Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Hea kuulaja raadio kahes on taas alanud populaarteaduslik saade nimega puust ja punaseks. Siirdume siin jällegi taevastes kõrgustes, tõsi, mitte siis religioosses mõttes, vaid ikkagi teaduslikus mõttes. Meie tänane teema on kosmos ja räägime viimastest uudistest ja arengutest, mis just nimelt kosmoseuuringute valdkonnas on meieni jõudnud. Ja stuudios on raadio kahe poolelt Madis Aesma ja külalissaatejuhina Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe. Tere Tõnis. No praegusel hetkel meil on siin jaanuari jaanuari keskpaik. Võib ikkagi öelda, et kaamos, eks ole. Väljas on pime, sageli on taevas pilves, sajab mingisugust sellist suvalist defineerimatut löga olla, mis ei ole lumi, vihm ega ka lörts. Ja teie olete observatooriumis ja üritate siis vaadata, vaadelda seda, mis seal kõrgel taevas tähtede vahel toimub. Kuidasmoodi sellised tingimused üldse observatooriumi tööle mõjuvad. Astronoomidel jah, ühest küljest on ju talv on nagu väga hea, väga pikka tööd, et 15 tundi, 14 tundi on ikka pimedat aega kõigepealt noh, nii jõulude ümber. Aga teisest küljest ja Eestimaad ei ole see sellel ajaperioodil sugugi mitte õnnistatud ilusate ilmadega, et see on nagu pigem reegel nii-öelda pikemaajaliselt, pigem kipub olema niimoodi, et et kuskil oktoobri teisest poolest kuni jaanuari lõpuni või veebruari keskpaigani on nagu suhteliselt nadid ilmad. Aga noh, ikka vahetevahel tuleb, tuleb mõni selge ööga ja ja nii-öelda aastavahetuse väsimuse järgselt oli, oli ka üks 14 tunnine vaatluse mul ikka vahetevahel tuleb. Aga jaanipäeva ajal olete siis kõik kollektiivpuhkusel, ma kujutan ette, kui on kõige valgem. Jah, Eesti astronoomid enamasti suvisel ajal puhkamas lõuna poole minnes muidugi suvel on samamoodi öösiti pime ja, ja seal seal ei ole häda midagi. Et saab vaadelda, kas suvi läbi aastaringini jälle. Milline see kõige kuldse moment üldse ütleme, kalendris on teie jaoks seal observatooriumis? Mõtlemise mõttes on, on kõige paremad on kuskil augusti keskpaigast oktoobri keskele ja, ja ütleme siis märts ja aprill et enamasti siis on ilmad küllalt okeid ja on palju selgeid öid ja mitte ka lihtsalt võib-olla selgeid öid, vaid vaid ka noh, nii-öelda see atmosfääri läbipaistvus kipub olema hea tolmu ja noh, kõige selle tõttu selle võib väheneda ka vaatlemist veidikene raskemaks teeb. Aga jah, need on siuksed sügise kevad on head. Augusti, kus sageli räägitakse sellest ka, et taevas on ka tavalisel inimesel palju vaadata, on ju, eks ole. Perseiidid, Leoniidid, Leoniidid vist ei ole päris õige. Leoniidid on jah, on just sellel halval ajal, novembri keskel, aga jah, Linnutee on kõige oma uhkemas nii-öelda uhkemat pilti näitab just nimelt augusti lõpus näiteks. On mis, kui pimedaks läheb, on, on parasjagu põhjast lõunasse ja, ja noh, niisugune see heledam linnude osa on hästi näha. Aga praegusel hetkel jaanuaris ma saan aru, on ka ikkagi nii mõndagi sellist, mida ka inimene, kellel võib-olla endal teleskoopi pole, võib taevas näha kosmoses midagi sellist, mis on tavapärasest oluliselt erinev. Juhul muidugi, kui pilv ees ei ole. Jah, no päris siukseid tavapärasemaid asju on võib-olla ühed uhkemaid tähtkujud on näha talvisel ajal Orioni tähtkuju näiteks, aga praegult on selline huvitav, aitab aeg, et on näha ka üks komeet ja seda päris palja silmaga, noh, ta ei ole nüüd niisugune klassikaline nagu ilupildi komeet, et, et niisugune hele ja pikk saba üle terve taeva aga täitsa silmaga näha ja kui inimesed teavad, kus kohas taevas on taevasõel ehk plejaadid niisugune pisikene täheparv siis ta on selle lähedal umbes nii peopesa väljasirutatud käe kaugusel oleva peab peopesa laiuse jagu, siis sellest paremale poole. Ma arvan, ma ise leian kõige lihtsamalt suure vankri üles, kas sellest Ta on jah, suur vanker on teisel pool taevast, Haadalal põhjakaares, aga lõunakaares Orioni tähtkuju, ma arvan, seda ei aja kuidagi segamini. Ja Oreannistan ta siis niimoodi. Õhtul umbes kella kaheksa paiku on see komeet Orioni tähtkuju ja seesama taevasõel on parasjagu lõuna suunas väga hästi leitavad, kui kõrgemal nii-öelda oma teekonnal üle horisondi. Sealt on võimalik seda jah päris üles leida, silmad harjuvad pimedusega, komeetor näha, sihukse sinakat värvi rohekad, sinakad, vaat värviuduse siuksed nagu tähena, mis siis õhtust õhtusse natukene edasi liigub taevas. Ja päris kindel on siis see, et seda ei ole võimalik segi ajada näiteks mõne öise lennuki või siis näiteks Iiessessiga. Midagi peaks ka vaeva nägema. No nemad liiguvad kiiresti ka ei taha, et, et tema ikkagi nii-öelda ühe õhtu jooksul on taevas praktiliselt paigal. Aga muidugi kõige parem on seda komeeti vaadata binokliga isegi väga pisikene binokkel teatribinokkel võib-olla toob paremini nähtavale ja sellisest suuremast või noh, siis on hästi näha. Sir raadio kahes saates puust ja punaseks on täna teemaks kosmos stuudios Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Jätkame järgmiste uudisteemadega kohe-kohe hetke pärast. Puust ja punaseks. Siin raadio kahes on täna kosmose teemadel rääkimast Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma ja nüüd ühe uudisteema juurde, mis ma arvan noh, on vähemalt siis ulmesõpradele kindlasti alati üks kõige erutavam maid, kui kosmosest juttu tuleb. See on siis elu teistel meetidel ja kui siin paar kuud tagasi kohtusime, rääkisime eksoplaneetidest ja nendest planeetidest, siis mis asuvad päikesesüsteemist väljaspool, need ongi eksoplaneeti. Ja sellest, kas mõnelt neist võiks siis ka leida elu. Ja nüüd on siis kaks uut suurt ja üsna tugevat kandidaati leitud Kepleri teleskoobi abiga. Nende planeetide nimed on siiski Epler 438 b ja Kepler 442 p. Ja nad on meist noh, umbes 1100 valgusaasta kaugusel ja tiirlevad ümber ühe punase kääbuse ja asuvad siis sellest käädvusest umbkaudu nii kaugel, et just selles just selles vööndis, mis võib siis olla või mis asi siis nii-öelda eluks sobilik vöönd ümber tähe kiirlemisel, mis, mis selle vööndi nimi oli täpselt. Seda on eesti keelde tõlgitud kuld kehagatsiooniks just ja see on, see on see, kus on kõik täpselt parasjagu, et mitte liiga külm, mitte liiga kuum, vaid, vaid täpselt paras siis noh, näiteks temperatuuri mõttes. Ja need kaks planeeti siis on ka? Just nimelt selle järgi arvestades, kui kaugele nad sellest käädvuses tasuvad, ilmselt kaljuplaneedid või siis sellised kivised planeedid, mitte siis gaasilised kehad, kus elada oleks muidugi väga-väga raske. Ühe selle maast natukene suurema planeedi puhul räägiti ka, et selle pinnal võiks olla siis temperatuur umbes selline pluss 60 ehk siis õige pisut maa kuumarekordist üle ja seal peaksid siis need eluvormid hakkama saama. No ei tundu nagu võimatu. Tõepoolest ei tundu tundu väga võimatu, et et see, see, need tegelikult on kaks kaks tähendab, et need on kaks eraldi lahte, et ei ole kaksikplaneedisüsteem vaid tõepoolest, need on niuksed päikesest väikese massiga tähed nimetatakse m spektriklassi kääbustähtedeks. Need planeedid on oma ema tähele mõru lähedal. Sellepärast et, et noh, nii-öelda see tähtpäev nii palju vähem energiat välja, et saada siis maapealsele sarnasemal temperatuure vahemikus tulla planeet lähemal, eks. Ja, ja ütleme, et maa peal on igasugused siuksed, lihtsamad eluvormid elavad kohutavalt ekstreemsetes tingimustes. Et kõige hullemad vist, mida on leitud, on tuumareaktorite südamikud, kes baktereid, mingid jah, mingid mingisugused niisugused, ma arvan, et baktereid või, või noh, väga väga erinevates kohtades kohutavalt välistes piirkondade nii-öelda keskkondades kohutavalt soolastes ilma hapnikuta noh, mida iganes. Nii et mine tea, võib-olla mõnel niisugusel planeedil võib olla mingit lihtsamat elu olemas ja noh, ega ju lõputult välistada ei saa. Natukene keerulisemat elu. Seal muidugi nüansson. Kuidasmoodi Tõnis üldse seda kindlaks tehakse, meist on see kogu see nii-öelda eksoplaneedi majandus, antud juhul siis enam kui 1000 valgusaasta kaugusel kuidasmoodi üldse tehakse kindlaks seda, et see planeet on nüüd, eks ole, kaljuse pinnaga, et see planeet võib olla sellise temperatuuriga. Seda kõike tehakse ju niimoodi, et vaadatakse, vaadatakse tähti ja seda, et temast miski nagu möödub. Milline see süsteem on? Seal on niimoodi, et seesama Kepleri teleskoop näiteks tema jõllitas mingisugust taevaala Andaid ja iga mõnekümne sekundi tagant tegi pildi sellest. Ja noh, üldiselt tähed on enam-vähem sihukese püsiva heledusega nii esimeses lahenduses ja kui siis vahetevahel on näha, et selle tähe heledus kukub seal mõneks tunniks võib-olla siis on põhjust arvata, et seal on planeet ümber tähe tiirlemas, mis siis käib tähe ja meie vaatlusi meie suuna vahelt läbi. Varjab natukene tähe valgust ära, see kukkumine võib maru pisike kena olla seal võib-olla paar protsenti paremal juhul ainult ja nendel maa-sarnastel planeetidel isegi sellise suhteliselt väikese tähe nii-öelda ümber on see on see võib-olla promilli suurusjärgus isegi isegi võib-olla veel vähem võib-olla. Ja noh, see on nagu kõige esimene selline nii-öelda märk, et seal tähe ümber võib olla planeet, aga võib olla ka pähe peal plekk. Aga siis nii-öelda kinnitada seda asjandust siis enamasti tehakse, mõõdetakse selle tähe liikumist meie suhtes. Et kui see tähe liikumiskiirus meie suhtes perioodiliselt muutub, siis on põhjust arvata ka, et seal on tõepoolest mingisugune planeet. Ja siis on võimalik juba välja arvutada selle noh, nii-öelda planeetide orbitaalperioodi järgi, et kui kiiresti tiiru ümber oma tähe teeb. Ja kui kaugeldanud Augeldan tähes, et selle selle põhjal saab siis noh, määrata, et kui suur selle planeedi läbimõõt peaks olema. Ja siis saab teada muidugi ka selle, et kas ta on selles kuldkihar ratsioonile. Just nimelt jah ja noh, läbimõõdu põhjal ja, ja noh, ütleme just nende orbiidi parameetrite põhjal saab kasutada tema massi sisimas et noh, mingisugune umbes nagu need värskelt avastatud planeedid olid, et üks on seal umbes 12 protsenti suurem maas kui maas maa ja läbimõõdu poolest ja teine umbes 30 protsenti suurem. Et noh, siis siis kui sa siis võtta, et seal on umbes maa mass või, või, või võib-olla ka kaks maa massi või poolma massi, eks. Et siis sa saad ütelda juba üsna palju, et noh, mis tüüpi planeetide üldse olema peaks. Et noh, meil on natukene võrdlusmaterjali olemas nii-öelda muidugi teiste eksoplaneetide näol, aga ka meie päikesesüsteemi seal väga erineva siseehitusega planeedid. Tõnis kuidasmoodi see üldse välja näeks, ütleme kui ma seisaksin nüüd selle planeedi peal, mis tiirleb ümber selle punase kääbuse ja on seal suhteliselt lähedal, milline see minu päike seal siis üldse välja näeks. Kas oleks silmaga vaadeldav? Oi kui hea, ta oleks tunduvalt suurem tõenäoliselt, et kui kui meie päike, meie taevas, olgugi, et ta ise tegelikult on väiksem ja endisest siis nüüd nii-öelda selle tähe läbimõõt ei ole nüüd nii kohutavalt palju väiksem. Aga ta toodab väga palju vähem energiat võrreldes meie päikesega. Noh, energia ja jaoks peaksime nagu lähemale minema, aga mõõdud noh, ei ole sellel tähel nii palju väiksemad. Nii et siis ta noh, lõpp lõppkokkuvõtteks peaks olema noh, tükk maad suurem isegi noh, võib-olla 10 korda suurem. Et, et noh, jämedalt selle jämedalt need tähed on jah. Tähendab jämedalt need planeedid on oma ema tähele umbes 10 korda lähemal kui maa päikesele väga-väga suur punane latakas siis jah. Ja noh, seal on ikka siis ikka tõenäoliselt on seal peal ühte koma teist ka näha, et mis seal tegelikult toimub igasuguseid päikeseplekid, jaa jaa, võib-olla ka nii-öelda tähe pealt siis välja purskavad ainejoad. Ja tegelikult on ka üks nii-öelda avastus mõnes mõttes või niisugune analüüs tehtud. Sellised punased kääbustähed ei pruugi üldse olla väga sõbralikud planeetide suhtes. Kuna need tähed on tihtipeale magnetilised, palju aktiivsemad kui päike ja kõik need päikesepurskeid, neid põhjustab just nimelt magnetiline aktiivsus väikesed veel põhiliselt ja, ja siis võib-olla, et need, see magnetiline aktiivsus põhjustab nii-öelda seda tähetuult mis meie meile tekitab virmalisi ja magnettorme maa peal ja vahetevahel viib elektrisüsteeme rivist välja, et noh, et see, see siis võib nii lähedal asuvale planeedile nagu väga-väga halvasti mõjuda puhuda säga atmosfääri juba elu jah, ja, ja siis nii-öelda selle tähetuule laetud osakeste kaudu siis hävitada või põhimõtteliselt realiseerida siis seda planeeti Tegelikult üks uudis veel, mis puudutab nüüd siin maavälise elu otsinguid ja mis tuleb meile palju palju lähemalt kui nüüd sealt selle punase kääbuse juurest 1100 valgusaasta kauguselt. See uudis on pärit siitsamast meie oma kodusest päikesesüsteemist ja sellise hiidplaneedi nagu Saturn kaaslase entsee laaduse jääkilbi all on siis ennast peitma hiiglaslik meri mis sisaldab ka siis elu põhikoostisosi ja sellised andmed said siis Rooma Ülikooli teadlased, nemad analüüsisid ühelt NASA sondilt pärit andmeid ja seda, nagu ma aru saan, ikkagi eeldati. Parem et seal entse laadusel ikkagi palju vett on ja see oleks kõige loogilisemaid kohti, kus siis võiks siin noh, me tõesti oma tagahoovis päikesesüsteemis seda, seda elu otsida ja seal peaks siis olema meri noh, mitte päris niimoodi kuu enda peal, vaid siis nagu öeldud, 30 40 kilomeetri sügavusel jääga kaetud pinna all. Tundub päris tundub päris intrigeeriv ausalt öelda, sellepärast et sinna oleks ju päris lihtne vast saata mingisugune sondki meil endal. Jah, see on niisugune päris tore avastuselt, kui Cassini, see aparaat, mis siis selle avastuse tegi, jõudis 2004. aastal Saturni juurde siis aasta peale seda umbes ta avastas, et selle eilse laaduse lõunapooluse kandis on nii-öelda keisrid oskavat wet kosmosesse täiesti tavalist vett. Täiesti H2O jah, noh ja natuke mingeid orgaanilisi asju ka seal sees kuulekkis põhimõtteliselt jah, nii et see vesi tuleb sealt nii-öelda selle jääkihi seest läbi ja noh, kus see soojus seal saab, soojus nii-öelda on, et, et saladuse juures temperatuur on umbes miinus 180 seisust. Päris külmeks liha, päris külm. Aga, aga seal läheduses on veel teisi kuusid, Saturni kuusid ja arvatakse, et see soojus nii-öelda entsiladusesse saab loodelistest vastasmõjudest ühe, ühe, teise Saturni kuuga. Ja nüüd on jah, et selle kosmoseaparaadi Cassini siis liikumise põhjal selle Saturni kuuence looduse suhtes siis leiti, et seal on kuu peal on mingisugune massianomaalia mida suudetakse hästi seletada ainult sellega, et tõesti seal jääkihi all on vedel ookean. Nii et päris põnev ja on hinnatud siis ka selle anomaalia suuruse põhjal. Et noh, et kui palju see siis, kui suur see võiks siis olla. Aga see kuu nüüd nii kohutavalt suur kuu ei ole meie omas lõikes ja palju Ahto on üks 500 kilomeetrise läbi läbimõõduga kuu. Et seal kuu peal on siis selline ookean, mis oleks suuruselt võrreldav umbes USA-s või Põhja-Ameerikas oleva suure järvistu kõige suurema järvega. Aga, aga kuna tema sügavust jagatakse omajagu vähemalt olevat, et siis on see veemass, on seal nagu veel väga palju suurem. Ja oletused on, et, et see ookean võiks ulatuda umbes kuni pooluselt umbes ekvaatareni välja. Aga päris välistada ka seda, et, et seal võib-olla noh, nii-öelda terve see terve see puu sisemus võib-olla noh, nii-öelda vett täis. Siin raadio kahes saates puust ja punaseks on kosmose teemadel rääkimas Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma. Jätkame mõne hetke pärast ja siis juba tehnikateemadel. Geni. Puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja täna on teemaks kosmos kosmose teemadel siin stuudios jutlemas Tartu observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning Madis Aesma ja järgmine selline areng, millest nüüd juttu tuleb, puudutab siis selliseid asju, nagu seda on kanderaketid ja kanderakett on tegelikult noh, kuidas nüüd öelda, robustne töömees kõikide nende suurte kosmosest tehtud avastuste osas, samuti ka siis selleks oluline tööloomet viia, noh, igasugust tehnikat, igasuguseid varusid näiteks rahvusvahelisse kosmosejaama, see on põhimõtteliselt nagu selline nagu selline, noh, kuidas ma nüüd ütlen, Nad ongi selline robustne töömees, kes siis täidab oma ülesande ära ja siis kusagil atmosfääris üldjoontes põleb. Ei millekski, aga nüüd on siis katsetatud ühte uut süsteemi. Mis, mis tähendab siis seda, et neid kanderakette võiks ka nii-öelda taaskasutada ja tehti siis üks katse, eraettevõte SpaceX saatis rahvusvahelise kosmosejaama suunas edukalt teele ühe kaubalasti raketiga siis ja katsuti üritati seda kanderaketi esimest astet sujuvalt maandada ühele mehitamata robotlaevale, et siis saaks seda tulevikus võib-olla teist võib-olla ka kolmandat korda uuesti üles saata, et ei läheks nii-öelda raisku. Aga see maandumiskatse iseenesest luhtus sellepärast et pehme maandumise asemel võis ettevõtte sõnul rääkida kokkupõrkest miks see, miks see nii märgiline sündmus Tõniset nüüd siis hakatakse või üritatakse vähemalt kanderakett taaskasutus? Kuni viimase ajani tõesti on olnud kõik need kanderakettide puhul, kanderakett on ühekordse kasutatavusega, eks sest nii on kõige lihtsam teha. Noh, kas see kõige odavam on niimoodi teha, see on nüüd teine asi. Ja firma jah, SpaceX oma kanderaketi Falcon üheksa puhul siis otsustas juba tegelikult mitmeid aastaid tagasi, et, et nad hakkavad testima võimalust kandev rakett uuesti maa peale tagasi tuua. Et seda kandraketi keret oleks, võimalikke mootoreid oleks võimalik uuesti kasutada, noh võrdluseks on näiteks see, et, et see kütus, mida seal kanderaketi sees on et selle hind kogu hind tüüpilisest, noh näiteks selle tüüpilise kanderaketihinnast on noh, mõni protsent noh võib-olla viis protsenti, mis on väga väike osa lauleldult. Võrdluseks Falcon üheksa, üks start maksab umbes 60 miljonit dollarit. Suur osa sellest või noh, küllalt palju sellest on see kanderakett ise siis ja lihtsalt oleks üsna-üsna tõsine majanduslik sääst kui, kui saaks tõesti mingeid osasid uuesti kasutada. Ja SpaceXi Assis töötas välja sellise kanderaketiastme selliseid mootoreid mida mootoreid, mida on võimalik korduvalt käivitada, seisma panna, uuesti tööle panna mis on ka nii-öelda, mitte mitte väga kaua aega tagasi tehtud nende edusamm. Ja samamoodi üsna üsna niisugune efektiivne või peenikene selle veojõu kontroll, rakett mootoril ja kõik need asjandused siis koos tänapäevase siukse asukoha, määramise, pillide ütlusega, siis on andnud juba päris häid tulemusi, võitlen paljulubavaid tulemusi. Et tõepoolest olekski võimalik, siis noh, ma ei tea, siukse mitmekordse maja kõrgune kanderakett püstiasendis kuhugile maa peale siis tagasi panna pehmelt, nii et tema terveks jääks. Ja nüüd siis üritati seda teha, aga noh, väga pehmelt see maandumine välja ei tulnud, kas, kas hoolimata sellest on tegemist ikkagi nii-öelda edu uudisega? Jah, et kuigi see on, et, et justkui nagu ebaõnnestunud maanduma ja noh, tegelikult on, ta ikka kukub sinna. Sihtmärgile pihta puruks noh, justkui on nagu ebaõnnestumine, aga teine, teine lugu on see, et see ta sai selle sihtmärgile päris hästi pihta. Sihtmärk on umbes sajameetrise mõõduga, keskeltläbi platvorm mere peal kosmoses tabada päris raske jah, et noh, see kanderakett ei lähe mitte otse üles, vaid ta läheb ikkagi ka. Hakka hakkavad kalduma nii-öelda võid teda kallutatakse ka noh, nii-öelda esialgse stardikohast eemale. Et ta peab kõigepealt tagasi lendama sinna kohta, kus, kus ta nagu lendama hakkas ja siis sujuvalt laskuma täpselt sinna ütleme siis mõnekümne meetri täpsusega, eks. See on juba omaette päris hea saavutus, seda ta suutis, seda praktiliselt juba suutis. Ja teine asi on siis see, et võib-olla oleks sellega ka õnneks läinud, kui leiti üles ka põhjused, miks see nii-öelda katse ei olnud nagu päris edukas nimelt raketi siis suunamiseks kasutatavad nii-öelda labad siuksed nagu tiivad, et nende nende liigutamise hüdraulikaõli oli otsa saanud. Ma ei oska täpselt ütelda, kuidas, kuidas see asi töötab. Aga, aga et arvati, et see on põhjus. Aga see on üsna inimlik, inimlik viga nagu põhimõtteliselt. Kui midagi ikkagi otsa saab, lihtsalt. Jah, ja noh, see juhtus, et see juhtus, et sain napilt enne nagu seda hetke otsa. Juba juba siis ettevõtte juht Elon Musk ütles, et aga juba järgmiseks lennuks oli plaanitud seda õli kogust suurendada. Nii et tegelikult ma arvan, et on, on päris päris põhjust põnevusega oodata, et kui tehakse nüüd järgmine katsetus, et, et kas see nagu on siis nii-öelda edulugu. Õli tuleb lihtsalt peale valada natukene. Nagu vana autoga. Täpselt nii. Kuule raadio, kahte tänaseks teemaks, saateks puust ja punaseks on kosmos ja stuudios Tõnise eme Tartu observatooriumist ning Madis Aesma raadio kahest. Kohe jätkame. Puust ja punaseks. Saates puust ja punaseks on teemaks kosmos ja stuudios Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumist ja Madis Aesma raadio kahest. Mulle meenub, kas, kas sa, Tõnis, oled näinud sellist filmi, sellist suhteliselt absurdset komöödiat nagu Iron Sky? Jah. Seal on teema siis selles, et teise maailmasõja lõpul kuule pagenud natsid ehitavad seal üles oma koloonia ja siis mingil hetkel tulevad tagasi ründavad sellise suhteliselt sürrealistliku kosmosetehnikaga jälle maad. Ja seal on selline stseen, kus siis ameeriklased lähevad kuu peale, vaatavad, et Kuu on tühi nagu ikka siis üks neist läheb nii-öelda nurga taha piiluma, mis seal toimub, või vaatame misse kraatrisse sisse, seal on meeletu selline natside tööstuslinnak, kus on siis suured heelium kolme mahutid, sellise gooti kirjaga Helium Trai, eks ole. Ja tegeletakse siis kuu pealt kuubelt kaevandamisega, aga nüüd nagu selgub, on see teema ka reaalses elus taas üles kerkinud. Kuu pealt kaevandamine kuu pealt, siis asjadele. Noh, näiteks siis maaletoomine, siin ärakasutamine. Ja eks professor, eks Londoni pöördaki kolledži professor Joan Crawford on siis selle teema mitme nurga alt taas nii-öelda üles tõstnud ja üks neist samadest ainetest, millest ta siis ka räägib, on seesama heelium kolm, mis asi see üldse on? Heelium kolm on üks heeliumi isotoop, peaks olema kergem isotoop kui, kui see tavapärane heelium, mida meil õhupallidesse lastakse, eks ja, ja miks tema on niisugune huvitav kokku või huvipakkuv kamm, kui see päris tavaline heeliumi levinum isotoop on see, et tema pill on lihtsam, võimalik alus termotuumareaktsioone ja mitte siis termotuumapommi jaoks vaid termotuumaelektrijaamades näiteks seda leidub siis kuu peal ja seda leidub kuu peal, noh, selle tõttu. Kuul atmosfääri ei ole ja päikesetuul, mis siis on aasta miljardeid öelda puhunud, eks, ja kuu pinda kuu pinnaga kokku põrganud seal on seda heelium kolme ka natukene sees ja siis nii see tavaline heelium kui heelium kolm. Noh, nii-öelda siis aatomite või aatomituuma tena, nemad jäävad sinna Kuu pinnasesse kinni ja aegapidi nende kogus järjest kasvab seal. Nii et oleks just nagu siis oluline selline energiaallikas, kui me saaksime seda kuidagi siiamaale tuua. Just et maa pealt ei ole seda noh, eriti eriti nagu lihtne toota, et seda heeliumi ei ole maa peal palju ja noh, arvatakse, et kuu peal on seda tunduvalt rohkem ja et seda võiks olla ka sealt lihtne. Et lihtsalt piisavalt seda kuu pinnast siis kuumutades, siis vabanevad sealt erinevad gaasid, mis seal päikse tuule poolt sinna sisse jäänud. Ja kui siis edasi sulatada saabki sealt igast metalle ja muid asjandusi võib saada kätte. Mida seal kuu peal üldse üldse veel sellist on, mida me võiksime nii-öelda siin ise tahta, millest meil on puudus, no okei Eelmgolm ja küll, eks ole, energiaallikana, aga mida veel, kas seal näiteks tohututes kogustes ma ei kujuta ette volframit või midagi sellist. Seal on, seal on kaks asja, mida tahetakse, kas just maal on nüüd teine küsimus, sellesama professor, professor Crawfordi nii-öelda artiklis millest võis analüüsib kuu kaevandamise tasuvust seal seal on ka välja toodud, et, et ainult ühe asja pärast tõenäoliselt ei ole kuule minek ökonoomne. Et kui saaks ära kasutada väga mitmeid erinevaid nii-öelda ressursse millest noh, näiteks, et kui kuu peale baasi rajada, siis oleks vaja, et noh, et inimesed saaksid seal tegutseda või noh, elada noh, nagu needsamad natsid seal üldse. Et, et noh, selleks selleks on vaja midagi hingamiseks ja kuskilt energiat saada peale päikese. Ja selleks sobib väga hästi vesi. Aga Vetevool õlad, Vetlan leitud kuu peal kuu põhja- ja lõunapooluse nendes kraatorites, kus on nii-öelda kogu aeg pime. Et sealt on leitud arvestatud arvestatavates kogustes vett. No üle terve kuu pinna ka, aga eks ta seal on. Ülejäänud kuu pinnal on ta noh, ütleme pinnase sees, noh, niimoodi hajutatud kuju oleks võib-olla mitte mitte otseselt, nagu sihukese suurte jäätükkidena tagatakse, et seal Kuu polaarpiirkondades on nagu suures koguses vett. Aga ühesõnaga jah, et see kuu kaevandamine oleks siis eeskätt nagu mõttekas pigem selleks, et midagi ise seal kuu peal teha, et tõesti mingit baasi rajada, mitte siis niimoodi, et tuua mingite suurte suurte laevadega mingisuguseid asju maa peale tagasi. Et jah, need maa peale toomise asja tõenäoliselt oleks sellised asjad millest maa peal tõesti puudus on ja mida maa peal ei saa toota hästi. Ja no üks asi see, et kui seal kuu peal midagi kaevandada, siis no mitte võib-olla ainult kuu peal kasutada, aga ka noh, ütleme maalähedases kosmoses midagi teha. Näiteks ehitada suurt kosmoselaeva Marsi peale sõitmiseks. Sest et sealt startida oleks oluliselt lihtsam kui maa pealt tänu gravitatsiooni on palju väiksem. Just aga samas on ka see, et, et üks üks niisugune huvitav nüanss on, et et noh, nagu maad muidugi on kuut tabanud selle nelja poole miljardi aasta jooksul mis need olemas on olnud, väga palju asteroide maa peal on see, enamike, nende jäljed on praktiliselt kadunud, aga Google on kõik alles. Ja osad asteroidid koosnevad ka metallist. Nii et kui sul kukub niisugune maja mõõtu metallikamakas põhiliselt siis rauast ja niklist koosnev kukub sinna kuu peale siis ta sinna jääbki niisuguse noh rohkem vähem kompaktse metalli kogumina. Et noh, maa peal on kogu see nii-öelda kliima ja, ja Lamdektoonika on noh, nii-öelda need ära hävitanud, sest see kõige suurem pommitamine toimus noh, väga kaua aega tagasi mitmeid-mitmeid miljardeid aastaid tagasi. Et sellest ajast nagu maa maa on nii-öelda maakoht, on omajagu nende läbitöödeldud. Päris palju tegelikult sellist Maale sadanud metalli on ka inimeste poolt ära kasutatud, kuid siin võtame näiteks Kaali kraatri mis, mis on ju ka tegelikult noh, kui Lennart Merijuttu lugeda, siis siis rauast meteoriidi tehtud auk. On tõesti rauas meteoriidi ja noh, ega me seda täpselt ei tea, et kas, kas meie kauged esivanemad kasutasid seda Kaali meteoriidi rauda millekski. Aga et kui on tehtud jah, nii-öelda väljakaevamisi, siis neid meteoriiditükke on leitud sealt noh, võib-olla sihuke peotäis väga vähe. Tähendab, need on lihtsalt roostetanud. Sellised lood siis sellised lood siis kuuga, jätkame ühe teise väga kuumakohaga, mida kosmoses käimise sihtmärgina alatasa mainitakse ja selleks on loomulikult planeet Marss ja Marsi teemade juurde. Silladi kahes läheme juba mõne hetke pärast. Kuulates saadet puust ja punaseks, see on raadio kaks stuudios on Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumist ja Madis Aesma ja tänane viimane teema on omamoodi selline koomiline ja mõtted erinevatele aianduskooperatiivide ausalt öelda, sellepärast et nüüd siis on osutunud tõenäoliseks, et punasele planeedile planeedile Marss, kuhu inimeste pilgud järjest enam kiikavad jõuavad enne meid siiski taimed, nimelt siis on nüüd üks uus projekt käima lükatud, selle projekti nimi on siid ja selle projekti raames tahetakse siis Marsi peale saata selline kasvuhoone mitte nüüd tõesti võib-olla päris selline. Või noh, mitte päris, vaid mitte nüüd selline klassikaline aianduskooperatiivi kilesse klaasist kasvuhoone vaid ikkagi spetsiaalne rajatis, mis elaks kosmoselennu üle ja selle sees siis on niisugune taim nagu harilik müürlook, mis on noh, praktiliselt umbrohi ka Eestis tuntud Se müroloog tahetakse nüüd saata enne inimesi juba aastal 2018 Marsi poole teele. Et siis nii-öelda noh, vaadata, mis saab. Noh, ühest küljest on see väga mõistlik, nyyd ilmselt tulebki teha, et see on see, see konkreetne, see projektsiid ise on Marss ühe projekti nii-öelda üks alamsamm mille käigus siis marss ühe projektiga tahetakse teha Marsile inimeste koloonia varemalt aastal 2025. Aga enne seda tuleks siis ikkagi välja selgitada, mida on vaja, et inimeste elutegevust seal tagada. Sest ega neid inimesi sealt tagasi plaanita tuua ühe otsa piletiga. Ja, ja just seesama müürlooga katse siis nii-öelda peaks andma selgus, kui hästi taimed seal Marsi peal siis kasvada saaksid. Kas täitsa nagu Marsi pinnases kohe niimoodi või ei ikka kasvuhoones? See on tegelikult üldse noh, mõnes mõttes on see vastuoluline jah, nii-öelda projekt et jah, seal selles nii-öelda suletud kasvuhoones ja ausalt öeldes ma päris täpselt ei saanud isegi aru, et, et kas nad valgust nagu plaanivad kasutada päikesevalgust või, või noh, lihtsalt ise valgustavad mingi lambiga seda seal. Ja noh, maa pealt kaasa võetud muld või pinnas ja, ja pannakse siis seemned sinna, selle müürolooga seemned pannakse sinna pinnasesse. Seal robot kasvuhoones nii-öelda antakse natukene vett ja näidatakse valgust ja vaadatakse, mis saab. Ja noh siis need pildid, mis sellest asjast nii-öelda sellest tehakse pilti sellest protsessist ja saadetakse Maale tagasi. Ja vaadatakse, kas on siis selline normaalne taimkast areneb samamoodi nagu maa peal. Ja ja seal on, see müüroloog on nagu selles mõttes ka noh, nii-öelda võib-olla ongi nagu esimene loogiline valik sest see on ka nii-öelda geneetikas üks mudelorganism. Et see on nii-öelda väga põhjalikult uuritud taim selle nii-öelda taimekäitumise põhjal siis on, on võib-olla lihtsam võimalik teha mingisuguseid analüüse, et või järeldusi, kui noh, ma ei tea, võib-olla nagu näiteks võilillega Ja, ja see on praktiliselt selline taim, mille kohta me võime võib-olla kõige kindlamalt öelda seda, et me teame sellest taimest kõike peaaegu niimoodi. Suguseid muid nii-öelda noh, küsimusi nii-öelda kõrvale jätta, eks. Et, aga, aga see, mis ta vastuoluline see projekt on, on see, et kuni praeguseni just kantakse väga-väga hoolikalt väga põhjalikult hoolt selle eest, et maapealsed organismid ei satuks Marsile ka mikroobid. Sest aga mis siis, kui maa pealt pärit mingisugune bakter suudab Marsi peal ellu jääda ja selle oma ellujäämise paljunemise ja levimise nii-öelda käigus üle ja hävitab ära Marsil olla võiva nii-öelda kohaliku elu? See on, see on tõsine probleem ja noh, kõigi nende projektide puhul ka ütleme, minek sinna Jupiteri kuu Europa või täna räägitud entse laaduse peale otsima kas seal on elu, et tuleb väga hoolikas olla, et mitte võimaliku elu ära hävitada? Täpselt nii, jah, see tähendab seda, et juhul kui see müür lookas enne oma kasvuhoone ka jõuab, siis ta peab olema ikkagi nii ülihermeetiliselt seal oma kasvuhoones kinni, et. Et tead, mis siis juhtub, kui see asi Marsi pinna peale puruks kukub? See on hea küsimus, millega ma arvan tänasele kosmosesaatele joon alla tõmmata ja selge on ju see, et kuna kõik kohad, kõik valdkonnad, mis kosmosega seotud, on paljuski veel vastamata küsimusi täis olema. Täiesti kindel, et kohtume Tõnis sinuga siin ja kuulajatega juba õige varsti kõike head ja kohtumiseni.
