Mis on Eesti võtt? Kui ma niimoodi küsin, vastavad paljud ja täiesti õigesti,  et tegemist on pallimänguga, mida Eestis esindavad näiteks  FC Flora, Levadia või Nõmme Kalju. Kui ma küsin, aga kes on Eesti vutt, ei tule samuti vastust  kaugelt otsida. Samamoodi nagu Eesti hobuse või Eesti hagija puhul on  tegemist aretatud vutitõuga seni ainukese Eestis aretatud linnutõuga. Enam-vähem samal ajal, kui pandi põhja Eesti jalgpallile. Ehk mäletate veel 80.-te Tallinna lõvisid loodi  ka Eestis vutitõugu, kes sai oma tõupaberid kätte 1988. aastal. Mart Poom või Martin Reim on tänaseks paraku juba mängust väljas. Aga kuidas läheb Eesti vutile? Kui palju neid siin on? Kõik kokku? 10. 10000 pisikest vutitibu. Tibusid ei loeta ainult sügisel. Iga kolme nädala järel koorub Tartumaal Matjamaal järveotsa  vutifarmis uus põlvkond vutte. Nad on erinevad värvi, millest see tuleb,  ühed on triibulised, teised on selge, ühte värvi Mati ma  vuti farmis. Lisaks Eesti vutile, kes on siin mõningad  ka olemas, sellised tumedad vöödilised on  ka prantsuse lihatüübilisi võtte keda on siin kõige rohkem  ja täiesti kollased, jäävad valgeteks väikesed tumedad  laigud meile jäävad peale ja need, kes on kollased,  tumedate triipudega, need on nii-öelda mansuur  ja kuldsed. Sellised näod välja pisikese vuti minu arust koor on tibud. Nagu võluväel oleks saanud mööda kolm nädalat  ja linnud ise on tibust tundmatuseni muutunud. Nagu te näete, lendavad nad juba päris hästi  ja on saavutanud sellise suuruse, mis enam-vähem vastab ki  selle loodusliku isendi suurusele, et selliseid 100 grammi Kanti see nende kehamass on, nüüd see on see selline vanus,  kus hakkab ilmuma nii-öelda suguline dimorfism. Et meil on võimalik isas linde emas linde eristada,  mis see võiks nüüd olla emaslind või ei? Ma ütleks, see on emaslind. Jah, et, et emastel on rinna peal sellised täpid  ja isastel kaovad need täpid ära, kuni selle ajani on nad  suhteliselt sarnase värvusega. Siin on veel näha, et on veel täppe, aga see läheb selliseks,  ookean kruuniks, kaotavad need täpid ära. Coturniks koturniks ehk põldvutt on Euroopas,  Aasias ja Aafrikas elav rändlind, kes on inimese poolt kodustatud. Ajaloost on teada, et vuti peeti juba vanas Egiptuses  ja vanas Roomas eelkõige meelelahutuseks võitluslinnuna. Sajandeid hiljem jõudis vutt lemmik ja laululinnuna Hiinasse  ja sealt edasi Jaapanisse. Jaapanlased avastasid vutiliha ja munade head maitse omadused. Nii levis Aasia ehk pani põldvutt farmilinnuna üle terve maailma. Eestisse jõudsid farmivutid alles 1967. aastal. Seega pole farmivutt midagi muud kui loodusest pärit põldvutt,  kellest aretatud tõuvutid kasvavad rutem kui nende  looduslikud esivanemad. Et siinse farmi elu ja elanikega veelgi paremini tuttavaks saada,  siis otsustasin teile näidata prantsuse liha tüüpi vutte. Nad on väga erinevat värvi ja pisut ilmselt  ka erineva iseloomuga, aga seal nurgas me näeme manžuuria  tüüpi vuti siin tema kõrval on selline kena valge vutt. Siis siin on selline värvus, varieteet nagu. Isabel. Ilus nimi ja siin kõigi rõõmuks kuldne prantsuse lihatüüpi vutt. See on see koht, kus tulevad vutimunad kõige tähtsam,  kui tihti üks vutt muidu mune, no keskmine muna moodustamise  aeg on 25 tundi. Nii et kui ta näiteks muneb täna. Kell üks, siis homme ilmselt on oodata kaks  või pool kolm ja nii edasi ja, ja kui see läheb juba väga  hilisele ajale, siis tuleb puhkepaus ja mullu jõudis  kontrollis munes meil kõige parem vutt 350 muna 364 päevaga. Nii et tal oli kaks nädalat, oli siis munavaba päev. Väga hea tunne. No nii sõbrad, kiire loodusõpetuse tund ehk vahekokkuvõte  selline näeb välja põhimõtteliselt. Vastkoorunud vutitibu, sedapuhku on tegemist Eesti tõugu. Utiga siin tagaservas on näha kolmenädalased vutid. Ja siin on tegelikult väga hästi näha see,  kuidas näeb välja täiskasvanud vutt ehk kuuenädalane vutt. Esialgu puudus meil päris oma vutitõug. Eesti linnukasvatajad eesotsas Harald tikuga võtsid aluseks  erinevate vutitõugude parimad omadused. Meie vuti esivanemate s on Ameerika päritolu lihatüübile  vaarao vutid, Jaapani põldvutid ning Inglise valged  munatüübile vutid. Pikaajalise aretustöö tulemusena tunnustati 1988. aastal  Eesti vutitõug. Eesti vuti aretustöö pole siiski tänaseks veel läbi. Siin on nüüd näha, kui pisikesed on tegelikult muna,  tüübilised vutid ja need konkreetselt on Brasiiliast toodud  munadest munavutid ja nende lindude iseärasus on veel see,  et need munevad valgeid ilma pigmendita mune. Ja meie mõte ja eesmärk on tekitada Eesti vutis üks perekond,  kes hakkakski munema valgeid mune, sest ilmselt sellistel  munadel kasvõi munapühade eel on ka selline ni olemas. Siin on nüüd Eesti vuti ja Brasiilia vut järglased ristandid. Nemad munevad veel pigmendiga mune. Nüüd me selliseid ristandeid peame paaritama uuesti  Brasiilia vutiga, siis me saame ilmselt veerandi nendest lindudest,  selliseid, kes hakkavad munema meile valge munema. Väike vahekokkuvõte vutimunade mustrite kohta on selline,  et siin laua peal me näeme siis viie erineva vutimunetud  mune ja igal vutil on teatud mõttes oma tüüpi muna värvus  ehk siis. Muster üks, kaks, kolm, neli ja viies vutt muneb meil  selliseid mune. Koor on selle poolest erinev kanamunakoorest. Et pigment on ladestunud valge lubikoore peale,  näiteks siin on mul äädikat veidi. Kui ma panen selle vutimuna siia äädikasse,  siis põhimõtteliselt natuke siin seistes. Säädikas sööb selle pigmendi ära, et varsti jääbki meil ele  muna järgi. Kas ma saan õigesti aru, et nii nagu inimestel võivad  sündida kaksikud on ka vuttidel kaksikud? Et siin sees on kaks rebu? Rebusid on kaks ja neid võib-olla ka teinekord kolm,  aga kaksikuid siit paraku ei tule, sellepärast et arenguks  on neil vähe ruumi. Nüüd siin on mul käes Jaapani päritoluga vutimuna lõikamise käärid,  et kui me lõikame siit katki, et kanamunaga niisugune trikk  ei õnnestu ja valame siia nüüd teine rebu,  läks meil nüüd sellega katki. Aga, aga siin on nüüd näha, et on kaks eba. Vutimuna on pisike kanamunast pea neli korda väiksem kuid  vitamiine ja mineraalaineid on vutimunas rohkem. Test number üks läks kas vutimuna maitseb paremini kui  kanamuna ja kas nende maitse on erinev. Maitse on erinev. Maitse on huvitavam vahelduseks kanamunade söömisele. Muidugi, ma unustasin ära, et täis suuga ei räägita,  aga väga hea on. Ja olemegi tagasi alguses, sest ringkäik Eesti  vutikasvatuses on jõudnud sisuliselt sinna,  kust pihta hakkasime. Nendes puurides on isased ja emased vutid koos. See tähendab seda, et nendest munadest saame me umbes  seitsmeteistkümne päeva jooksul uued vutitibud. Vutiliha või vutimuna maitsest saame aru tänu sellele,  et meie keelel on maitsepungad ja nendes palju erinevaid  retseptorrakke samaaegselt maitsega, aga tihti veel varemgi  tunneme me lõhna, lõhna, elund oma retseptorrakkudega asub  meie ninas. Milleks aga üldse on inimesel lõhna ja maitsemeel? Eks ikka selleks, et me teaksime, mida himustada  või vastupidi mida karta. Meie lõhna ja maitsemeel on aga üsna tundlikud õrnad asjad  ja võivad kergesti nässu minna. On haigusi, mille puhul inimene hakkab tundma valesid  olematuid lõhnu või kaotab oma lõhna, meele sootuks. Küsime nüüd aga vastupidi, et kas on olemas  ka lõhnu, mis teevad inimest haigeks? Mis muud, kui võtame kotitäie miskit haisu  ja lähme laborisse. Me oleme praegu ühe Tallinna leivatööstuse katusel  ja siin ümbruses on selline imeline mõnus leiva küpsetamise  lõhn nagu kunagi maal vanaema juures, kui vanaema tegi  sellise värske piruka laari, ma ei ütleks,  et see ebameeldiv on, aga mida me sellise lõhna sisse  hingame ja kuidas erinevad lõhnad üldse meie ümbrust  ja meie tervist mõjutavad, seda täna uurime gi. Mis masin see on, millega sa lõhna kogumata? See on vaakum kohver. Et siia paneme sellise spetsiaalses materjalis kilekoti,  kuhu see nagu lõhn sisse kogutakse, õhk nii-öelda. Sa kogud lõhna kilekoti sisse. Ma kogun lõhna lekoti sisse ja siis pärast palusin  selle kontorisse ja analüüsime seal. Vastikus hirm, õnnetunne, söögiisu. Neid astinguid põhjustab haistmiselunditest aju edastatud signaal. Meie sisse hingatavas õhus levib kõikvõimalikke informatsiooni,  mida inimese nina tahes-tahtmata üles korjan. Ongi kott lõhna täis, teiseks võtame siis halva lõhna proovi,  kuna teema tundlikkuse tõttu ja ka ohutuse tõttu me kuskile  objektile ei pääsenud. Võtame selle siit laboris ja siin peaks olema kütteõli. Mis haiseb tõesti vastikult, kui see peaks olema niimoodi  õhus ka ümberringi, siis päris halb oleks olla  ja võtame siit selle halva lõhna siis samamoodi koti sisse. Lisaks võtame ka veel spetsiaalselt abstromettorude peale  lenduva orgaanika proovid. Ja siis erinevate väävlimängite proovida. Eesti keskkonnauuringute keskuse õhukvaliteedi juhtimise  osakond tegeleb emissiooniproovide võtmise hindamise  ja seejärel matemaatiliste arvutustega et teada saada,  kui sagedasti lõhnad probleemallikatest tekivad  ja kuidas meie atmosfääri hajuvad. Kas saab üldse teaduslikult seletada, mis asi see lõhn on,  mis meid vahel häirib? Vahel rõõmustab. No ütleme nii, ühest vastust ei saa anda,  et noh, enamasti see lõhn siis tekibki erinevate,  siis lenduvate ühendite Mõjul, et kui mingi aine lendub, siis inimene seda nii-öelda  lõhna tajub, aga nüüd öelda seda, et et mis konkreetne ühend  või aine nüüd seda konkreetset lõhnaaistingut tekitab,  et seda on üsna keeruline, et, et sellist nagu ühes seletust  ei olegi, et, et enamasti see nii-öelda lõhnahaisting tekib  siis sadade või tuhandete. Lenduvate ühendite siis tulemusena, aga nüüd see jällegi  tuleb mängu siis inimese tundlikkus, et inimesed on erineva tundlikkusega,  kes tulnud väga hästi lõhnu, kes ei tunne üldse et  siis see ka nii-öelda, et, et kunagi ei saa nüüd öelda,  et, et, et, et see keskkond nüüd on lõhnata  ja noh, sa 100 protsenti lõhna a keskkonda üldse pole olemaski,  et on ikkagi mingid ühendid, on ikkagi välisõhus alati olemas,  et, et kas see siis inimesele meeldib või ei meeldi see nüüd  eraldi küsimus. Lõhnade tekitatud häired sõltuvad lõhna intensiivsusest,  sageduse, st kestvusest ja muudest faktoritest. Üheks määramismeetodiks on olfaktomeetria lihtsamalt öeldes  kilekotti kogutud lõhn pannakse lahjendusseadmesse. Kokku kutsutakse testitud keskmise tundlikkusega ninad  ja hakatakse nuusutama. Siin on meil professionaalsed nuusutajad,  kes teevad seda tööd vist päris tihti. Palju te niimoodi käite? Siin nuusutamas? Kaks korda kuus või. Kord kuus tuleb ja oma muu töö kõrvalt niimoodi käitegi. Kui vaja, siis tuleb lõhna. Masin on nüüd valmis. Siin on siis nuusutamist. Oru. Siin on mul nupp, seal on leiva lõhn sisse pandud,  kohe pannakse käima ja asume nuusutama. Nii, ja alustame. Mitte midagi ei tule praegu. Absoluutselt mitte mingit lõhna. Kas te tunnete midagi või? Ta ka ei tunne. Mina tean ikka Siin värvidega näitab ära, et kellele antakse  siis proov ja kellele antakse nulllõhk. Punasega on siis nulllõhk ja rohelised siis proov. Kui nüüd ekspressrühma liige tunneb proovi  siis siia kasti. Rohelise jahi antud juhul paneeli liikmed kaks  ja kolm on juba proovi tundnud. Oh, nüüd ma tundsin, vajutan. Korraks tuli leivale. Ja magus leivalõhn vajutan. Nii ja sellega saigi esimene katse läbi. Nii, nüüd põhimõtteliselt seda asja tehakse läbi kolm korda. Et siis kolme nii-öelda katse keskmine tulemus läheb arvesse. No kõige kehvemad variandid on ikkagi need tööstuse,  sellised kütuse lõhna ja põllumajanduse,  sellised loomade väljaheidete lõhnad, et kas seal on  ka siis sellised väga halvad tervist kasutavad ained sellest  üldse see teema, et. Et, et. Nagu tavapäraselt mõeldakse, et kui inimene tajub lõhna,  et siis see peaks olema justkui kohe tervisele ohtlik,  et tegelikult sellist seost ei pruugi alati olla,  et nii-öelda selle lõhna. Lõhna tundmise ja selle aine ohtlikku vahel nagu selget  seost ei, ei pruugi olla, ta võib-olla aga ei pruugi olla,  aga enamasti noh, need välisõhus esinevad,  lõhna ei ole nagu otseselt ei pruugi olla  siis inim tervisele ohtlikud. Nüüd me hakkame kütteõli nuusutama, mis need kõige hullemad  lõhnad üldse on, mida te olete proovinud? Masuut. Laudalõhna mingi. Aga on ka selliseid asju, mis nii öelda ma ei tea,  ajavad oksele, on tõesti vastikud lõhnad. Et kui te kaks korda kuus siin käite, siis on üsna sellised  kogenud ninad ja No aga hakkame siis seda kütteõli proovima,  vaatame, mis, mis sealt tuleb meile. Paljudel on ikkagi see nii-öelda emotsiooni küsimus  või stressi küsimuses jah, tavaliselt ka,  et, et see nii-öelda lõhn ei pruugigi siis olla otsene  nii-öelda tervisekahjustada, aga ta võib tekitada  siis stressi inimesele, et kui ta nüüd päevast päeva  selle Lõhnaga kas siis ebameeldiva või meeldiva lõhnaga kokku puutub,  et siis see nii-öelda tekitab tema stressi ja,  ja noh, ütleme siis, kui see organism on  ka siis noh, stressist kurnatud, et siis tekivad nii-öelda  mingid mingid sellised tõsisemad tervisehädad Hetkel siis on lahjendatud 4096 korda proovi  ja lahjendus siis muutub ainult väiksemaks  ehk proov kontsentreeritumaks. Vahepeal on null, ehk siis, et. Hindajad ei harjuks ära sellega, et pidevalt tuleb proov,  vaid ikkagi. Konkreetselt tundmise järgi kindlaks id seda. Ja siin on ka näha, et kõik liikmed on vähemalt ühe korra tundnud. Kaks liiget on võibolla kaks korda. Mu nina on täies Väsinud, ma ei saa enam aru, kas ma tunnen leiva  või kütteõli lõhna ja millal ma tundsin ja millal ei tundnud,  et see on ikkagi päris keeruline töö ja seda nina tuleb ikka  kõvasti treenida, et see oleks siin ka adekvaatne  ja ja kogu aeg pädev, aga väga-väga põnev on see olfaktomeeter. Testiga on kätte saadud lõhna kontsentratsioon,  millest saab arutada heitkoguse. Edasi läheb tulemus modelleerimisse, kus saab teha  teaduslikke järeldusi, kuidas vastav lõhn õhus hajub. Millised lõhna Eesti inimesel kõige rohkem nina kirtsud? Oma vanemad. No informatsioon selle kohta, mille peale kaevatakse ikkagi  näitab meile seda, et probleemiks on põllumajandus,  probleemiks on siis kütuste laadimine ja võib-olla natuke  vähemal määral siis reovesetega seonduv. Et. Kus need kõige saastavamad piirkonnad on  või häirivamad piirkonnad? Üle poolte nendest kaebustest, mis aastas laekuvad,  on seotud nelja piirkonnaga, et need on siis siin  Maardu-Muuga samamoodi siis Sillamäe, Kohtla-Järve  ja Kiviõli. Et need on nagu kõige probleem. Aga mis nendega ette võtta üldse saab, kas saab üldse  tööstused peavad ju töötlema? Laudad peavad töötama, on midagi ette võtta? Kindlasti tuleb arvestada sellega, et, et,  et Eesti soov ei ole see, et meil siin mitte midagi ei toimuks,  eks, ja kohe, kui midagi tehakse, siis mingisugune tulem on  selle tulemuseks. Nii et lõhnatut maailma ei ole võimalik nagu tagada. Selleks ongi siis see nii-öelda piirväärtus,  millest alates loetakse lõhna esinemist selliseks,  et see põhjustab ebameeldivat ostingut. Ja kui siis see on ületatud, siis tuleb tõesti meetmeid rakendada. Kui see tase jääb allapoole, siis tuleb seda taluda inimestele. Kui inimesel on kaebus, mis ta tegema peab,  kuidas ta ikkagi sellest lõhnast lahti. Jah, et kaebusi menetleb keskkonnainspektsioon,  keskkonnainspektsiooni poole saab pöörduda numbril üks kolm  üks kolm ja seal kaebused siis registreeritakse  ja vastavalt siis Kaebuse iseloomule pakutakse vastavad lahendused. Mis sinna sobivad? Siit algabki selline pikk protsess, see proovide võtmine,  see nuusutamine võib sealt tulla ja nii edasi,  nii edasi, kuni siis meetmete rakendamiseni. Minul isiklikult oli väga hea lõhnaline aromaatne noorus,  sest serva tänaval minu kodust paarisaja meetri kaugusel  töötas Floora lõhnaõli teh ja kogu ümbruskond sai pidevalt  võtta täiesti tasuta lõhnavann. Vahel tundus seda olevat isegi palju või just nagu tolles anekdoodisee,  et et lõhna õlivabri kandi naisel oli armuke  ja kord tuli vabrikant valel ajal koju. Naine peitis armukese lõhna õlide näidiste kappi  ja neid näidiseid oli seal palju, kui vabrikunt lõpuks  kodunt ära läks. Tuli armuke kapist välja, ise näost ära,  hoidis ninast kinni ja palus, et inimesed andke paska nuusutada. Teine mu lapsepõlvelõhn on naftaliini lõhn,  sest naftaliiniga tõrjuti tollal riide koisid. Ega inimesed putukatesse liiga hästi ei suhtu,  aga igasugused putukad armastavad inimeste seltsi küll. Teame hästi, et näiteks pruunkarudel ja kährikkoertel on  talvehooaja üleelamiseks taliuinak. Kuid kui hästi teame, kellega jagame talvel elamist näiteks seda,  millised putukad on leidnud talvekodu inimese elamises. Kes siin akna peal praegu niimoodi toimetab,  et elu on sees, lausa võiks öelda. No siin akna peal me näeme meie klassikalist talvekülalist  ja talve seltsi, siis tema on kiilassilm. Nemad on putukad, kes tulevad talvituma kusagile pragudesse. Looduses teevadki mõne koorepraos mõne puu õõnsuse sees nad  oma talve veedavad ja inimese maja sobib nendele täpselt  samamoodi nagu mõni vana puu. Ja siin kõrval on tegemist veel ühe loomaga,  see, siis ei ole putukas üldse. Ämblik. Jah, loeme jalad kokku ja saamegi teada,  et tegemist on ühe väikese ämblikuga, tõenäoliselt on  tegemist ühe noorloomaga, nii et temale liiki on siin  küllalt raske nagu hakata külge pakkuma,  võiks üks võrkalane olla oma välimuselt. Nii et ka nendele meeldib talvituda just nimelt kusagil  praos sageli ja siis nad satuvad ka inimese elamisse. Siin tõenäoliselt ei ole põhjust peljata,  et nüüd see ämblik hakkas kiilas ilma ära sööma,  sest talvitujad meilt süüa ei küsi. Nad on sellega arvestanud, et nad peavad kevade  nii ise vastu pidama. Edasi ilmselt siin majas leidub veel kohti,  kus, Võime neid talvitujaid leida. No kõik need kohad, kus on mingi pragu, kust on võimalik  sisse pugeda ja loomulikult putukate jaoks see pragu võib  olla päris pisike, mõni millimeeter sellest piisab. Ja seda muidugi kõikides majades, meil on võimalik leida,  kõige rohkem on selliseid ragusid sellistes puitmajades,  palkmajades, aga loomulikult ka moodsates,  kivimajades pole pragudest puudus, kuigi natukene vähem. Aga nagu ma aru saan, on ka kärbseid, kes selgelt talvituvad  inimese elamises. Siin on üks porilane, klassikaline tore loom,  kes on nüüd kahe akna vahel ja, ja temal on seal hea rahulik olla. See ongi küllalt lähedane tema sellisele tüüpilisele  talvitumisolukorrale Ta mõõdukalt jahedas,  meie liigne soojus teda ei ähvarda. Ja tegelikult ei ole ta siin üksi, sest tal on seltsiks  väike viljakärbes, kes on nüüd hästi tilluke,  mõne millimeetri suurune, keda siis vahel võib meile tulla  ka lausa tuhandete kaupa akna vahele. Aga tavaliselt on siis muidugi neid nii üks-kaks,  kui hästi läheb. Putukad, kes on tulnud inimese juurde talvituma,  ei ole siin kindlasti sellepärast, et kahmata midagi meie toidulaualt. Inimese kodu pakub neile varju talve ja tuuliste ilmade eest. Inimese elumaja pole ainus koht, mis pakub putukatele talvitumisvõimaluse. Loomulikult putuka jaoks on oluline olla kusagil praos peidus. Ja kui meil on elumaja juures Selline kena puukuur, kus on puuriita siin,  kus on nii-öelda ka pragusid siin laudade vahel seina vahel  siis selline koht on putukate jaoks täpselt sama hea  tallitumise paik nagu meie enda elu maja võib-olla isegi paremgi,  sest siin ei ole liigset küttes, mis edasi kevadel lendu  tõusmas või? Küllalt tüüpilised kevadel siin nähtavad loomad on näiteks  meie esimesed kevadliikud, on nad siis karibikad  või leinaliblikad, siis nendele meeldibki pigem sellistes  kuurialustes talvituda. Selline vanem hoone on siis putukate talvitumiseks meelispaik. No putuka jaoks seal ju vahet, kas see palk Lebab kusagil maapinnal ja kõduneb seal või on vastupidi,  inimene teinud tulnud pututkatele appi ja neid palke  ühtekokku väga palju üksteise peale pannud. Selline kena palkmaja on üks selline putukate  talvitumispaiga klassika. Siit hakkas, ma arvan, see inimese ja putukate 11 abistav  abistav suhtumine ja käitumine pihta. Ja muidugi sellist maja jääb natukene veel vähemaks,  aga õnneks putukad on harjunud elama ka meie uuemates kodudes. Eesti rahvaluulest leidsin midagi täpselt tänaseks päevaks,  see on pandud kirja Väike-Maarjas ja tasub  ehk teada, et Eestis on sageli nimetatud homset vastlapäeva  ka valgeks poisikeseks. Täna on meil visteli, homme on meil vasteli tunahomme  tuhkapäeva vistel vastel vennikene pistel pastel poisikene ei,  vistel toas sa seisa. Vastel seisab vaini ulla valget kindahad käessa.
