Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Raadio kahes on taas alanud populaarteaduslik saade puust ja punaseks. Tänased teemad keskenduvad siis sellele, mis on siin praktiliselt kõikjal meie ümber keskenduvad planeedile, mille peal me igapäevaselt oma elu veedame ja mille peale oma toiminguid teeme. Kuigi peab tõdema, et ega me teinekord kahetsusväärselt sageli selle peale ei mõtle, mis täpselt siin meie jalge all on. Täna räägime geograafiast ja ka geoloogiast. Maateadusest kõneleme ja stuudios on Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn. Tere, aitäh. Ja Madis Aesma siis raadio kahe poole pealt. Jaan, praegusel hetkel on meil veebruari keskpaik. Kui nüüd võtta selline Eestis resideeruv Eestis tegutsev maateadlane, siis mida selline aeg üldse maateaduse tegemise seisukohast tähendab? Kas veebruaris on kuidagiviisi raskem maateadust teha, kui näiteks suvisel ajal? No natuke on raskem jah, kuna maa on lume all ja, ja külmunud paljuski, et ja muidugi samal ajal, see tähendab ka, et paljud protsessid noh, eriti mullas muidugi väga ei, ei toimi. Kõik on puhkeseisundis ja natuke vaiksem aeg on kus nii tihti väljas ei, ei ole isegi isegi vajadust käia ja noh, kui kui on vaja, siis, siis ta on, on raskem jah, kuna on külm ja ja lumi, aga noh, siis on ta võib-olla on jah rohkem tubaste tööde aeg. Selge, millega Jaan ise viimasel ajal üldse tegelenud oled, kui nüüd siin peateemadest kõrvale minna ja lihtsalt sellist maateadlase argipäeva asja küsida. Noh, mina olen kahe teemaga tegelema pannud kokku seda ülemaailmset drifikatsiooni andmebaasi, sellest, kuidas lämmastikoksiid endast üle maailma kogutud turba muldadest kuidas ta seostub erinevate erinevate Mulla omadustega. Teine asi äsja eelmisel nädalal viibisin Pariisis, kus ma, kus me modelleerisime ühte meie põllumajandusliku valglat, sealt siis lämmastikku, lämmastiku kadusid. Kes mäletab viimaste geograafiateemalist saadet, kus jaanosalised olime siin raadio kahes, siis selles saates sai sellest turbamuldade uuringust mida siis tehti ülemaailmselt päris pikalt räägitud ka, aga läheme nüüd siin esimese teema juurde ja see puudutas vaat siin raadio kahes saates puust ja punaseks, seda, mis jääb maa sisse. Nimelt on nüüd siis Londoni Ülikooli teadlased andnud teada, et nende meelest ei tohiks enam fossiilseid maavarasid sugugi sellises mahus kaevandada nagu seda praegu tehtud ja päris suur osa asjadest, mida siis kangesti tahetakse maa seest välja võtab, peaks tegelikult sinna maa sisse jätma ja jutt käib siis kolmest vast kõige väärtuslikum Ast maavarast, mida laialdaselt kaevandatakse, need on siis kivisüsi, maagaas ja nafta. Eks seda varem ka öeldud, et et noh, selge, et see, see, nende fossiilsete kütuste põletamine, see, see üks tõsisemaid kliima muutiaid on, aga nüüd see uudis on, ütleme siis see, et nüüd on pandud konkreetselt juurde ja need kogused, et mis kui palju nagu tänase teadmise juures peaks siis tõesti maa sisse jätma ja seda just arvestusega, et, et maakera kliima ei soojene, eks rohkem kui kaks kraadi keskmiselt. Ja need kogused on siis noh, päris kopsakad ikkagi, vaatasin, et kivisütt peaks jätma ja siis enam kui 80 protsenti sellest, mis seal siis praegu on siis maagaas, seda peaks jääma maa siis umbes pool nendest varudest, mis praegusel hetkel on, ja nafta puhul oli jutt siis Londoni Ülikooli teadlaste sõnul sellest, et umbes kolmandik sellest, mis meil veel järel on, peaks jääma sinna ja siis need on ikka väga-väga sellised suured kogused ja võib arvata, et tegelikult riigid, kelle maa-aladele need maavarad on jagunenud ei taha sellest jutustada, sellest ideest küll mitte midagi kuulda. Jah, eks eks see on selline selline ütleme, majanduslikult keeruline teema. Et võib olla ja noh, mida, mida praktiliselt noh, muidugi need need oleneb muidugi riigiti, kuidas, kuidas kusagil see otsustusprotsess on, et kui me räägime sellistest riikidest nagu venelane, oi Hiina, siis seal on tõenäoliselt jah, väga-väga raske nagu selgeks teha nendele kaevandajatele, kelleks ju nendel nendel puhkudel praktiliselt riik ongi. Aga kui noh, kui me võtame, et sellised, sellised, võib-olla arenenumad riigid nagu Suurbritannia, kellel on suured fossiilkütusevarud või noh, tegelikult ka Eesti, miks, miks mitte siis ma arvan, et, et siin noh, ütleme sellise sellise maalse otsustusprotsessi juures lihtsalt on see üks aspekt, mida, mida arvestada, et kui me kui me, kui me siis seda vabandame, saame mingisugust, mingisugust kasu. Noh, muidugi on eraldi küsimus, et kellele see kasu siis läheb, et see lihtsalt oma või noh, ütleme nii-öelda suvalistele inimestele ainult siis kasu ei tooks, et läbi mõelda laiemalt sotsiaalsete, mis, mis sellest siis paremaks läheb, aga, aga jah, et, et seda on väga vajalik teada, et mis sellest halvemaks läheb, kuna selle vabandame või siis alternatiivina jätame maa sisse, et mis meil sellest siis paremaks ja, ja ilmselt see on nüüd selline oluline oluline ütleme, allikas, kus, mille põhjal saab nüüd täpsemalt täpsemalt öelda ja otsustada. Maakera keskmise temperatuuri tõus kahe kraadi võrra on siis just see, mida soovitakse nende maavarade maa sisse jätmisega ja ära hoida. Aga siin käis üks selline aastaarv ka sellest uudisest läbi. Teadlased ütlesid siis, et need asjad peaksid, tähendab selles mitte asjad, vaid maavarad peaks, see peaksid jääma maa sisse kindlasti vähemalt aastani 2050, kas see tähendab siis seda, et kui me nüüd senikaua nii suurte koguste kaevandamisest hoidume siis pärast aastat 2050? Me võime neid maavarasid ikkagi kasutada, kui me tahame. Ei, nii see kindlasti mõeldud ei ole, see 2050 on ütleme lihtsalt selline selline mõistlik ajahorisont, et, et mille eesmärk niimoodi, et ma jah, maakera siis vajaks rohkem kui kaks kraadi aastaks 2050 on, see on see eesmärk. Et mis, mis peale seda saab, see on, on iseküsimus, aga kindlasti ei saa sellest järeldada, et, et ei ole, seda, võib teha, mis tahab. Teemiale kaevandused lahti ja pasunaga puuraugud tööle, sirelid nimetatud ka need kõige sellised, et nii-öelda siis räpasemad maad või siis need kohad, need riigid, mis paiskavad paiskavad siis kõige enam CO2 atmosfääri ja tekitavad siis planeedi keskmise kliima soojenemist. Hiina, Venemaa ja Ameerika Ühendriigid siis kui põhilised selliseid kivise kaevandajad, siis väga jõukad Lähis-Ida maad, kes oli oma rikkuse ehitanud üles praktiliselt ainult nafta ja gaasile ja Kanada on siis samuti üks selline suur naftariik, keda ilmselt see plaan päris tugevalt puudutaks, kui ta siis läbi läheks, jutt siis käib ja seda tõesti nagu öeldud sellest, et üle 80 protsendi momendi kivise ja ressurssidest peaksid maasse jääma pool gaasipool gaasi ja siis kolmandik naftat. Tegelikult siin selles Londoni Ülikooli teadlaste uuringus ei ole kuidagiviisi põlevkivimainitud, aga mida sa Jaan arvad? Kuidasmoodi võiks põlevkiviga üldse lood olla, kas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine, kas see on kuidagiviisi võrreldav nüüd nende ülejäänud kolme väga suure peamise maavara, gaasi, kivisöe ja naftaga? No põlevkivi ütleme selline peamine erinevus on lihtsalt, et seda maailmas kasutatakse nii vähe, et sellepärast on ta siin kogumõju, on, on nii väike, et siin on veel ka ütleme, pruunsüsi oleks võib-olla järgmine suuruselt siin nimekirjas, aga aga no iseenesest põlevkivi kuna ta on suhteliselt ebaefektiivne kütus, siis, siis sellega on nagu ühe ütleme, energia saadava energiaühiku kohta on tegelikult need see saaste palju suurem. Aga et ta on tegelikult veel kahjulikum kui siis kivisüsi nafta. Jah, ja et see seetõttu jah, on, see on meil tuleb nagu eriti eriti hoolikalt mõelda ja arvestada seda, aga noh, muidugi siin see ongi hea näide sellest, et ega et ega, ja kui ikkagi tahta, et majandus areneks mingid Energiat, meil peab olema, siis siis mis need paremad variandid on ja ja ega neid päris päris kergesti ei, ei paista ka, on palju räägitud alternatiivenergeetikast, aga ka see ei ole päris keskkonna mõjudeta. Noh, kui me räägime, tuulikuparke keegi eriti oma oma õue peal või, või, või kodu rannikul näha ei taha. Ja ka et päikseenergia on, on viimasel ajal teinud siin kõvasid hüppeid, need päikesepaneelid, aga seal on puudu salvestusmehhanism, et see jah, nii väike- kui ka tegelikult tuul pakuvad meile energiat ainult siis, kui parasjagu vastavalt päike paistab. Aga seda niimoodi ütleme, ebasoodsale ajale salvestada tänapäeval ei ole võimalik. Nii et praegusel hetkel on olukord siis mitmes mõttes keeruline, ühesõnaga ei ole päris sinna välja arenenud Need planeeti säästvad tehiolud, loogiaid, kuhu nad võiksid olla ja teisest küljest jällegi oleme jõudnud siis kriitilise piirini fossiilkütustest. Jah, nii võib selle kokku võtta küll. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks ja täna stuudios Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn ja Madis Aesma ning jututeemaks on maateadus. Puust ja punaseks. Kavas on palju häid lugusid. Ongi faili. Toolilt ei olegi kusi, must mesi, peske käsi väikselt fonid. Paul Oja väsi. Dale'i filmid lähevad minu liimide riismeid. Ta ja mõtlen, tei allessoritab mähkmetest, ei saa asi olla patsu, kleebitud meid nägu, tiitli agress, küsib ta. Silsa, oled umbes 15. Kitsukese särki pingutav, nääre kerkib ja Pinetlaset verti. A kolm aastat vanem, kui ma arvasin. Tundlikuma praegusesse armusin, kui mitte vaadata neid erinevaid arvusid, siis pigem ära ihalda neid arrogantselt. Saad aru, nägu, kes teeb siin räppi või noh, laisa sul ja su ema Piia mäki, kui ta pole päris vana kilpsorri Nov heitja tüdruk, musi, kalli Tšailbeit. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänaseks teemaks on maateadus ja stuudios on Madis Aesmaaga kahest ning Jaan Pärn Tartu Ülikooli geograafiaosakonnast. Järgmine teema viib meid nüüd veealuste vulkaanide juurde ja Nende põnevate objektide kohta on valminud üks üks uuring, mis näitab, et nad töötavad praktiliselt siis noh, kas, kas võib vist lausa öelda nagu kellavärk, see tähendab siis, et purskavad haruldaselt täpsete sagedustega. Jah, seda tõesti varem varem nii, nii täpselt ei olnud olnud teada et nendel Thulkaanidel tõesti on oma rütmid ja seda mitmeski ajaskaalas. Aga kas seda siis maapealsete vulkaanide pealt kuidagiviisi näha ei olnud, et kõik käib ikkagi sellises sellises, sellises oma plaanis oma rutiini järgi? Noh võib-olla üks oluline asi on siin, et suurem osa, kuna meie planeedist on kaetud merega ookeaniga, siis suuremas, aga ja see on just ühtlasi see kõige-kõige õhema. Maakoorega osa on, on ookeani ookeani all peituv maakoor ja seal on seetõttu neid ka rohkem, et lihtsalt need maismaa vulkaane on nii palju vähem, et seal võib-olla ei tulnud varem need jah, need rütmid välja. Inimesed olid võib-olla siis ka oma asjadega liiga palju hõivatud, et nüüd rütme tähele panna. Ja seda ka, aga noh, eks eks need vulkaanid on alati tunduvad sellised täiesti noh, eeskätt suured katastroofid. Ja teiselt poolt siis sellised eriti halvasti ennustatavad ja kuidagi kuidagi alati üllatusliku ja, ja Ati aimamatut. Jah, sündmused nende veealuste vulkaanide puhul, siis teadlased leidsid, et nad siis tõepoolest purskavad väga taarsete tsüklite järgi, aga need tsüklid võivad olla väga-väga erinevate pikkustega, siis kas mõnest nädalast kuni 100000 aastani, aga siiski täitsa täpselt noh, niimoodi lausa kellavärgiga. Mis Jaan selle põhjus siis on, et nendele Volkaalidel see nii täpselt käib? Veealustele? Peamine rütm tekib siin sellest, et et maakera vastavalt kaugusele Päikesest seda nii-öelda ja just nagu arbuusi surutakse kokku ja jällegi jällegi, kui ta kaugeneb päikest, siis seda siis jällegi see surve väheneb. Põhjus on siis gravitatsioonis jah, täpselt seal päikese ja maa vaheline gravitatsioon ehk siis tiirlemise trajektoor ei ole päris päris ring, vaid ta on natuke ellipsi moodi see trajektoor ja, ja siis jah, vastavalt sellele maakera on oma trajektooril päiksele lähemal siis siis seda rohkem surutakse kokku ja siis siis toimub sellist, ütleme selles õhukeses mõnekümne alates mõnekümne kilomeetri paksuses maakoorest toimuvad siis sellised noh, igasugused lõhenemiselt. Jaa, jaa, ja ütleme, kui asja asja suruda, siis jah, sellised nii-öelda raginad ja ja purunemised No see ongi täpselt niimoodi, nagu sa võtaksid, ütleme väga mahlase õuna pihku ja siis pigistaks seda täpselt samamoodi siis kui, kui meie planeet on päikesele lähemal. Päike just nagu pigistab teda oma gravitatsiooniga ja siis sealt lao välja tulebki. See toimub siis siin oli ka orbiidist ja päikese ümber tiirlema, sellest johtuvalt ka siis selline tähelepanek, et see toimub. Pursked toimuvad peaasjalikult aasta esimese kuue kuu. Kuue kuu jooksul ja see ongi sellest, et, et see on aeg mil maakera on, on päikesele lähemal. Loogiline seos, aga siin oli selle sama teemaga seotud nüüd ka siis üks kliima uuringuline tahtmi ja, ja see seisneb siis selles, et senimaani arvati, et need veealused, vulkaanid mida küll väga palju ja mis väga regulaarselt purskavad, nad kuigi palju CO2-le meie atmosfääris juurde ei anna, arvati, et peamine CO2 lisandumine, meie atmosfäär tuleb ikkagi maapealsetes folkaanidesse, seda probleemi tegelikult on juba ammu tähele pandud. Nüüd nagu on selgunud, siis uuringute toel, et tegelikult ka needsamad regulaarselt kellavärgiga purskavad veealused vulkaanid annavad noh, peaaegu sama palju CO kahte meie atmosfääri juurde, mida see tähendab? Teen ohvriks, et tähendab, see, see pigem näitab küll jah, et et inimesel on võib-olla mõnevõrra väiksem mõju kliimale, kui, kui siiani on arvatud. Aga muidugi peab ütlema, et et vulkaanide on jah, üks mõju on see süsihappegaas aga tegelikult vähemalt ühe noh, võib-olla kahe aasta jooksul peale peale purset on, on hulka panin talle isegi isegi mõningane jahutav mõju eriti seda küll, seda küll maismaa vulkaanide puhul, mis paiskavad siis õhku õhku igasugust ütleme, tolmu ja, ja happelisi ühendeid, mis siis valetavad, päikest ehk siis sedakaudu jahutavad maapinda. Aga, aga jah, et, et kuidas, kuidas nende nende tööde omavaheline ütleme, et süsihappegaasi lisandumine, see on selline pikaajaline mõju. See, see jääb sinna õhku, aga, aga selline lühiajaline mõju on pigem jällegi jällegi jahutav ja see sõltub väga väga sellest vulkaanist endast, erinevatel, vähemalt suurtel vulkaanipurset, mis on, mis on tähele pandud ja mida on, mille mõju on uuritud, et need on tegelikult on suhteliselt erinevad mõjud olnud. Kus kohas meile üldse kõige lähem vulkaan? Meil on vulkaanid päris kaugel, sest me oleme keset keset Ida-Euroopa ütleme keset sellist sellist stabiilset piirkonda. Võib-olla, kui ma mõtlen, siis peaks jääma kusagile, et Kreeka ja kanti ütleme seal Egeuse meres ja niimoodi noh, muidugi on on etnoüks Itaalias Lõuna-Itaaliasse, miks kuulus? Ütleme, see vahe Vahemere piirkond, Vahemere kant põhja poole, Põhja-Jäämeres vulkaane pole seal minu teada selliseid aktiivseid piirkonda ei ole. Meie lähedal siin, siin ja Barentsi merest mere kandis ei ole. Raadio kahes on täna maateaduse teemadel rääkimas Jaan Pärn Tartu Ülikooli geograafiaosakonnast ning Madis Aesma. Jätkame mõne hetke pärast. Kuulad raadio kahte eetris on populaarteaduslik saade puust ja punaseks, tänase saate teemaks on maateadus ja stuudios on viimaste uudisteuuringu tulemuste üle vestlemas Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur ning Madis Aesma siitsamast raadio kahest. Ja järgmine teema on samuti merega seotud, nagu ka siis eelmine, milles rääkisime veealustest vulkaalidest. Aga seekord jätame vulkaanid kõrvale ja jutuks on hoopis jäämäed ja ka jäämäe, et tegelikult on otseselt kliimauuringutega seotud, nimelt siis alati vaadatakse seda väga olulise näitajana. Kui palju liustikud kusagil sulanud on ja tehakse sellest omi järeldusi. Nüüd aga on Poola ka teadlased hakanud ühte uut ja päris huvitavat meetodit kasutama selleks, et mõõta, kui palju siis jäämäed ja liustikud sulanud on ja jutt käib sellistest väiksematest kogustest. Taani on jäämägesid liustikke ning nende sulamist vaadeldud peamiselt satelliitide pealt. Aga nüüd on siis üks uus tehnoloogia, täpsemalt siis kuulatakse seda, millist häält jäämägi teeb, kui ta sulab ja siis rehkendatakse selle järgi ja tehakse omi järeldusi. Jah, kui täpne olla, siis ega ütleme, satelliidipildi pealt saab vaadata seda liustiku ulatust ikka kõige paremini, ütleme selle selle akustilise meetodiga saab pigem uurida seda jäämägede tekkimise mehhanismi. Nii et põhimõtteliselt noh, jäämäed põhimõtteliselt tekivadki liustiku lagunemisel, et see, see protsess on sama, ütleme just just mitte niivõrd seda seda ulatust, et kui palju neid tekib, võib-olla esialgu esialgu nii hästi akustiliselt ei selgu, aga just et et noh, kus kohas, millises jääkase tekib mere all siis või siis või siis mere kohal ülemisest helistiku ülemises osas ja kas, kui ta tekib ülemises osas, kas ta kukub sealt otse vette või siis libiseb mööda mööda ja seda liustiku nõlva, et selliseid asju saab vaatata? Kuidasmoodi siis jäämäed, liustikud tekivad jää sulamise tulemusena, aga kas seal üldse tegelikult on meie jaoks väga sellist olulist tähtsust, kuidasmoodi see jäämägi täpselt sealt liustiku küljest lahti tuleb. On, et see põhimõtteliselt on sellel ikkagi erinevate erinevate tagajärjed, et kas see näitab siis, et kas see sulamine on rohkem nagu merevee temperatuurist põhjustatud või rohkem atmosfääri. Et selliste noh, tänapäeval üha enam ju ei piisa sellest, kui me näeme, et need mingid kaks asja-nähtust, noh, näiteks ütleme temperatuuri, kliima või lihtsalt õhutemperatuur ja ja jääliustike ulatus on samaaegselt muutunud vaid ka on vaja teada saada seda mehhanismi, et mis, mille, mille kaudu see mõju on, sest et alati võib ju öelda ja kui ma näen küll, et kaks asja on nagu korrelatsioonis või sama sama laial muutuvad, aga mina üldse on juhuslikud, mille, mille põhjal ma tean, et, et need asjad ikkagi seotud on. Nagu ma aru saan, siis see meetod on tegelikult üsna lihtne, pannakse lihtsalt mikrit vee alla ja ongi kõik mikrofonid siis on vee sees ja kuulavad siis seda, mis liustiku peal läheduses toimub. Seda põhilist meetodite või niimoodi iimani kirjeldada küll jah, et mõõdetakse mõõdeta tahaks seda aega, kui, kui kaua mingisugune heli siis kestab. Aga selle sagedust, et erinevad need jäämägede teke viisid tekitavad erineva sagedusega helid. Et kui meil näiteks jäätükk kukub lihtsalt lahti õhus liustiku küljest kukub vette siis tekibki üks selline suhteliselt madal rämps või selline nagu, nagu tiik lööb välja. Kui jällegi tekib, tuleb lahti seal vee allveealusest osast, siis on juba juba ja see heli mõnevõrra kõrgemana, ta on ikkagi samuti konkreetne üks üks piik, aga hoopis teistmoodi häält teeb mööda liustiku nõlva allalibisev jäämägi, ehk siis temal on sellist kõrge sagedusega ehk siis siin Juhandetes jahti just tuhandetes sertides ulatuv ulatuv sagedusega. Krigin kostub siis. Niisiis, Poola teadlased on leiutanud need uue meetodi kuidasmoodi jõuda jäämägede tekkelooni ja selle selgitamiseni ning nad on jõudnud selleni siis otseselt vaatelt, raadioga ning muusika kuidagi seotud tehnoloogiate läbi kuulatakse vee all, seda salvestatakse mikrofonidega, neid hääli, mis tekivad siis, kui jäämäed liustike küljest lahti tulevad. Jätkame siin raadio kahes saates puust ja punaseks maa teadlase teemadel. Hetke pärast stuudios on Jaan Pärn Tartu Ülikooli geograafiaosakonnast ning Madison. Kuulad saadet puust ja punaseks stuudios Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn ja Madis Aesma raadio kahest. Ja viimane on nüüd niisugune, mis on sel nädalal või neil päevil eesti inimeste meeli päris palju erutanud, nimelt siis nüüd sai valmis üks eeluuring, millega siis taheti teada, kas on mõtet ehitada Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit, sellest tunnelist on räägitud juba? Noh, ma kujutan ette, et ikkagi päris päris kaua tunnelijuttude aeg-ajalt tulevad ja siis jälle lähevad. Ja eeluuring selgitas siis välja, et tunneli võiks sel juhul, kui see oleks siis raudtee tunnel, mitte siis niisama, et sa näiteks jalutad sealt merelt läbi või siis sõidad oma autoga, raudtee tunnel oleks kõige rentaablim kõige mõttekam. See tunnel võiks parima stsenaariumi korral valmis saada kusagil 2030.-te lõpus. Rahastus peaks siis olema umbes poole osa suuruses eurorahadest ja ülejäänud siis kohalikelt valitsustelt ehk siis Eestit ning Soomelt. Tunnel oleks läbitav rongiga umbkaudu poole tunniga. Jaan, kes sind sellise tunneli idee sind kui sind, kui maa, teades, kas sind sellise tunneli idee teeb muidugi murelikuks ka. Ideede tegelikult, sest et seal ei ole nagu väga-väga suuri keskotseseid keskkonnamõjusid näha, ma ütleksin eriti kui või vaadata lähemalt seda piirkonda ja neid kavandatavaid töid ja neid läbitavaita maastikke ja, ja kivini. Kihte, millest see tunnel tuleb läbi teha, millised raskused tunneli kaevajatel ees seisavad, kui nad löövad kopa maasse, teavad, et nad peavad Soome lahe alt läbi minema, mis seal on? Trassi ots, siin pole, trassi ots peaks algama Viimsist, ehk siis alguses esimesed kihid on Ta viitsimi lubjakivi mille, mille jah, mis on selline ühelt poolt suhteliselt noh, mitte mitte väga hästi arvatav, aga, aga ikkagi suhteliselt tugev ehitusgeoloogiliselt siis siis ütleme, seal on ka ka kotternari, ehk siis meie puhul Holotseni septeid, mis, mis on noh, peamiselt mattunud orgudes juba juba siis siis meremerepõhja all, noh, see on juba juba suhteliselt keeruline keeruline hulk erinevaid materjale ja settesetteid. Ehk siis seal on jah, liivasid kruusasid moreeni. Et see on nii, nii, ütleme läbitlevuse poolest väga erinev ja ütleme, selle püsivuse poolest. Mul on väga iidne liiv. Ei, ei, vastupidi, see on, see Holotseen on just just tegelikult praktiliselt see geoloogiana astmelisele praegu käib. See on justkui kõige kõige uuem viimase 10000 aasta jooksul sinna settinud. Ja kajastada selle keeruliseks, teeb, et, et see on nii niivõrd mitmekesine, et seal on nagu väga erinevaid erinevaid materjale ja seda ka ütleme hüdrogeoloogiliselt, ehk siis neid neid erinevaid veekihte on seal siis millega peab arvestama ja mida võib-olla vett välja pumpama, et, et see on nagu suhteliselt keeruline osa siis edasi ütleme, minna minna allapoole nendest jah, juba vanematest kivimitest, eks kui Katernar on meil siin sadu miljoneid aastaid vana lubjakivi, siis seal allpool tuleb veel vanem kambriumi liivakivi mis, mis eriti probleeme ei tohiks pakkuda ehitusgeoloogiliselt. Ja seal seal all juba ka kambriumi sinisavi. No mis jällegi jällegi eriline probleem ei tohiks olla küll aga aga ligi tähendab poole selle Soome lahe keskel keskossa siis üsna prakselt keskele ulatub välja selline selline kivimikompleks nagu et jaakara mis on siis kõige vanem osa, kust on leitud elu üldse maailmas. Ja, ja noh, see on nüüd nüüd küll hüdrogeoloogiliselt päris päris keeruline piirkond, kuna see on, see on nüüd vett vett hoidvad kihid on seal peamiselt ja mõju ütleme põhja põhjaveele juba juba seal peab olema ettevaatlik nende nende kaebamistega. Ja mida see tähendab, et ühesõnaga, kui me nüüd seda Ediaacarat seal kaevandama või kui me oleme oma nii-öelda ja Eesti-Soome toruga jõudnud sinna lahe alla keskkohta ja ja nüüd tahame seda Ediaacarad siit Eesti otsast näiteks välja tuua, kas see tähendab seda, et me võime kuidagiviisi teha viga iseenda põhjaveevarudele? Jah, sest et CTA gara liivakivid on üks olulisemaid Tallinna joogiveereservuaare ütleme sealt seda kasutatakse. Küll mitte Tallinna linna, aga, aga ütleme need need majapidamised ja, ja piirkonnad, mis kasutavad puurkaevu vett. Et Nemad siis peamiselt Tallinna ümbruses venelased kasutavad siis seda Idiacara paiknevate vee varud. Selge no Soome poole edasi minnes kõik laeva reisijad, kõik Soomes käinud inimesed teavad seda, et Eesti ja Soome kaldad näevad hoopis isesugused välja, Soome on kaljune ja meil on siin selline suhteliselt vaene ja mere ääres siis täitsa lauge. Kas, kas mingil hetkel ongi siis ka selline lugu, jaan, et kui me nüüd läheme tunneliga selle Soome poole, siis tulebki lihtsalt selline karmis soome kivist sein ette. Jah, täpselt sellesama Yacara Ald, see saab otsa umbes keset Soome Soome lahte, noh, võib-olla kuna see kivim on iseenesest muidugi jah, need kivimid on iseenesest, kivimkihid on põldu lõuna poole siis tegelikult mida sügavamalt kaevata tegelikult, seda varem tulebki vastu seesama kristalne aluskord. Mis on siis jah, selle Idiacara ehk siis elu, elu tekkeeelne kivim koosneda peamiselt rabakivi graniidist, mis on siis väga-väga kõva, noh, seda on, on küll. Nojah, see selle sellest Kalamiseks läbi on juba vaja kindlasti teemantpuuri teond jah, puuride süsteeme, aga seest on ta ehituslikult jällegi väga kõva vundament, et nii pealt kui alt oleks üldse kõige kõige kindlam kindlam materjal, mille sisse tunnelit teha. Ja pärast seda nii-öelda graniiti siis enam midagi muud vastu ei tule, muid kihti. Soomes. Jah, Soome Soomeni Soomeni välja ongi seesama seesama kristalne. Kas nüüd, ütleme selle tunneli kaevamisel võib, võib sellel kaevamis jäägil nii-öelda või siis sellest materjalist, mida nüüd merelt välja tuuakse, kas seal võib olla ka selline oluline majanduslik väärtus, ütleme asjad, mida saab ehituses kasutada? No ma saan aru jah, et, et see on noh, vähemalt kuigi see, see tõenäoliselt see materjal suuremas osas tuleb seal purustada, et seda, seda ja tõenäoliselt tunneli tunnelist majandusele otseselt tekkinud materjali ütleme, ei saa muuna kasutada kui killustikuna ja võib-olla veel mingeid selliseid muud täitematerjal ja, ja, ja noh meigist vundamendid, tammittee, teetammid näiteks. Aga, aga küll, aga on võimalik ja, ja plaanitud vähemalt siia Eesti poole tunneli otsa. Tänu sellele minnakse enneolematult sügavale siis on võimalik teha tänu sellele graniidikaevandus ka ka Eestisse ja nendelt sügavustelt siis siis seal Viimsi ja Maardu kandis hakatagi tootma ehituslikku graniitkivi, mis võib juba teatud vääristamise puhul olla väga ja väga kallis. Ja nõutud Ki minu teada tänapäeva suurem osa sellisest ehitus, graniidist tuuakse sisse Hiinast. Noh, mis, mis näitab seda, et kuivõrd kui kaugelt on seda isegi mõttekas mõttekas tuua. Et kui, kuivõrd hinnatud tegelikult see kivi on. Me ei olegi tegelikult ühte numbritel siiamaani puudutanud, aga see käis siin sinu eelmisest lausest eelmisest paarist lausest läbi, kui sügavale see tunnel siis ikkagi reaalselt tehakse, kui ta tehakse? Jah, me tegelikult seda numbrit mina ei old, heast peast ei teagi, see oleks Jahju projekteerimise küsimus, aga, aga noh, kindlasti oleks oleks ikka kümneid treid vähemalt, et neil allpool merepõhja. Mitte jah, ütleme mitte kohe allpool merepõhja, aga algul maapinda igal juhul. Et selliseid, selliseid kaevandusi, jah, meil igal juhul ei ole, et siiamaani kõige sügavamad kaevandused neldaksid ulatumagi jahvatab 10 meetri peale. Suurusjärk. Jaan kas see Tallinn-Helsingi tunneli projekt, kui siin võrrelda seda teiste selliste tuntud tunnelitega maailmas, noh tunnel läheb, eks ole, La Manche'i alt läbi tunneleid on täis terve Šveits. Kas see on selline keskmise raskusega projekt, pigem raske projekt või jääb ta pigem tunneli ehituse mõttes kui siin loogiliselt vaadata, pigem sinna hoopis lihtsate, rumalalt? Noh see see ju oleks maailma kõige pikem meretunnel. Et siis selles osas oleks ta paljuski olematu, et see La Manche'i tunnel on just seal 45 kilomeetrit pikk. Et sellest vähemalt poolteist korda pikem oleks, siis oleksid Soome lahe tunnel. Aga, aga see ehitusgeoloogiliselt ikkagi tundub kokkuvõttes, et ta ei ole väga keeruline ala. Ehk siis suurem osa ikkagi on selline suhteliselt ühtlane materjali- ja tugev materjal, et, et noh, küsimus on, ainult on vaja sellist kõvemaid, puure, kõvemat puurimistehnikat, aga aga tavaliselt on ikkagi seotud igasugused tunnelite puhul see keerukus ikkagi erinevate kihtidega, mis veel võivad ju omavahel ka isegi olla ju liikumisest, sest et et ikkagi mujal maailmas on, on maapind, maakoor võib olla palju ebastabiilsem, näiteks kui on lausa lausa plaanitud ja mõeldud ka üle gibraltari väina minevast tunnelist siis võla täpselt siis gibraltari väina alt Euroopast Aafrikasse just, et siis oleks, on ju tegemist lausa kahe erineva mandrilaama vahelise tunneliga. Ehk siis mis omavahel ju tegelikult noh, ütleme ütleme küll, võib-olla võib-olla meetrites või halvemal juhul sentimeetrites aastast, aga on ikkagi liikumises. Et siin meie puhul midagi sellist ei ole, et see on kõik ikkagi väga stabiilne keskkond, ei pea eraldi tähelepanu pöörama sellele, et kuidas seda stabiliseerida või mis, mis juhtub 100 aasta pärast seal, et, et see on siin seisnud seisnud väga rahulikult paigal, ikkagi sadu miljoneid aastaid. Nii et ühesõnaga mingisuguseid selliseid ebameeldivaid või ootamatuid üllatusi meil selle tunneli puhul vastu tulemas või läbimiseks ilmselt ees ei ole, lihtsalt küsimus on selles, et milline saab olema see kõige mõttekam tehnoloogia ja kes selle siis ikkagi valmis ehitab? Loomulikult rahaga. Jah, et, et tõesti, see on üldse Eesti ja Soome see piirkond, siin on geoloogiliselt üldse maailma paremini uuritumaid piirkondi, sest et seda on ilmselt uuritud juba 19. sajandi algusest ja seetõttu võib tõesti täpselt öelda, et et üllatusi ei tohiks siin enam tulla ja kõik, kõik, mis siiani teada, on ikkagi suhteliselt soodne. Sellega on tänane saade puust ja punaseks ühele poole saanud Eestis kolme toruga või nii JMKE või siis rahvasõnadega öelda. Stuudios olid täna Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur ning Madis Aesma. Järgmisel nädalal juba uued teemad, aitäh, Jaan ja kohtumiseni. Aitäh.
