Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Kuulaja raadio kahes on taas alanud saade nimega puust ja punaseks, mis käib mööda erinevaid populaarteaduslikke radu. Ja nagu ikka, on igas saates üks peateema, üks valdkond, mida käsitleme. Me oleme jõudnud taas siis sellise ala, nii nagu seda on kõikvõimalikud uued tehnoloogiad ja siin raadio kahes on koha sisse võtnud eiraltin Tartu ülikooli robootika doktorant. Tere. Tere. Kuidasmoodi uus aasta 2015. aasta üleüldse nüüd nüüd alanud on, kas on juba mõni selline suur pauk ära käinud ka? Suurt pauku pole veel tulnud, kui Eestist praegu meie hooajal annab nii-öelda furoori valimiste lähenemine siis tehnikavallas annavad furoori just lähenevad näitused. Et kõiksuguste lahenduste nii-öelda kõige parem näitamise hetk ongi ju näitasid ja need näitusteks ka valmistutakse ning näiteks Detroidis, siis kust eelmisel laupäeval, seitsmeteistkümnel jaanuaril algas autonäitus just ühte sellist väga vinget tulevikutehnoloogiat näidataksegi ja tegemist on siis autoga, mis põhimõtteliselt kolm p, prinditakse välja täpselt, et kui, kui praegu koolides on olemas koldade printerid, õpilased saavad selliseid väikeseid kuubikuid kuni 10 sentimeetrit nii-öelda küljemõõduga printida siis nüüd on üks startup ettevõte leidnud, et miks mitte suure kolm D-printer abil hakata autosid välja printima. Tõsi jah, see auto vähemalt pildi pealt tundus selline üsna pisikene ja tema tema väljaprintimine võtab, ma kujutan ette ikkagi väga palju kauem aega, kui näiteks konveieri peal ühe auto kokkupanemine, eks ole. Kui kaua konveieri peal, ütleme ühte sellist ütleme siis Volkswagen golfil näiteks kokku pannakse, see käib ikkagi vist paari tunniga vä, ilmselt ikkagi väga kiiresti võrreldes ega, sest et neil on ju kõik robotid olemas, kes nii-öelda igas etapis astuvad ja oma nii-öelda liigutused teevad, aga, aga kolm, D prinditud auto, nii-öelda kere, ainuüksi enda printimine võtab aega nii-öelda selle ettevõtte sõnul 44 tundi ning seda seal näitusel ka tehti prinditigi siis üks selline auto kere valmis ja see prinditav auto peaks siis olema, on ostetav, niimoodi vähemalt pisikene startup firma, mille nimi on, mille nimel local mootors fiiniksist Arizona osariigist räägib, see prinditav auto peaks siis olema täiesti ostetav juba meil siin aasta 2018 2019 siis on siis on võimalik juba kolm D prinditud autot osta, ma kujutan ette, et see ostmine tähendabki seda, et sa ostad endale noh, ikkagi selle kolde joonise, siis laseb ta kodus välja, sest et mis mõtet seal teha seal siis üleüldse on. No ma kujutan ette tegelikult see koldeprint, tere, mis on nii suur, et auto suurust keret välja printida, peab olema ikkagi maksma ka üsna palju raha, et kas just iga nii-öelda isik suudaks seda endale lubada, aga kui nad väitsid, et auto nii-öelda välimus ja disainid muutuvad siin paari aasta tagant ja siis iga kord tuleb nii-öelda kulub aega ka sellele, et seda uut keret hakata arendama siis kolm D prinditud autot on väga lihtne muuta. Et praktiliselt võiks Madis iga kahe kuu tagant varsti hakata nii-öelda endale uut autot tellima. Tegelikult küll jah, aga kas see materjal, millest need kolm D prinditud auto tuleb, kas, kas see on kuidagiviisi võrreldav ikkagi noh, ütleme nende tänapäevaste moodsate auto keresulamitega või see läheb kusagile jälle sinna samasugusesse materjaliteadusesse, nagu näiteks kehtis, ütleme Trabantide puhul, mida täiesti vanadest teksapükstest ja muust sellisest, millest see kolm. D prinditud auto üleüldse on see kolm D-printer materjal ju, seda on näidatud, kuidas, kuidas see välja näeb, see põhimõtteliselt jahu. Jah, tegelikult on kolm Debrinterites võimalik kasutada kahte materjali, üks on siis nii-öelda sulatatud plastmassi, teine on juba metallilaadne, mis annab siis selle tugevust juurde. Aga antud auto koosneb või nii-öelda prinditakse süsinikkiust, mida kasutatakse nii-öelda kasvõi sportautodel, et muuta neid kergemaks ning süsinikkiudu tugevdab ka samas termoplastik. Et mul ei ole praegu head ettekujutust, mis juhtub selle autoga kokkupõrkes. Samamoodi ta kindlasti ei hakka deformeeruma või, või nii-öelda muutuma käkiks, nagu seda metallautot teevad äkki kildudeks, pigem muutub kildudeks ning praeguse käibki sellesamale Lõukal muutus ettevõtte nii-öelda küsimuste lahendamine just selle üle, et kuidas need autod lubada ameerika kiiret teedele. Sellepärast jah, ikkagi väga suurel kiirusel pauk käib ja killud lendavad siis võib-olla noh, kahju ümberolijatele ikkagi märksa suurem kui, kui, siis, kui lihtsalt mõned mõned mõned plekid nässu sõidetakse, aga mootorkuidasmoodi ikkagi mootor, väljaprinte nokk, kerest sa saad veel aru, eks ole, see on lihtsalt selline tühi struktuur, kuhu hiljem siis tõstad istmed sisse mida iganes peavad mingid juhtmed, aga mootor, see on ju ikkagi väga paljude liikuvate osadega selline kompleksne nagu organism lausa täpselt, aga mootorit nemad siin ei ole sprindi ning mootor, mis on tegelikult siis elektriauto, mootor pärineb Vaisilt ning sisuliselt kõik muud istmed, juhtmed, see lisatakse hiljem ning seda nemad ise ei prindi, vaid ostavad lihtsalt sisse teistelt tehastel. Aga see auto, kuna ta tuleb elektriauto, mitte sellepärast, et ta nüüd aeglane oleks, suudab arendada kiirust kuni 72 kilomeetrit tunnis. 72 kilomeetrit, ma saan siis ikkagi selline puhas linnaauto jahe, ei enamat, et Tallinn-Tartu maanteel ilmselt keegi sellega väga ei praegu läheks, sest et me tahaks ikkagi kiiremini kohale jõuda ja ja eks ilmselgelt ikkagi ikkagi jalgu sellise sellise vanainimese moel, aga mida sa ise kujutad ette, Helo, kas nüüd see, selline noh, väga suurte asjade väljaprintimine, nagu seda tõepoolest sõiduautod on, kas see saabki olema tulevikku norm, ma pean siin ennast parandama, nad seesama väikene Arizona ettevõte ütleb, et nad loodavad juba prinditud elektriautot müüa aasta või pooleteise pärast ehk siis ikkagi 2016 alguses kuni 2016 suvel. Arvad, et, et mõnel lähemal aastal pärast seda võib-olla selline prinditud auto olla ka juba Eestis täiesti tavaline nähtus. Kui praegu on tegelikult Eestis juba startup ettevõtted, kes ise toodavad suuremaid kolmde printereid, siis see võib väga vabalt olla ja meie tulevik, et me ei pea enam endale metallautosid ostma, vaid saame kiiremini kätte, võib-olla hoopis kondev, prinditud auto ning ka enda valitud disainiga ja selle tootmine kahtlemata tuleb odavam kui taaskäideldav üldse kolde materjal on. Plastmassi saab sulatada, metalli saab ka sulatada ka, eks selleks ole vaja juba omaettetehnoloogiat, et see uuesti nii öelda muuta toormaterjaliks, et isenesest printerist siseneb see materjal sellise peenikese kiud traadina, kus siis on piisav temperatuur, et teda siis kihtide haaval paika sulatada, et samamoodi satav üles sulatada. Niisiis kolde prinditud auto juba, mitte nii kauges tulevikus võib vurada siis esmalt Ameerika Ühendriikide teedel. Väikefirma loodab Arizona osariigist, et see saab teoks ja läheb müüki juba järgmise aasta alguses või hiljemalt ehk siis keskpaigas ja näis, näis, millal selline sõiduk siia Eestimaale jõuda võib. Igatahes kui seda pilti vaadata, kust see kolm D prinditud auto peale on, siis ega seal seda keret väga palju nüüd ei ole, ta on ikkagi tead lahti ja külgedelt ka üsna üsna avatud, nii et rohkem nagu siis selline sosii, millele lihtsalt õige pisut klaasja rattaid juurde pandud kaheistmeline kaunis väike. Jätkame siin raadio kahes saates puust ja punaseks tehnoloogia teemadel hetke pärast vahepeal aga natuke muusikat. Puust ja punaseks. Kuulad saadet puust ja punaseks, stuudios on Tartu Ülikooli robootika doktorant, altin ja raadio kahe poolelt Madis Aesma tänasteks teemadeks on kõikvõimalikud uued tehnoloogiad. Natukene puudutasime siin juba erinevaid põnevaid materjale, kui rääkisime eelmises saatelõigus, kolm teeb rentimisest ja siis täpsemalt sellest, et ameeriklased nüüd on saanud hakkama kolm D prinditud autoga. Järgmine teema on ikkagi otseselt ainult materjalidega seotud ja see puudutab ühte ühte sellist materjali, mida nimetatakse järgmiseks võimalikuks, lausa imematerjaliks. Selle nimi on siis grafeen ja tegemist on sellise üliõhukese just nagu siis süsinikukihiga, eks ole, ta on tal ühe aatomi paksune selline süsinikplaat, mis on läbipaistev, ülikergelt painduv. Kõlab nagu ideaalne asi näiteks tõepoolest mingisuguse painduva painduva nutiekraani jaoks. Jah, täpselt üks võimalus seda ette kujutada, nii nagu meile õpetataksegi keemiatunnis, et aatomid on, jäävad sellised nii-öelda kera moodi välja. Ja siis, siis selles materjalis ongi need aatomid seal korrapäraselt nii-öelda ütleme siis nende väikeste kuulikestena paigutatud ja, ja süsiniku aatomid ja see kõik annab selle materjalile väga palju palju eeliseid, et lisaks sellele, et ta on painduv olnud, aga läbipaistev, samas niiskus ei tungis alt läbi ning antud materjal juhib isegi elektrit paremini kui kuld mis siiamaani on nagu ikkagi elektrijaam, eks ole, ja, ja nähaksegi, et selle materjali abil oleks võimalik tehnika vallas järgmise nii-öelda 10 15 aasta jooksul suuri läbimurdeid saavutanud kas või näiteks painduvad puuteekraanid odavamalt päikesepaneelid akudes kasutada superkondensaatorid, pooljuhid, mis on siis elektroonikast kasutatavad ning leitakse, et isegi soolase vee magedaks muutmisel võiks materjal appi tulla. Mille moodi ta seal on nagu mingisugune, kui sa võtad ta kätte, sa ise ei ole seda käes hoidnud seda grafeeni, eks ole. Ma ei ole seda käes hoidnud, teda on, teda on toodetud ikkagi praegusel hetkel väga väikestes kogustes, nagu ma aru saan, ainult laboris. Avastatud on siis 12 aastat tagasi, kas grafeen on põhimõtteliselt? Me võime seda ette kujutada nagu sellist nagu sellist, nagu sellist kile põhimõtteliselt jah, ta ongi selline plastik, õhuke kiht nagu et, aga samas on öeldud näiteks 100 korda tugevam kui teras. Nii et kui kujutage ette, nüüd te hoiate käes mingisugust nii-öelda õhukest kihti, mis on ühe aatomi paksune, see on praktiliselt nii õhuke, et teda nagu ei olegi nagu ei olegi, aga samas see on 100 korda tugevam kui teras. Aga grafeen, arvatakse, et aastal 2019 on grafeeni järgi maailmas turu hinnanguline suurus umbes 80 miljonit eurot. Nii et selle järgi hakkab nõudlus kasvama. Peamine probleem praegusel hetkel selle grafeeliga ongi siis see, et teda suudetakse teha ainult üsna väikestest. Kuidas te seal siis ja siis tõepoolest laboritasandil paar teadlast teevad sellise peopesa suuruse tükikese? Jälle on ta nagu olemas. Aga milles siis see põhiprobleem on, miks seda väga suurtes kogustes toota ei saa seda lehte kusagilt tõmmata välja aatomi paksust. Esialgu ongi see, et laboris on alati kõike nii-öelda katse eksperimendi korras lihtsam teha, aga et saavutada täpselt sellist suurt nii-öelda suurt masstootmist, mis oleks ka odavam, et seda ei ole suudetud veel senini kokku panna. Laborid on alati need juhtivad, aga just ütleme see ettevõte või teadlaste grupp, kes suudab nii-öelda sellest masstootmisse minna, nüüd spin-off firma teha, siis Nendel on kindlasti järgmiseks viieteist- aastaks leib laual. No põhiline probleem ilmselt, mida sa ise võib ette kujutada, ongi siis ju lihtsalt see, et et kuidasmoodi saada väga suurtes kogustes sellist kihti, mis oleks tõepoolest siis ühe aatomi paksune, eks ole, sest et sest, et see on selle materjali juures vaatad kõige, kõige müstilisema, siis sa võid ette kujutada täiesti vabalt uut terasest, tugevamat materjali, läbipaistvat, painud materjali. Aga just see omadused on just nagu olematu ühe aatomi paksune. See ongi nagu see kõige suurem, selline, selline selline vau moment kogu selle aine juures jah, täpselt, et hoida käes, seda siis praktiliselt ei tunnegi, et oleks seal aga samas samas võita nii palju, nii palju korda saata. Räägime siin raadio kahes erinevatest uutest tehnoloogiatest ja teemaks oli puus süsinikust loodud imekiht nimega grafeen mida praegusel hetkel veel siis suurtes kogustes toota ei suudeta, ent mis saab olema ilmselgelt järgmise paari aasta hittmaterjal ja stuudios on Elo Alt-in Tartu ülikoolist ja Madis Aesma. See on raadioga puust ja punaseks. Kuulad saadet puust ja punaseks, stuudios on Tartu Ülikooli robootika doktorant, altin ning Madis Aesma. Ja järgmine teema, selle peategelane võiks öelda, on eelmise teemaga nime poolest isegi õige pisut sarnane aga vaieldamatult mitte mitte niivõrd rahuliku loomuga, sest et kui grafeeni seostatakse siin näiteks kõikvõimalike puutetundlike ekraanidega, siis seda meie tänase saate kolmanda teema peategelast. No parem on ilmselt kui ei puutu, ausalt öelda, sellepärast et jutt läheb nüüd sõjandusvaldkonda ja siis granaatide granaatide valdkonda täpsemalt ja Ameerika Ühendriikide armee, see on nüüd Fox Newsi andmetel arendamas sellist relva mille nimi on siis SA GM Smola Neid Mõnishans on siis selle granaaditüübi nimi ja see on. No põhimõtteliselt võib vist öelda eesti keeles nutigranaat eksahela jah. Smart-ID Nuti granaat ja, ja tõepoolest, ega seda väga puutuda ei tahaks ja see granaat ei peagi enam midagi väga puutuma pärast väljatulistamist. Mis eristab seda granaati nii-öelda tavalisest meie jaoks tuntud granaadist, kui kui sellest käsigranaadi, et me võtame selle käsigranaadi tõmbama splindi välja, viskame selle või teist tüüpi granaate, mida tulistavad nii-öelda juba relvad välja siis nemad vajavad ikkagi nii-öelda otsekontakti, vaenlasega või otsenähtavust. Aga selle nutigranaadi siis eelis on see, et see granaat nii-öelda töötleb ümbrust ning leiab nii-öelda pahad ise üles, vaatab, kus nad varjuvad ja siis plahvatab nii-öelda vaenlase pea kohal kuidagiviisi nagu selline drooni sarnane granaat ka mingis mõttes täpselt, et kui praegu leitakse nende Nende relvade poolt tulistatud granaatide puuduseks on see, et see vajab otsenähtavust, aga milline sõdur tahaks olla vaenlasega nähtaval mõlemad tulel avatud siis nüüd nii-öelda relv tulistab granaadi välja, kui vaenlane varjunud mingisuguse seina taha või mingisuguse kate alla, siis sisuliselt sõdur peabki ainult tulistamisele, granaadid nende kohale serenaad tuvastab ära, kus asub sein või siis kattevari ja plahvatab selle kohal. Aga nii kaugele seda seda nutigranaati veel ei ole aetud, et ta teeks näiteks vahet, ütleme seal Afganistani kohalikel võitlejal ja siis Ameerika Ühendriikide sõduritel sõduril ei, praegusel juhul ei ole, aga mine sa tea, kas see nüüd pole lähim tulevik, et hakatakse tuvastama ka nägusid ja granaat otsustab ära, et kes on paha või mitte jah, ja sedasama granaadi siis prognooside kohaselt peaks suutma rohkem kui siis dubleerida oma sellist nii-öelda letaalset mõju saab näha, millal see siis kasutusele võetakse. See võetakse kasutusele loodetavasti vähemalt Ameerika sõjavägi loodab, et siin, lähiaastail aga esimesed nii-öelda katsed on isegi juba tehtud. Ning sel plaadil on ka tegelikult selliseid väike eelis või lisa, nagu teiste nii öelda seni kasutatud maatide juures ning tal on kolm režiimi, aga üksnes režiimidest, mis mulle isiklikult huvi pakkus, oli see ise hävituse siin. Et mis tähendab siis, mis tähendab, et tegelikult sõjaväljale jääb väga palju vedelema nii-öelda plahvatusohtliku laskemoona, mis ei plahvatanud, vaid lihtsalt kukub kuhugi maha ja mis hiljem teeb kahju just näiteks kas või enda nii-öelda liitlastele või enda sõduritele, kui nad seal ringi kõnnivad, patrullivad aga see ise hävitasid ja siin on siis see, mis tagab serenaad kindlasti pärast väljatulistamist mingi aja jooksul plahvataks kas ta siis nagu leidis, seal on vaenlase või leidnud, aga vähemalt jää sinna nii-öelda ohtlikud seisma Nuti Ronaadis siis ma saan aru, sellist vormi ei ole, mille nii-öelda käest minema minema viskaks, see jääb ikkagi alatiseks selliseks välja tulistatavaks relvaks jah, et praegu ei jõuaks ilmselt keegi peale mingisuguse väga tugeva robot inimese seda nii kaugele visata, kui tulistab seda nii-öelda m 203 vintpüssist, kuhu on nii-öelda granaadiheitja külge monteeritud. Kuulad raadio kahte aiast saade on puust ja punaseks ja stuudios on Tartu ülikooli robootika doktorant Heilowaltin ja Madis Aesma ja teemaks kõikvõimalikud erinevad tehnoloogiad. Jätkame siin raadio kahes juba mõne hetke pärast, vahepeal aga ka natukene muusikat. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Koolatraadi kahte saade on puust ja punaseks ja uute tehnoloogiate teemadel täna siin stuudios juttu tegemas Tartu ülikooli robootika doktorant Heilowaltin ja raadio kahe poole pealt Madis Aesma. Järgmine teema mingisuguses mõttes tuletab meelde sellist filmi, nagu oli kunagi. Kallis, ma kaotasin lapsed ära, kus siis kus siis üks perekond tormas mingisuguse, sellise omalaadse süstikuga mööda kellegi organismi ringi, ma ei mäleta, nüüd igatahes nad seal mööda veresooni ringi sõitsid. Ja nüüd on siis mööda organismi rändavaid mikroskoopilisi masinaid hakatud tõepoolest ka päriselus tegema, ellu viima ja esimeseks katseloomaks, kelle sees siis kullaosakesi nüüd transporditi. Esimeseks katseloomaks sai siis hiir, kiire kõhtu viidi nende mikroskoopilise masinatega mõned tõepoolest kulla nanoosakesed, tegemist siis ilmselgelt meditsiinilise läbimurdega ja see võimalus või see tehnika mille alusel siis erinevad masinad mööda organismi rändavad, sellised mikromasinad saab tulevikus olema ikkagi erinevate haiguste diagnoosiks ja raviks päris soodne vahend, nagu on ka palju räägitud, aga nüüd hiirte peal tehtud esimest korda ka ära. Täpselt, et kui, kui nii-öelda midagi inimesel parandada, ravida on, siis enamasti ikkagi lõigatakse katki, aga miks mitte siis tegelikult kasutada tänapäevast tehnoloogiat, mis on suutnud kõik asjad nii väikeseks viia, et neid võiks juba vabalt kasutada organismis nii-öelda siseliikumiseks. Et kui, kui sa tõid näiteks selle siis perekonna või nende liigne, kes seal mööda veresooni liikus, siis tema asemel ongi üks selline väike mikrorobot, mis, mis leiab selle haiguskolde üles, olgu selleks siis kasvõi kasvaja näiteks maovähk. Ning esimesed katsed, mis nad hiirtega tegid, olidki see, et nad sõitsid nii-öelda neile sisse sellised 20 mikromeetrit pikad koonilised, polümeer, tuubits on selline nii-öelda tuubi moodi asi on selline hästi väikene ja see on kaetud singiga ja, ja mis selle asjal on, et tsink, seal on see, et reageerib tegelikult maohappega. Ta tekitab nii-öelda siis selle tuubi liikumise, nii et kui me selle asja nii-öelda sisse sööksime siis noh, muidugi tunneks, et aga see asi hakkab koonus hakkab üksed meie maoseina poole kuskil liikuma, siis kinnitub sinna ja hakkab siis vastavalt eraldama nii-öelda neid ravimeid nähaksegi, et esimese asjana võiks selle nii-öelda kaudu vältida nii-öelda seda kohta, mida inimesed nimetavad tinglikult mõõga neelamiseks, et me peame teda alla neelame ühe sellise sondi, et võtta proove või saatena nii-öelda vaadata, mis maas toimub, kui midagi viltu on, aga samamoodi varsti võib-olla neelame alla ühe roboti ning seal roboti edastabki tegelikult ju kõik informatsiooni ja meil jääb see ebameeldiv protsess vahele. Aga see tähendab ikkagi seda, et need nii-öelda mikromasinad tegelikult Ta ei ole masinad, seal ei ole mitte mingisugust, noh, ma tea imetillukest mootorit sees, vaid see on lihtsalt ikkagi selline noh, toob meile tsingikihti sees on midagi muud, näiteks siis ravim või, või, või mingisugune anda saatja. Ja praegusel hetkel on see sellises seisus, aga selle tehnoloogia peal nähakse, et varsti-varsti saadetakse samamoodi. Need, väikesed robotid meil näiteks vererakke parandama, kui midagi on valesti otseselt ja muidugi siis ei ole ka selles mõttes tegemist, tegemist mootoriga seadmega, et noh, mitte nad ei ole lihtsalt ainult juhitavad vaidled siis tegutsevad ka keemilise reaktsiooni põhjal, mitte siis sellele mingit füüsikalist sellist reaktsiooni, jah, see tsink hakkab maohappega reageerimisel tekib selliseid väikeseid mulje eritama ja, ja see tekitab sellise hästi pisikese kiiruse, mis on siis 60 mikromeetrit sekundis ja, ja selle abil ta siis liigub nii-öelda vaikselt ühe nii-öelda maa seina suunas. Kui, kui ta seda ei teeks, siis ta praktiliselt tegelikult läbiks meie terve seedesüsteemi ta jääks kuhugi pidama ja aga ravimid võib-olla oleks maa, siin on vaja niimoodi aegamööda eritada või et ravida seda haiguskollet. Aga miks need teadlased ületuse otsustasid hiirtele oleks siis mõttekas mõttekas nende masinatega kulla kulda sisse viia? No selleks ikka, et vaadata, kuhu see kuuld jõuab, sest et kuld ja on väga hästi mikroskoobi all nähtav ning sellega siis on hästi testitav, et kas, kui midagi sisse söödame, kas jõudis ka nii-öelda Maku, et sama tehnoloogiat mitte küll kulla abil, aga nii-öelda vere markeerimise abil on kasutatud, et leida näiteks veresoontes trumme ja inimene on samal ajal asub nii-öelda röntgenaparaadi all või mis tuvastab või siis on näha, kuidas nii-öelda see veresoonte nii-öelda levik kehas on ja kas on kuskil mõni trumm, et samamoodi toimis kuulsis nõnda hiirte sees jah, nagu nüüd New Scientist vahendab, siis teadlased ise on tegelikult selle hiirte ja kulla ja micro masinate katsudes natukene ka eriarvamusele jäänud, mõnede meelest on siis probleemiks see, et kuna tegemist ei ole siis päriselt juhitavate päriselt mootoriga seadetega, siis et nii-öelda tuubid liiguvad natukene liiga suvaliselt seal ja see saada siis teinekord värskemaks argumendiks aga on ka neid teadlasi, kes on täiesti veendunud, et ka sellisel kujul ja sellisel vormil nagu see katse praegu tehti, on siis tegemist ikkagi täieliku läbimurdega mikromootorite vallas. Kuigi jah, päris sõna otseses mõttes, siis mootoreid kusagil ikkagi ei ole, mingisugust elektri või mõnel muul liikuvat mootorit jah ei ole, et tegemist on keemilise reaktsiooniga, mis aitab nii-öelda midagi edasi viia. Kuulad raadio, kahte uutest tehnoloogiatest on siin saates puust ja punaseks rääkimas Tartu ülikooli robootika doktorant, helealtim ja Madis Aesma. Jätkame hetke pärast. See on kaks puust ja punaseks. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks stuudios Tartu ülikooli robootika doktorant Helvaltin ja Madis Aesma ja teemaks kõikvõimalikud uued tehno loogiaid. Ja paar kuud tagasi istusime, siis oli saate viimaseks teemaks tehisintellekt ja siis minu meelest oli meie rõhk Meie jutuajamise rõhtsal teemal seotud peamiselt igasuguste erinevate hirmudega, mis siis tehisintellektiga seotud on, ikkagi selline klassikaline robotite mässu võimalikes ja muud sellised asjad ja tol korral Elon Musk tegelikult teda tsiteeriti ühest konverentsilt, kus ta siis ütles, et varsti võivad robotid hakata inimesi kustutama just täpselt ja tal tuli, tal tuli see mõte sellest, et kui tänasel päeval kustutavad nii-öelda igasugused spämmi mootorid meie nii-öelda spämmi ja siis see tuleb e maili kaudu siis selle iga spämmi taga on tegelikult mingi inimese idee, mingil määral usutavat praegu juba ka inimesi. Nii et kui see tehnoloogia areneb, robotid arenevad ja see tehisintellekt saavutab rohkem füüsilise kuju maailmas, siis võib juhtuda, et varsti hakatakse nendega inimesi kustutama. Sedasama hirm on jaganud ka tuntud füüsik Stephen Hawking korra seda, et siis tehisintellekt võib ikkagi jõuda ühel hetkel niisugusele tasemele. Et ta võtab terve maailma lihtsalt üle. Stephen Hawking on paljudes valdkondades ikkagi mees, kelle sõnades noh, eriti ei kahelda, aga samas tehisintellekt ja robootika, see ei ole nagu tegelikult üldse tegelikult noh, tema eriala täpselt ega ka tehisintellekt ja robootika ei, ei ole ka tegelikult omavahel niivõrd väga seotud, et robotid küll vajavad nii-öelda mingisugust programmi, mille alusel tegutseda ning inimestele seostub ikka esimesena tehisintellekt tarkade robotitega, kes kõnnivad ja suudavad käituda nii nagu oli filmis mina robot, kuidasmoodi üldse robotit täpselt defineeritakse, noh, mõni inimene võib ju arvata, et selline selline iseteenindav kassaautomaatrobot. Aga see ju ei ole, robot peab olema autonoomne vä robot peab olema autonoomne, mis tähendab, et teda ei, seda robotit ei tohiks juhtida inimene, ta peaks tegutsema iseseisva programmi alusel. Ja robotiks piisab, kui on olemas mingisugune andur, mingisugune controller, mingisugune täitur, sellise käsitluse alusel on tegelikult kõik suitsuandurid ka kodus robotid, aga ma ei tea, madis kas sina kardad oma suitsuandurit suitsuandurit? Ma ei karda ausalt öelda. Aga üks defineerib, asi on siis ka võime võtta ise, eks ole, otsust vastu, see on see autonoomsus, et kui suits tuleb, siis ta hakkab karjuma. Täpselt, aga see programm, mida siis suitsuandur kasutab, ei ole üldse mitte keeruline ja see on väga lihtne, et kui tuleb suits, siis Ta hakkab karjuma. Lisaks sellele on seal ka väikene nukk, mille peale on kirjutatud, sest et on võimalik kontrollida, et kas ta ikkagi töötab. Täiesti tundub see küll autonoomne robot, aga meile iseenesest ohutu, sest sellel robotil puudub üks, üks asi, mis on tehisintellektil võime ise õppida või edasi areneda. Kui see suitsuandur suudaks nüüd hakata ennast ise ümber meerima ning öösel meid üles ajama näiteks mingisuguse, mitte ohu peale, siis, siis ilmselt liiguks asi sinnakanti, et viskan vorstide suitsuanduri aknast välja ja tehisintellekt on hakanud meie elu mõjutama. Sellisel juhul ei saa välistada ka seda, et see tehisintellekt suitsuanduri näol, kui ta aknast välja viskaksime, õpiks kuidagiviisi seal õues hakkama saama. Absoluutselt mitte, tal puuduvad ju käed-jalad või mingisugused liikumiseks vahendid, ainuke täitur, mis tal on, ongi meie jaoks seesama. Äärmiselt tüütu valjukõlar. Teisel hetkel küll ongi selle jaoks mõeldud meid öösel üles ajada, aga iseenesest liikuda ei suuda, nii et tehisintellekt, kui see jääb käinud meie arvuti piiresse, ei pruugi meile mitte mingisugust ohtu nii-öelda kuu kujutada nii-öelda siis Elon ja Elon maskis Steve nokin siis praegu nagu arvavad, noh, kuna me oleme ikkagi füüsilised lihast ja luust inimesed ja selliseid inimesi nii-öelda ära kustutada jah. Et ei suuda, ei täpselt, et robotid ei ole isegi praegu meie, meie sel hetkel nii-öelda maailma tulnud sellisel kujul, noh kui me võtame peale selle Toomasele mina robot filmi näite, et isegi kui tehisintellekt nende teadlaste arvates, kes nende Elonile staadionile praegu vastu vaidlevad või pigem püüavad seda tõde selgitada, väidavad, et tehisintellekti jõuab inimaju võimete piirile siin kümne-kahekümne aasta jooksul siis minu arvates ei ole praegusel hetkel lihtsalt sellist füüsilist robotit, mis suudaks nii hästi liikuda kui inimene. Ilma välise toiteallikate võimalik teha, lihtsalt tehnoloogia paneme sinna, on küll olemas nii-öelda jooksvaid roboteid, mis, mis jooksevad väga hästi, aga nendel on üks suur puudus. Neil on üks käsivarre suurune voolujuhe kogu aeg taga. Okei, et ühesõnaga praegusel hetkel on ikkagi olukord siis veel veel selline, et kui ka mõni robot poolest õpiks liiga hästi mingeid asju ära, sest me oleme võimelised oli ikkagi juhtme välja tõmbama või selliselt aku seljast välja tõstma, et katkestan nendel voolu ja, ja ta on käpuli selle kirja, siis mis mis arutles, et tulevikku ja tehisintellekti selle kirja kirjutasid niisugune organisatsioon nagu Churchil of life instituut, ehk siis elu tuleviku instituut. Jah, ja nad üritasidki siis ühtlasi nii-öelda selgitada või ümber lükata neid hirme, mis on tekkinud, aga nad ka ühtlasi on aru saanud, et need hirmud müüvad tehisintellekt on jube hirmus, et see samas on ka väga palju ajakirjanduse võimendatud. Et Steveeni ja nii-öelda elani elani nii-öelda mõtted on lihtsalt ajakirjanduse poolt mõnel hetkel kinni püütud ning neid on võimendatud ja sest et läbi selle on võimalik saavutada endale teatud sellist suuremat populaarsust täpselt nii klike, eks ole, ja kuna stiive Nokia, Elon Musk on ikkagi selliseid mehed, kes on vaieldamatult väga karismaatilised huvitavad, siis siga nende öeldud sõna tõepoolest müüb, aga kas sa ise oled ka sina, kes sa oled, robootikadoktorid, kas sa ise oled ka sellega kokku puutunud, et inimesed kardavad robotid või on mõni inimene sulle öelnud, et kuule, et kas sa oled ikka kindel, kas sa ikka tead, millega sa tegeled, sa tood sellise suitsuanduri näitena siis noh sellist asja nagu kes, kes kardaks, on ju selline lood meid päästma ja selline selline väikene jubin lihtsalt inimesed tegelikult kardavad, see on tõsi, sest inimesed ei tunne robotikat ja kui see, mida inimene ei tunne, seda enamasti kardab. Üks väga lihtne näide on kasvõi koolidest õpetajatena näol. Et robotit programmeerida pole raske, kui alustada mingisuguse graafilises keskkonnas, kus sisuliselt tõstetakse plokke ekraani palju ühest kohast teise. Kui meil on koolitused, siis õpetajad ütlevad, mille pärast, et tead, ma ei julgenud siia koolitusele tulles mõjunud elus kunagi varem programmeerinud pärast seda kuidagi kogemuse kätte, kuidas lihtsalt blokali vaja lohistada ja oma mõtteid nii-öelda loogilisse järjekorda panna, siis ei tundunudki enam nii raske. Aga kui, kui inimestel õpetajatel valitsevad sellised hirmud antud hetkel, siis miks need valitsevad kindlasti ka teistel ka õpilastelt, mida see tähendab, see, see blokkide tõstmisega roboti programmeerimine sisuliselt kui, kui enamus tänapäevast koodi kirjutatakse nende broneerimiskoodi süntaksi, mis tähendab, et siis see on täiesti nagu rida rida haaval kirjutatud tavalised sõnad, nagu meie neid tunneme siis laste jaoks on tehtud see lihtsamaks, et nemad ei pea neid sõnu kirjutama, sest et kui sa kirjutad mõne sõna ja teed mõne vea, siis midagi tööta, kui seal 3000 rida koodi otsise viga üles jätke otsima ja et plokid on tehtud sellised graafilised ja sisuliselt, kui me tahame, et robot sõitaks, sõidaks näiteks otse ess keeraks, varem olen, kasutan kahte plokki, üks sõidab otse, teine keerab paremale ja õpilane saab sellest aru, robot teeb seda ja see ongi selge. Okei, selge pilt. Kuidasmoodi sellest hirmust üle saada, kas see võib juhtuda siis, kui tõesti sellised inimkujulised humanoidrobotid hakkavadki meie keskel ringi käima või pigem siis, kui inimesed saavad? Et robotid on ka sellised asjad nagu tõepoolest siis suitsuanduri ja, ja muud lihtsad seadmed. No suitsuanduri muud lihtsalt seadmete näiteks, kas mobiiltelefonid, kohviaparaadid on meil juba siin igapäevaselt olemas ja, ja me ei karda neid. Aga kas just see arusaam, et kui me teame, et me olemegi nüüd tegelikult robotitest ümbritsetud, need hirmudest vabastab, ma väga seda ei usu, aga ma ei usu ka seda, et me need humanoidrobotid nii kiirelt näeksin, mindi keskel kõndimas, kuigi väga huvitavat suunad, kuhu poole liigutakse, on ju kasvõi praeguse postiteenus, mida osutavad droonid mis on ka omaette robot. Sest et nad lendavad iseseisvalt sihtpunktini nii-öelda, panevad paki maha ja tulevad tagasi. Et loodetakse küll, et droonid on piisavalt turvalised, et nad ei tule sealt taevast ise sealt alla, aga no igasuguseid tehnoloogiad on mingil hetkel alt vedanud. Selline sai tänane saade puust ja punaseks, lõpetasime siin taas tehisintellekti ja robotite tulevikku ja inimese robotite suhete teemal. Stuudios olid Tartu ülikooli robootika doktorant Helo altin ja Madis Aesma. Kohtumiseni juba järgmisel nädalal.
