Tänases saates tuleb juttu kõrbes elutsevatest loomadest. Stuudios on Georg Aheri ja Marje Lenk. Kõrb toob ilmselt paljudele inimestele silme ette kuldkollase liiva välja ja pilvitu taeva. Ja kui vaadata kõrbes tehtud fotosid, siis need enamasti just sellised ongi. Ei ole näha loomiaga taimi. Kõrbed jätab meile sellise mulje, et seal mitte midagi ei ole, et see on üks suur tühjus. Et seal on kas siis liiv või siis mõnedes kõrbetes kivid, on ka selliseid savi kõrbeid suisa, aga muidugi liiva düünit nendel piltidel näevad väga efektsed ja sellepärast neid siis me seal näeme ka, aga olgugi, et see kõrb tundub nii elutu, siis tegelikult seda elu seal siiski on, aga selleks, et seda elu näha, siis peab liikuma seal noh, kas siis teatud kohtades või siis teatud ajal öösel öösel siis temperatuur ei ole nii kõrges kõrbes on väga suureks probleemiks ju see väga kõrge temperatuur, mis võib vahel tõusta 40 kraadini, vahel isegi kõrgemale. Ja sellistes tingimustes tegelikult loomadel ei ole väga ja elada, kus temperatuur kõrgele tõuseb taimed vaeseks, et nemad ei saa midagi teha, sellepärast meil ei ole võimalik kuhugi ära minna, nad on seal ja peavad seal olema. Aga loomadel on võimalik siis varjuda ja seda nad siis ka teevad. Nad kas lähevad liiva alla, teevad liivast endale teki peale alles liiva pindmine, kiht kuumeneb, allpool ta enam nii kuumaks ei lähe. Või siis teine võimalus kasutada kurge, väga paljud kõrbeloomad kaevavad neid urge ja, ja kesise, mis kasutab juba kellegi teise urgu, mis on valmis kaevatud, et seal liiva all lihtsalt on natukene jahedam olla ja see, see jahedam olemine siis võimaldab päevase kuus kenasti toime tulla. Evolutsiooniga käigus on neil välja kujunenud ju tegelikult väga mitmesuguseid, väga head nipid seal kõrbes toimetamiseks. Et iga loom seal hakkama ei saa, sest väga paljudes kõrbetes on veel üks häda, mida paljudes muudes kohtades ei ole seal tuul väga suur tuur, siis tegemist väga lagedata suurte aladega, seal tuulel on hea liikuda, kuid mis seda takistavad? Liiva kõrbete pinnas on ju tegelikult väga liikuv, tähendab liivaterakesed tuul tõstab üles, siis tekivad liivatormid allpool sellest sambast, siis on see liiv ja ülalpool tolm. Ja see selline liiva tolmumüür siis liigub päris suure kiirusega ja, ja noh, nii loomad, taimed, inimesed, kes kõik sinna tee peale jäävad, siis nendele põhjustab see päris suuri probleeme, sellepärast et liiv tungib igale poole. Et seal peab olema võimalus, silmad, ninasõõrmed, kõik kuidagimoodi ära kaitsta. Et see liiv sinna vahele ei tungiks ja erinevate loomadel on erinevad, viisid jälle, kuidas nad ennast kaitsevad selle pealetungiva liiva eest. Nii et jah, tundub nii, et kõrv on küll selline ala, sinna minnakse elama siis, kui enam mitte kusagil ei ole võimalik elada, siis võiks minna kõrbesse elama, aga ometi väga paljud loomad seal elavad ja on sellega väga hästi toime tulla. Milline on kõrbeööelu, kes seal ringi jooksevad? No seal jooksevad ringi tegelikult väga paljud tegelased, noh, vähem nagu roomajaid roomajate hulgas siis sisalike eeskätt ja vähem putukaid, sest tihtipeale öine temperatuur võib-olla nii madalat, nad ei saa seal liikuda, aga kui see temperatuur seal kusagil 10 20 kraadi piirides, nii nagu ta sellisel keskmisel suvisel ajal on siis toimetavad seal ka roomajad ja putukad. Aga muidugi, imetajatel on see väga sobilik temperatuur nendes karvakasukas võimaldab siis just sellises temperatuuris ennast hästi tunda ja seal on siis pisikesed imetajad, kõikvõimalikud hüpikud siin ütleme, Aasia ja Aafrika kõrbetes. Nemad näevad öösel hästi Nemad näevad hästi need hästi suured silmad ja nad liiguvad väga omapäraselt, nad nagu mitmest loomast kokku pandud neelame oksast känguru või, või jänesejalad hiire külge monteeritud ja siis veel siuksed, suured ümmargused kõrvad, hästi suured silmad, hästi pikk saba, mille otsas on tutt siis veel, et sellega nad saavad hästi neid hüppeid, siis tüürida nad õigesse kohta maanduksid maandusid ikka jalgadega kukerpalli ei teeks, et need hüpikud on seal väga levinud kõikvõimalikud meie hiirte taolised tegelased, Nuckerbiilid, keda meil lemmikloomapoodides on näha, nemad toimetavad öösiti ringi suured imed, nagu ka sellid või anti loobid, et nemad on nagu veidi tagasihoidlikumalt, öiste liikumistega, kuna nad öösel hästi ei näe ja selle tõttu siis Nemad öösiti nagu ringi ei toimeta, nemad püüavad siis vaikselt olla, aga suured kiskjad, kes neile jahti peavad kõrbetes on juba suuri kiskjaid, näiteks lõvid või Ameerikast, Puumad, Austraalia kõrbetes Dingod. Need kõik näevad öösiti päris hästi ja need siis jätkavad saagi püüdmist. Ja muidugi natuke temaid kiskjaid on. Filmidest või piltidelt oleme näinud selliseid rebase moodi tegelasi, fennekid. Need loomad näevad nii armsad välja. Nende, armsad jah, need on niuksed neidi sisse vajutatud ninaga, lüpsis ninaga ja suurte suurte kõrvadega väikse sabaga, meie rebasest oluliselt väiksemad ega päris suurte silmadega armas väljanägemine, tegelikult on ta kiskja, ta sööb kõike, millest tema jõud üle käib. Ega ta ei põlga ei sisaliku, ei putukat ega väikesi linde ega väikesi imetajaid. Küllap ta jahib ka kõrbes elutsevad jäneseid. Nojah, neid on veel tegelikult erinevates kõrbetes erinevaid liike, et kui me vaatame näiteks kõige ekstravagantse, umbes niisuguse huvitava väljanägemisega jänes tegelikult on seal Ameerika lääneranniku suurtel kõrbealadel California jänese, kellel on samamoodi erakordselt suured kõrvad, nii nagu sellel fen kilgi. Nendele eesmärk on sama, mis ennegi kõrvadel jahutada, seda organismi, sinna tuleb hästi palju veresooni ja siis sihukesel kuumal alal need veresooned. Kui nad on keha pinnal, siis tuul jahutab seda verd, mis sinna soontesse tuleb ja see läheb kehasse tagasi. Organismi üldine kehatemperatuur jällegi jääb natukene madalamaks. Temperatuuri tõusmine seal seal kõrbes on tihtipeale suureks probleemiks. Kui meie kehatemperatuur tõuseb juba natukene sellest normaalsest kõrgemale, siis meil tekib palavik, hakkab peavalu, et meil on lihtsalt paha olla, ei mõeldud jõuetus peale. Me reageerimispalaviku alandamisele tihti veel higistamisega tähendab veekaotus suur kõrbeloomad, samamoodi toimiksid siis see vähene vesimelist, neil õnnestub toiduga saada haistuks, nende kehad kohe ära. Pärast on nende väga heakohastamine, see, nende kehatemperatuur võib tõusta, ilma et see läheks üle palavikuks näiteks kaamelitel või ka siis teistel. Sellistel suurematel kõrbeloomadel võib kehatemperatuur kuumad päevaga rahulikult tõustu kuhugi 40 kraadini. Kui meil kehatemperatuur tõuseb 40 kraadini, siis me oleme sellises sellises poolsurnud seisundis, et meil on väga paha olla, aga nemad peavad koormat ja taksod seal kõrbes ringi, kuigi kehatemperatuur on kõrge. On kõrbeloomadeks hea kohastumine, et nad saavad oma kehatemperatuuri tõsta, ilma et sellega kaasneks suurt higistamist ja ilma, et sellega kaasneks ka sellist ebameeldivat tunnet, et nad kaotaksid töö või elurõõmu selle kehatemperatuuri tõusu juures. Kelle eest fenneki ennast hoidma peab, kes on tema vaenlased? Tegelikult on niisugune pisike kiskja ega temal sihuksed, olulisi püüdjaid ei olegi gepard jaoks, kes seal aladel elab, nõnda natuke killuke suutäis. Umbes 70 sentimeetrit. Et see on nagu liiga tilluke, sellepärast ei tasu jooksma hakata ja pealegi gepard jahib päeval, et öösel ta saaki püüa. Lõvi jaoks on ta hoopis sihuke tilluke suutäis, et ka ei tasu teda taga ajada, et ega tal sellist õiget vaenlast tegelikult ei olegi. Tallu ja tavaliselt juhuslikud hädad, noh näiteks natuk, kommune mürkmaoga, kes teda Salvab või midagi muud, aga keegi tema peale jahti peaks, seda ilmselt ei olegi. Kõrbes elavad väga põnevad, anti loobid. Kui me vaatame nüüd erinevaid kõrbed erinevates maailma nurkades, siis Aafrikas on kaks suurt kõrbepiirkonda. Üks on põhjas, sahara. Lõunasse, Kalahari kõrbealad, suured alad ja neis mõlemas tegelikult toimetavad anti loobid, kusjuures seal lõuna pool seal elab üks väga põnev, anti, loob hobu, anti loopida hulka kuulus kapjooruks. Ta on suur, tal on hästi pikad, 70 75 sentimeetri pikkused siuksed rapiiri taolised sarved, mis natukene tahapoole kaardunud ja need on väga efektselt siuksed, relvatal nendega isased omavahel pead turniire. Need turniirid on sellised, et nad siis kõlistavad sarvi kokku ja püüavad 11 nende sarvedega siis tõugata. Aga tegelikult nad peaaegu kunagi surmaga. Nad küll vigastada 11, et pärast selliseid võitlusi nende küljed on verised ja veri tilgub seal mööda külgi alla, aga noh, midagi hullu ei ole, Readusega pindmised, haavad. Ja siis need kapjoruksid. Kui nad omavahel võitlevad, võitlevad koha pärast, siis seal karjajuhina, see, kes võidab, see jääb juurde, teised, siis tõmbuvad nagu eemale nooremate nõrgemad. Ja neid uuriksid elab siis ka põhja pool Sahara kõrbes samuti seal on teised alamliigid. Ja, ja need on siis enam-vähem samasuguse väljanägemisega, ainult et nemad siis võivad talveks ka natuke oma karvastiku värvust muuta. Karvastiku värvus ei ole neil täiesti ühtlane. Ja veel üks vooruks alamliik elab Araabia poolsaarel. See valgevooruks neist võiks öelda kõige kaunim ja kõige haruldasem. Noh, omal ajal, kui nafta puurimised algasid seal Araabia poolsaarel, siis seda loomakest kütiti küll autodelt, küll helikopteritest. Ta oli niisugune hea trofeeloom, uhke seina peale see pea panna. Ja nende arvukus kahanes nii katastroofiliselt, et noh, looduses on neid mõni 300 looma võib-olla praeguseks hetkeks järgi jäänud ja neid mõned ametid ikka Ühendriikide loomaaiad püüavad paljundada. Nii et noh, võiks ju arvata, et praeguseks hetkeks väljasuremisoht on mööda läinud, kuna vangistuses elav populatsioon on olemas. Aga looduses on ta ja haruldane tegelane. Kuidas anti loobid ennast kõrvetava päikese eest, varjavad? Nad püüavad minna mõnesse kohta, kus on mõni põõsas Vaiv kalju või või liivakivist välja kujunenud kiviskulptuurid näiteks aharason suuri alasid, kus tuulanud seda liivakivi niimoodi voolinud tekivad siuksed looduslikud skulptuurid. Et ta püüab leida sellise koha, kus varju ja sobib sealt paar-kolmkümmend sentimeetreid liiva pealt ära, seal paari-kolmekümne sentimeetri sügavuses on seal liiv juba veidikene niiske, aga mis põhiline, tan jahedam, oluliselt jahedam. Noh, kõik, kes rannas on käinud, suvel ju teavad, et kui natukene liiva pealt ära lükata, siis allpool on päris jahe liiv ja seda teevad siis need uruks ikka lükkad selle kuuma liiva pealt ära ja siis seal on neil päris niukene jahe plats, mille peal nad siis pikutavad. Ja, ja siis, kui jälle veidi jahedamaks läheb õhtupoolikus, nad jätkavad toiduotsinguid ja muidugi see toidu leidmine seal kõrbes ei ole sugugi lihtne. Nad päevast liiguvad vahel kuus, 70 80 kilomeetrit, selleks, et siis kõht täis süüa. Muidugi vett ei ole. Kui on mõni joogikoht, siis kogunevad paljud loomad jooma ja muidugi siis kiskjad ka teavad seda kohta, kus kohas nad joomas käivad, et nad siis tulevad sinna ka varitsema. Aga tihtipeale noh, see joogikoht on nii ebamõistlikult kaugel, et sinna ei ole võimalik lihtsalt minna või noh, teda ei olegi nagu läheduses olemas ja siis need suured anti, loobid tulevad vahel kolm-neli päeva, vahel isegi ka kolm-neli nädalat toime ainult selle veega, mis nad saavad siis nendest taimedest. Aga kes kõrbetaimi on oma käega katsunud, näinud, see teab, et need kuivad ja see nõuab ikesest organismid päris palju energiat, et sealt vesi välja pigistada. Kõrbetaimedel ju lehti õieti ei olegi? Ei olegi jah, kõrbetaimed on hästi väikeste lehtedega, vahel peaaegu täiesti ilma lehtedeta, fotosünteesivad ju varred lehedasukesed hobuste moodi seal, nii nagu ta saksa huulil näiteks olme tama riski. Et need tillukesed ja, ja mitte midagi ütlevad. Kui me vaatame näiteks lõuna poole seal kapimaal, seal on ju piimalilled, kus siis kogu see tüvi on selline võimas roheline okkad küljes, sama lugu kaktustel. Enne kui veeni jõuad, on sellega palju okkaid tihtipeale, et et see vee kättesaamine on ääretult raske, et väga vähesed tegelased, kes sinna kaktus sisse tegelikult pääsevad kätte saavad. Suured Sonora kõrbes kasvavad sammas kaktused, need võivad olla seal kusagil 12 15 meetrit kõrged, ühes taimes võib-olla pool tonni või tonni vett. Sammas kaktuse sisse oleks mõnel linnul hea pesa teha. Ja sinna mõned rähnid teevadki pesa, toksivad kaktus sisse augu, nii nagu meeldivad männi- või kuusepuu sisse augu, ükskõik millise teise puu sisse, selle augu, nii teevad nemad seal siis nendesse kaktustesse augud, selle kakluse pesa aukude tegemise peale spetsialiseerunud rähk, keda kutsutakse leeträhni, kas ta on selline veidi musta-valge triibuline, ära karanud, vang veidikene näeb tema välja ja tema need aukesin teeb, aga hiljem võivadki väikesed kakud või siis mõned teised linnud neid auke ära kasutada ja nii nagu veelgi, et rähni pesa on kasutusel ühe aasta pärast seda jääb korter vabaks ja seda saavad kasutada teised, kes tahavad kusagil õõnsustes omale pesa teha. Et jah, need suured Sakuaro karneegi kaktused, mis seal siis on sammas, kaktused. Et need jah, pakuvad siis tegelikult väga paljudel loomadel, aga ka muid pesapaiku, et mitte ainult sinna sisse, vaid ka sinna peale latvades tehakse, pesi ja kuna nad õitsevad õitsema, puhkevad küll suhteliselt hilja, Nad peavad enne palju aastaid kasvama, kümneid aastaid kasvama. Ja siis, kui nad õitsele puhkevad, suured õied, siis käivad ju väga paljud väikesed ja suuremad linnud nende õite peal toitumas. Ja ka nahkhiired, kes kõrbes ringi lendavad, toituvad sammas kakluste ja, ja mõnede teiste kaklast õitest Laguna, Saku, Aaro kaktuse õied on hästi suured, siis sealt saab palju nektarit ja need on eriti hinnatud siis nende kõikvõimalike lindude ja nahkhiirte poolt. Kõrbes linde väga palju ei ole, neil on seal väga raske toitu leida. Mõned olulised on näiteks Kalahari kõrbes just siuksed, koloniaalsed haruldased, kes teevad ühispesa eeskätt meie Varblaste sugulased siis Ameerika kõrbetes on väga huvitav tegelane, puju püü. Hästi kummaline, sihuke valge pugu valge rinnaosa pruun sulestik, saba läheb lehvikuna laiali nagu metsisel meil läheb ja, ja pulmaajalised isased mängijad väga põnevalt tühistavad jalgadega teevad siukest põrinat kõrbetes vähemalt aeg-ajalt eksivad mõned kakud koopakakud, kes kasutavad kõrbeloomade urgusid, siis küll ise seal sees elamiseks kui ka oma toiduvarude hoidmiseks. On sidrikud meie Varblaste kauged sugulased, üks nendest, ehk siis sel kevadel ega meil Haapsalu lähedale sealt kaugest Ameerikast kast ja üle Euroopa ornitoloogiahuvilised käsitleda vaatamas, aga need sidrikuid on seal siis päris erinevaid liike, mõned suisa pesitsevad kõrbetaimede peal ja aasia kõrbetes on stepi vuril, ta meenutab natukene välimuselt tuvi, aga, aga muidugi tuvide hulka ta ei kuulu. Ja, ja neid on siis päris arvukalt. Kuigi nimi on stepi uurilises, tegelikult elab poolkõrbete kõrbete aladel ja mõned purilad on võimelised siis ka poegi veega varustama, nii et nad käivad joomiskohtades võtavad suled siis vett täis ja toovad poegadele sulgede vahel vett juua. Nii et jah, huvitavaid võimalusi kasutavad linnud kõrbes elamiseks ära. No vee joomise rekord kõrbes kuulub kindlasti kaamelile ja tema on ka kõige tuntum kõrbeloom. Neid kutsutakse mõhni alalisteks, sellepärast see jalaehitus on väga isepärane, kui kui anti loppidel on ja need sõrad Looruks tellustujad hästi laiali minna, et moodustavad laia toetuspinna, millega seal liiva peal siis liikuda, siis kaamelitel on toetuspinnad kõik viis varvast, aga nende Allame, selline mõhn, sellesse nimi, jalalised ja see moodustab nagu sihukse padja, mille peale nad siis tegelikult toetuvad ja mis ei lase neil jälle sinna liiva sisse vajuda. Ta mõnevõrra siiski vajub meiega ju, kui me rannas käime väga sügavale liiva sisse vaju käia, on ikka raske ja eks need kaamelid ka natukene vajuvad ikkagi sisse, see kõrbeliiva peal liikumine ju kerge ei ole. Kaamelit on erakordne, võime palju juua, on kaks kaameleid kahe küüruga kaamel, kelle kodustatud vormi kutsutakse Spactriaaniks, kunagi oli selline riik Kesk-Aasia aladel ja, ja teine siis on tromedaarek üksküürkaameras. Mõlematest on siis juba viis võib-olla isegi 6000 aastat olemas sellised kodustatud vormid ja, ja noh, näiteks sellest ühe küürusest kaamelist metsikust vorm üldse ei teagi. Praeguseks ajaks igatahes ei ole säilinud. Ühe küüruline kaamel on võimeline jooma väga suures koguses vett 100 120 liitrit vett, 10 ämbrit kaameli, ta suudad selle veega jälle väga kokkuhoidlikult ümber käia, et veekaotus on küll väga suur, aga samas veesisaldus ei lange, ta suudab nagu teistest kudedest seda vett pumbata sinna verre. Ja, ja selle tõttu suudavad nad jah, umbes nädal aega vastu pidada. Kunagi arvati, et nad kannavad selle vee kaasas, oma maos tõmbab see 10 ämbrit sisse ja, ja siis see on tal seal tagavaraks, aga tegelikult ei ole, et see läheb kohe jälle sisse veekaotuse kompenseerimiseks ja siis selle rakkudesse varutud vee arvel ta siis toimetab. No vahepeal oli ka teooriat, nad lagundavad aga intensiivselt küürus olevat rasva ja sellest rasvast saadav vee arvel nad elavad, nüüdse teooria jälle väga populaarne ei ole, et tundub, et see mehhanism on oluliselt mitmekesisem ja keerulisem, kui see küüru rasva lagundamine. Ega kaamelid ainult veest ei ela, nemadki peavad sööma. Nemad tahavad süüa ka ja neil on selles mõttes huvitav, et nad toodavad siukest paksu sulged, nad võivad ka neid kuivi kõrbetaimi väga edukalt süüa, isegi koka isi kõrbetaimi võivad nad edukalt süüa sesse, sülg võimaldab siis okkad natukene ära neutraliseerida ja kaameli sülg on ju hästi tuntud, kes loomaaias on käinud, ilmselt on kokku puutunud sellega, et kaamel lõbustab loomaaias ennast sellega, et ta sülitab külastajate pihta, kes talle närvidele kipuvad käima. Sellepärast on vähemalt siin Tallinna loomaaias, aga ilmselt ka teistes loomaaedades kaamelipuuride juures siis silt, ettevaatust sülitab ja muidugi seal paljud inimesed naerma ei taha proovida. Sülitab ja sülitab küll, nii mõnedki on seal päris suurt sülje plärakat puuri juurest ära minnes pidanud pea pealt või või riiete pealt ära pühkima ja niuke limane ja roheline kabel ja, ja tegelikult need kuivad taimed siis sealt suudab see kaamel jällegi päris palju vett kätte saada. Ja muidugi see seedesüsteem suudab ka need kuivad taimed siis nii põhjalikult läbi töötada, kuigi ta ei ole nii keeruline seedesüsteem kaamelil näiteks nii nagu on teistel see nelja kambriline seedesüsteem, aga siiski suudab ta sealt need toitained saada, nii et nad on suhteliselt vähenõudlikud ka toidu suhtes ja, ja kui sa oleksid väga nõudlik sai, tuleks seal toime. Me teame nendest Rumedaaridesse kodukaameratest hästi palju, sest neid peetakse maailmas päris suurtes kogustes, näed, neid on seal Põhja-Aafrika maades päris palju, mõned rändrahvad toa reeglid, näiteks nemad kasvatavad kaameraid ja neil on välja aretatud erinevaid kaamelitõugusid spetsiaalselt ratsakaameleid, millega saab väga kiiresti ratsutada ja sama lugu on seal Araabia poolsaarel, seal on ka need spetsiaalsed Haatsa kaamed. Kaamel suudab vedada ka päris suuri koormaid, et noh, on ka need koormakandjad, kaameli, neil on eriti seal Kesk-Aasia pool. Aga Kesk-Aasia Mongoolia aladel on siis päris paljuga kahe keerulisi kaameleid kasutatud kaubavedudel, nad on isegi võib-olla natukene tugevamad, aga huvitav on see, et nende kahe kiruste kaamelite metsikuid esivanemaid on ka veel olemas. Pärast sõda arvati, et noh, nad on ära kadunud kusagil 40.-te 50.-te aastate vahetusel siis ikkagi leiti, et, et nad on olemas, populatsioon suhteliselt väike tänapäevaks vist kusagilt 800 kuni 1000 isendit neid looduses on ja nad elavad kobi kõrbes. Eriti karmides tingimustes, kus siis on tõesti ööpäevatemperatuuride vaheldumine mõningatel aegadel seal kusagil neli 50 kraadi ja muidugi suve ja talvetemperatuuride vaheldumine võib-olla isegi kuni 80 kraadi ja nad suudavad sellistes tingimustes seal siis elada. Kusjuures nüüd viimased vaatlused näitavad seda, et et tegelikult see metsik kahe küüruga kaamel. Et tema elab sellistel aladel luks praktiliselt vett ei olegi kogu vesi, mis seal on põhiosa veest, mis seal on, on tegelikult lumekujul ja kuna see lumi sulab niimoodi, et ta ei jäta lompe vaid aurustub kohe, siis need kaamerad saavad suure osa veest sellega, et nad söövad lund. Et see lumi annab meile pool aastat vähemalt siis olulise osa veest ja noh, siis kui nad satuvad kohta, kus vesi voolab, siis sellistes kohtades kasutavad joomise võimalust. Aga jah, et lumi on jaoks oluline, veeallikas on meie jaoks nagu üllatud kaamel, kõrbeloom ja sajab lund ja lumest saab ta siis v varumist, mis tal vaja. Muidugi ta ei saa väga palju seda lund süües. Lume temperatuur on väga madal ja ta peab siis seda mõõdukalt sööma. Ma olen lugenud, et Austraalias on ka metsikuid kaameleid. Jah, et Austraalias on ka metsikuid kaameleid, aga need on siis taas metsistunud kodu, kaamelid elavad sealsetel kõrbealadel, et need ei ole need päris metsikud kaamed, vaid taas metsistunud kaameraid, nii nagu maailmas on ka olemas ja taas metsistunud hobuseid. Suured hobuste karjad, kodu, hobused, kes on metsa elama läinud, elavad seal siukest metsikut elul. Metsikute kaamelite karjad tungivad Austraalias ka inimeste elupaikadesse ja tekitavad sellega hulga probleeme. Kaamera on tegelikult päris agressiivne loom hammustab ja tal on jõudu palju etega kaameliga lihtne toime tulla ei ole. Kui mina kõrbesse satuksin, siis mina kardaksin kõige rohkem madusid. Ja neid tegelikult on päris palju, kõige tuntum ilmselt on Egiptuse kobra või või Kesk-Aasia kobra, nemad on siis sellised poolkõrbe kõrbeloomad. Püüad sealt siis pisinärilisi inimene, eks liigub kõrbes, päevasel ajal ei pruugi seal ühtegi madu näha, sellepärast et mahud lähevad seks kõige kuumemaks ajaks jällegi peitu maa sisse, kivilõhed alla või põõsaste sisse. Näiteks kobra on veel selles mõttes noh, jutumärkides hea madu, et tema hoiatab, et tema ei taha nagu mürki raisata ja tema siis hoiatab, kui talle liiga lähedal tullakse, kael läheb laiemaks, paisub ja siis ta toob kuuldavale sellise tugeva sisina ja tihtipeale veel toksov ninaga ja kui siis kõik aru ei saavat, siis ta lööb hamba sisse ja kuna hambad on ta suhteliselt lühikesed, siis ta ei salva, nii nagu rästik lased, teevad, kellel on pikad mürgihambad, vaid tema siis tõesti sõna otseses mõttes hoiab hammustuse kohast kinni ja püüaks võimalikult palju mürki siis sinna hammustuse kohta sisse viia. Ja kuna tegemist närvimürgiga, siis seal mingit sihukest paistetust ega midagi eriti ei teki, küll aga tekib närvihäired, see inimene või loom, kes halvata saanud saab. Vuk muidugi, kui kobra jahil Iiri või linde püüab, siis ta loomulikult ei hoiata neid sugugi mitte, vaid ta siis jälitab meedias, halvab kohe tihtipeale ta on ka mõne põõsa peal või kivi peal passimas siis ta salvav kohe ja ilma igasuguse hoiatuseta, sest Norras väga naljakas, kui ta näiteks linnu ees püsti tõuseks, hiirest püsti tõusis, kõigutaks seal pead ja teeks paar vale löökinud hiireks ammu läinud, kus see ja teine. Kui tegemist on suure objektiga, kes söögiks ei kõlba, siis seda ta püüab hoiatada, sest alati on oht, et ta näiteks kaotab ise mürgi hamba selle juures või saab kuidagi muul viisil vigastada, et ega ta ei taha viga saada lõuna poolkõrbetes kapi, kobra, kes on natukene väiksem kui Egiptuse kobra, hästi ilusad värviga, kollakas natukene ja, ja tema siis toimetab selles piirkonnas, kus on need surikaadid, keda me kõik teame. Toredad kõrbeloomad. Need loomad tõusevad tihti kahe jala peale püsti. Tegelikult nad käivad nelja jala peal, aga siis, kui nad maailma uurivad, nad tõusevad kahe jala peal püsti ja, ja kui nad hommikul välja tuled, nad öösel külma surus, hommikul tahad sooja saada, siis nad tulevad, Lähed kõhud punni ette, toetavad sabaga vastu maad ja ja siis võtavad päikesevann ja siis, kui nad toitu otsida, sest alati jäetakse mõnindi valvesse sinna ja siis valves olev tegelane, tema peaks ümbrust jälgima, ta vaatab taevasse, et kotkad või muud röövlinnud ei tuleks kallale, aga ta jälgib ka siis madusid. Ja kui madu tuleb, siis muidugi ehmatatakse kogu see Saldkond, kes seal toitu otsib, siis kiiresti pessa tagasi. Ja kui madu hakkab pessa tungima, siis nad püüavad teda nakatanud, aga väledad loomade, püüad teda siis vigastada. Kandis eladel sellised kummalised maa, oravad, kellel on nagu kaasaskantav päikesevari, nende saba läheb hästi laiali. Nad karjas elavad väikesed tegelased, kaevad maa sisse urge ja siis, kui nad toitu otsivad, neid näiteks madu ähvardab, siis nad meenutab natukene Hispaania härjavõitlejaid, ajad saba laiali, siis saba varjust püüavad seda madu naksata ja Maduneid nakkab, hüppab heledalt kõrvale või siis, kui see hakkasime, läheksime kohevuse sabast, siis enamasti jääb sellele kapi kobrale suhu tuust karvu, ainult midagi viga selle väikesel loomakesel endale sündinud. Ja lõpuks nad suudavad selle kobra ikkagi tema ümber, Tore tooritantsu tantsides minema ajada. Aafrika kõrbetes on väga levinud erinevad rästikud. On sarvik rästikud, neil on siis nagu sellised sarvekesed nina peal ja nemad omavad võimet siis liiva sisse sukelduda. Tal on erilised soomused seal keha külgedel, mille abil liiva kõrvale lükatakse, toimub seal kusagil 10 sekundiga silme all niimoodi maa sisse, et maa peal jäävad ainult need sarved ja ja, ja silmad, nii et ta saab seal siis saaki varitseda ja kui siis keegi eksib temale liiga lähedale, siis ta ründab selt liivalt. Ja muidugi kõige tuntum kõrbemadu on Eeva. Kui ta liiva peal või kivide peal, siis ta keerab endale looga kujuliselt niimoodi kokku ja pean seal keskel ja ta on suhteliselt väike madu kusagil kuus 70 sentimeetrit, mitte rohkem ääretult tugeva mürgiga ja väga kiire Salvamisega, ta suudab siis sealt Loogast väljuda sellise kiirusega, et ta sirutab enda välja umbes sama pikalt, kui tema enda pikkus on, ta suudab Salvata kuhugi 70 sentimeetri kaugusele. Ja kuna ta on suhteliselt, ütleme, mitte väga hea närviga, siis ta Salvab tihtipeale ja ja, ja inimesed ei oska nagu teda kartaga ja loomad ka, et tema ära tunneb selle järgi, et temal on pea peal siis selline valge lendava linnu kujutis. Et sellest on ta saanud siis ka hüüdnime kiire nagu lind ja need Efad ja, ja siis need sarvikrästik, kui neil on veel üks kummaline viis, nimelt nemad, kui nad susisevad kellelegi peale, siis nad ei tee seda häält, nii nagu meie maad teevad, laseb õhku välja. Vaid nemad sosistavad soomustega, hõõruvad need soomused üksteise vastu, nagu sa sosistad õhku välja, puuts, kaotab niiskust, aga niimoodi nemad siis soomustega susistades niiskust ei kaota. Filmidest on meile tuttavad sellised maod nagu lõgismaod kes siis on väga suured, Teksase lõgismadu on kahe meetri pikkune jõuline tegelane sealsetes kõrbetes elab roheline lõgismadu või siis tegelikult on küll päris pruunikat värvi, nii väga roheline välja ei näe, aga jälle suhteliselt selline kergesti ärrituv ja kiiresti Sallo. Ja näiteks Texase lõgismadu on viimasel ajal tulnud ka põldudele maisipõldudele ja igale poole elama ja kuna neid on tapetud seal Texases väga palju, siis umbes juba viimased 10 aastat nad enam ei pigista üldse oma logistid ei kasuta, vaid on vaiksed ja kui neile liiga lähedal tullakse, siis Salvavad kohe see on nüüd viimasel seal nii mõneski ajakirjas käsitlust leidnud, siis me ei oska praegu seletada, et kuidas selline küsitluse viis üldse neil tekkida sai. Ja muidugi kõrbete, hulgaliselt kõikvõimalikke sisalik. Neist on tuntumad kindlasti mõned Kekkod, näiteks Kinkeko õrnade soomustega ja ilusate värvidega suures ilmaline Gekko. Tal on hästi paks saba, mis tuleb väga kergesti ära ja no aga nii õrnad, et näiteks loomaaedadest, need, kes töötavad endaga, siis peavad hästi ettevaatlikud olema, kui nad tahavad ühest kohast teise, tõstad juba näpuga puudutamine, võib nende kehad soomused maha pühkida, neid ei tohi praktiliselt üldse käega puudutada, niimoodi ümbert kinni võtta nagu tavalist sisaliku, kui tehakse, peab kas siis peo peale võtma, võin kotikese sisse püüdma, et neid mitte vigastada ja, ja noh, näiteks sahara merepoolses alas, kus siis meri päris kõrbe ääres siis sealsetel kaljudel elavad sellised kummalised neil ei ole kahjuks eestikeelset nime pandud, oleks kolme vääriliselt sisalikud, kollased, punase sinisekirjud. Nad elavad ka sellistes kohtades, kus seisev vesi on jäänud, no aaside servadel näiteks seal siis on hästi palju suru sääski ja kui tavalist sisalikud püüavad putukaid, kes on maapinnal, siis nemad püüavad putukaid, kes on õhus, ehk nad hüppavad õhku kusagil paarikümne sentimeetri kõrgusele, püüavad õhus siis oma kaks 30 sääsekest kinni ja selleks neile siis kõhutäieks aitab. Ja paljudel kõrbe sisalikel tervikuna mitte ainult Ecodel on selline kummaline komme, et nad püüavad siis ennast jahutada, niiet nad vähendavad kokkupuutepinda, noh, see Skinkeko, tema kõrgete jalgadega, aga teised siis, kes on madalamate jalgadega, siis nad püüad ka ennast ajada nodi liivast eemale, jääks õhuvahe ja siis tõstad veel jalgu üles niimoodi, et see kokkupuutepind oleks väike ja selleks, et toetuspinda, siis natukene suurendada, siis on need jalgade küljes sellised nagu kammi taolised soomused. Mis siis, kui jalg maa peal on, takistab tema vajumist liiva sisse. Aga mõnedes kinkidel jälle vastupidi, nemad on jalad hoopis ära kaotanud, jalad on nii lühikesed, nad nagu ujuvad seal liiva sees, et see on ka nende taktika ikka püüan siis neid elukaid sinna liiva sisse peitub nende eest läinud. Austraalias on üks väga põnev sisalikud Molock suvaline ja ta võib vahel ka enda täitsa nagu rõngasse keerata ja siis ei saa teda lihtsalt süüa, sellepärast et kes siukest vokalist elukat ikka suhu tahab võtta, see on tema ja kaitse Viistamise väike. Ja neist osadest on tal muul viisil ka veel kasu, et siis öösel see udu tuleb sinna kõrbe peal. Et siis udu jääb tema soomuste külge, siis ta keha peal nagu siuksed vaokesed, sealt voolab skondenseerunud vesi suhu, nii et see on niisugune hea jootmisaparaat kohe kogu aeg kaasas tal selline sisalikud Molock. Kõrbes on ka skorpionid. Kõrbes on Skorpioni väga palju ja skorpion väga paljude tegelaste lemmiktoit jälle. Tema ise sööb ämblikke, kes on vahel ka päris ohtlikud, aga tema on söögiks jälle fennekitele, surikaatidele, neile väikestele maa oravatele, kes seal kõrbe pinna peal ringi jooksevad. Ja, ja selleks, et ennast kaitsta, siis tal on see saba otsas astel ja sellega ta siis ka püüab nende sööjate vastu ennast kaitsta, aga need enamasti, et nad suudad ta kinni püüda ja ära süüa, aga tema saaki püüab siis nende sõrgadega, tal on muljetavaldavalt sõrad, seal keha eesotsas ja nendega püüab Temasi seal ämblikke kõrbes on ka ämblikke päris palju. Ja need ämblikke tahavad ka väga paljud tegelesid süüa, no näiteks kala haris elab üks kummaline Amblikes kaevab liiva sisse endale uru ja teda siis sööb üks selline tumesinine herilane. Liiva peal elab herilane. Tal on imekiire sihuke kaevamis stiivse liiv lendab, tuiskab kohedalt ja siis, kui ta selle ämbliku üles leiab, siis ta püüab seda astaga surmata. Publik on kiire, siis ta pääseb põgenemas ja põgenemine on väga omapärane. Nimelt pakkiv tama pikad jalata, muidu hästi pikkade jalgadega ämblik pakib ta kuidagi ümber keha, tekib sihuke ratas ja siis ratas lihtsalt veereb düüni mööda alles ja heerimise kiirus on uskumatu, kui teda filmis näidatakse, enamasti neeldas aegluubis, sest ta teeb mingi 30 sekundis tohutu kiirusega, mis ta seal siis ringi veeretab. Ja muidugi see on väga efektiivne viis nende herilaste ja teiste sööjate eest pakku pääseda. Ja üks väga põnev ämblik elab kõrbes veel seal, selline kummaline ämblikes teeb endale liivast tekki. Nimelt koob ta võrgu jää sinna võrgu sisse koopasse liivaterad ja siis ta keerab enda selili, tõmbab teki peale, moodustab siis see võrk ja, ja sinna külge jäänud liivaterakesed ja on seal teki all ja siis, kui mõni sipelgas siis temast mööda läheb, siis ta tõmbab ta sinna teki alla, poolenisti jätab pool välja, ees ootab, kuni päikesele vaese sipelga ära kõrvetab, grillib ta enne ära ja siis hakkab alles sööma. Et niisugune väga kummaline saagipüüdmise meetod on tema. Skorpion suudab ilmselt ämblikuteki alt välja tõmmata. Skorpion võib tema teki alt välja külvata, kui ta näeb teda. Seda on väga raske märgata, et selleks peab siis ikkagi väga hästi oskama teda üles leida, et see on suurepärane maskeering sipelgate vastu ja teiselt poolt ka siis skorpionid ja vastu vaidlemas õietavast. Skorpionid teile meeldib ju tegelikult igale poole pugeda. Kivid alla ja, ja taimede alla juurte alla ja igale poole, et need inimesed, kes seal kõrbealadel elavad, neil kujuneb välja pikapeale pärast mõningaid valusaid kogemusi, see hommikul tuleb oma saapad üle vaadata. Seal võivad olla skorpionid ämblikud, kes võivad sulle väga ebameeldiva üllatuse valmistada. Räägime nüüd konnades ka see on lausa uskumatu, et kõrbes elavad konnad. Jah, uskumatu, ja ega neid seal väga palju näha ei ole, et enamasti on võimalik konna näha, siis kui sajab seal vihma, siis tekivad lombid ja vot siis siis järsku ilmud konnad, noh, nii nagu tuleksid vihmaga, Allan, tegelikult on need konnad olnud maa sees peidus ja, ja nad on seal peidus. Nii et nad toodavad hästi palju lima limast, siis tehakse endale ümber selline kotikene või kookon ja selle kookoni sees nad kusagil Maases urus siis on vahel 10, kuude vahel 12 kuud, kuidas vihmaperioodid seal vahelduvad ja siis kui vihma sajab, siis nad kaevavad maa seest välja ja kohe paljunema vesi kaob sealt praktiliselt paari-kolme nädalaga, selle ajaga tuleb siis need järglased ilmale tuua ja seal on erinevaid strateegiaid, et osa siis tõesti otsib sellised sügavamad kohad ja loodab, et kullastest kooruvad siis konnad, enne kui see lomp lõplikult ära kuivab. Näiteks Aafrikas Kalahari elavad Hiikkonnad, nendel on nii, et neil koorotki kahesugused kollased, ühed on need kestvad konnad saama teised, kes vennale toiduks. Niimoodi tagatakse toit ja kiirem kasv, vesi kaob ruttu-ruttu ära ja siis aeg-ajalt, kus vesi ikka päris ära hakkab kaduma, siis isad ehitajatel tammega sinna v ümber, et see vesi ära voolata ei saaks, juhivad siis teisest lombist sinna oma poegade juurde vett. Ja Austraalias nüüdseks juba välja surnud konnakene oli väga omapärane. Tema nimelt neelas siis pojad sisse ja peatas maomahla toodangu selleks ajaks ja esiku pojad välja sülitad isakas mahu jälle normaalselt töötama, et igasuguseid kavalaid võtteid on need konnad ka kasutanud, et sellistes ekstreemsetes tingimustes üldse ellu jääda. Kuuldud saate tegidki orgaheria, Marje Lenk.
