Tere kuulama laste lugusid, mina olen Tiina Vilu ja täna olen Koplis piirivalvesadamas ja minuga osas kuus last Gustav Adolfi gümnaasiumist, kolmanda klassi lapsed. Kaarel Hereze, Eva-Maria rasus, Jaan ole meie juures on ka sadamakapten. Urmas on väga ilus sügisene päiksepaisteline ilm ja mis kõige tähtsam, meie ees on suur uhke hall laev, millel on nimi kindral Kurvits. See on Eesti politsei ja piirivalve üks väga oluline laev. Urmas, mis laev see on? See on. Ja meil täna koos kolmanda B-klassi lastega on võimalus minna vaatama, mismoodi see laev töötab ja kuidas seal laeva peal elu käib. Kas lähme? Me oleme siis siin Kopli lahes ja läheneme kindral kurvitsa-le ja see kurvits on ikka päris kõrge ja suur laev Eesti piirivalve laeva peale kirjutatud ja meid vist juba ootab laeva kapten. Tervist. Vikerraadio ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda klassi lapsed siin. Andrus uueni kindral kurvitsa kapten, midagi astume sissepoole, aga meil on siin praegu registri kontrollruumides natukene Tosfays olla, et katsetatakse ja proovitakse igasuguseid tuletõrjeandureid ja muid värki-särki. Registrikontroll tähendab, et kontrollitakse, kuidas laevaga on. Jah, et ta on laev, oleks korras, et ta mingisuguseid siukseid kõrvalekalded ei ole, see on umbes nii, nagu autod käivad, mõne aasta tagant kontrollis. Ma küsin enne, kui me siseneme laevad praegu me seisame siin laevatekil on vist niimoodi, et kui pikk ja kui kõrge see laevani Hakkame siis sellest pihta, et laev alustati ehitamist 2011 Riias pandi korpusele laevakerele kiil maha ja siis kas sellisel taasta pärast viidi Toome uusim kaubungisse son seal Botnia lahe ääres üks sadamalinn, kus laevu ehitatakse ja siis seal tehti ülejäänud asjad ja pikkus on 63,9 meetrit. Sellega on väike, sihuke linnalegend, et lätlased viibisid pärast 20 sentimeetrit vähemaks, et me ei saaks öelda, et laev on 64 meetrit, eks ole, praegu meil 63,9. Aga kui kõrged on siin, kui me tekil seisame, ta tundub täitsa mitmekorruselise maja kõrgune. Nii üks tekk on siin pea teki all, siis tuleb teine tekk, kolmas ja neljas dekor siis sild, kus me oma igapäevast laeva juhtimise tööd teeme. Aga väga põnev, kui meid lubatakse sisse, lähme, vaatame, mida see laev teed, kui võimas ta siis on järgnev kaptenile. Nii, me siseneme sellisest ümmarguse illuminaatoriga ukse käest ja astumegi sisse, selliseid kitsad koridorid nagu laevades ikka on ja metallpõrandad mööda kitsast treppi peab üles minema. Meil on muidugi täna väga lihtne, sellepärast et meri on väga vaikne ja me seisame siin sadamas kai ääres, aga selge tormiliste ilmadega on sellel laeva peal kõndimine hoopis teistsugune ja siin on näha. Treppide vastas on näiteks mingid puldid, kus on väga palju nuppe. Et ei ole päris nii, nagu reisilaeval. Igasugused signaalid käivad ja nüüd me jõudsime vist tervist kuhugi sellisesse kohta, kus käib ikkagi nagu laeva juhtimine. See on nüüd siis kaptenisild ja kus toimub kogu see laeva juhtimine. Siit saate endale igasuguseid informatsiooni. Palja silmaga näed, mis su ümber toimub, väljavaade on selline väga, väga avar. See on selline üsna suur ruum, kus on mitmed juhtimispuldid, ütleks mina nende kohta, toolid nende taga ja igasugused ekraanid ja andurid ja nende pealt siis näeb näiteks kaarti ja mida kõike veel. Aga kas te kõigepealt räägiksite ära, milleks meile sellist laeva vaja on, mis selle laevaga tehakse? Kõigepealt meie siukseid põhiülesanded oleks nagu meres reostuse ele jälgimine, kui on vaja siis ta koristada ja, ja isegi suurem ülesanne oleks inimesi merele aidata, neid päästa sellele laevaga veel minu arust vähemalt minu vahetusel õnneks ei ole sellist asja väga vaja läinud, aga eelnevatel laevadel siin Ko peal, kui olin tööl enne seda uut laeva, siis Paldiski lahes üks talv oli selleni, hobused seisime sadamas, lapsed olid mäe peal ja siis tuul pööras suht ootamatult ja kiiresti ja siis sai vastavalt reageeritud ja meeskond välja saadetud Tõivad lapsed jää pealt ära ja üks niisugune kena lugu. Aga kuidas see näiteks käib, teile tuleb teade, et vot seal kuskil on lapsed jää peal, et kuidas sellise kõrge laeva pealt tegelikult nende lasteni jõutakse ja kuidas üldse see teade teieni jõuab, kes seda tähele paneb? No üks asi on seda, et hoiame kogu aeg ise silmad lahti ja valdavalt juhuseid on sedasi, et tuleb meile Tallinnast merele keskusest informatsioon sinnagi helistanud, kusagil on keegi hädas, Baby siis informatsioon tuleb sealt meile siis kaks asja, oleneb kus kohas meil parasjagu oleme, sõidame laevaga sinna ja siis edasi tegutseme oma väikse paadiga, kui on juhust, et saame suure laevaga asjad ära teha, aga tavaliselt kipub olema sedasi. Ilm on suht vali igasuguste päästetegevuste ajal, siis tuleb oma väike paat vette lasta ja tegutseme sellega edasi. Nii et mehed läksid keset talve, siis väikse paadi peale jäätüki peale ja krabasid kuidagi need lapsed omale paati või. Aga kui palju korraga näiteks selle laeva peal inimesi tööl ja meeskond Valleson. Meie meeskond on 14 hinge ja tööaeg on meil ööpäevaringne. Sillas on vahis korraga üks laevajuht, üks madrus ja siis siin on mehaanik, kolm inimest on korraga nagu vahis, aga kui on juba selline päästeoperatsioon tuleb ette võtta, siis, siis tuleb inimesi rohkem tööle panna, kes vaatavad, jälgivad kogu seda ümbrust meil, eks ole. Ja siis vastavalt katusele veel lisaks siis kes paadimeeskond välja läheb. Kui ruttu see laev valmis saab, kui tuleb kuskilt teada, et praegu me oleme siin Kopli lahes, et ma ei tea, kuskil seal rannamõisa külje all on ruttu, on vaja minna appi, kui ruttu see laeteele läheb? Noh, oleneb aastaajast, suvel natukene kiiremini, talvel läheb minutit viis, 10 kauem, aga tavaliselt pluss-miinus nii 15 20 minutit. Noh, peale seda, kui oleme oma teate kätte saanud, et tuleb minna, masinat käivitada, see on omaette sihuke protsess. Vähemaks väga anda ei aja aega ja siis oleme läinud. No siin meie ees on hästi palju erinevaid ekraane, kas te natukene selgitaksite, mida me nende ekraanide peal näeme ja kuidas näiteks te ütlesite te ise ka jälgite kogu aeg laeva pealt, et kuidas olukord on, et kuidas näiteks te saate teada, et on reostus. Reostusega on sedapidi, et üleval lendavad igasugustelt satelliidid, meie lennukid käivad, kopterid liiguvad ringi, need jagavad meile informatsiooni. Kopteriga on niisugune lugu, et ta saab veepealsel paigal püsida, saavad pilvisem, mõningad niisugused proovid ära teha, aga siis tuleb lihtsalt informatsioon. Sellest lennuvahendist või satelliidi pealt tuleb pilt merevalvekeskusesse, sealt tuleb informatsioon meile. Sellises sellises positsioonis on. Midagi kahtlast. Tehkiminega katsetatakse. Tuletõrjeandureid, ja siis panin informatsioon kätte saadud, siis antakse meile ülesanne kätte ja lähme, vaatame, kui tõsine asi on siis vastavalt tegutseme, kui on seda väga palju seda reostust, eks ole, millega loodus ise hakkama ei saa. Et siis tuleb hakata meil tegutsema. Poistel on käed püsti, nad tahavad küsida, et kui tihti te päästmas käite? No sellega on nüüd sedapidi, et mida vähem, seda parem, see on umbes sama lugu nagu tuletõrjega, et, et mida vähem nad tuld kustutavad, seda parem. Ja nii umbes umbes on ka meiega, et õnneks inimesed saavad teadlikumaks, paadid, laevad saavad paremaks, et ei ole nii vaja tihti käia ehk. Aga mis on kõige sagedasemad väljakutsed, mille pärast te peate välja sõitmata? No kõige sagedasemad on see, et mille peal kellelegi on kütus otsa saanud või või on siis siuksed natuke sihukesed hooletumad, inimesed on, kes tulevad, kas siis üle lahe või lähevad siit, et paadil lihtsalt saab kütus otsa ja siis lähme neid aitama või siis on ka selliseid juhuseid olnud, kus öisel ajal inimesed mere peal lihtsalt aegseid ja siis lähme nendele järgia, aitame kaldale uuesti. Eks laeval mehe nimi on kindral Kurvits. Ta oli selline konkurss, pandi mehe nimi tavaliselt laeva kohta öeldakse ju temake, et on naisterahva nimi, aga selline oli rahva soov panna talle nimeks kindral Kurvits. Ja see on siis ka piirivalveameti esimese peadirektori mälestuseks pandud ja tema teenete meeles hoidmiseks. Ehk siis Ants kurvitsa mälestuseks, kes kunagi oli meil väga tähtis riigimees, mis aparaat see on? See on üks selline aparaat, ma natuke kirjeldan, kus on ekraan ja ekraanil on väga palju pilte mingisugustest laeva eri nurkadest ja seal on nagu telefoni moodi asi kõrval ja mingi näidik, mis näitab 234. Nii kõigepealt siis hakkame ühest ekraanist pihta, see on igasugused kaamerate pildid peal, mis näitavad seda, mis meie ümber toimub ja siis on siseruumidesse kaamerat andnud, et mehaanikud näeksid oma asjatoimetusi, see on näidikuid pandud ja, ja siis, kui on masinast isegi natuke valepidi, siis on sealt ka sedapidi näha. Ühesõnaga selleks, et aega masinas Motaristva elektrik ja seal läbi käima siis vahimehaanik siit näeb, selgelt, on seal praegu selles ruumis järgmise, nõnda selles ruumis ja nii edasi, aga kõrval see number kaks, 13 peal on seal, ütleme, et raadiojaam ja sellega hoiame siis sidet laevade omavahel ja siis jaamad ja nii edasi ja üleval on siis magnetkompassi näit. Numbrid jooksevad seal punktid praegu paigal, laev nagu seisab, paigaldati kuskile ei liigu. Siis kui laev kuskil liikuma hakkab, siis hakkavad need punktid seal arenema. Aga miks see isik ja kes neid ekraane nii paljude panema? No siit on sedapidi, et igas positsioonis sulle läks vajalik informatsioon silmade all, noh, hakkame siit pihta, siin on mehaanikute puldid, põhimõtteliselt nad alla masinasse minema, teatud masinad panevad kõik site arvutis käima, siis on väga vähe asju, mida laval peab käsitsi tegema, see on paar-kolm asja. Ja siis eespool on kõik on niisugune laevajuhtidele informatsiooni. Aga käime nad korraks läbi, vähemalt nimetate meile väga lihtsalt ära, nii et me saaksime ka aru, ilma et oleksime laevajuhte, sest minu meelest neid pulte on siin nagunii mitu, et mul tekib selline tunne, nagu korraga kolm-neli inimest juhivad laeva. Kõigepealt hakkame siit pihta, siin on, kui ta sinna nüüd öeldakse, ais lihtsalt eesti keeles öeldakse, see on siis kus on laevade andmed peal, mis ümber meie kusagil liiguvad, kuhu nad lähevad, mida teevad, on nad kai ääres, on nad sõidus, kui kiiresti sõidavad ja kuhu nad sõidavad seal samamoodi ütleme, et siis on meie andmed sealt, saavad teised, järgmine, siin on siis. Kraan, kus me näeme praegu kai peale, pilt. Pikkkaamerat, mis näitavad ümber meie ja siitkaudu, siis näeme ka seda. Ühesõnaga on asi on selles, et meil on üleval on soojuskaamerad, millega me saame näha ka öösel, see on niisugune väga-väga vahva riistapuu. Mitu inimest on päästmiseks vaja? Selle kohta öeldakse, et mida rohkem, seda uhkem, et kui te mingisugust huvit head mängu mängite, siis mida suurem seltskond, seda huvitavam, eks ole, noh, meil on umbes samamoodi, aga pigem on sedasi, et palju see vajalik on. Paadis on tavaliselt kolm inimest, see on siis, kes need merel tegutsevad, noh ja siis üleval siin on neli inimest, kes ümberringi tahavad ja, ja siis kes seda laeva juhivad mehaanik palju peaaegu et peaaegu kõik neli teiste inimeste on hõivatud. Nii enne kui me järgmist ekraani vaatamine jälle küsimus, kas te teate ka, mis kõik need nupud teevad? Vaata, see on niisugune kaval küsimus, mina kui laevakapten, siis ütleme niiviisi mõne nupu võib-olla võin ära unustada, aga ma pean teadma, kes lõpu kohta midagi teadma, see on niuke vigureid. Homme samal ajal räägime edasi, mida me veel piirivalvelaeval kindral Kurvits nägime. Ringkäiku juhtis kapten Andrus uueni, kuulasid ja küsisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda B-klassi õpilased ja toimetaja tiinovi.
