. On tänava peal ka, et see ei ole tavaline prügikast  ja tundlik materjal, sisse lähebki. Vopsti. Tegelikult võiks ka paberihunti kasutada,  kuid see võib suurte mahtude juures olla tülikas  ning lõppkokkuvõttes ei taga paberi õiget käitlemist. Spetsiaalselt infokaitseteenust kasutab Eestis üle 2000 ettevõtte,  kes ei soovi, et hävitamisele kuuluvad dokumendid satuksid  väärkasutuse alla. Järgmine etapp on dokumentide turvaline,  äravedu. Nii nagu näha, on tegemist eriti turvalise teenusega. Plomm on kinni, et keegi ei ole midagi siit vahepeal võtnud. Täidetakse siis vastav akt. Et tundlikud dokumendid on vastu võetud Ja siit edasi rändab siis see prügikast  utiliseerimistehasesse ja tundlik informatsioon hävitatakse täielikult. Nüüd oleme jõudnud infokaitsesüsteemide saajasse tehasesse,  see buss on konfidentsiaalseid dokumente täis  ja nüüd lähevad need hävitamisele. Avati plomm ja kõik see kondidensiaalne info läheb nüüd  sinna sellise purustisse seal üleval vaatab seda hoolikalt kaamera,  et kõik oleks õigesti, ühtegi dokumenti maha ei jää. Siin dokumentide äraveol on ju sisuliselt tegemist ikkagi  prügi viimisega, et miks sellist turvameeskonda  ja kaameraid ja asju salajase asju vaja on? Sellepärast, et infokaitse juures on ühendatud  nii turvalisus kui ka jäätmekäitlus sisuliselt,  et kliendid saaksid kaitsta iseennast ja oma kliente  ja säästa loodust samamoodi. Et ikkagi need salajased andmed ei, ei ilmuks kuskil mujal  metsa all välja, mida võiks halvasti kasutada. Võimas purusti jahvatab viis tonni materjali tunnis  ning õige pea on vanast paberist saanud väärtuslik toormaterjal. Lisaks tundlikele dokumentidele purustatakse siin tehases  ka konfiskeeritud kaupa. Näiteks siin hunnikus on maksu ja tolliameti poolt  konfiskeeritud erinevad riided ja jalanõud. Suur osa nendest läheb küll lastekodudesse annetuseks,  kuid nendelt ei saanud enam võltskaubamärk eemaldada. Nii et tulid siia ja purustusse ja siin on salasigaretid,  näete, kõik need on purustatud ja tulid nüüd siia. Ja see kõik läheb siit Kunda tsemendi ahju põletuseks. Nii ja järgmine ports ongi siis selle purustajast läbi  käinud ja siin on need maksu -tolliameti tänased dokumendid  ka ilmselt kuskil selles paberipakis olemas. Ilmselt palju seda niimoodi aastas siit läbi jookseb. Aastas kontoripaberit 1500 tonni. 1500 tonni kogu Eesti peale kogu Eesti peale  ja sellest tuleb selline paberipuru, ma ei loe siit ühtegi  mitte ühtegi asja välja, et nüüd võiks küll öelda,  et need tundlikud materjalid on varjatud,  et ma siit mingisugust dokumenti enam kokku ei pane? Ei, see kindlasti ei ole võimalik enam. Aga mis sellest edasi saab, siis see ei jää ju selliseks  lihtsalt selliseks suureks paberihunnikuks. See paber läheb kõik taastootmise. Et suuname selle kõik uue paberi tegemiseks juba. Igasugune paber stumine on tegelikult ülitähtis,  sest ühe tonni paberi ümbertöötlemisega saab säästa 17 puud  26000 liitrit vett, ligi 500 liitrit naftat  ning 4000 kilovatt-tundi elektrienergiat. Kontoripaberist klantsajakirjaks, sealt kinkepakendiks,  ajalehepaberiks, pitsakarbiks ja paberkotiks  ning lõpuks WC-paberini välja. Ühte ja sama paberit saab ümber töödelda vähemalt seitse korda. Paberi taaskasutamine on loodusele igati kasulik. Meist kõigist sõltub, et seda ka tehakse. On sama asi, mis papp, ainult et õhem. Vesipaber on niisugune peenike keliivapaber,  millega lihvitakse igasuguseid pindu. Vesipapp on? Ei olegi lihtsalt paksem, vesipaber on hoopiski vesi rästas  või jõekukk. Sellistel kärestikulistel jõelõikudel, mis  ka suure pakasega kinni ei külmu, võime kohata talvel vesi,  pappi. Need toredad väikesed linnud pesitsevad küll kaugel  põhja pool, kuid mõned neist tulevad talvituma meile,  Eesti kärestikulistele jõgedele. Sellepärast et põhja pool on ojad selleks ajaks juba ammu külmunud. Vesipappide elu on jäägitult seotud veega,  sest vee alt saavad nad talvel süüa. Nad on ainsad laululinnud, kes oskavad ujuda  ja sukelduda. Ujumiseks kasutavad nad loibadena tiibu,  sest ujulesti neil ei ole ja nad oskavad  ka veekogu põhjas mööda põhja joosta. Nad muutuvad talvel üsna julgeks, näiteks kui ma siin  passisin neid, siis siis oma toimetamistega,  nad tulid mulle umbes nelja-viie sammu kaugusele,  isegi. Ma filmisin vesipappe siin Keila joal, kui külma oli miinus  22 kraadi. Vesi auras ja väga põnevad valged sugused olid. Aga sellise karmi pakasega tuleb meil inimestel vaatlejate  ja filmi ate pildistajatena olla viisakad,  jätta lindudele ruumi. Et kui nad on aremad ja ei taha tagasi tulla sinna,  kus nad tavaliselt toimetavad siis ise eemale minna jätta  lindudele vahepeal natuke ruumi söömiseks. Vesipapid leiavad vee alt endale noka poolist näiteks  ehmestiivaliste vastseid ehk puruvanakesi. Ja kui esimene nälg hommikul on kustutatud,  siis tuleb sulestik puhtaks teha ja veidike puhata  ja serval tunnike tukkuda. Ja siis läheb söögi otsimine jälle täie hooga edasi. Mul oli ütlemata põnev jälgida seda, kuidas vesi  puruvanakesega toimetab. Toob ta vee alt välja, võtab jääserva peal tal korralikult  nokaga ühest otsast kinni ja siis rapsib vastu jääd,  senikaua, kuni tõugu oma kestast kätte saab. Ja nii jäävadki vesipapi toimetamisest jääservale jäljed. Needsamad puruvanakeste kestad. Vesipappide käitumises on iseloomulik see,  et nad teevad sagedasti kükke. Tundub, et kui nad on veidi erutunud või,  või, või pisut kardavad, siis läheb kükitamine sagedasemaks. Aga huvitav on see, et kui on väga käre pakane  siis sagedaste sukeldumiste käigus moodustub vesipappide,  küünte ja varvaste ümber jääklimbikesi. Ja siis nad on just nagu jääkingades ja neil on natukene  libe jääserva peal kõndida. Ja siis, kui need jääklimbid liiga suureks kasvavad,  siis linnud seisavad natuke aega kõhuni voolavas vees  ja ootavad, et jää varvaste ümber ära sulaks,  ise aeg-ajalt piiluvad vee alla, et kuidas olukord on. Kui päike hakkab kevadel kõrgemalt käima  siis muutuvad ka linnud lustilisemaks oma kevade ootused  ja hakkavad paari kaupa pikki jõge tegema selliseid kiireid  paaris lende, mida saadavad üsna kõlavad valjud hüüded. Aga vesipapi laulu, seda kuuleme meie haruharva. Vesipapi laul on imeline, pisut müstiline  ja just nagu teistpoolsusest tuleb. Seal on vilesid kriukse ja sidinaid ja sellesama vuliseva  vee helitausta foonil on see ära ütlemata kaunis helipilt. Aga päris kevadet vesipapid meil ära oodata ei jõuagi  sest neil hakkab kiire, et jõuda oma pesitsusaladele kaugel Lapimaal. Järgmisel talvel näeme neid siin talvitumas jälle. Oli juba ära, paavlipäev on alles tulemas,  aga täna? Kas täna siis ei olegi midagi erilist? Julgen väita, et tänane päev on üksjagu eriline umbes 19  miljoni inimese jaoks, sest neil on täna sünnipäev. Näiteks Villu Veski, Valdur Lahtvee, Igor Volke  ja aitab praegu kolmest küll. Kolm osoon.
