Inimene on ainus liik, kes kasutab tuld sihipäraselt. Õigupoolest ta tänu sellele üldse inimene ongi. Üks üsna veenev teooria väidab, et kui inimene hakkas sööma  küpsetatud toitu siis kulus tema kehal selle toidu  seedimiseks vähem energiat ning vabaneva energia abil saigi  üldse hakata arenema tema aju. Et ilma sooja toiduta ei olekski homosapiensi üldse olemas. Tuld oleme ju aastatuhandeid kasutanud ka oma kodude kütmiseks. Vanadel roomlastel oli üsna keerulisi süsteeme,  millega juhiti sooja vett, õhku ja ka suitsu. Kuid need süsteemid läksid vahepeal kaduma. Umbes 1000 aastat tagasi leiutati aga Euroopas niisugune asi  nagu korsten. Ja kui kord korsten oli juba olemas siis tulid  ka säärased ahjud, mis ei ajanudki suitsu tuppa  ja pealegi akumuleerisid soojust. Niisuguse ahju kütmine on üks mõnus tegevus kuid see võib  olla ka lausa teadus. Puit kui kõige vanem soojusenergia allikas on siiani  eestlaste lemmikküttematerjal. Ühelgi radiaatoril ei ole seda hõngu, kui oma kätega kogutud  ja köetud ahjutäiel. Nii tuli on ahjus, aga kas ma kütan praegu üldse õigesti  ja kuidas see korstnast väljuv suits mõjutab meie välisõhku? Suitsev korsten ei ole ainult märk soojast toast,  vaid ka võimalik saastaja ahjuga köetavaid hooneid on  ehitusregistri andmetel Eestis üle veerand miljoni. Mida me oma ahjusid küttes õhust sisse hingame,  seda uuritakse juba aastaid üle Eesti asuvates paiksetes  ja mobiilsetes seirejaamades. Maru on selline mobiilne nii-öelda mõõtebuss,  mis on mõeldud siis nii-öelda õhuuuringuteks ja,  ja nagu nime nii-öelda või sellest akronüümiski võib  siis välja lugeda, et ta on just mõeldud nii-öelda aerosooli  uuringuteks ehk siis peenosakeste mõõtmiseks  ja nii-öelda saab kasutada siis nii seisu ajal kui  ka siis mobiilset ehk liikudes nii-öelda ja,  ja saamegi siis mõõta seda õhusaastet erinevates punktides ja,  ja hinnata seda reaalajas, et, et kui hea õhukvaliteet meil on. Maailma mastaabis on Eesti suhteliselt puhta õhuga riik,  mis tähendab, et enamiku mõõdetavate saasteainete sisaldused  on madalamad kui kehtivad piirmäärad. Probleeme esineb tööstus ja põllumajandusettevõtetes  ning kõige saastavamad on hoopis linnade liiklussõlmed  ning eramupiirkonnad. Talvisel ajal. Kui mina nüüd oma ahju kütan ja paljud teised eramajade  omanikud ka, mis siis sinna välisõhku tekib  ja mida teie siin näete? Ütleme, igasuguse põlemisprotsessiga nel kaasnevad väga  erinevad saasteained, et, et noh, valdavalt,  mis kindlasti tekib, on, on gaasilistest,  saasteainetest siis vingugaas ütleme, seal erinevad  siis muud gaasilised ühendid, seal lämmastikoksiidid,  SO kahte mingil määral lennud orgaanilise ühendid,  aga kindlasti ka ütleme siis peenosakesed,  ehk siis mis tegelikult ongi siis need Põlemisproduktide siis jäägid. Siin tagapool läheb aina see mehhanism edasi. Jah, siin tagapool nii-öelda siin on siis kogu see proovivõtu. Süsteem või sondistik, et siit vastavalt  siis saame nii-öelda Keerata siis neid kraane lahti kinni, oleneb  mis proovi me tahame võtta, et siit see kogu see proov  nii-öelda imetakse sisse ja jaotatakse siis analüsaatorite  vahel ära. Et siin nüüd järgmine analüsaator näitab,  siis ütleme CO kahe vingugaasi metaani ja ütleme  siis niiskuse sisaldus. Lisaks mobiilsele uuringubussile ja seirejaamadele on  keskkonnauuringute keskusel ka emissiooni mõõtmise labor,  mis oma rohkete ahjudega näeb esmapilgul välja nagu mõne  eriti külmakartliku inimese tuba. Tegemist on siis niinimetatud ahjulaboriga  kus me siis testime erinevaid ahjusid nende erinevad  kütmisviisi ja samuti ka siis erinevate kütuste põletamist ahjudes. Mis ahjud siin on, ma vaatan, et see on see,  see hästi tuntud peaaegu igal inimesel maal kodus,  jah, niisugune tavapärane umbkoldega siis plekestaga ahi. Aga siis uuemad kaasaegsemad ahjusid, see on siin uus  ja siis uutele euronormidele vastav ahi. See on mingi metallist ja metallist, mis kõige paremini kütab. Sellele ütleme üheselt vastata ei saa, mis kõige paremini kütab,  et ja pealegi meie siin vaatame mitte seda,  et kui efektiivne üks või teine ahi on, me vaatame,  kui palju saastet tuleb. Meid huvitab see poole keskkonna poole. Saasteainete heitkoguste hindamiseks tuleb teha uuringuid. Inimeste kütmisharjumused on erinevad ja mitte alati keskkonnasõbralikud. Täna lähevad katsesse jäätmed, mis tekivad ühel leibkonnal päevas. Et inimesed põletavad selliseid koguseid  ja ahjus, aga nad võivad seda täiesti teha. Et seda on väga keeruline teada saada, kui palju täpselt  keegi põletab, aga see on potentsiaalselt see kogus,  mida saab põlema panna. Ja mis selle katse eesmärk nüüd on, siis,  et põletada samamoodi ahjusse vaadata palju. Jah, jah, jah, täpselt nii, et see põletada osa ongi täpselt  väga erinev, et siin on plastiktopsid kõik erinevat liiki plastikut,  siin on majapidamispaberit, mis võib täiesti sattuda. Piimakile tekib väga palju, satub ka ja,  ja riided. Just selline tehiskiud ja looduslik kiud,  väga erinevad jäätmed ja on täpselt täpselt välja kaalutud,  see konkreetselt 2000. aastal leibkond. Ja nüüd ei ole midagi, topime ahju ja paneme põlema  ja täpselt nii. Aga me võimegi seda teha. Võtame ühe sellise paki. Ahju keskele panna. Puid juurde läheb või, ja puid on, kuna see ahju,  kuidas see pakk on lihtsalt nii suur, et kõigepealt peaks  prügi panema. Ja need puidukogus on ka alati kaalutud,  antud juhul on siis neli kilo puid. Nonii, aga ma arvan, et selle esimese satsi me võime  alustada peaks kirja panema algus aja. Korstnas olevad andurid püüavad kinni kõik pakendite  põlemisel eralduvad saasteained, mida võrreldakse seejärel  puhta puidu puhul saadavate katsetulemustega. Aga prügi ju põleb ju kenasti seal miks ei võiks  siis kodus niimoodi prügi põletada? Ei, no ikkagi ütleme. Ta ta ei põle nii kenasti kui, kui ütleme,  noh, ta peaks, et seal kindlasti see ahju niiöelda  koldetemperatuur ei ole piisav, et, et kogu seda nii-öelda pakendi,  need jäätmed seal ära põletada. Pluss see, et et, et ikkagi, ütleme selle ahju nii-öelda  seisukord halveneb tänu sellele lõõrid nii-öelda see tõmme  nii-öelda halveneb ja pluss ka, ütleme need saasta,  need, mis seal tekivad, et oleneb sellest muidugi jäätmest,  mis sinna sisse pandud on, et kui ta nii-öelda sisaldab seal  erinevad mingi loori ühendeid või, või tekivad mingid Rogeensed ühendid, et, et see on nii-öelda  ka välisõhule inimtervisele halb. Ilmselgelt ei tohi prügi ahjus põletada ning oma tervist  ja meie õhku rikkuda, kuid ahikütet ennast pole kellelgi  plaanis piirata ega keelustada. Miks ahjuküte on ikkagi hea kütmisviis? No ahjuküte on taastuv energia, mida praegu väga propageeritakse,  et uus ja roheline energia siis tegelikult on see juba ju  tuhandeid aastaid vana tehnoloogia, et lihtsalt tuleb puitu  õieti põletada ja oma kütmisharjumusi võib-olla  siis muuta. Ja kindlasti ka uued ahjud siis ehitada juba tänapäeva  tänapäevaste standarditele vastavalt. Enne uue ahju või küttematerjali kasutuselevõttu on soovitav  küsida pottsepalt nõu, kui suur kogus on vastavale ahjule sobivaim. Küttepuu üheks tähtsamaks omaduseks on tema niiskus,  mis peaks kindlasti jääma alla 20 protsendi. Meie lepapuud on 11 protsendilise niiskusega. No kui ma toon selle puu õuest puukuurist,  siis ilmselt ta ei ole nii kuiv ja, ja olekski,  et puidu kuivatamine käib üks aasta võiks puit olla õues,  riidas kaetult üks aasta kuuris ja siis kaks päeva enne  kütmist võiks ta ka veel toatemperatuuril olla,  et, et ka see pinnaniiskus siis ära kaoks. Ja samamoodi siis ka, kui kütmist alustada  ja kui me toome puud ütleme õuest miinus 20 kraadi,  siis ennem kui nad saavutavad hea põlemistemperatuuri,  et nad peavad kõigepealt ennast üles soojendama  ja põlemisprotsess on siis õige, kui võime vahepeal minna  vaatama õue, kas korstnast suitsu tuleb või ei tule. Kui korsten nii-öelda suitseb ilusasti kena vaadata,  siis on midagi põlemisel valesti, kas on puud liiga märjad  või saab kolle siis liiga vähe hapnikku. Et sa tahad öelda, et kosnast ei tohiks tegelikult üldse  suitsu tulla? Jah? Jah, kui on väga külmad ilmad, lihtsalt see  siis nii-öelda see valge jutt, mis üles läheb,  et see on normaalne, aga kui ütleme niisuguse vähe soojema  ilmaga ja, ja sealt vähegi niisugust musta suitsu tuleb,  siis tähendab, et põlemisel on midagi valesti  või on korsten pühkimata nõgitunud. Siis paneme siia paar pilbast alla. See tagab selle, et puud ei, siis ei kata resti ära,  üle. Ja siis loome loome puud koldesse. Selle jaoks on veel siin ahjus, sellel koldel on koldepõhi,  on koonus ja on jäetud. Ribid, et õhk pääseks ilusti ka puudest mööda kolde peale. Ja. Puude süütamine ei toimu. Ei toimu alt nagu oleme harjunud, et puud ahju  ja ja läide alla, vaid. Süütamine käib niimoodi, et kui me oleme puud ahju ladunud,  siis. Puude peale käivad peenikesed pilpad mille alla  siis omakorda võiks panna, kas mõni süütatabel pett  või meil on siin käepärast praegu ajaleht. Paneme siia peale selle peale loome veel pilpad. Ja see põlemine, süütamine toimub siis puude pealt,  miks see niimoodi on, selle mõte on selles,  et kui me süütame altpuud siis alumised puud lähevad põlema,  aga ülemised ei põle, vaid lihtsalt vinduvad  ja tekitavad siis samamoodi neid juba nii-öelda nõgi  ja musta, et kui on tänapäevane ahi on veel klaasuksega,  siis see näitab kohe ära, sest esiteks, seal läheb see  klaasuks kohe mustaks kolle mustaks. Ja siis nagu ma rääkisin, et korstnapühkija ilusat suitsu. Õige kütmisviisi puhul on põlemisprotsess ühtlane  ja võimalikud saasteained viidud miinimumini. Eralduv soojus on ehe ja parem igast tehislikust energiaallikast. Minu lõkkele pääseb hapnik juurde suurepäraselt  ja see annab nii mõnusasti sooja, et istu siin  või kevadeni. Metsas, aga loomad muudkui külmetavad, sest nemad ei oska ju  tuld teha. Nüüd ongi Eesti jahimehed tulnud välja algatusega süüdata  meie metsadesse rohkelt lõkkeid et käärikud,  rebased, kitsed ja sead saaksid ennast tule ääres  soojendamas käia. Kui muidugi Euroopa paliit selleks piisavalt vahendeid eraldab,  sest üksnes õhina põhiselt ei ole võimalik üle talve lõkkeid  lõõmamas hoida. Kuna mina ei ole jahimees, siis ei ole see  ka jahimehe jutt. Selleks aga, et teada saada, mida jahimehed ise räägivad,  läheme koos nendega jahile ja kuna on mets see aasta,  siis just seajahile. Pange nimed ka kirja, kellel ei ole veel  ka minul sama ülesanne panna ennast jahile kirja. Kõik oleks ametlik. See, et ma olen täna ilma jahirelvata, läheb  ka siia kirja. Pargi tiigi tükki võiks proovida ajada, kas sealt nüüd tuleb  midagi või tule, aga täna on selline katsetamise moment,  et kuna lumeolud on läinud kehvaks vaatame,  kuidass, õnnestub. Täna siis kütime metssiga. Metssigade arvukus on olnud Eestis viimastel aastatel  enneolematult suur, see ei ole kasulik loomadele,  suureneb konkurents elupaika ja toidule ning kasvab haiguste  ja parasiitide kiire levimise risk. Mis salata, omal nahal tunneb suurenenud metsa  ja populatsiooni tekitatud kahjusid ka suvilaomanik  ja põllumees. Esiteks, kui külvit maha saab tehtud, siis nad käivad  külvide peal tuhnimas noh, järgmised on kartulipõllud  ja siis, kui viljad valmima hakkavad, siis nad on  viljapõldudes kohal. Raskem on nendel põllumeestel, kelle põllud piirnevad suurte metsaaladega. Tegelikult suurtes metsades olevad sead tulevad sügisel,  kui saakide valmimine põldude peale välja Mulle hakkab tunduma, et see esimene aju jääb ilma ühegi pauguta,  sellepärast et koer pole hakanud haukuma,  see tähendab seda, et ta pole leidnud sea värskeid jälgi. Ta pole siis ühegi sea järelega minna. Küll aga tuli info, et leiti alles esimene sigade magamisase  mis tähendab, et mingi aeg tagasi siin sead kindlasti on olnud. Mehed olid magamis asemid leidnud, aga me ei oska hinnata,  kui värsked nad on. Lumeolud on suhteliselt kehvad. Talveilmast sõltub otseselt metsseajahi õnnestumine. Kui üleeelmisel jahihooajal kütiti Eestis üle 24000 metssea  siis möödunud hooajal üle 3000 looma vähem. Osa madalamast küttimisarvust läheb sooja  ja lumevaese talve arvele. Mis see plaan nüüd järgnevaks, eks ole? No meil on vaadatud mitu ala veel üle, et ma arvan,  et võtame jälle järgmise tüki ja katsetame,  et ega siis see jaht nii lihtne ka pole. Metsseakahjude ennetamiseks tuleks maamajade  ja suvilate ümber rajada aiad. Mõned kavalused metsseatempudest hoidumiseks on  ka põllumeestel. Tuleb valida, kuhu, mida külvatakse ja kindlasti suhtlemine  ka jahimeestega. Üks asi on see, et põlluääret on vaja kas ära ära niita  või lahti hoida, et, et jahimehed saavad seal liikuda  ja nad näevad midagi. Ja samas paljud kartulikasvatajad kurdavad,  et tema kartulipõld tuhniti ära ja noh, mina ise kasvatan  ka umbes 10-l hektaril pinnal kartul ja meil on kõik  elektrikarjustega piiratud. Eks ta kulukas ole ja töö mahukas ka, aga samas meie põld on kaitstud. Mare Mare, sina jääd siia. Siin on otsesõnu sigade mets, et kui me vaatame siia lähemale,  siis me näeme, et sead on käinud siin sonkimas,  nad on otsinud endale toidupoolist. Toimub uue metsatuka valik ja meeste ümberpaigutamine  seekord otsustama ajajatega metsa alla, sigade radadele  kaasa minna. Jahipidamine on tõhusaim moodus viljakalt sigivate  metssigade populatsiooni kontrollimiseks. Metssigade paigad Ruuna hoidmiseks, aga ka karmimate talvede  üleelamiseks viiakse sigadele lisasööt. Mida ja täpsemalt lisa söötmisega seoses soovite teada? Täpselt sellel platsil, siin me ühel kevadel tegime näiteks  kunstpesadega katseid. Me panime sellised pikad pesade liinid metsa sisse maha  ja uurisime, et kus siis rüüstatakse rohkem,  kas söödaplatsile lähemal või sõda platsist kaugemale. Kindlasti nad siia koondavad igasuguseid pesarüüstajaid  ja mitte ainult metssigu, vaid ka rebaseid. Rebased ei käi siin eriti just vilja pärast,  aga pigem otsivaid närilisi, kes ka siia vilja sööma tulevad  siis veel, meid huvitas see, et kui kaua loomad üldsegi  käivad söödaplatsil, et kui see söödaplats nüüd lõpetada  siin söötmine ära, siis kas nad tulevad siia veel pärast tagasi? Huvitav oli see, et tulid tõesti umbes üks,  kaks aastat, vanadel platsidel käisid sead hea meelega aga  siis juba vanemad platsi, sellised nelja-viie aastased  ja isegi 10 aastased vanemad. Seal oli kõik samamoodi nagu ükskõik kus mujal metsaservaski. Eestis on üle 5000 metssigade söödaplatsi. Söödaplatsidele kogunenud loomad ohustavad teadlaste sõnul  kõige enam maas pesitsevaid linde, eeskätt nende pesi. Sellel uurijate videol napsab söödaplatsi vahetus läheduses  katsepesadest mune nugis. See, millised loomad lähevad kõige sööjana tuntud sigade arvele,  vaatavad teadlased kütitud loomade maosisu proovidest  ja söödaplatside lähistele jäänud väljaheidetest. See, mis jääb rooja analüüsist välja, on peamiselt loomne toit,  see ei lagune ära eriti hästi. Ja siin on siis näha selliseid väga, väga väikesed tükikesed. Eriti ei ole hästi aru saada, mis siin on. Aga kui me paneme siin binokulaari alla,  siis me näeme siit ekraani pealt, et näiteks siin on üks sajasevastne,  kui sealt käivad söödaplatsil, siis nad tuhnivad päris palju kõike,  mis seal ümberringi on ja nad tuhnivad üles näiteks hiiri  päris palju. Ja samuti nad tuhnivad üles sisalikke, aga vaatame siit  ekraani pealt natuke lähemalt. Ja me näeme siin sisalikku nahka. Sisalikuna ja täitsa teadlikult söövad siis sisalikke. No ilmselt nad siiski söövad lihtsalt kõike,  mis ette jääb ja süüa kõlbab. Metssigade lisasöötmisel on nii negatiivseid kui  positiivseid külgi. Ühelt poolt on tegemist metssigade arvukuse püsimist  ja kasvu toetava söödabaasiga. Teisalt suureneb loomade arvukuse kasvuga oht pisematele,  loomadele ja ka põllumaadele. Kui see probleem nüüd siis on selles, et lihtsalt sigu on palju,  siis saab neid vähemaks küttida. Aga see, kui palju sigu on ja kui palju on palju,  see on nüüd selline suhteline küsimus, et sõltub sellest,  kui palju me neid tahame, et meil neid oleks  ja kui palju me oleme valmis välja kannatama. Ka paremas küljes jõuan kohe sünnanii, et ootame kõiki. Metssiga ennast me ei näe. Küll aga annavad metssigade kohalolust märku jäljed  ja mitmed magamisasemed metsa all. Viimase vindi kehvale ilmaolule keerab lõpuks halastamatu vihmasadu. Jahipidamise ei tee see loomulikult lihtsamaks. Meil on miinimumnorm on täidetud, aga kindlasti oleks meil  vaja rohkem küttida, kuna eelmine talv oli selline,  et siis olid lumeolud väga kehvad ja, ja me suutsime vaevalt  oma plaanid täita. Et, et kindlasti on vaja veel tegeleda sellega. Lõppkokkuvõte on siiski positiivne, kõigi rõõmuks null  kütitud siga ja aktiivne päev värskes õhus. Mis tänase jahipuhul otsustavaks sai, et me põhimõtteliselt  sigu justkui ei näinud? Noh, alati saab öelda, et kõik kõik päevad ei ole vennad ja,  ja muidugi ilmastikuolud, millised täna valitsevad,  et see pani asjale punkti. Kui jahil ühtegi looma ei lasta või kalal ühtegi kala ei  püüta kas siis on jahil või kalal käik nässu läinud? Jahi ja kalameeste endi jaoks kindlasti mitte,  sest peale saagi saadakse jahil või kalal olles  ka midagi muud. Ehk nagu ütles kukk kana taga ajades, et kui muud ei saa,  siis sooja saab ikka. Millest saavad aga linnud talvel päriselt sooja? Eks ikka toidust, kui kõht on korralikult täis,  ei tule ka külm reeglina kallale. Ja et see just nõnda oleks, saame meiegi üht-teist ära teha. Kaugeltki kõik linnud ei lenda talveks lõunasse. Ligemale 150 liiki jääb Eestisse. Siiajääjate saatus oleneb toidulauast. See kolmekorruse lindude toidumaja ei asu mitte koduaias,  vaid pargis. Toit on siin ära jaotatud erinevate tasandite vahel  ja see aitab vähendada pingeid, mis muidu lindude vahel  võivad tekkida. Õunad on siin näiteks musträstastele ja basknäridele,  aga nad ei ütle ära ka alumiste korruste toidust. Saia siia kohe kindlasti panna ei tohiks,  see halvendab lindude seedimist. Kui rääkida sellest, kes mida sööb, siis näiteks rähnidele  on meelt mööda rasv, pekk, rasvateravapallid. Ja muidugi põldvarblastele ja talvikestel on siin näiteks kaeraterad. Sellised linnutoidumajad ja linnuplatsid on hea võimalus  jälgida lindude tegevust ja tundma õppida nende iseloomu. Kõige levinum toidumajade külaline on rasvatihane. Talvel võib siin olla ligi miljon lindu. Toidumaja juures moodustavad rasvatihased sageli järjekorra. Üldjuhul on rasvatihased teiste lindude suhtes üsna sallimatud. Kui krõbe talv ja toidupuudus sunnivad leplikkusele. Sinitihane näiteks on liigikaaslastega väga riiakas,  aga teiste lindude suhtes üsna vagur. Väike salutihane aga peab tihtipeale pikka aega oma  järjekorda toidulaua juurde ootama. Toidulaualt haaravad nad rohkem kui ühepäevalilleseemne,  sest suurema osa saagist peidavad nad ära. Samal ajal, kui rasvatihased okstel koheselt seemneid avavad. Põldvarblased on malbe iseloomuga maapinnal toiduotsijad. Toidulaua juurde sattudes on nad üsna võimukad  ja toidu suhtes äärmiselt valivad. Kahtlemata kõige võimukamad toidumajade juures on puukoristajad,  kes oma terava nokaga otsivad toidusegudest pähkleid. Puukoristajale passib hästi ka pekk ja rasv,  samuti päevalilleseemned. Värvi toidulaua äärde toovad aedadesse kindlasti rohevindid,  kes tulevad sageli suurte mitmekümnepealiste salkadena. Toitu mugivad nad meeletult ning on tõredad  nii oma liigikaaslaste kui ka teiste lindude vastu. Kõige rohkem meeldivad neile päevalilleseemned. Oodatumad külalised aedades on leevikesed  nii punase puu isaslinnud kui ka pisut tagasihoidlikumad emaslinnud. Leevikesed on toidumajade juures vaat et kõige kavalamad. Esmalt lastakse sööma nii-öelda testgrupp,  mõned väiksemad linnud, et vaadata, millised on ohud. Järgmisena asuvad toidumajade juurde emaslinnud. Kõige viimasena tulevad isaslinnud ja ajavad emaslindude  rõõmuks teised liigid minema. Kui lindude toitmist on juba alustatud, siis seda ei tohiks  lõpetada enne kevadet. Eriti oluline on toitmine pärast suurt sula  või sooja enne äkilist külma. Mina panen siia lindudele pähkleid ja jään neid tasapisi jälgima. Tänaseks peaks olema pool talve enam-vähem läbi enam-vähem sellepärast,  et ka meie rahvakalendris ei ole see asi täpselt paigas. Taliharjapäev oli juba tosina päeva eest paavlipäev,  mida on samuti peetud. Talve keskpunktiks oli eile. Küünlapäevaga samuti nii-öelda talvetipp tuleb täpselt  nädala pärast siis kohtumegi. O kolm, osoon.
