Te kuulate Raadio kahte. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Head kuulajad, raadio kahes on taas alustanud teadussaade puust ja punaseks on saade, kus me järgneva tunni jooksul tutvustame teile põnevaid teadusuudiseid viimastest nädalatest. Ja tänase saate teema on kõigile meile väga lähedane. Me räägimegi tervisest, meditsiinist ehk siis asjadest, mis puudutavad inimese, võib öelda füsioloogilist poolt mõjutavad meie olemist. Jõuame rääkida geenidest, immuunsüsteemist, ravimitest, katseklaasilihastest kõigest veel nii, et teid on ees ootamas viis põnevat uudist. Mina olen saatejuht Arko Olesk ja olen kutsunud siia neid teemasid kommenteerima geeniteadlase Tartu Ülikooli variandi ja saatesarja rakett 69, ühe kohtuniku Riin Tamme, tere liin. Tere Argo. Ja mis siin ikka, hakkame uudistega peale ja esimene uudis, ma kujutan ette, on sellisel teemal allkirjaga, et ta geeniteadlased ilmselt kipuvad jällegi käega peast kinni haarama. Et natukene pealkirjad on üle võimendatud, nimelt selle uudise pealkirjaks on kaheksa geeni, mis teevad meist nutikat, geeniused, ajuhiiglased võiks isegi öelda. Ehk siis tõesti kaheksa geeni, mis mõjutavad kuidagi meie aju. Kas nad nüüd just meid targemaks teevad, aga mõjutavad kahtlemata norin räägime siis, kuidas neid geene otsima hakati ja kas nad tõesti teevad siis meid nii-öelda targemaks. Jah, uudiseesmärk oli paraku midagi muud, aga sellest me räägime kohe lähemalt nimelt ühe suure konsortsiumi, mille nimeks on Enigma. Selle teadlased otsustasid, et nad tahavad teada, millised geenid mõjutavad siis teatud kindlate ajupiirkondade arengut. Tegelikult see konsortsium oli ellu kutsutud natuke teisel eesmärgil, et nad tahtsid teada rohkem, kuidas geenid võtavad erinevate tee generatiivsete haiguste kujunemist näiteks Altžeimer, parkinson, lisaks kuulusid sinna veel autism ja skisofreenia. Ja mõningad veel. Aga nende üks suuremaid esimesi töid oli siis see, et et vaadata, kuidas Vii saju piirkonda on seotud geenidega. Ja selleks nad tegelikult võtsid terve hulga inimesi lausa 30000 inimest ja panid nad sellesse suurde torusse. Magnetresonantstomograafi lihtsalt vaatasid, milline aju välja näeb. Noh, põhimõtteliselt hindasid jah, selle alusel nad kuvasid nende aju ja siis neid huvitavaid piirkondi nad siis uurisid täpsemalt, vaatasid põhimõtteliselt nende piirkondade sellist mahtu ja tegid sinna juurde siis geneetilise analüüsi ja, ja püüdsime andmed omavahel kokku viia. Aga ja 30000 inimest on ja üsna suur hulk ja eriti sellise töö puhul, aga need inimesed olid tegelikult jagatud kaheks veel. Et kõigepealt iga sellise töö juures on selline avastamise faas, kuhu kuulus siis ligikaudu 15000 inimest. Ja kuna ta oli tema esimesed tulemused kätte saanud, siis teaduses nagu ikka, tuleb selliseid niinimetatud statistiliselt olulisi tulemusi rääki kinnitada ja siis nad võtsid teise iseseisva trupi ja kus oli 17000 inimest ja tegid siis täpselt samasuguse katse. Ja need tulemused siis said kinnitust. Võib üsna kindlalt väita, et need geenid, mis nad leidsid või need genoomi piirkonnad on tõepoolest siis just nimelt nende kindlate ajupiirkondade arenguga väga tugevalt seotud. Ja see sisuliselt tähendab seda, et kui meil seal ühes mingis geenilõigus üks täht on teistmoodi, siis see tegelikult mõjutab seda, kas mingisugune ajupiirkond on meil suurem või väiksem kui ta on suurem, siis noh, sisuliselt see tähendabki targemat inimest suurema võimekusega inimest. No see need erinevad pilve, mis nad, mida nad uurisid, vastutavad siis väga tugevalt erinevate kognitiivsete võimete eest, aga aga kui kokku võtta vaid need ütleme, et kaheksa geeniumi kaheksa geenivarianti, mis nad leidsid, siis see mõjutab tegelikult sellist ajukoe massi ainult 1,5 protsendi ulatuses. Nii et see number ei ole tegelikult väga suur ja mis on iseenesest ka üsna loogiline, sest aju ja selle areng on üks väga-väga keeruline protsess. Et need kaheksa geeni ei saagi ilmselt väga suuremas osas sinna panustada. Et tegelikult on veel ilmselt siis teisi geene või teisi tegureid üldse, mis mõjutavad seda rohkem. Kuidas meile see aju, kas ta kasvab suuremaks, jääb kuidagi pisema. Ja kindlasti, ja oluline on ka siin see, et et tegelikult me peaksime need geenid siis jälle panema vastavasse konteksti, et väga hea on alati teha sellist analüüsi, vaadata millisesse, millisesse näiteks signaali ratta nad kuuluvad, et milliseid protsessi täpsemalt rõhutavad, et see annab võib-olla parema pildi natuke sellest, et kuidas täpselt mingi geen mõjutab ja kui suurel määral, et ilmselt mõnel teeninal natuke suurem aju, teisel natuke väiksem. Ja lõppkokkuvõttes loodavad teadlased ikkagi kuidagi välja jõuda nendesamade haiguste juurde, mida siis me siin ennist mainisime, et et kas nende olemasolu või nende variantide olemasolu kuidagi mõjutab seda, kas me suurema tõenäosuse, kui väiksema tõenäosusega jääme nendesse haigustesse? Jah, et selles mõttes see pealkiri oligi natuke vastuolust selle sisuga, et et tegelikult nende eesmärk oligi uurida just nimelt nende haiguste tekkimist ja kulgu, et vaadata võib-olla tõesti, et need geenivariandid diskuidagi hoopis nende haiguste arengus avaldavad siis mingisugust efekti. Mis need ajupiirkonnad tegelikult oli, mida nad vaatasid, ma sain aru, et tegelikult nad ei läinudki selle ajukoore juurde, see, kus meil see tegelik mõtlemine käib, oinad vaatasid mingisuguseid natukene teistsuguseid Piirkond siin oli mandelkeha, siis oli Taalamus, oli sabatuum ja oligi Bocampus. Nii et üsna olulised piirkonnad, dipo, campus näiteks salvestab meie mälestusi, aitab meid õppimisel ja sabatuum on oluline sellepärast, et et temast, sest et me teeme mingisuguseid tegevusi näiteks automaatselt, et ei mõtelnud, sõidame autoga või kui me jalgrattaga sõidame, et sellised huvitavad piirkonnad. Aga kõik nad põhimõtteliselt on seotud sellega, et kuidas me tajume enda ümber olevaid asju. Meie mäluga seotud ja samuti siis ikkagi mõtlemisega, et olulised piirkonnad Ja kas ikkagi see seos peab paika, et mida suurem, seda paremad selles võimes oleme, et näiteks, kui meil hipo campus on, ma ei tea, kas siis poolteist protsenti suurem, et, et siis me nagu meil on parem mälu ima mäletama asju rohkem. Ma ei tea, see, see on jälle niisugune keeruline, ma arvan rohkem, et liiga palju head ei ole ka jällegi hea, et, et ma ei oska öelda, kus see piir siin tegelikult olla võiks, et et 1,5 on. Ma arvan, et see ei, võib-olla ei olegi. Maha jäänud igal juhul kindlasti, kui neil on selline suur programm käimas, kus nad paljusid ajusid vaatavad. Geene vaatavad, ilmselt võib siis oodata, et sealt tuleb üht-teist veel, et et me jää ainult nende kaheksa olulise geeni peale, et leiame rohkemgi seoseid selles osas, mis mõjutab meie aju suurust, käitumist ja tervist. Aga kuulame siia vahele pisut muusikat, enne kui me liigume Meie immuunsüsteemi tutvustamise juurde. Puust ja punaseks. Saade puust ja punaseks raadio kahes jätkab täna Sirvime teadusuudiseid, mis puudutavad inimest, meie tervist ja kõike meditsiini ja geenitehnoloogiaga seonduvat meie ümber. Stuudios on saatejuht Arko Oleski ja geeniteadlane Riin Tamm. Esimeses lõigus rääkisime, et sellest, et kuidas teatud geenid võivad mõjutada meie ajuosade suurust. Ja me jõudsime järeldusele, et tegelikult kindlasti on seal ka teisi mõjusid peale geenide, mis teevad meid targemaks ja umbes samale järeldusele. Me jõuame ka nüüdse uudise puhul, mis puudutab immuunsüsteemi, ehk siis seda, kui hea on meie organism erinevate haigusetekitajatega võitlemisel. Ega see on asi, mis, mida kahtlemata meie geenid ju mõjutavad, eks ole, see, meil on organismis terve hulk immuunsüsteemi geene, mis on üsna ürgsed, mis tegelikult, kui me võtame mingisuguse väga meist erineva olendid molluski, näiteks kusagilt meresügavikest, uurime tema geenis, maastame, et noh, tema, need needsamad immuungeenid on üsna sarnased sellega, mis inimesel on, mis tähendab, et meil on neid läbi evolutsiooni ajaloo olnud ikkagi üsna samal kujul vaja. Nii et see kahtlemata on geneetiline, aga jällegi tuleb välja, et mitte ainult. Nii ta on ja tegelikult immuunsüsteem on väga keeruline ja ikkagi selle immuunvastuse eestis organismis geene, mis sellest osutavad, on jube palju, või noh, need siis walkimisel geeni pealt toodetakse tegelikult neid kombinatsioone, et geenikombinatsiooni, mille te pealses valku toodetakse need on inimeste vahel üsna erinevad, üsna unikaalsed tegelikult. Ja see töö, millest me nüüd räägime, üritas vaadata, et kui pärilik see immuunvastuse tekkimine olla võib. Ja ma olin tegelikult täiesti üllatunud, kui ma seda tööd lugesin, sest asi kunagi nagu mõelnud selles suunas, et see võib olla pärilik, et mul ongi tunne, et immuunsüsteem on nii keeruline, et, et see ongi iga inimese puhul nagu hästi-hästi, individuaalne protsess. Vastus tähendabki seda, et, et kui ma ei tea, sõidame bussis, keegi aevastab ja meie meheni jõuavad gripiviiruse või mistahes õela külmetust tekitava viiruse bakterid, et kuidas meie organism siis reageerib, kui palju tahab, peab tootma neid antikehi, mille ülesanne on minna ja need viirused ära hävitada. Kui toodab neid vähem, siis on tõenäolisem, et jõuame koju järgmisel hommikul ärkame valuta kuruga või lahtise kõhuga. Aga siis ei pane me ehk seda tähelegi. Tulebki välja, et nagu sa ütlesid ka, et, et see on igalühel individuaalne isegi ühemunakaksikutel, kes on ju sisuliselt väga samasuguste geenidega. Ja selle põhjal siis ilmselt teadlased järeldasidki, et geenid võivadki olla olulised, aga nad ei määra seda, kui vastuvõtlikud me oleme. Selles mõttes ongi hea selliseid geenide osakaalu siis mingi tunnuse kujunemisel uuritagi võrreldes maa vahelises ühemunakaksikuid ja erimunakaksikuid. Ja tuligi välja, et suurem osa immuunvastuse tekkimise eest vastutab hoopiski keskkond. Just nimelt see, et millega inimesed iga päev kokku puutuvad ja ka ilmselt ühemunakaksikute puhul on siis, et 10, võib-olla kodus siis omavad siis väga sammas keskkonda võib-olla täpselt see, et üks üks kaksikutest peseme enne söömist käsi ja tee näiteks ei pese, et ka see sealt juba tuleb, see keskkonnafaktor väga tugevasti sisse, mis tegelikult meie immuunsüsteemi vägagi mõjutab ikkagi see, et kuidas siis mingi organism on valmistunud selleks mingi sissetungi hakkama saada. Samamoodi kui me väljas liigume, hinged, kellega me kokku puutume, mida ma täpselt seal väljas puutume, et et see kõik annab, annab oma osa ja tegelikult vormib üsna paljuski meie seda immuunsüsteemi ja selle vastust. Nii et siinkohal me küll geene süüdistada ei saa, et keegi oleks nagu eriti vastuvõtlik viirustele. Siin tuleb ikkagi vaadata selle otsa, et kuidas sa oled karastunud, kuidas sa käitud, kellega suhtled? Ja ja ongi, et kui ikkagi soovitatakse gripihooajal Lähed, pese käsi ja, ja pane käsi suu ette, siis seal üldse vale, et, et kes teab, et ta on juba nõrgema immuunsüsteemiga, siis tasuks selliseid reeglid kindlasti järgida. Ja loomulikult ka need viirused, millega me elu jooksul kokku puutuma. Ja mõningal on neist sellised, mis tõepoolest jäävad meisse püsima sellises vaikivas olekus. Et kui meie immuunsüsteem muutub nõrgemaks, siis nad tõstavad pead piltlikult öeldes ja hakkavad siis meie organismi laastama ja mõningad võivad nendest põhjustada ikka väga tõsiseid tagajärgi. Ja, ja tegelikult siinkohal tuleb mulle meelde veel üks hiljutine uudis, mis seostub sellega, mis tõestab ära selle klassikalise rahvatarkuses ja külmetamine. Kui sa lähed palja kurvuga talvisel ajal õue siis ja see, see põhjustab külmetust just seeläbi nõrgestab immuunsüsteemi ja võimaldab viirustel tugevamalt esile kerkida, nii et nüüd on lõbus ka see teaduslikult tõestatud. Nii kaua aega, kui see ka teadlastel ei võtnud Aga immuunsüsteemiga jätkame, sellepärast räägime alkoholi mõjust sellele siia vahele veel üks väike muusikapala. Kraadiga. Hakkame teadusuudiste sirvimist saates puust ja punaseks teema, kas tervis, meditsiin, inimene, lõpetasime just ennist immuunsüsteemi kirjeldamisega sellest, kuidas keskkond seda mõjutab. Ja nüüd võib-olla lähemegi ühe sellise keskkonnaaspekti juurde, millega me saame väga selgelt oma immuunsüsteemi tugevust mõjutada, ehk siis kindel nõuanne, mida teha, et püsida tervemana, mitte lasta viiruseid. Ligiteadlased ütlevad, ärge jooge nii palju vähem alkoholi. Ja ehk Sariin kirjeldate seda katset, et mida siis teadlased Chicagos ette võtsid? No nende artikli idee tuli tegelikult sellest, et et väga paljud traumapatsiente, kes meile sattus haiglasse ühel kolmandikul, vähemasti nendest oli tuvastatav alkoholijoove. Ja vanemates töödes on näidatud ka mudelorganismide peal seda, et, et just nimelt alkoholi tarbimine põhjustab just nendel trauma patsientidel siis suuremaid infektsioone erinevate viiruste poolt nõrgendab immuunsüsteemi ja samamoodi alati see traumadest paranemine võtab inimestel tunduvalt kauem aega. Ja mida on varem uuritud, oli see, et oli vaadatud sellist pikaajalist alkoholi siis tarbimise tagajärgi vaadatud, alkoholi ära joodud, siis vaadati nädalate pärast, et et mis alkoholi sealhulgas, kes tegi. Aga nemad tahtsid teada, et mis siis juhtub, kui inimene alkoholijoovet, mis siis kohe tema kehas toimuma hakkab. Ja selleks nad võtsid, siis tegelikult on uuringus vabatahtlike neid oli üsna vähe ja seetõttu ma arvan, et neid uuringutulemusi tuleks korrata tunduvalt suurema inimeste hulga peal. Meil olid vist minu arust oli 15, see oli 20 inimest, ainult Nad jootsid. Põhimõttelise terav sajandisse alkoholi ja nagu ma siit loen, siis need 20 minuti jooksul pidid võtma neli või viis klaasi viinalehmi pidi tekkima tugev alkoholi habemes. See oli kuskil, seal oli päris suur koguseliselt Ma vaatasin protsentuaalselt internetis, siis neil ikkagi tekkisid juba täiesti igasugused häired sellega seoses. Ja nad tõepoolest vaatasid, et mis juhtus 20 minutit peale alkoholi tarbimist kaks tundi ja viis tundi peale seda. Nad mõõtsid väga erinevaid, vaid ka neid, just nimelt, mis olid seotud immuunsüsteemiga, kuidas immuunsüsteemi rakud siis antud olukorras käitusid? Tulemused olid tegelikult üsna ja nad ei olnud nii põhjapanevad, et oli näha, et mõjutab, et ilmselgelt selliste põletikueelsete rakkude arv oli, oli selles mõttes häiritud. Et seegil põletiku enne seisundis nende rakkude hulk tõusis, aga ta ei tõusnud nii kõrgele, kui ta siis sellises mitte alkoholijoobes inimesel on. Ja kui mõned tunnid hiljem siis neil tegelikult seal põletada, kui vastane antimotoorne reaktsioon ei olnud ka nii tugev, kui, kui oleks võinud olla, et tundus, et alkohol tegi päris palju kahju nendele erinevatele raku rakutüüpidele. Sest tõepoolest, immuunsüsteem kui ta hakkab seda immuunvastust tekitama, siis seal on, kui seal mängivad rolli väga-väga erinevad rakutüübid ja, ja muud sellised väiksemad molekulid. Et neid kõiki võib olla korraga uurida, ei olegi üldse nii lihtne ja nende tasemeid mõõta. Sellised põhilised näitajad ikkagi viitavad sellele, et kui esimese hooga võib-olla isegi see immuunsüsteem nagu muutus tugevamaks pärast neid pits ja siis nagu pikema perioodi peale ikkagi mõne tunni jooksul ta nägu tõstis, käed andis alla või ei toiminud enam nii hästi mille tulemusena siis erinevad kahjulikud toimed, mis parasjagu kaasnevad, võivad siis mõju avaldama hakata. Noh, ma täpselt ja jälle me jõuame inimeseni, siis iga inimene on selles osas ka väga individuaalne, et et kellel läheb kehvemini ja, ja kes võib-olla toibub sellest situatsioonist paremini. Aga noh, nagu sa ütlesid, need ikkagi need varasemad tulemused viitavad sellele, et, et siis ei olnud nagu olemas, et kui kui sa oled traumaosakonnas, need traumad tekivad väga tihti sellest. Et kui sa oled seal joobes, koperdad kusagile kukkuda ja nii edasi, et ikkagi sul tekib rohkem neid põletikke, mis tähendab, et immuunsüsteem ei suuda nii tõhusalt selle vigastusega võidelda, bakterid tungivad sisse, teevad seal oma tööd, nii et noh, ütleme eelnevad kogemused, et ja andmed ikkagi ikkagi viitavad, et jah, tõesti nii see kipub olema. Nojah, sest immuunsüsteemil on tegelikult ju topeltkoormuseta, peab selle trauma patsiendil niikuinii mingisuguse viiruse, mingisuguse vigastusega, seda on vaja parandada, et samamoodi hakkab tööle immuunsüsteem, kui inimesel on trauma. Ja noh, ongi ja siis veel omakorda sa võitled mingi mürgiga, sest alkohol on puhas mürk, mis siin muud ikka on. Et tal on topeltkoormus, et noh, mingi hetk lihtsalt nagu jah, ta ei suuda nagunii tõhusalt efektiivselt kahe asja vastu võidelda. Eks ilmselt nagu sa ütlesid, uuringuid on veel vaja ka selle kohta, kui suured need kogused on, mis tegelikult mõju avaldama hakkavad, et noh, siin ikkagi pool pudelit või isegi ka siis neli viis pitsi viina on noh, selline, mida noh, iga päev ikkagi inimesed ei, ei käi võtmas ütleme nädalavahetusel nagu kõva pidu siis küll. Aga kas näiteks paarist õllest võib tekkida mingisugune samasugune mõju? Et kas tõesti, kui sa oled klaasi konjak siit või kaks klaasi siidrit joonud, et kas sa tõesti peaksid Sally pisut hoolikamalt ümber kurku tõmbama et mitte külmetuda, et ilmselt need küsimused on ikkagi veel lahtised. Nii et ootame uusi põnevaid tulemusi selles vallast ja on siin nüüd küllalt räägitud haigustest, hakkame varsti rääkima ravidest ja ravimitest, ent natukene muusikat. Ravimitest on üsna puudus olnud viimastel aastakümnetel või õigemini siis selles mõttes, et väga paljud ravimid, mida me igapäevaselt kasutame ja need on avastatud kusagil 50 60 aastat tagasi. Noh, mõned on ka uuemad paar-kolmkümmend aastat. Need on üsna vanad, et selles suhtes, et ega ühtegi ravimit ei saa ju eriti kui nad on näiteks bakterite vastu ei saa ju lõputult, kas ta sellepärast bakterid on kavalad, nad kujundavad resistentsuse, muudavad ennast täpselt nii palju, et see ravim enam mõju ei avaldaks. Ja see on eriti antibiootikumide puhul olnud üsna suur probleem juba siin viimastel aastatel on levinud tuberkuloosi vormid, mis on resistentsed peaaegu kõigile meile, teadaolevatele, ravimitele ja ka nii-öelda superbakterid nagu emmerressaa, mis samamoodi ei reageeri enam raviviisidele. Ja nüüd tuli üks rõõmustav uudis, et üle pika aja on leitud üks uus antibiootikum. Tõhus Valka ravim just nende klassikaliste haiguse tüvede vastu mis on omandanud resistentsuse. Norin, kui oluline see siis nüüd on, et meil on taas üks uus antibiootikum, selle nimeks on muide tiiksofaktiin. Peksab aktiini selles mõttes on tema avastamine on hästi oluline, et on põhimõtteliselt tuvastatud täiesti uus mehhanism. Et kuidas siis see antibiootikum suudab baktereid, et siis tappa sõna otseses mõttes. Et tundus jäetne õnne vanade mehhanismidega olid bakteritest liiga ära harjunud, et teadsid, kuidas asi toimib. Aga siin õnnestus siis mullabakterist siis tõepoolest eraldada üks täiesti uus aine, mine siis täitsa paktiin, nimeks pandi. Ja unikaalsus seisneb siis selles, et ta ei ründa siis bakterit Valmis valke, vaid neid valkude iirlasi. Ja arvatakse, et, et seetõttu ei teki nii lihtsalt enam bakteritel nende antibiootikumide vastu resistentsust. Identsuse tekkimine võtab aega siis aastal. Nii et tõesti nagu samm ettepoole, selles protsessid, et bakterid on nagu keerulisem seda eelnevat faasi muuta, kui seda ütleme valkude tootmise faasi siis senised ravimid mõjusid Jah, tundub küll, et bakterid ei tea veel jah, selline võib-olla nendest protsessidest nii täpselt, et nad suudaksid siis seal midagi midagi muutma hakata. See tiksub, vaktsiin siis mõjub just nimelt nendele krom positiivsetele bakteritele, sest gram negatiivsetest on neil erinev see, et ja seda välist membraani ja sealt siis ained, molekulid saavad lihtsamalt siis selle bakteri sisse minna. Need bakterid on kaks liiki, ütles, et gram-positiivsete ja gram-negatiivsed just ja nende grampositiivsed, et nagu neid nimetatakse bakterite seas on siis kõiksugu Patšillid ja soole kepikesed ja ühesõnaga kõige levinumad inimeste haiguste tekitajad. Nii et selliste hädade vastu siis saab selle uue antibiootikumi ka ja mis on samamoodi huvitav, selle võime juures on see tõepoolest, kuidas on see leitud. Tegelikult ka paljud teised ju antibiootikumid pärinevad meid ümbritsevast keskkonnast. Me teame vast kõik penitsiliini avastamise lugu, mis saadi hallitus mudelitest. Väga paljud teised antibiootikumid on saadud mulla bakteritest bakterid, mis elavad mulla sees, mis tegelikult kasutavad või toodavad neid aineid selleks, et oma konkurente elimineerida teisi baktereid. Ja nii on kogu aeg sealt otsitud selliseid potentsiaalset aineid, mis toimiksid laiemalt erinevate haigustekitajate vastu, milleks inimesel kasutada. Ja tükk aega oligi mureks see, et ega need bakterid, mida sa mullast võtta tahad või ei taha laboris väga kasvada ja kui nad ei kasva, siis neist kätega neid aineid ja et neid saaks uurida ja nüüd lõpuks teadlastel õnnestub, istus siis tekitada laboris sellised sobilikumad tingimused neile bakteritega, sisuliselt samasugune mullakeskkond. Ja siis nad hakkasid paremini kasvama ja leiti sealt see aine ja, ja räägitakse, annab see lootust veel mitmete sarnaste ravimite leidmiseks, nii et see muld, millele me kõnnime, on üks väärtuslik ressurss. Aga nagu ma aru saan, siis Teixo paktiin on küll väga head, aga ta ei ole ainus, nii et õnneks on siiski näha, et on tulemas ka veel uusi ravimeid erinevate raskete haiguste vastu. Jah, on võtnud omale ülesanne ka üks selline suur ravimifirma nagu vartis kes otsustas läbi kammida oma mitukümmend 1000 molekuli või sellist ravimikandidaati ja sealt tegelikult leidsid siis mõningad, mis töötasid hästi just nimelt selle väga multiresistentsed tuberkuloosibakteri vastu. Ja sellesamamoodi avastati või sellel on samamoodi tegelikult täiesti uus mehhanism, kuidas ta selle bakteriga võitleb, et sealt ära jäetud vahet üks väga oluline etapp mida fakte sai väga hästi siis modifitseerida, et tegelikult siiamaani kasutati just nimelt selle resistentsed tuberkuloosibakteriraviks sellist antibiootikumi, mille nimi on Isonyasiid. Aga et see ison ja siin üldse selle bakterile mõju avaldaks, on vaja ühte bakteri ensüümi, et see ravim aktiveerida. Ja väga tihti juhtuski see, et see ensüümi täielikult bakteris inaktiivne ja seetõttu oligi bakter lõbusasti elas seal edasi. Aga nüüd on selle uue komponendi puhul on jäänud siis ohjata detappajad, seda bakteri ensüümi enam ei vajata. Vaid see ravim on siis võimeline otsekohe ühte olulist rakuseina Borenti ründama, nii et võetakse sealt ka tõepoolest sellele uuele ravila kandidaadile suurt edu. Ütle, kui tavapärane see üldse on, et me teadlased leiavad järjest selliseid uusi, võimsamaid efektiivsemaid ravimeid, et siin vahepeal tegelikult tundus, et noh, naljalt ei tulegi midagi. Jah, mul on tunne, Ta, isegi kui võib-olla teadlased laboris uurivad ja, ja tahavad tuua uusi asju turule, siis tegelikult väga pikka aega mulle tundus, et pigem ravimifirmad ei saa aru, et nad peavad oma poliitikastrateegias midagi muutma. Et kuni eelmise aastani tegelikult oli ravimifirmade jaoks üsna kesine, sellepärast et siis USA ka toidu ja ravimiamet väga palju ravimeid heaks ei kiitnud, et nüüd tuli välja uudis, et tegelikult 2014 aasta oli jälle selline hea aeg, kus tegelikult 44 uut ravimite turule tuli ja väga paljud olid neist ka siis sellise väga uudse kontseptsiooniga, et sellest oli ka ka tükk aega suurt puudust. Niimoodi, et innovatsioon toimib edasi, õnneks ei ole seisma jäädud. Suudame vast haigustest natukene kiiremini joosta, et vähemasti nendega sammu pidada. Ja enne seda, kui me liigume tänase viimase uudise juurde on taas väike muusika. Tänane viimane uudis, mille me siin puust ja punaseks saate meditsiinile pühendatud päeval kokku võtame puudutab ka ühte. Ma ei tea, kas seda võib ravimiseks nimetada, igal juhul õnnestus teadlastel laboris kasvatada lihas kudena. Viimasel ajal tuleb järjest uudiseid, kuidas katseklaasis kasutatakse kõiksuguelundeid. Võib-olla isegi selleks, et neid inimesele siirata. Noriin, kuidas sulle tundub, et, et kui nüüd kasutatakse lihaseid siis kas see tähendab, et me arstivõime? Ma ei tea, siirdame kellelegi lihaseid juurde ja temast saavad supersportlased, kiired jooksjad, uhvet, Andrus Veerpalud, Usain Bolti, midagi sellist. Ma loodan, et mitte. See ei ole jälle, ma arvan, teadlaste puhul eesmärk omaette, et midagi sellist konstrueerida. Et pigem jälle on sellised, võib-olla natukene olulisemad teemad käsil, et et need lihased tehti ka just sellepärast, et kasvõi eetilistel põhjustel, siis ei peaks nii palju kiusama erinevaid labori loomi, et teha erinevaid katseid. Ja ma arvan ka, et kui näiteks katsetada erinevaid ravimeid, kuidas need lihastele võiks mõjuda ja ravimeid, mis manustatakse inimestele siis ma arvan, et need laboris kasvatatud lihased on, on tunduvalt parem siis selline mudel, mille peal seda teha. Ja siin oli ka toodud näiteks, et et ma ei mäleta, mis ravimis oli ja oligi tehtud katseid hiirte peal ja näidata, et töötab väga hästi. Aga samas, kui hakati ravimid manustama inimestele, siis tekitas väga tõsiseid terviseriske meile Et kui oleks katseklaasis seda vahepeal testida saanud, siis oleksime saanud nende inimeste kannatusi ilmselt vältida. Ja kindlasti Nende lihastega läks neil väga hästi, sellepärast et lihased reageerivad täpselt samamoodi erinevatele impulsid Elleni biokeemilistele, elektrilistele ja samamoodi ka ravimitele, nagu tegelikult inimeste pärislihased. Nad tõmbusid krampi ja reageerisid Sis muul viisil, nagu tegelikult inimese lihaseid siis nendele stiimulite reageerida võiksid. Ja selle peale tuleb kohe meelde ju see legendaarne Alessandro Volta konna katse, kuidas ta tõestas ka seda, et kuidas impulsid, levivad elektriliselt nendele? No sisuliselt siin need teadlased ju tegid sama lugu, Nad kasvatasid seal katseklaasis, et lihaskiud valmis ja kui elektrit anda, siis ta tõmbubki kokku, ehk siis sai signaali, käitub nägu päris inimlihas ja seda, nagu ma aru saan, ei ole teadlased senimaani lihaskoega katseklaasis suutnud saavutada. Ei ole ja needsamad ise ütlevad ka, et nad on tegelikult kasvatanud laboriloomade kudesid niiviisi, aga ka selle just selle lihaskoe tegemine võttis või sellise õigete kasvutingimuste ja muude heade tingimuste tegelikult optimeerimine, ma ütlesin, ei ole üle aasta aega. Nii et aga mul on väga hea meel, et lõpuks siis valmis said. Aga mis nende eesmärk täielikult veel on, on see, et kui nad teavet selliseid jah, et töötavad väga hästi ja seal on võimalik siis erinevaid ka ravimeid peal katsetada siis tegelikult nende järgmine eesmärk on see et saaks kasutada hoopis sellise lihase tootmiseks siis indutseeritud bluuribotentset tüvirakke, et ei peaks inimeselt siis iga kord võtma siis biopsia, et neid rakke kasvama panna, vaid piisab siis ühe korra näiteks verevõtmisest ja siis nendest rakkudest sealt on võimalik siis väga mitmeid kordi siis panna uuesti siis kasvõi see lihas. Kas on senimaani nagu kass, lödi, süstal lihasesse, sealt võeti nagu tükike, mis sisse pandi katseklaasi kasvama. Jah, põhimõtteliselt sina praegu jah, 10 inimese biopsia on siin on siis need koetükid, kus siis need rakud eraldati ja pandi kasvama. Ja tegelikult ka nendest tüvirakkudes kasvatame ju tähendabki seda, et me saame identse koesele selle inimese lihasega. Jah, ja see ongi see eesmärk, et on palju haigusi ka selliseid lihastega seotud haigusi, kus tegelikult selline lihase biopsia võtmine võib olla väga keeruline. No inimesele identne lihased noh, nii nagu meil kehas on selle koopia sisuliselt katseklaasis, siis on jälle see personaalse meditsiinikoht, kus me saame siis vaata, milline ravim talle kõige paremini sobib siis ja see oleks täiesti ideaalne. See oleks väga suurepärane. Ja selle nimel, nagu ma aru saan, nad siis töötavad. Ja need teadlased olid meil siis Ameerikast, Chuckis ülikoolist, Laura Medeni töörimast, et jälle üks, üks vahva asi katseklaasis kokku kastetud. Varsti tundub tõepoolest, et nende katseklaasi asjade pealt saabki varsti juba hakata, nagu päris inimese kokku panevad, nii palju on juba tehtud seal teha luksuvaid südamelihaseid ja, ja neid päriselt kokku lihaseid ja kõiksuguelundeid, nii et ma ei tahaks kasutada sõna frangerstajaid. Aga, aga põhimõtteliselt varsti kisub juba täiskomplekti poole juba kokku. Selline, kuigi tänane saade puust ja punaseks, kus vaatasime põnevaid meditsiinigeneetika teemalisi uudiseid, neid oli siin abiks kommenteerimas geeniteadlane Tartu Ülikooli doktorant ja telesaatest rakett 69, tuntud Riin Tamm, saatejuht Arko Olesk ja puust ja punaseks lõbustab teid, harib teid, meele, lahutab teid uute teadusuudistega juba jälle nädala pärast. Kuulmiseni. Puhast. Päeva tallis.
