Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuse eest, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Head kuulajad eetris on raadio kaks ja järgneva tunni jooksul Sirvime värskeid teadusuudiseid, see tähendab, et alanud on saade nimega puust ja punaseks. Mis siis tõepoolest toob teieni viimaste nädalate enamaid uudiseid mõnest kindlast valdkonnast. Oleme valdkond on psühholoogia, see, mis puudutab inimest, aju, meie mõtlemist, meie iseloomu, meie mälu, kõik need teemad tegelikult saavad tänases saates käsitletud. Ja see hea abiline, kes on tutvunud kõigi nende tarkade artiklitega ja aitab teemasid kommenteerida, siin täna stuudios on Tartu Ülikooli psühholoogia teadur Andero Uusberg. Tere. Tervist. Jaa. Ja nagu öeldud, teemasid ohtralt, alustame võib-olla sellisest, mis ka meile kõigile on väga igapäevane. No ma usun, et vähesed meist Facebookis me tõesti veedame seal, ma ei tea, vähemalt mina isiklikult päris tublid tükki päevast. Nii et. On inimesi loomulikult, kes tunnevad hirmu selle üle, on neid, kes räägivad, et tegelikult arvuti tänapäeval tunneb meid juba paremini kui meie ise. Vähemasti nüüd üks uuring kinnitab, et on ka tõesti niimoodi, et Facebook ilmselt tunneb meid paremini kui meie kõige paremad sõbrad. Ja siis teadlased leidsid, et selle alusel, kuidas Facebookis käitume, on võimalik meie isiksust määrata paremini igal juhul, kui küsides oma sõpradelt kuidas käib Andero. Kuulasin sinu sissejuhatust ja, ja siit käisid läbi tõesti ka julged väited, aga selle uuringu põhjal ei jää muud üle kui, kui nende väidetega praktiliselt nõustuda. Ja täpsemalt siis üx uurijate rühm, kes on tegutsenud juba juba mõnda aega esimene selline laineid löönud artikkel ilmus, on meil juba 2013, kus nad näitasid siis, et et kui nad koguvad kokku kui sinu käitumist Facebookis ja selles konkreetses artiklis tegelikult see käitumine on, on imelihtne, Nad lihtsalt jälgivad, millele sa vajutad seda, pöial püsti või laik nuppu, ehk siis, et tiksub, selline suur meeletu andmebaas siis sellest, et missuguseid asju, missuguseid üritusi, artiste, tooteid, kõikvõimalikku sellist, mis, mis siis on inimeste vahel sarnane inimene määratleb, et talle see kõik meeldib. Ja, ja rajal olid neil siis tehtud veel üks niisugune Facebooki lisavidin mis lubas Facebooki kasutajale, et, et sa saatsid tagasisidet, mis on sinu isiksus selle vidinaga vidina kasutamise algfaasis kasutajana 100 täitsid ära isiksuseküsimustiku selliseid testi tüüpilise, millega psühholoogid töötavad üle ilma, kus on siis antud juhul oli siis 100 küsimust, mis puudutavad sinu sinu niukseid harjumusi ja iseärasusi ja, ja, ja iseloomuomadusi. Ja nüüd oli neil siis võimalik võtta kasutusele selline hirmutava nimega statistiline meetod nagu masinat või mis seisneb lihtsalt selles, et et kasutatav, tuntakse, algoritme, mis kogunenud Andmemerest üsna iseseisvalt on võimelised leidma seosemustreid, kui nad, kui need seosed on olemas ja, ja niimoodi siis leiti tõepoolest, et, et on võimalik võtta Ta Se laikide muster profiil ja, ja üsna usaldusväärselt ennustada, et, et milline on sinu isiksus ja isiksuse all, ma siin praegu peame silmas hetkel sellist kõige tõsikindlamalt võetavat isiksus mudelit nimetatakse viie faktori mudeliks, kus, kus need jooned on siis neurootilisus, inimeses, ärevus ja ärrituvus on selle nime taga peidus ekstra virtsus, mis, mis näitab niisugust elurõõmu ja ja suhtlusrõõmu ja pealehakkamist, avatus kogemusele kui palju uusi asju, uusi maitseid, uusi elamusi, elu, sotsid, sotsiaalsus, mis, mis tabab ennekõike sellist võib-olla empaatiat ja siis ka selliste teiste inimeste arvamusest nagu hoolimist. Ja lõpuks meelekindlus, mis on püsivuse ja järele mõtlikkuse mõõdik. Ja ja kõiki neid viitsis oli, oli võimalik täiesti tõsiselt, nagu ennustada juba aastal 2013 on, on, on see ilmunud, aga nüüd siis võeti ette selline julgem, julgem võrdlus ja küsiti, et kui me nüüd võrdleme seda, seda masinate algoritmi ennustust kolme asjaga, võrdleme kõigepealt sellega, mis sa ise selles testis vastasid. Võrdleme sellega, mida sinu tuttavad ja sõbrad vastavad, lõpuks võrdleme asjadega, mis elus isiksusest sõltuvalt näiteks kui palju sa tarbid alkoholi. Kui palju sul sõpru on, kui sageli sa Facebookis postitad, siis selgus, et kõigile nendele kriteeriumitele teatud puhkudel on see algoritm targem. Mis tõesti on sihuke kandva pausi koht siin praegu, et see algoritm kuni selleni välja, et, et näiteks just nagu sõltuvusainete tarbimist algoritme ennustas natuke paremini kui sinu enda kirjeldus sinust endast, et, et võib isegi juhtuda, et, et see Läheme Facebookis sinu käitumist. Et, et see, et seal sisalduvad selliseid mustreid, mida ise igapäevaselt nagu jälgija tähele paned, sa pruugigi enda kohta enda kohta olla informeeritud. Nii et tõepoolest, kui selline algoritm saab jälgida sinu käitumisi siis ta siis ta suudab teha ennustusi. See muidugi täna veel ei kehtinud. Ka meie, meie igaühe laual olev arvuti, eks ole, oleks nii tark. Aga, aga see on nüüd küll omaette küsimus, jah, et Facebooki kuskil andmebaasides on need andmed kõik olemas ja nemad soovi korral siis võiksid teha igasugu huvitavaid järeldusi. Selleks peab ilmselt see tegevus Facebookis olema ka piisav, et kui sa käid seal korra nädalas ja ma ei tea, ligid ühe sõbrapilti ja siis sul on seal oma lemmikartistide nimekirjas ka ainult võib-olla üks esineja. Ilmselt neid andmeid on liiga vähe. See artikkel on selles mõttes ka väga tänuväärne, et nad teevad palju selliseid lihtsaid arvutusi ja nende arvutuste seas on tegelikult vastus ka sellele küsimusele ja nad on teinud siis sellise nimistu Likide arvust millest alates olukord on targem kui, kui sinu erineval kaugusel olevat sõbrad ja see nimistu, siis näeb välja selleni, et nad ütlevad, et et 10 Ligiga. Me ennustame sama hästi kui sinu suvaline kolleeg. Siis 70 Ligiga. Me ennustame sinu isiksust sama hästi või paremini kui sinu sõber. 150, kui meil on teada sinu 150 laike mingisuguseid ajavahemikust, siis me läheneme pereliikmele ja alates 300-st me oleme siis sinu elukaaslasega nagu võrdsed või oleme teda ületanud, et et niipea, kui sa Facebookis oled andnud, siis enam-vähem niimoodi üle 300 lai, siis võiks öelda, et sa oled oma hinge ikkagi täiesti avanud, et et nad teavad vähemalt sama palju kui sinu kõigentiimsemad. Lähedased. Äsja just vaatan, et minul on neid laike 187 niimoodi, et et natukene veel lootust on, et on inimesi, kes tunnevad mind paremini kui kui minul. Just nimelt, aga, aga tõesti, et pole enam pikalt minna ja kes ei taha siis ilmselt mingit arusaamu jätta, siis vaadake igaks juhuks kriitiliselt oma ligi nimistu üle Facebookis, sest ilmselt seda algoritmi Facebook praegu ei kasuta niimoodi igapäevaselt seal nagu teadlaste. Usutavasti küll, eks ole, et see, selle, selle töö autorid on selgelt sõltumatud teadlased juhtivatest ülikoolidest ja ja nende suhe siis selle, selle teenusepakkuja endaga hästi läbi mõeldud ja piiritletud ja siin muidugi arutlevad selle üle, et ühelt poolt, eks ole, sellised sellisel progress noh, omab nihukest suurt potentsiaali, sellised otsused, mis elus elus võiksid nagu saada kasu sellest, et, et sa arvestad oma isiksusega nagu näiteks karjäärivaliku või midagi sellist, et me võime ette kujutada, et on, on, on selliseid robot, robotnõustajaid, kes ütlevad sulle ühel hetkel, et vaadates sinu Facebooki käitumist meile tundub, et sa võiksid töötada lasteaia kasvatajana näiteks aga, aga teiselt poolt loomulikult see, et mida nende andmetega saaks teha, kui, kui eesmärk ei ole, ei ole heatahtlik, et see on, on murettekitav lahendus muidugi lihtne, et ilmselt tuleb hoolitseda selle eest, et nende andmete kasutamise õiguse üle saaksid otsustada sina nende andmete genereerida. Mitte Facebook, siis teeme siin kohe esimese muusikapausi meie saatesse ja jätkame üsna sarnasel teemal tegelikult juba pärast. Puust ja punaseks. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks. Tänaseks saate teemaks on psühholoogias Sirvime põnevamaid uudiseid ja stuudios. Neid kommenteerimas on saatejuht Arko Oleski Tartu Ülikooli psühholoog Andero Uusberg. Esimeses saatelõigus me rääkisime sellest, et kuidas Facebook'i meeldimised võivad, mis võivad Ennostavadki tegelikult üsna hästi seda, milline me iseloomult oleme. Ja, ja see tegelikult on ju uus võimalus, kuidas hinnata inimeste iseloomud, kuidas praegu üldse hinnatakse seda, ma saan aru, et on olemas mingisugused testid, mida inimesed peavad täitma, mille alusel siis pärast numbreid kokku lüües saab psühholoogid öelda, et jah, tead, sina oled nüüd ekstra Verdsema intraväärsem või rohkem avatud või rohkem sotsiaalsem, selliseid küsimusi. Just nimelt traditsiooniline meetod on, on siis niisugune paber, pliiats on, on tema märksõna, mida on kasutatud tänapäeval muidugi, seda saab kõike teha arvutiga, eks ole, vastata küsimustele, aga aga idee seal all on, on tõesti vähemalt 100 aastat vana, et et ütleme, teatud kriteeriumite alusel välja valitud küsimusi ja, ja nende küsimuste põhjal siis on võimalik ennustada. Ja sellise meetodi taga on tegelikult päris palju nähtamatut tööd, et et siin ei saa selliseid teste väga võrrelda niisuguste ajakirja sabas ilmuvate 10 küsimust selliste testidega, mis mis võivad olla nutikad, aga mis enamasti on kontrollimata testide puhul kontrollitakse seda, kas tõepoolest see see küsimus, sellised humoorikamalt ja prototüübid küsimused on näiteks sellised, et kas sulle meeldib ballett või kui sageli sa käid, käid ooperis, mis näitab siis inimeste sellist avatust kogemustele. Et taolised küsimused on, on välja valitud palju suuremast küsimuste ringis selle alusel, et on tõepoolest eristavad inimesi, kes mingisuguse sõltumatu mõõdiku alusel on, on kindlaks tehtud. Natuke vähem avatud seal on ikkagi üsna vaevarikas inimene, peab tulema kohale, tulevad selle küsimustiku täitmata mõne asja puhul ilmselt mõtleb, et kuidas ma nüüd sellele täpselt vastane oleks ju tore, kui meil oleks teistsuguseid võimalusi, aga üks, üks hammas ongi see, et me vaatame inimese Facebooki käitumisse. Jällegi kõik Facebookis ei ole, neil ei ole seda kolme sadanud like seal, et kas ei ole mingit võimalust, et ma ei tea, et me vaatame inimese ajusse või tema geene ja ütleme, et tead, sina oled nüüd selline. No just nimelt on on sellist ambitsiooni sõnastatud mitmel pool ja just seda Facebook'i artiklit lugedes. Teenuski mulle siis meie uurimisrühma üks sihuke hiljutine hiljutine võit, kus kus me oleme avaldanud artikli sarnasel teemal koostöös Tartu Ülikooli matemaatikutega ja, ja kus me praeguse seisuga jõuame järeldusele, et, et meie katsetus ajust saada sellist mõõtmismugavust ei, ei kanna vilja või me pigem ütleme, et see ei ole suund, mida tasuks väga lootusrikkalt edasi arendada ja mida meie siis tegime. Me mõõtsime katseisikutelt, kes aastate jooksul on käinud meie laboris elektroentsefalograafilises uuringus, kus me siis kinnitame mõned elektroodid inimese peas pea külge, jälgime nendega mõõdetud elektriaktiivsus muutusi ajus, teada saada erinevaid asju. Nende uuringute kesksed küsimused enamasti olid ka erinevad ja ei puutunud üldse isiksus. Aga enne seda, kui me millegi muuga pihta hakkasime, me palusime inimestel siis umbes neli kuni kuus minutit lihtsalt olla rahulikult paigal ja salvestasime signaali. Ja nüüd aastate jooksul oli meil kogunenud umbes peaaegu 300 siis katseisikud, kes, kes olid nõndamoodi rahulikult istunud, nende salvestis oli kvaliteetne ja samas olid nad varasemalt täitnud ära selle küsimustiku, millest me enne rääkisime. Ja nüüd me, me siis sattusime kokku väga toredate, väga toredate noorteuurijatega, matemaatikas ka üksuses. Ma ei teagi peale reforme, mis seal see teaduskond on, aga nemad igal juhul tegutsevad komputatsioonilise neuroteaduse uurimisrühmas ja valdavad ka muuhulgas siis sedasama lähenemist küljest me siin ennist rääkisime masinat, algoritmid, mis siis suudavad selle andmestikku, mis me olime kogunud, läbi vaadata hästi-hästi võimsal ja tõhusam moel, et otsida üles kõikvõimalikud potentsiaalsed signaali sihuksed omadused, mis võiksid seda isiksust ennustada. Ja, ja tulemus oli see, et nii hoolega, kui me ka ei vaadanud, me ei leidnud usaldusväärseid seoseid selle elektrilise aktiivsuse ja isiksuseomaduste vahel ja järeldusi on siin siis tõepoolest noh, ma ütleks kaks, et üks on see, et et niimoodi võib olla väga intensiivselt edasi otsida. Ei tasu loomulikult sellised tulemused 1000 korda, mis teeb ja hea meelega näeks, kui kellelgi õnnestuks niimoodi isiksust ennustada. Aga me, me pigem kaldun arvama, et, et küsimus on siin hoopis selles, et et mitte selles, et isiksus ei puutuks kuidagi ajusse, loomulikult ta puutub kõik, mis on psüühikas, peab tulema ajust aga, aga et isiksus on pigem midagi sellist, mis avaldub teatud tüüpi olukordades, seda ta avald, et ütleme, nägime inimesi iseloomustab see, et see natuke erinev silmavärvist või, või, või juukse tervist, mis vähemalt keemilise sekkumiseta on, eks ole samaga inimene paigal istuda. Aga isiksus kui inimene lihtsalt midagi ei tee, ta nagu ei avaldata, iseloom avaldub siis, kui sa satud teatud tüüpi olukorda, on see siis ohtlik olukord, on sihuke võiduvõimalusega olukord. Ja, ja seepärast meie selline paradigma, kus inimene lihtsalt istub paigal, et seal me ei näe isiksust. Ja mulle tundub, et see, see, millest me ennist rääkisime, et inimese käitumise selline digitaalne jälg, mis tekib Facebookis võimaldab isiksust, ennustada, on, on nagu tõestuseks sellele samale seisukohale, et see, see Facebooki laik või mingi otsus millelegi nagu toetust avaldada on, on aktiivne käitumine, on nagu vastus mingisugusele olukorrale ja taasiseloom avaldub enam kui, kui lihtsalt niisama aju aktiivsust salvestades. Kuidas sulle tundub tuleviku osas, et kas, kas ikkagi jääb niimoodi, et inimesed hakkavad neid teste täitma, selleks, et saada teada seda oma isiksust iseloomuvõime ikkagi leiame mingisuguse short-kati kusagilt, mis muutub nagu üldkasutatavaks, et, et enam ei ole sellist mehhaanilist paber ja pliiats meetodit vaja. Ma usun, et need sort katid on tulemas küll just just sedamööda, kuidas on arenemas tehnoloogia, mis salvestab igapäevast käitumist, et ütleme sotsiaalmeedias ja internetis tehtud liigutused, üks siia me võime juurde lisada, eks ole, selle juba pikalt oodatud revolutsiooni, mis tuleb või mida oodatakse siis keha keha peal kantavate, kõikvõimalike sensorite pulsikellade ja, ja liikumisandurite ja sammulugejad selliste andmete integreerumisest. Ja, ja täitsa võimalik on, et sellesse komplekti lisandub ühel hetkel selline miniatuurne aju elektrimõõdik vähemalt kuskil kõrva taga mingit väikest väikest elektroodi, mis siis ka kuhugi saadab andmeid ja ja niivõrd-kuivõrd, need andmed siis sisaldavad infot nii selle olukorra kohta, kus inimene on, kui selle kohta, kuidas ta sellele reageerib. Ma usun küll, et on, on lootus saada siis niisugune väike tark mees taskus, kes, kes annab sulle teada sinu iseloomu kohta, aga võib-olla muude asjade kohta ka, et kuidas sa ennast tunned. Ja mis niuke soovitus võiks olla, et noh, et praegu oled võib-olla natuke liiga ärritunud, et järsku sa võtaksin väikse pausi ja mõtleksid järgi Ja kas selline tark mees kõrva taga võib midagi veel kasulikku teha näiteks panna meid paremini mäletama. Sellest me räägime pärast muusikapausi. Puust ja punaseks. Saada puust ja punaseks, mis seilab inimmeelte ja inimmõistuse lainetel sel nädalal, ehk siis räägime psühholoogia uudistest. Ja kui siin eelmise saatelõigu lõpus spekule mõtlesime, et võib-olla meil kunagi on kõigil kõrval, aga mingisugune väike seade, mis jälgib, kuidas meil parasjagu läheb, siis vaadata Teist värsket uuringut, mida on siniNew Yorgi teadlased teinud, siis võib ju spekuleerida, et päike, seade seal kõrva taga võib meile näiteks mõnedel hetkedel andaga pisikesi elektrilööke näiteks siis, kui meil on vaja isegi paremini meelde jätta, sest see uudis ongi just sellest, kuidas elektri abil asjad paremini meelde jäävad. See kõlab üsna. Ütleme niimoodi hirmutavalt. Et ega vist elektrilööke meist keegi ja saada ei taha, kuigi tuleb välja, et nendest on ikkagi kasu. Niimoodi võib sellele läheneda tõepoolest et antud katses kasutatud elekter igal juhul tegi mälu paremaks. Aga, aga uurijad muidugi elektrit kasutasid mitte nüüd otseselt selleks, et tuuride elektri mõju vaid selleks, et tekitada selline ebameeldiv emotsioon ja, ja nende selline uurimisobjekt pigem oli, et, et kuidas emotsioon mõjutab mälu ja lihtsalt omaette lugu, et üsna keeruline laboris esile kutsuda usaldusväärselt emotsioone ja siis üks üks niisugune natukene hirmutavalt kõlav, aga muidu usaldusväärne meede on siis tõesti anda väike elektrilöök, antud juhul siis antakse see käele ja ilmselt kollektiivselt rohkem sihukse sihukese vastiku näpistuse moodi, kui kui võib-olla midagi hirmsat, mida inimesed filmides on näinud ja, ja selles katses siis kasutati seda elektrilööki selleks, et et näidata ühte üsna siukest paradoksaalset efekti. Nimelt on väga hästi teada see, et mälu üldiselt paraneb emotsionaalses olukorras. Emotsioon signaliseerib või annab inimesele teada, et tegu on tähtsa tähtsa olukorraga ja, ja siis aju reageerib sellele mitmel moel, ta hakkab rohkem tähelepanu pöörama, ta jätab pooleli need asjad, mis, mis parasjagu nagu muidu käimas oli, muuhulgas parandab, parandab nagu salvestuskvaliteeti, võiks öelda, et asjad jäävad paremini meelde. Aga nüüd selles katses demonstreeriti, et, et see efekt võib toimuda ka tagasiulatuvalt ehk siseselt, et kui mõned mõned hetked hiljem mingit sündmust selgub, et see sündmus võiks olla olulise tähendusega emotsionaalne siis siis siis see juba salvestatud mälujälg tugevneb ja ta ei tugevne automaatselt kohe, vaid ta tugevneb teatud sellise viiteajaga. Ehk siis, et võib öelda, et, et ajus nagu kirjutatakse seda mälujälge hiljem järjest tugevamaks. Ja need uurijad nad küll inimese ajju ei vaadanud, aga on päris palju tõendeid loomade ajust. Et umbes taoline protsess on seal käimas küll ja, ja sellest fektist nagu aru saada, et siis ma hästi lühidalt kirjeldaks seda, seda katsedisaini. See nägi siis välja selline, et katseisikuna pidid sa kolm korda vaatama pilte igal korral 60 pilti kokku ja need pildid olid siis alati kahest kategooriast, ühtede piltide peal olid loomad, teiste piltide peal olid tööriistad. Ja katse siis jagunes kolme faasi, kolm kordadele neid pilte vaadata, esimesest paadis vaatasid pilte ja, ja midagi muud tegema ei pidanud. Teises faasis vaatasite pilte, aga, aga oli siis katse üles seatud nõnda, et alati ühe kategooria piltide nägemise ajal teatud tõenäosusega said sa siis selle eba ebameeldiv, ebamugava väikse elektrišoki. Ütleme siis näiteks, et niipea, kui ekraanile tuli loom et, et siis siis tehti sulle haiged ja kolmandas faasis siis näidati jälle 60 pilti loomadest, tööriistadest, ilmasele elektroshokita ja see kõik nagu katse seisukohalt on mõnes mõttes selline eellugu ja kõige huvitavam siis osa katsest järgnes sellele eelloole, kus siis esitati terve rida pilte, aitäh nende seas siis neid, mida oli selles Eeello faasis kõigis kolmes näidatud ja ka uusi pilte, inimesed küsiti, et kas sa oled seda pilti varem näinud. Ja see on üsna standartne viis siis mälu sihukse kvaliteedi mõõtmiseks. Inimene vastab jah, jäi mõnikord, siis tabab, mõnikord eksib ja igal juhul on võimalik saada selline skoor, et kui hästi jäid täpselt pildid meelde ja seda, seda meenutamis katset tehti siis ühele Pille vahetult peale seda elektriga meeldejätmise faasi ja teistele gruppidele mõnevõrra hiljem, kuue tunni pärast ja 24 tunni pärast. Ja selgus siis. Esiteks see, et loomulikult need pildid, mille ajal oli antud elektrit näid, inimesed tahtsid väga hästi, selles ei ole midagi üllatavat. Aga üllatav ja põnev on siis see, et kui näiteks inimesele katse teises faasis tehtud haiget loomapiltide ajal, siis millelegi pärast mäletas seda paremini loomapilte, mida ta nägi katse esimeses faasis enne seda, kui ta oli üldse teadnud, milliste piltidega seoses need elektrišokid hakkavad tulema. Ehk siis, et, et ei olnud selles katse esimeses faasis inimesele mitte mingisugust põhjust pidada neid loomapilte tööriistapiltidest tähtsamaks. Muidugi võib arvata, et järsku loomapildid tekitavadki suuremaid emotsioone selle vastu, uurijad kaitsesid ennast ja tegid poolte katseisikutega selle katse, vastupidi tööriistade puhul anti elektrit ja see tulemus püsis ja, ja märkimisena seal oli ka see, et see tulemus ilmnes alles pärast kuuetunnist ooteaega, ehk siis, et kohe mõõtes ei olnud need varasemad mälujäljed veel nagu tugevnenud, aga mõne mõne aja pärast oli siis ajus juhtunud midagi, mis oli, oli andnud nagu sellele mälujäljele sihukest tähtsust juurde arvata võib, et see on selle, selle loomakategooria selline emotsionaalne olulisus, mis tuleneb sellest, et, et loomapildi nägemine selles katse kontekstis ennustab kohe-kohe haiget saamist. Ja, ja see nagu üldistuse üldistus ajas siis nagu mõlemas suunas. Nii et tegelikult võib öelda, et ega ta mälu üldiselt paremaks ei tee, aga ta muudab meid tähele paindlikumaks mingite teatud asjade suhteliselt. Kui me peame õppima matemaatika eksamiks, siis iga võrrandi ajal ennast näpistades ei tähenda see seda, et paremini meelde jääks. See ei pruugi seda tähendada jah, et ütleme, selline praktiline väärtus sellest võiks olla või sõnum võiks olla see, et et mida see katse näitab, on inimesele jäävad meelde tema jaoks olulised asjad. Emotsioon, sealhulgas negatiivne emotsioon on üks võimalus asju oluliseks teha, ütleme koolisüsteemis me oleme harjunud võib-olla teiste võimalustega, mis on näiteks see, et ma tunnen sellist sisemist huvi selle vastu, mida ma õpin. Et see on võib-olla lihtsam viis endale endale asju paremini meelde jätta. Aga kes teab, siit võib iseenesest arendada küll sellise väikse protokolli, et vähemalt selle katsealusel peaks olema niimoodi, et kui sa oled õhtu otsa õppinud matemaatika valemeid olles väga tüdinenud, arvates, et see on kõik väga mõttetu. Et siis, kui see tagantjärgi suudad selle matemaatika enda jaoks nagu oluliseks tekitada, mõelda või mingil mingil moel ma elektrit ei soovitakse ka võib-olla mingil muul moel seda, seda konteksti tähtsustada, et siis on lootus, et see tähtsustamine toimib teatud piires. Ja jätkaks KiK mälu ja mäletamise teemadel ja tegelikult see uudis, mille me nüüd kohe ette võtame, haakub ka mingil määral juba varem räägitud uudistega selles suhtes, et et sotsiaalmeedia, tänapäeva arvutid, inimestel on kõiksugu hirme sellega seoses, kui meil siin näitasime, et tõepoolest arvuti tunneb meid paremini kui kõige lähedasemad sõbrad, siis teine hirm, mida tihti väljendatakse, on see, et kuna tänapäeval on nii lihtne internetist asju üles leida ja ja panna kõike oma arvuti kõvakettale, siis siis meie mälu kui selline on jäänud kehvemaks, kuna meil ei ole sundi mäletada, me teame, et me leiame kõik kohe üles kusagilt oma kataloogist. Muidugi on meeles, kuhu me täpselt selle asja panime. Et kui kõik kusagil mujale salvestatud, siis meie enda mälu ja aju on selle võrra kuidagi noh, ma ei tea, kängunud ütleme nii, seda siis California Ülikooli teadlased püüdsidki nüüd selgeks teha, kas asjad on tegelikult nii, Andero, kas nad on. Osaliselt on selle uuringu autorid viitavad tervele pikale tänaseks juba päris pikale sihukesele uurimistraditsioonile, kus on seda efekti, millest sa rääkisid kenasti demonstreeritud üks, üks vaimukamaid, mis mulle silma jäi, oli see, et oli lasknud inimesed lahti fotoaparaatidega muuseumisse ja, ja siis teatud moel palutud neil ainult osadest objektidest teha pilt ja teistest mitte. Ja pärast siis kontrolliti nende, nende nagu mälujälje teravust nende objektide suhtes selgus tõesti, et need, mis sa oled nagu ära pildistanud, et neid sa ei mäleta nii hästi kui neid, mida sa ei saanud pildistada. Ehk siis see, mida me intuitiivselt või subjektiivselt nagu pelgama, et et sellel on tõepõhi all küll aga, aga selles artiklis tahavad natukene nagu laiema vaate ja küsivad, et järsku nüüd see, et ma mingisuguse info saan panna kuhugi tallele tema pärast, mitte muretseda. Et järsku see võimaldab mul midagi muud teha, kulutada oma ressurssi, keskendumise ressurssi millelegi muule. Ja, ja võib-olla ka nagu mälu ressurssi millelegi muule ja nemad siis on konstrueerinud sellise kolmest eksperimendist koosneva uuringu, mis siis täpselt seda demonstreeribki ja nii nagu psühholoogias ikka, on vaja selline suurem probleemistik taanduda väga lihtsaks ülesandeks on nende ülesanne, nägi siis välja selline, et, et katseisikud tulid laborisse, istusid arvuti taha ja siis neile öeldi, et nüüd me anname teile mälupulga peal erinevaid väikseid PDF-faile, kus on mõned sõnad, petendad sõnad nagu pähe, pime, pärast tuleb teist põhi, selles katseskeemis oli siis ülesehitus selline, et et inimestele anti teada, et peate õppima, saad kahest failist nimetame neid failist faili fail bee ja et neid testitakse sellises vastupidises järjekorras, et kõigepealt testitakse faili B ja seejärel siis testitakse faili võtme, selline Sekkumine uurijate poolt oli siis see, et pooltel katseisikutele öeldi, et, et te võite selle faili. A, kui te olete läbi vaadanud, salvestada arvutisse, mille taga te istute ja, ja siis kui seal faili A testimine uuesti tuleb, et võite korra uuesti üle vaadata, saad korrata teistele pooltele, siis seda võimalust ei antud. Ja, ja loomulikult, mis selle esimene tagajärg oli, see, et kui siis lõpuks oli faili avatestimise kord käes, siis loomulikult need, kes said seda korrata, paremaid tulemusi, selles ei ole midagi üllatavat, aga üllatav oli siis see, et, et see, mis juhtus failiga, A mõjutas faili b meeldejätmist, ehk siis, et need katseisikuid, kes said teada, et nad võivad faili a hiljem üle vaadata sooritasid selle mälu testimispuudutas faili b sooritasid paremini, ehk siis, et kui nüüd natukene üldistada kokku võtta, siis siis see Kuima ja materjali, mida ma, mina olen nagu õppinud, saan kuhugi ära salvestada, et siis see vabastab natukene nihukest mälu, ressurssi, järgnevad materjali. Nii et nii et see oli niisugune elegantne tõestus või demonstratsioon sellele mõttele, et sellel salvestamisel ja, ja arvutitele toetumisel on ka nagu plusspool. Ja, ja lõppkokkuvõttes on nagu raske otsustada, et kas see, et meil on niisuguseid tehnoloogilisi abivahendeid, et kas siis niimoodi summa summaarum on meile nagu kasulik või vahel. Lõppkokkuvõttes tegelikult ju mahtus rohkem siis meie mällu või vähemasti katseisikud said rohkem asju meelde jätta, et ilmselt kui nad selle p olid ära õppinud, paigutasid kusagile lahtritesse ja kordasid, vaat siis siis suutsid seda, ma ei tea panna kohtadesse, kuhu nad enne õppides oleks seda saanud panna, kas kuidagi niimoodi? Ma sedasi, et isegi välja ei lugenud, et kas me saame öelda, et, et puhtalt nagu mälumaht suurenes, aga kindlasti suurenes inimese võimekus üleüldse, et see koos abivahendiga toimimine oli, oli parem, kui ilma abivahendite toimimine. Nii et kokkuvõttes see, et me saame asju salvestada, on hea eeldusel, et me ikkagi neid aeg-ajalt üle vaatame ja kordame, et, et see aitab. Vaid just nimelt ja, ja ilmselt võib enda jaoks ka selle meelde jätta, et salvestada tasub need asjad mida sa kindlasti ei taha ilmtingimata nagu peast osata, et olulise olulisuse alusel neid selekteerida. Seesama artikkel algab siin siukse väikse anekdoodi ka Albert Einstein-ist, et väidetavalt oli insenerilt keegi kunagi küsinud, et, et mis on heli kiirus ja, ja see peaks olema siis füüsikule täiesti une pealt, eks ole vastata küsimuse Einsteini teadnud vastust ja ta ütles, et, et ma ei kuluta oma laoruumi selliste asjade peale, mille ma saan väga lihtsalt kuskilt leida. Just ja tuleb siia eristada, mis on need olulisemad asjad, mida meelde jätta, kasutada nende puhul võib-olla ka sellist väikest emotsionaalset komponent, et nad tõesti paremini meelde jääks. Ja need muud asjad tõesti saab kusagilt järgi, vaata ma ei ole kindel, kui head nõuanded, need on kooliõpilastele, kes peavad hakkama eksameid sooritama, et kuidas, sest nemad ei saa kusagilt midagi järgi vaadata. Et muus elus on kahtlemata see eristamine olulise ebalus eristamine vastavalt meelde jätmine kindlasti oluline. Ja sellesse saatesse mahub meil veel üks uudis. Me räägime õige pea empaatiast ehk siis, kui hästi me suudame suhestuda teiste inimestega ja mis seda kõike mõjutab, aga enne üks pala muusikat Puust ja punaseks. Tõmbame. Tänase psühholoogia uudisteteemalise saate kokku ühe üsna olulise teemaga, tegelikult, et nagu empaatia, ehk siis see kuidas me suhestume oma kaasinimestega, kui hästi me tunneme Nende häid emotsioone, halbu emotsioone, kui kuivõrd see mõjutab meid, see on empaatia on üks olulisemaid omadusi, mis nagu tekitas sellise ühiskonna või kogukondliku perekondliku tunde hoiab meid inimkonnana koos ja seetõttu on oluline aru saada, mis siis seda empaatiatunnet mõjutab. Ja just sellega on siis nüüd Kanada teadlased tegelenud, üritanud aru saada, mis võib meie igapäevases elus olla sellist, mis võib-olla takistab empaatiatunnet. Andero ole heas, selgita siis nende uuring lühidalt lahti. Nende uuring stardib siis sellisest kohast kus on üldiselt üks nagu hea uudis viimase 10 või paarikümne aasta uuringutes tempaatia valdkonnas, et osa empaatiast on küllaltki tahtmatu ja, ja see on selline empaatia, mida vahel nimetatakse emotsionaalseks. Mina olen ta püüdnud nimetada kogemuslikuks igal juhul, see on siis siis see pool empaatiast, kus me kuidagi nagu paratamatult võtame üle teise inimese just emotsionaalse seisundi. Ja üks selline fenomen selles valdkonnas on emotsiooni nakkumine, mida siis selles uuringus ka käsitletakse. Täitsa konkreetselt on võimalik mõõta, et kui panna kokku kaks olendit, siis üks nendest olenditest kogeb mingisugust emotsiooni ja üsna pea ta mõjutab teist olendit samas suunas. Ja selle sissejuhatuse valguses, mis sellest tegid, on hästi selline julgustav, et meil kõigil on, on üldiselt olemas see võimekus ja, ja, ja see seletab päris palju selliseid ilusaid ilusaid täna pere, kus, kus inimene aitab teiste inimeste, ilma, et tal selleks oleks suurt sellist ratsionaalset või kalkuleerivad huvi. Aga nüüd halb uudis on see, et see emotsiooni nakkumine ja sellega seotud kogemuslik empaatia, et selle vallandamine dub, mine meie lähedusastmest teise inimesega, ehk siis, et, et on uuringuid, kus on näidatud, et need kontekstid, kus seda võib-olla kõige rohkem vaja oleks nagu näiteks teistsuguste sotsiaalsete gruppide kokkupuudetest, kus noh, Ameerikas on seda palju uuritud trassi erinevuste ka sotsiaalse klassi puhul meil kindlasti rahvuse puhul hakkavad need süsteemid nagu kuidagi maha käima või välja lülitama ja, ja meil on nagu raskem mõista seda inimest, kes meie jaoks on võõras. Ja nüüd selles uuringus on tüütud või on ka õnnestunud näidata Ta ühte tegurit, mis, mis siis seda, niisugust halba uudist võiks seletada, see tegur on, on tühipaljas nagu stress või selline pikaajalisem ärevus. Et, et siin katses mõõdeti see efekt, demonstreeriti see see otseselt ära ja, ja muidugi selle uuringu seisukohalt on väga muljetavaldav, et seda siis tehti paralleelselt hiirte inimestega ja nähti, et nende, nende, nende käitumine on väga sarnane. Ja katse ise nägi siis välja selline, et et ka siin paraku tehti natukene katseisikutele haiget. Inimeste puhul seisneb siis selles, et, et pandi inimese käsi nelja kraadisesse vette ja öeldi, et ta peab seda seal 30 sekundit hoidma ja, ja see on nüüd üsna ohutu protseduur, et seda peaaegu, et võib kodus järgi proovida, et see on tõesti väga valus, läheb üsna ruttu valusaks ja on ebameeldiv või ebameeldiv kogemus. Hiirtega tehti midagi vanast, süstiti neile teatud lahust, mis tekitab neile sellise kõhuvalu ja, ja siis tänu sellele kõhuvalule nad natukene niimoodi kõveras nagu ka võib-olla inimene vahel kõhuvaluga, et seda saab siis tubli teadlane saab jälgida, kui valussis hiirel parasjagu on. Ja nüüd seda kõike tehti kahes olukorras, üks olukord oli siis selline, et ta oli kaks olendit, ühele tehti, tehti, haigete, teisele mitte. Ja teises olukorras oli K2 olendite heledasti haigetel esile mitte, aga vahe oli siis selles, et et ühel juhul olid need kaks olendit omavahel tuttavad. Hiirte puhul võeti siis kaks katselooma ühest ja samast nagu kasvupuurist. Inimeste puhul kutsuti katsesse. Tudengi paluti tal sõber kaasa võtta. Ja teisel juhul olid siis need olendid võõrad, et kahest erinevast kasvu puurist hiired või, või siis kaks tundmatut tudengit. Ja nüüd põhiline mõõdik või muutuja, mida uurijad jälgisid, oli siis see, et kui nüüd ühele olendile teha haiget, nii nagu ma enne kirjeldasin, et kuidas teine olend reageerib, kui palju tema näitab välja seda, et ka et ta natukene nagu matkib seda niisugust emotsiooni, et hiire puhul mõõdetakse siis seda, kuidas, kui palju siis teine hiir nagu samasuguses asendis on, kui palju ta sellele nagu läheneb inimese puhul lihtsalt küsiti? Mõlemat inimesed, et noh, kui palju sa nagu valu praegu tunned ja selgus, et vahe on sees. Võõraga kokku sattudes on, on see emotsiooni nakkumine väiksem sõbraga on see suurem, aga, aga huvitav oli siis see, et kui nüüd nii hiirtele kui inimestele süstiti aine, mis natukene nagu pidurdab nende stressireaktsiooni, siis siis emotsionaalne nakkamine tuli nagu tagasi see see võimaldas. Võimaldas nagu kogeda teise inimese emotsiooni ja siit siis selline praktiline järeldus on muidugi väga lihtne, et tempaatia suurendamiseks tasub hoolitseda selle eest, et, et inimesed ei kogeks ärevust või stressi. Ja see siis suurendab ka tegelikult just nende samade võõraste vastu. Just nimelt just nimelt, et omadega on, on niigi hästi, aga, aga see situatsioon kus siis selle ärevuse allikaks, noh, enamasti see võõras, võib-olla ka ärevus allikaks, aga, aga mõnikord võib see see ärevus olla või see niisugune pingeseisund, stressiseisund seotud tõesti, selle võõragrupi kuuluvusega, neid võõras ise ei puutu asjasse, kui me siin räägime täiesti ühiskondlikest konfliktidest. Et üks konkreetne viha grupi liige, eks ole, ei ole mulle veel elus midagi kurja teinud. Ja et kogu see pingeseisund, mida ma tunnen, kannan seda nagu endaga kaasas, seda õnnestuks kuidagi maha võtta. Ja, ja iseenesest siin uuringus on isegi üks niisugune lõbus lõbus tingimusi veel juures, et ühes tingimuses nad siis võtsid seda farmakoloogiliselt sihukeste peente süstidega üritasid nagu stressireaktsiooni maanduda ka teises tingimuses, lihtsalt panin kaks võõrast võõrast poissi mängima arvutimängu 10-ks minutiks ja ka sellest oli Nii et tegelikult salarelv või võlur Hels kõige vastan vähem stressi, kui me seda vaid suudaksime igapäevases elus saavutada. Selline oligi tänane puust ja punaseks missirvis psühholoogia uudiseid. Stuudios olid Tartu Ülikooli psühholoog Andero Uusberg kommenteerimas ja saatejuhina Arko Olesk ja nädala pärast uued teemad. Uued uudised. Kuulmiseni.
