Nüüd nõnda kiba seisu ameti tasakesi paigal, mis sa siin enda häbened ning pea pööratud, häbelik peigmees, paka, masu hambu tuurima, ühtid, ma tea ilma selletagi, kui vana sa oled. Vaata nüüd mulle otsa, kenasti vagusikut, leerilaps õpetajale, hoianit, pea otsem, Avadaso silma. Karda hakkamazins sõrmega torkima, ühtid, igat asja ei väi nende näpuga näppidegut linna naised turu peal liha. Närtsa vana dual tuli suvel keravälke õhuaknast sisse sei ööse laua lagedaks, jõi piimanõu tühjaks ning läks siis lauk. Ta magama. Nüüd ooda pool aastat seal lambaaia taganurgas kikitanud ei lähe ning puutuda ei tohi, saab vihaseks, mine tea, mis veel nahka paneb, jää lõhub. Aga muidu pidi ennast kenasti üleval hoidma, vagusi paigal ning häält ei tee. Ainult kassi pea läbidi urisema. See ikka kena, kui nad nende hakkama saavad, äike naa, keik, kena keik. Hoianic, pea otsima, avada su silma delikaatselt. Näedsa silma paisus küll, aga nii hull pole enam mete kutile eile. See läheb üle Ämid nutama, vaada sol koe silm, Joosep Vetkut matusel. See oli ju nii kenad, ilusad silmad, pole mina ühelgi teisel niukseid silmi näinud, nii suured, targad, et kruvis sur lööks oma silmad maha, kui siis ilmineks. See pais läheb mööda valu, jookseb välja siis jälle kena keik. Võidudki NOK kena jah. Mutud paha, kui silmahaiget teeb, aga vada mõne loo kohe nii siuksed silmad, mis teistele haiget teevad õmbleb sind läbigut Singeri masinaga selja tagant tunnet ka veel, kuidas torgib. Vergi külas Musta seljas Seiul olid siuksed, silmadelt panid pooled tallad ka ilma naasklita alla. Hoidku jumal selliste silmade eest. See on 100 korda hullem kui töösse norskamine. Nääde lint, algaa, mees norskas küll, ta oli õnnetu pärast abiellumist ning ütles, et kurameerimise ajal polnud mete nõnda norsanud. Külse Linda võitles norskimisega täitles nõnda, et langes teine nõuste ning lubas Sandri hobuste hulka karjamaale magama saata. Aga äisaatend? Armastus oli tugevam ning pärast hakkas Sandrit veel ekspluateerima. Ise ta ei viitsinud vaipasid kloppida, siis ladus ööseks Sandrile näo peale ning hommikuks olid puhtad tolmuimejaga tõmmatud. Mis sa nüüd sellepärast Kerbulingutad, peasid inimesed oma ingelise lappi leidsid, muidu pole see eluga suuremassis. Ei kena jah, kena, kena kiike. Soolika nõuke nägugi poleks rahul. Eks see oli õigus küll, et nii too neid hingelisi inimesi vähem, mitte ajal. Nätsa vakamann hakkas vanasti juba jaanipäevast pisikesi sokkisid kuduma ning vanadest kaltsudest kindud kokku õmblema mille pärast, et sügisi oleks anedele midagit jalga tõmmata. Ane jalad pidid sügise nii punaseks minema, et hale vaadata ning omal tulevad külmavärinad peale. Vaata nende külmavärinate kauga üks omaette lugu, veitsi külast Jaani Sassoli nii pori, laisk, et Vätte ei viitsinud end ehtati riidest lahti, Vetta. Suvel veel kuidagi sai hakkama, aga talvel palju riideid, kannatus, lätted enne otsa, kui tihupesu käe. Küll siis mees oli vaevanud ennast ingelistes piinades, aga lõpuks Medgeskit välja tykki toas omal keik nööbid ning nöörid lahti ning läks siis tuulekojas külma Kädi värises ning Lüdisest seal nõnda kaua, kui kõik hilbud ise seljast maha kukkuma. Kusid. Ööse koer tassis kõik kenasti voodi, Ede näedsa. Nüüd, kuidas inimesed elavad. Äi äikene Aiacenaagi, kena keik. Nüüd selle pärast nõnda nurutad silm nõnda paisus nende silmadega jõuad veel palju ilusaid asju näha. Näed, kui ilus pruuntuks soole otsasoo, nii dise, teine kamm läbi ja ei käi mu vanamehel või teiste sõnadega, abikaasal oli ka omal ajal juuste mets peas. Needo aastat seal lambalehti ning igasugu sanitaarraiumise teinud mets, naere takkav, riv pesa, juure istutud, tema keedee paksemad karvad, mis kellegi peas ole näinud, olid paju leksi pojal Luil teab kus Lui nii tuum, aga ükskord käisime koos koolis ning Lui oli üle klassi, loll poiss. Ükskord lepetel kargas hing täis ning küsis kohe Luilt suu sisse, Mik sool, ajude kantis või rajoonis nõnda Pineo. Siis Loui ütles, et juuste padri koogutada Sungel ning ei lase valgust läbi. Pärast seda ajas isa Luil juuksed maha. Kolm päeva ajas teine vikatiga tükki Leicas pikat nürikäijad ning luiskab ning jälle leiga pool nädalit kuluse. Selle ajaga oleks õige mees kolm koormat heina niita ning selle heinaga oleks võinud lehma pool Talvet ülal hoida. Aga Loui ei saanud mete targemaks, pea hiilgas teisel küll eest ning külje pealt, aga mõistus luusis ikka kuskil Hiiumaa taga. See õpetaja küsis, miks nõnda, oo. Loui ütles, et vii tooda sedaviisi, et liiga ele päike ehmatab tarkuse taimed tagasi. Nõndaviisi ta ütles, Nixeuke ta oli aga näedsa kasvas suureks ning mine tea, kui suur mees veel kuskil, oo äige Nakeiki naa kena keik. Mis sa nüüd nõnda rapsi, aga Narva soolovist janu pista nüüd suu sisse, uus Sappois küll on ikka söömud joodika küll nagu hobune. Mis me sellest räägime, hobused kaovad varsti jää ning nende kontisid hakatakse muuseumis raha eest näitama, aga inimesed jäävad edasi ning möni laku pikka hobuse moodi. Ulitsa vaest kuulanud, helistati meite küla vahel seda laulu. No nii ilusasti jorisevad kutt oleks terve Saaremaa vanad väntorelit kokku aetud. Mu oma vanem ei sureb Kadiste hulkas, selle tunneb kohe, ta laulab köige kenamini valesti. Omavahel rääkides maa petaks, see ka oma 100 rammi, aga mitte ei talu maale, mõnikord tänud, aga siis tulevad ikka hullemad laulud Sahe ning pärast uue häbipanevat äkistil aja lehtri tiivad ooperi mis mu elu nende viga, tee oma tööd ning olen rahul, kas põle, äia geena kiiki Ena kiike? Kui need mehed siis järgmise oomiku üles ärkavad, sisu, seda ohki meest ning Hähkimiste, nõnda kurvavõitu nad siis ennast pööravatkut, vanad loomad vihma käes siis ma vahest kysi, et miks peab seda hinge just viinaga puhastava veits veega nõndasamuti. Mu vanamees viisi armuline abikaasa ütleb siis, et niido, keemiline puhastusmoes. Ega seda nõnda vale põlekt linnas ka lõigatakse puhastusest nööbid ning pärast riided kulunud kohad sees. Ma vaata mu vanamehel vahest sõbralikus vestluses nööbid läinud ning mõnel mehel näo peal mõni nahatükk päris siniseks kulunud. See kena ning naljakas, kuidas vanamees siis homiku vet lakub mingis ja ohkab, kutt oleks lapseootuses. Ise ütleb, et raske. Ma siis ütled, mis raske see o mine Kaiuer ning joo sealt ennast või lõhki, kui janu nii suur, o. Vaata, mis sa siis teeksid, kui sa järgmise hommikuse haaras, ärkaksid või kuskil. Kobi kivikõrbes peaksid kivide seest vett välja pigistama. Äin, ma pane seda nõnda pahaks, mida det natuke juuakse, kui muud tööd, kick kordas teatse kui kenasid jutusi, mehed õllenõu juures rääkivad teatse, kui kenad väetid nad järgmisi homiku. Äike Ena, jah, kena. Kena keik. Aga sa oled siia oma silmavaluga ning silma vaadeoson enda nukravõitu. Ma juba ütles siis see valu paari päeva pärast kadunud, aga selle pärast ei tasu mete mokka norgu lasta, et need aastad nii kiiresti Kauvad. Nätsa mulle meeldib kangesti säina peasid siia ükski komplekt pole nõnda maguskut keedetud säina pea ainult et selle kallal tuleb kaua urgitseda, et kõik kenasti Käde saada. Suvel ma istu mõnikord ehta laua taga ning hunnid peasid ees, siis läheb see aeg töö käikus nagu lennates. Ennem ei saa pidama hommikune lüpsiaeg kääsu vada. Nii see aeg siit elust kaup, aga mis sa tast ikka taga nutad? Ega sa paka seda sukasääres ahju taga hoidma. Las aga läheb nagu läheb kenasti, lähed keik ei kena ja kena keik kenaagi. Nüüd sellepärast kakerbulinguted hobuseid enam ei hinnata. Nüüd pole muud mehhanismid traktorit, aga vada peitel pold mingit tagavaraosa puudu traktoritel ühte lugu, üks asi või teine saamata nätsa Küllo, kahju, et luubi seeni jää, suri, see mees tegi puust, jalgrattajagusid värvis üle ning muud kut mees keti tegi peale rattakummid, ütles, et sellepärast ei p, et kellelgil pole nõukest pumpamist puule tuule sisse ajaks. Jah, mis sa nüüd selle pärast muretsed, teitest enam suurt välja ei tehta ning rohkem pole järgi jäänud kutsee talli nurksi. Seda mas oled Läti, ükskord hakatakse peente järeli jälle igatsust tundma. Näedsane Uku mehe too külge, vaat meistrimehed, aga elavat hobust ei oskanud mete teha, kui ükskord taristu oleks muud teha, ma teeks ühe suure aia ning hakkaks pensioni ajal rahvakunstitäit korraldama kammiksteetidki Eiki ilusti läikima, laseks sinna aida kadakate vahele ning laseks siis linna Rafaldeetid vaadata ning imetleda. Kooliõpetajatele laenaks ma dieeti tasuta välja, et need võiksid koolis lastele looduse tunnis elusat hobust näidata. Küll see vöiks linna lastele kena olla. Kena, muidu ja kena keik. Soosilm saab terveks ning siis jõuad sa seda ilma veel vaadata küll. Enne kutse hobuste sugu üks kord muuseumiks kuulutatakse. Jah, jõuad küll, aga mett ei usu, et etega nõnda juhtub kutiga sugu Tiina võikest ja mis aurustega, andku neile head hingamist. Räimed, ant, nendel loomadel kaamet Te ei usu, et nad miskit pahandust tegid, aga neid loed, et leitakse igasugu mammutisi jää seest ning külma maga sees. Mis sa mõtled, et nendel kena seal oli, olgu küll, et paks nahk, aga miljoni aastaga hakkas ikka ükskord külm nätsemissioolsee viga, tall, kena soe ning toidupuudust pole sul kaamete külma selle eest juba hoolitseteitelsi keik kenasti oleks. Äike Ena ja kena keik Enagi eit. Ossa Jeesus küll nätsa, hakka siis hooga nii pikalt rääkima ka teised loomad, Keit veel joomata. Kohe-kohe ema, viska teiteleina, tebeeb olema peetit, kedagi unustanud. Kas sa nüüd omasid ka kenasti nosima? Näed, juba veab päev ehtesse, nõnda see aeg läheb, äi jõua suud lahti tehagi, kui ehtage see nüüd kenasti soola, hambad veel tugevat kutt, veskit diviid ning nüüd sellepärast Kerbulingutetmasi kallist aega raiskasid. Genokiik jah, kena köik kena keik.
