Kui kõrgelt me ka loodust ei hindaks ja kui vägevasti teda  ei külistaks veedame paraku enamuse oma ajast  nii või naasugustes hoonetes. Need võivad olla varooksed, juugendlikud,  klassitsistlikud, funktsionalistlikud ja  nii edasi. Arhitektuur ehk ehituskunst tegelebki peamiselt sellega,  et ehitised oleksid mugavad, otstarbekad nägusad. Aga neis võib olla ka palju muud ja mõni hoone annab meile  ka aimu ehitaja maailmavaatest. Üks eelmise sajandi kuulsamaid arhitekte oli Antonio Gaudi  ja kes on käinud Barcelonas, on küllap ka vaimustunud tema  erakordsetest vormide värvidest milledes juugend ühineb. Orgaanilise arhitektuuriga orgaaniline arhitektuur ei ole ehitusstiil,  vaid pigem mõtteviis, milles on tähtis osa  ka ökoloogia. Et sellest aimu saada, ei pea aga tingimata minema Barcelonasse. Piisab ka Moostest. Sven sul käib siin kibekiire vetsuehitus,  mis siin täpsemalt toimub ja tegelikult ehitame  siis vetsule järgmist kihti, et kuna saviehitus käib kihikaupa,  siis praegu tegeleme siseviimistlusega. Et, et veest vett seest ka selline ümaram  ja mõnusam ja õdusam saaks, siis lisame mõned huvitavamad kihid. Meile põhjamaalastele, kes oleme harjunud tavapärase  ehitusmaterjalina nägema puitu ja kivi võib tunduda võõrane mõte,  et maailmas enim levinud traditsiooniline ehitusmaterjal on  tegelikult hoopis savi. Seda nii toorsavina kui ka telliseks põletatuna. Sellised seinad, sinu kodu talus on vist päris tavalised,  et päris sirged ei ole? Jah, eks need kurvid on ikka lõbusamad ja loodus ju sirgelt  ei ehita, nii et et rohkem looduslik ulm ja,  ja selline hubasem ja mõnusam siis ikka rohkem kurve. No miks sa oled otsustanud siia ehitada neid põhu  ja savimajasid, miks see hea on? No mulle endale üldiselt meeldib, et, et on ise tehtav  ja kohalikust materjalist peamiselt noh,  siin osad savid on kaugemalt ka kui 100 kilomeetrit,  aga mitte väga kaugemalt. Üks asi on see keskkonnajalajälg ja, ja et  millest sa ehitad ja mis sinust järgi jääb  ja kuidas see asi kõik lõpeb. Et ja teine asi on siis see, et kui hea sisekliima sa  sellega luua suudad, onju, et kui sa ikkagi  tavaehitusmaterjali ehituspoest võtad, siis täpselt  nii hea, kui sa seal teed, ta jääb ja, ja eriti sisekliimale  kuidagi kaasa ei aita. Aga, aga savi ikkagi on abiks juba tuhandeid aastaid  ja on ennast ammu tõestanud. Meil on saviehituse peamiseks alaks olnud Lõuna-Eesti,  seda just toorme kättesaadavuse ja kvaliteedi pärast. Mooste mõisas asuvas saviuku majas on traditsioonilise  saviehituse tutvustamine ja arendamine võetud südameasjaks. Savi näol on tegemist Ühe vanima ehitusmaterjaliga maailmas. Ta on väga kasutajasõbralik. Ta siis ütleme nii, nii meistrile kui ka see lõppresultaat,  ütleme, hoones või ruumis sees tema tema meeletult hea võime  siis mõjutada ruumide mikrokliimat reguleerida  siis õhuniiskuse taset, akumuleerida soojust,  kõik see pluss siis, et on, anti staatiline,  sobiv allergikutele siuke igati iga igati sõbralik materjal ja,  ja ka temaga töötamine on väga lihtne ja niisugune jõukohane  tegelikult nagu kõigile. Et seal on nagu sellist kaks poolt, et, et seda saab nagu  kõike väga lihtsalt teha, esijaehitaja saab sellega hakkama. Aga samas, kui teha seda sellisel tasemel,  nagu teeme meie ehk siis me müüme lõpptoodet,  et siis seal ta kohati läheb ikkagi korralikuks  raketiteaduses kätt ära ja meie meister näeb siin vaeva  päevast päeva, et, et. Marko, see on nüüd koht, kus kõik alguse saab,  kuidas ühest looduslikust materjalist savist saab üldse üks ehitusmaterjal. Eks siis savi tuleb kõigepealt maa seest välja kaevata. Meie siis Kaevame savi maa seest välja, laseme savil kuivada. Ja siis peale seda, kui savi on kuivanud,  jahvatame savipulbriks. Aga on ka teistmoodi moodus eid et saab selle savi. Veega läbi segada ja siis leotada silkuseks vedelaks nagu  hapukoor või savi piim. Üks olulisemaid tegureid loodusliku savi ehituseks  kasutamisel on liiva sisaldus. Mõnikord on savikrohvi juba maa seest võetuna ehituseks valmis. Enamasti tuleb sobivas vahekorras õiget liiva juurde lisada,  et ei tekiks mõrasid. Siin on näha kaks erinevat liiva mis on lahti sõelutud  erinevatesse fraktsioonidesse ja milline see liivatera on,  kas ta on nagu ümar või kandiline, kas ta krudiseb kõrvaga  hästi või nagu sahiseb, et miks see tähtis on. Mida paremini ta krudiseb seda kandilisem on liivatera  ja seda tugevam jääb krohv. Ma saan aru, et te katsetate ikka päris kõvasti,  enne kui te ühe ehitusmaterjali valmis teete. Et siin seinte peal on näha hästi palju,  siis. Krohvikatsetusi siin erinevad värvisavid. Ja siin hommikust õhtuni katsetame. Erinevate liivadega ja erinevate liiva ja savi vahekordadega. Oluline on, et oleks struktuur, niisuguse pinnastruktuur jääb. Oleks ühtlane, kergesti töödeldav ja samas oleks nagu krohv tugev. Siin on hästi näha, millist värvikirevust loodusliku saviga  saavutada saab, kui tuua seda erinevatest kohtadest  ja segada omavahel kokku. Siin on näiteks Lõuna-Eestist pärit punane savi,  Põhja-Eesti sinine savi, Saksamaalt pärit roosa  ning Ukrainast pärit valge savi. Värve on palju, aga kuidas ikkagi on kõige õigem loodusliku  savi ehituseks kasutada? Variante on traditsioonilistest võttes kuni moodsate  tehnoloogiateni välja. No siin on ka üks näide, kuidas vanal ajal inimesed  oskuslikult looduses ära kasutasid, mingisugused puuoksad  ilusti siin püsti pandud, jah. Siin on kasutatud jah pajuvitsa, see on konkreetselt ühe  koolituse raames tehtud näide, et kuidas krohvida palkhoonet. Savikrohviga, et siis on näha ajalooline meetod,  mida Lõuna-Eestis on kasutatud. Et on teogonaalis seina ele löödud, pajuvitsad,  et krohv püsiks seina küljes kinni, et ei tuleks kukuks lahti. Ja siin on teine lahendus, et on puukiilud,  et on seina külge löödud lõhedesse puidulõhedesse et krohv  püsiks nagu palkseina küljes. Kui me vaatame nüüd siin olevaid näiteid,  mil moel saab veel savi ehituses kasutada No siin siis on näha üks põhumaja selline seinafragment ja,  ja näidatud siis ka, kuidas erinevates kihtides savikrohv  sinna põhu seina peale kantakse. No järgmisel on siin savi ilusti sisse pandud  ja millegagi segatud. Siin on nüüd siis tegemist kergsaviga, siinse kergsavi  täidab siis soojusisolatsiooni materjali rolli see  konkreetne siis on kergsavi segatud kanepiluuga,  aga on ka variante siis segada, kas siis söövlilaastu ja,  ja, ja hakkepuiduga, et et variante erinevaid,  et, et see on selline väga, väga populaarne  ja lihtne lahendus just jälle iseehitajatele,  sest see on selline väga, väga jõukohane töö teha ära  talgukohas koos sõpradega. Ja ka siis palkmajale on pandud see krohv ilusti peale  ning pilliroog on siin ilusti abiks olnud. Jah. Pilliroo plaat siis siin jah, siis täidab  soojusisolatsioonimaterjali rolli ta on ka väga hea heli  isolatsiooniplaat ja, ja ütleme sees pool,  siis on kasutatud siis pilliromatti millega,  mis siis hõlbustab puidu peale krohvimist. Ning viimane on siin, need saviplokid on ilusti pandud  seinale jällegi kaetud. Siin siis jah, ütleme, konstruktsioonis on  siis soojustuskiht eraldi ja, ja, ja ruumi sissepoole  siis pandud. Niisugused massiivsavi plokid, mille funktsiooniks  siis ütleme, ruumis sees ka siis reguleerida mikrokliimat  ja salvestada ka soojust, nii, nii siis küttesüsteemis  tulevad kui, kui ka miks mitte siis passiivselt  päikeseenergia soojust. Energiasäästliku ehituse all peetakse tavaliselt silmas seda,  et kasutatakse sedavõrd soojapidavaid materjale,  et vältida ilma kütmist. Üldise keskkonnasäästu seisukohalt on sama tähtis arvestada  ka materjalide tootmiseks kulunud energiat  ja toormaterjali. Savi on kahtlemata üks Eesti suurimate varude  ja laiema levikuga ning kergesti kättesaadavamaid ehitusmaterjale,  mis võiks konkureerida tänapäevaste tehismaterjalidega. Need on kaks-kolmsada aastat vanad saviplokid. On ühe karja mõisa juurest savi ja liivasegu. Selles piirkonnas on olnud väga hea pinnas,  kus on juba õiges vahekorras savi ja liiv. Teha. Lõuna-Eestis ringi liikudes märkab veel paljudes kohtades  punaseid hooneid, mis on tehtud kohalikust toorsavist. Paljud veel korralikud, mõned aga juba viltused,  nagu näiteks Sangaste lossi kõrvalhooned,  mis pärast kahtesadat aastat vajavad nüüd hädasti renoveerimist. Siin on näha siis, et kuidas, nagu vanasti on omal ajal tehtud,  et kui see savisein on valmis ehitatud, on seina sisse  lükatud augud. Ja. Lastud seinal ära kuivada ja siis need augud on sellepärast  siia torgatud, et see lubikrohv kinnituks paremini,  et kui siit nagu lähemalt vaadata, on näha. Väikseid lubjatükke, Need on siis nagu kinnitused,  et see lubi püsis, selle savi seina küljest kinni. Et kui me nüüd vaatame tegelikult see krohv,  kõik nagu klõbiseb, et on lahti, aga ta püsib siin  ideaalselt veel seina peal. Üks orgaanilise arhitektuuri maailmanimesid on Austria  arhitekt Hundert Vasser, kes on ütelnud,  et sirgeoon on jumalatu ja isegi amoraalne kogu tema  loomingut läbi püüdlus muuta hooned rõõmsamaks  ja loodus lähedasemaks ning ka selle ehitise katusel  kasvavad rohi, puud ja põõsad. Ka Eestis valmis tunamullu üks ehitis, mille võime julgelt  liigid teda kuuluvaks orgaanilise arhitektuuri valdkonda. Meeldiva kokkusattumus. Na on loodus, lähedased ka arhitektide perenimed. Need on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke. Tegemist on Pärnumaa keskkonnahariduskeskusega  ja Margit Kilumets, eks ole. Käis tegemas tutvust sealsete poiste plikade,  aga keskuse enesega. Kas see nõuab jõudu, ka see tegevus või ainult osavust? Ütleks, et jõuab, nõuab mõlemat. Kui see jää jäi paks, siis päris nõuab päris palju jõudu. Aga kui tehnika on õige, siis saab väga lihtsalt  selle tehtud. Ja mis sa ütled selle jääkihi kohta, kui paks see on? Nii, mina olen puuri. Ma panen Ühe kepi panen siia alla vastu siia serva alla  ja siis teise panen siia. Nõndaks. Siit on näha, et see jääkiht on täpselt  nii paks, nii paks, ta on 10 senti, see 10 senti,  järelikult see jää turvaline. Aga ma proovin korraks seda auku teha, ma ei usu,  et see mul eriti hästi välja tuleb. Olgu, ma usaldan teid, et ma arvan, et see minu jää on sama  paks kui teie jää nii palju, 10 sentimeetrit  ega siin pole midagi lihtsalt kiiresti liigutada. Viis sekundit. Kas saab öelda, et tänapäeva lapsed ei taha enam looduses käia,  ei oska matkata ja tahavad ainult arvutis istuda toas nelja  seina vahel? No vot siin selles majas me üritamegi seda müüti nüüd  niimoodi kummutada ja need lapsed ikka sinna loodusesse viia. Kui minuga nüüd ikkagi on õnnetus juhtunud,  ma olen märjaks saanud ja tikud on näiteks  ka märjad siis võiks mul kaasas olla selline asjandus,  mille nimi on tulepulk tulepulk. Esimest korda näen. Jah, tulepulk on siis niisugune asi, mida kraavitsaga  kraapides teeb see sädemeid ja sellega on võimalik. Miks minul ei tee? Ikka teeb? Sellega on siis võimalik isegi siis, kui see märjaks saab,  süüdata kasetohtu millega on siis võimalik alustada lõket. Kui kaua see tegelikult see selline suure tule tegemine  päris looduses aega võiks võtta? Kui. Tule tegemine ise võtab vähem aega, rohkem aega,  võtavad ettevalmistused, kogu materjali leidmine. Ütleme niimoodi, et korraliku lõkke saab umbes viie minutiga. Mis siis on poisid olnud teie matkaringi ajaloo kõige  põnevam matk või ägedam asi, mis meelde on jäänud? Minule meeldis see, kui me käisime Soontaganal. Seal oli seal suur vaatlustorn ja käisime vanal küla  külateel mahajäetud laudteel. See oli hästi lahe, seal vana lagunenud mädane,  väga põnev oli. Me käisime jahi peal kala püüdmas, kala ei saanud,  siis me läksime pärast sindi forelli ja sõime seal. Nagu õiged kalamehed kunagi Käisime siis kahepäevasel rattamatkal Soomaal nagu Pärnust,  vot see, see oli üks päris hea, me ööbisime vaatetornis  ja tegime õhtul pannkooke. Matkaring on loomulikult vaid üks Pärnu loodusmaja 28-st  erinevast huviringist, kus käib ühtekokku 400 Pärnu linna  ja maakonna loodus ning tehnikahuvilist last. Aga oma põneva arhitektuuriga tõmbab keskus ligi  ka täiskasvanuid. Eelmisel aastal külastas Pärnu loodusmaja rohkem kui 10000 pereturisti. Ja täna me siis tõesti juhime nagu kahte väga olulist  huvihariduse suunda on siis tehnika ja tehnoloogia õpetust  ja seal kõrval siis põimituna veel omakorda loodus. Kuidas tehnika ja loodus teie majas kokku saavad,  mis on need sellised põhilised kokkupuutepinnad? Õpilaste seisukohalt ikkagi tehnoloogilised lahendused. Alates sellest, et iPadid on meie parimad sõbrad  ja erinevate ruumide vahel on loodud erinevad sillad  omavahel suhtlemiseks, mida me ka täna siin natukene näha saame. Uskumatu, aga väikesed estonaudid saavad tõepoolest matkida  nii kosmoselendu kui katsetada maandumist kuule  või marsile. Planetaarium ja tähetorn teevad Pärnu loodusmaja eriliseks  ning loovad astronoomiahuvilistele õppimiseks  ja katsetamiseks erakordselt head võimalused. Kui on selge taevas, siis me ronime sinna üles tähetorni  ja vaatleme reaalset teleskoopidega, aga kui taevas on pilves,  siis on meil siin kõrval suurepärane planetaarium,  kus me saame siis programmide abil vanada,  endal sinna taeva ja sõita sinna, kuhu me ise tahame  ja vaadelda, mida ise tahame. See on tõesti hea. Kas Pärnu loodusmaja on siis tõeline 21. sajandi maja,  kus saavad kokku ühelt poolt ökoloogilised ehituspõhimõtted  ja teiselt poolt kõrgtehnoloogia? Jaa, seda võib öelda küll, et meie maja on unikaalne  nii Eesti mõistes kui ka terves Euroopas. Juba kaugelt majale lähenedes on näha põneva murukatusega maja,  tegelikult on selline rannaäärne taim see kukehari,  mis kasvab liivasel pinnal ja on tegelikult hooldusvaba,  nii et muruniidukiga oma katusele ronima ei pea. On kaasaegseid tehnilisi lahendusi. Näiteks meil on katusel 12 päikesepaneeli,  mis soojendavad tarbe vett, saame köögis nõusi pesta,  duši all käia ja samuti talveaias lilli kasta. Et neid ju jääkülma veega ei kasta. Pärnu loodusmaja on lahendustelt moodne ja loodussõbralik,  aga tõelise elu toovad sinna ikkagi lapsed. Ja kui huvikoolid alustavad lõunast, siis hommikuti on  loodusmaja lasteaia laste päralt. Näiteks tullakse koos kasvatajatega, et õppida paremini  tundma Läänemerd. Siin laua peal on nüüd hulk karpe, mis te täna nende kohta  teada saite, mis meelde jäi? Karbid on erineva kujuga ja need kõik on need erinevad asjad  on peal, kus, kus see Läänemeri muidu olla võiks. On teil Eesti, kui Eestis läheb sinna vee juurde,  see ongi Läänemeri. Aga kas te päriselus olete ka selliseid karpe näinud,  kusagil rannas, siinsamas, Pärnus? Mina olen näinud, kui ma olen randa läinud,  tegelikult kalati oskavad vee all ujuda,  aga nemad oskavad ka vee all hingata, inimesed ei oska veel  hoida suud lahti, et inimesed ei kannata,  et kui neil hakkab hing otsa saama, siis need tulevad kohe  veest välja. Läänemere tundmaõppimise programmi toetab Pärnu loodusmajas  kolmas oluline suund ja see on keskkonnakeemialabor. Aga olgu lapse või vanema huviringi valik missugune tahes. Kõige tähtsam on ikka see, et laps oma vaba aja just  loodusmajas veedab. Natukene teistsugused lapsed satuvad meie juurde  ja võib-olla nende nende taustal isegi võibolla sellised vanemad,  kes oskavad hinnata siit saadud teadmiste väärtust. Et see, mis kõik kunagi tundus täiesti elementaarne teadmine,  et kui ma lähen õue peale ja ma kukun põlve katki,  siis paiseleht päästab mind hädas, siis täna me võime öelda,  et lastel ikka seda teadmist enam ei ole. Et, et paar põlvkonda on vahele jäänud ja,  ja me tunneme, et siin on pikk samm edasi astuda. Nii et kõik sellised uued keskkonnahariduskeskused  või loodusmajad, mis on tehtud oluliselt avatumaks  ja õpikeskkonnad mugavamaks, on need, mis aitavad lapsi  tegelikult meie juurde tagasi tuua. Loodus lähedust saab paraku järgida vaid teatud piirini. Muld on koobas või lumestiil on küll väga ökoloogilised,  kuid mugavam on elada siiski tavapärasemas majas. Õlgedest või mätastest katus sobib mõnele majale  suurepärased aga hallitusseened selle maja seinte sees on  juba justkui liiast, need õgivad seinu ja kahjustavad  ka meie tervist. Samas sellised hallitusjuustud nagu kamambaär  või rokk foorum maitsevad meile suurepäraselt. Kuidas selle hallitusega siis lood õieti on? Siin on hallitus, juust ja see teebki eriliseks  selle juustu, et see on just maitsev ja maitseomadused,  sellepärast et siin on hallitus. Teises käes on ingver ja see on ka siit otsast hallitama  läinud ja ma ütleks nii, et ma ei riskeeriks sellega,  ma ei topiks seda suhu, mis teeb ühest hallitusest ohtliku  hallituse ja teise kasuliku hallituse. Sellel juustul on kaks hävitusseeneliiki,  see valge siin peal penisilium ka. Ja see sinine sinist värvi hallitusseen,  penisiilium rokkfoori lagundab seda siis juustu annab talle  erilise konsistentsi, maitse ja ka lõhna  ja see seen on siis siin elus. Aga see on nüüd väga täpselt tootmise käigus paika pandud,  et siin ühtegi inimesele kahjuliku mürgistust ei teki. Miks siis on nii, et seda ingveril olevat hallitust ei tohi süüa,  aga selle sinihallitus juustuma võiks rahumeeli ära süüa. No teeme selle piltlikult tahvlil selgeks seene niit. See hallitus siin. Juustu peal ja sees sinisena kasvab seeneniitidena suurendatud,  sama on siin ingveri peal, et see seenallituse kasvab seeneniitidena,  nii seeneniit on siin ja seeneniit eritab siit tipuosast siia,  juustule või ingverile või moosile. Ensüüme, mis lagundavad substraati ja substraat laguneb tükkideks,  mida on võimalik siis seenel? Enda raku sisse imendada nüüd see sama toitained,  mida ta siis on lagundanud ja imendab, need on väga soodsad  toiduained ka teistele organismidele, bakteritele,  teistele seentele, kuidas neid tõrjuda, hambaid ei ole,  sarvi ei ole. Tuleb leida biokeemilised vahendid ja joonistame sinisega  nüüd siitsamast tipuosast, siis eritab seeneniit,  ütleme, toksiine, ka antibiootikumid kuuluvad siia  ja ta tõrjub nende ainetega siis baktereid  ja seeni. Et nad tema lagundatud toitu ära ei sööks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et seen kaitseb oma toitu teiste  võimalike toidulaua konkurentide eest. Ja need ained, mida seen eritab, selleks,  et oma toitu kaitsta, on reeglina mürgised. Ka ohutu seen sinihallitus juustul võib järgmisel hetkel  muutuda kahjulikuks. Täpsemalt siis, kui ta leiab endale uue toidupala. Siin te näete poest ostetud sinihallitusjuustu  ja igaüks võib siit võtta väikse tükikese panna rukkileiva  käärule ja kui see rukkileiva käär on siis niiskes oludes,  siis seen hakkab kiiresti kasvama ja nüüd vot sellist  leivakääru selle seenega ei tohiks süüa,  sest seesama seen, mis on kahjutu nüüd sinihalitusjuustus,  võib uuel toitainel ja ta sööb antud juhul  siis ju leiba eritada meile toksilisi ühendeid,  nii et sellise asjaga peab väga ettevaatlik olema. Kas ajaloost võib tuua ka mõne näite, kui suurt kahju on hallitusseened? Teinud inimesega seotud näide on nüüd tungal tera poolt  saastunud teraviljast, kui tehakse leiba  ja on teada ajaloost seostatud ütleme siis selliste tervete  kogukondade või külade hulluks minekuga just nimelt seda teravilja,  mis on saastunud tungalteraga, sellest on leiba tehtud,  kogu küla on seda söönud ja on pehmelt öeldes hulluks läinud,  sest seal on väga palju. Ütleme siis toimeaineid, mis inimese ajule väga ergutavalt mõjuvad. Loomulikult ei levi hallitused ainult toiduainetel. Hallitusseened elavad ka mujal elukeskkonnas  ning osa neist on eriti nakkavad ja ohtlikud inimeste kodudes. Tuseened igale poole meie toidule ja mujale tekivad väga  lihtsalt siinsamas tööruumides, meie eluruumides on kümneid  ja kümneid seeneliigi rakke, mis ringi lendavad,  nii et kui te jätate isegi 10-ks minutiks toiduaine  lahtiselt lauale kapile te võite kindlad olla,  et sinna langeb elusate seente rakke eoseid peale  ja kui nad on soodne substraat, neile kasvukeskkond,  nad hakkavad kohe kasvama, et kuidas siis toiduainetööstuses,  no ütleme, sinihallitusjuustu tootja saab olla veendunud,  et seal ei ole mitte mingit muud hallitust,  mis oleks kahjulik. Siin me seisamegi ühes laboris, kus töötatakse,  ütleme, puhaste seenekultuuridega, see tähendab,  me hoiame seenekultuure steriilselt, me teame,  et selles Peetri tassis näiteks kasvab ainult üksainus indiviid. Meil on kolm Peetri tassi, kas on eraldi liik  ja selle indiviid ja me hoiame neid siis puhtalt elus,  meil on spetsiaalne hoidla selle jaoks ja kui vajadus tekib,  seda siis seent uurida, siis hoidlast võetakse seen,  tuuakse laborisse, kasvatatakse tehakse katseid,  nii nagu vastavalt vajadusele ja põhimõtteliselt samamoodi  töötatakse siis ka erinevates ettevõtetes,  sealhulgas toiduainete. Tööstuses põhimõtteliselt võib seda siis nimetada  ka puhas kultuuriks. Mida siis kantakse sellele, oletame juustule,  et saada see sinihallitus juus just nimelt. Meil oli täna juttu orgaanilisest arhitektuurist,  mis pole ehitusstiil, vaid mõtteviis. Tänast päeva on veel kolm pool tundi, siis algab 24. veebruar,  meie riigi sünnipäev. Kas meie riik on valmis? Kindlasti mitte. Ühe riigi ehitamine ei lõpe kunagi ja vahetevahel tuleb  üht-teist ka remontida või ümber teha. Ma usun, et ka riigi Tasuks järgida orgaanilise arhitektuuri põhimõtteid,  sest muidu läheb Eestist kaduma. Eesti. Raudteed tunnelid, infotehnoloogiad ja kõik muu selline pole  suurt väärt. Kui kaovad metsad, rabad, puhtad järved ja nende keskel  kasvanud inimesed. See on meie tegelik rikkus. O kolm. Osoon.
