Rändajad. Rändame koos Hendrik Relvega. Eelmises saates me jätkasime neid rännakuid seal kaugel India rahvusparkides olime seal Ratramboore rahvuspargis ja tahtsime näha tiigreid ja meil läks õnneks, see oli vahva. Aga täna siis tuleb juttu nendest viimastest India rahvusparkidest, kus me seal käisime. Kas need asuvad Kesk-Indias ja nende nimed on pandav kaari, kaanha, rahvuspark ja ma tahan siin saates rääkida ka sellest, milliste inimlike probleemidega India rahvusparkides võib kokku põrgata, sest seal seda juhtus. Aga tahan rääkida ka nende rahvusparkide loomadest, põnevatest elukatest nagu huulkaru ja paabulind ja Kaur ja muud imelikud loomad. Jah, sedamoodi siis kõlab üks hommikune linnulaul endia lähist pilises metsas, see on niisugune heitlehine mets, et talveks läheb raagu ja seal Kesk-Indias on selliseid tõesti palju ja ka meie käisime niisugustes päris palju ringi. Aga see konkreetne helisalvestis siin on pärit tegelikult kogumikust mille nimi on india metsalinnulaulud. Ja seal just selles pandav kaari rahvuspargis. Seal oli just selliseid metsi ikka päris palju ja need metsad olid uhked, suured. Seal olid sellised puuliigid, millest meil siin Eestis aimugi pole. Näiteks ühe nimi on tüse sooria siukene, imelik nimi. Puu näeb välja nagu selline suur Bel, võib-olla rõmelise koorega jämeda tüvega ja ka üsna kõrge, nii et niisugune ilus mets. See mets oli tõesti tulvil igasugu loomi ja linde. Ja samas oli see elurikas mets ka koht, kus me esimest korda nii päris tõsiselt sattusime kokku niisuguste inimlike probleemidega. See on tegelikult kogu Indias üks üsna tüüpiline mure. Kui oli ülerahvastatud ja ma räägin siis lahti, et mis mõttes ülerahvastatud nagu kahes mõttes ülerahvastatud esiteks, nii nagu tõesti paljudes mujalgi India rahvusparkides seal keskel oli küll kaitseala, aga ümberringi see külade ring oli ka väga tihe. Asustus oli, oli seal ümberringi väga suur ja see tähendas seda, et aeg-ajalt sattus neid külainimesi ja ka loomi kogemata poolkogemata sinna rahvuspargi poole peale ja aeg-ajalt sattus ka mõni loom jälle sinna inimeste kultuurmaadele. Ja näiteks siinkandis on ikkagi näiteks väga tõsine probleem ka tõesti salakütid. Sest kui rahvast on nii palju, siis nende hulgas leidub alati mõni, kes on valmis minema salaja sinna rahvusparki õnne proovima. Aga see on see siis kohalike inimeste ülerahvastatus, aga teisest küljest oli teistmoodi ülerahvastatus ja see oli siis, et seal oli lihtsalt liiga palju turiste. Ja see oli tõesti päris nisugune närve see lugu, et näiteks minna järgmisel päeval loodusretkele ei olnud üldse kindel, et kas sa saad, sest et neid maastureid ja loodusgiid oli vähem, kui oli turista, siis tuli seista mingites pikkades segastes järjekordades aega kulutada selle peale. Ja kui jällegi seal metsas ringi tiirutasid, nendel metsateedel siis väga tihti juhtusse liigub, palju tuli sulle vastu neid teisi tiirutajaid, teisi turiste ja metsa, palun, oli ausalt öeldes õige kärarikas ja nii, et kui mõni tuli sinna otsima niisugust looduse rahu ja vaikust, siis ta pidi kindlasti pettuma. Ja kindlasti see niukene lärmama, kas autode voog oli ka nendele metsloomadele ja lindudele ikka väga väga häiriv. Ja veel niisugused imelikud asjad, mis seal pandavkaarisust meile nagu nagu välja lõid, seal on siis tõesti hirmus palju metsavahte, aga need metsavahid, noh, nad on ju selleks, et siis vältida salaküttimist ja et turistid ikka püsiksid nii-öelda teedel selle jälgimiseks, et loomad saaks rahus olla. Aga need metsavahid ise nad tõesti mitte midagi ligilähedast sellele, nagu sa kujutad ette, et üks metsavaht peaks olema. Nad ei kannud mundrit enamasti nad liikusid näiteks kas jalgratastega või lausa jala mõnikord harva, mõni võib olla kõrgem metsa vaht, kas siis mootorrattaga ja väga tihti saalis neid ikka on nii palju edasi. Kas tõesti tundus, et kas need on nüüd siis külamehed, kes on nüüd salaja siin ringi liikumas või on need metsavahid, vot ei teegi vahet ja mõnikord liikusid lausa tõesti rühmadena nad olid tõesti hästi viletsast varustatud, ma ei kujuta ette, kui selline metsavaht satubki silmitsi tõelise salakütiga, kellel on väga korralik tõsi. Nendel metsa vahtidel puudusid igasugused relvad. Ja neid oli seal tõesti palju sagimist, nii et et, et seal metsas oli üks paras paras melu. Ma toon ühe näite, mis meil seal juhtus. Ühel sõidul seal arvastes meie kiideta näeb seal põõsaste vahel vaevumärgatavalt, aga ikkagi tapab ära, et seal on tiiger magamas, nii nagu nad päeval ikka magavad. Tahtsime auto kinni, olime vagusi. Mida see tähendas? Et möödasõitvad maasturid, kõik panid järsult pidurit, kogunesid kokku, varsti oli meid seal üx igavene hulk autosid. Ja inimesed autodes olid alguses vagusi, vaikselt, aga noh, kui sa lihtsalt oled ja mitte midagi ei juhtu, siis üks väga tavaline turist, mis ta teeb, ta hakkab teisega juttu ajama. Ja kui see veel jätkub, siis see jutt läheb aina tugevamaks, aina kõvema häälsemaks. Ja teisest küljest oli tõesti, see oli peaaegu nagu anekdoot, et kaugel teiselt poolt seda põõsastikku kusse, tiiger vist magas, oli siuke lagendik seal lagendiku peal olid jälle võtnud niimoodi punti üks seltskond metsavahte jalgratastega, istusid seal ja istusid lihtsalt ja ajasid päris kõva häälega juttu. Ja vot siis need meie looduse giidid jälle leidsid, et ei, nii ei saa, et metsavahid häirivad seda tiigrit ja nad hakkasid siis selleks, et neid vaikima sundida, hõikama metsa vahtidele. Et jääge vait, meil on siin tiiger, te võite segada siin turiste. Metsavahid ei teinud sellest mitte üks põrm välja, Mokolaatkes ikka edasi ja siin on ka tagamaad päris sügavad, see on India ja India riigis on niimoodi, et kõik need rahvusparkide metsavahid alluvad ühele ametkonnale ka looduse giidid jälle teisele ja kummalgi neil on ju erinevad huvitsest metsavaht hoolitseb selle eest ikka, et et noh, seisab nagu looduse eest ja loomade ja lindude eest väljas. Aga looduse giidi põhihuvi on see, et külastaja saaks hästi vägeva loomaelamuse. Ja selle nimel on ta valmis palju tegema. Ja nüüd ongi niimoodi, et, et siin parajasti käis vägikaikavedu õieti metsavahtide ja loodusekihtide vahel. Et mõlemad pidasid ennast väga kõvadeks tegelasteks ja giidid nõudsid metsa vahtidelt, minge siit minema ja metsavahid selle peale kindlalt, jäid sinna paigale ja atrasid edasi, meie ei ole teie alluvad ja siis oli selles, et turistide vadase lahutades. Lõpp oli siis selline, et tiiger tõesti sai häiritud, lõpuks läks tal uni ära, ta tõusis püsti ja lonkis just niimoodi isalt paksu metsa vahelt kaugele metsasügavusse ja oligi see meie tiigrielamus seal pandahkaaris. Ma ei räägiks seda muidu, aga see on tegelikult India rahvusparkide väga tüüpiline probleem väga paljudes rahvusparkides ikka needsamad põhjused ja, ja väga sügavad, tihti isegi algavad juba sellelt riiklik kõige kõrgemalt tasemelt. Et see, kuidas kaitsmine seal rahvusparkides ja külastamine on siis omavahel niimoodi reguleeritud, seal on niisugune jõnks sees. Selliseid mahlakaid, vaheldusrikkaid, linnu, hääli saime ikka mõnikord seal pandafgaaris kuulda mõnel harval, varasel hommikutunnil või hilisel õhtutunnil, kui enamik turist olid ära läinud. Ja linnuriik, see oli siin pandahkaaristasti rikas. Tooks vaid mõned üksikud näited, näiteks sarvlinnud niisugused suured nagu peaaegu kalkunisuurused, linnud, kellel on niisugune vägev, jäme, kõver, kahekordne ja tihti on see värviline, väga-väga eksootilised linnud. Või siis mitut värvi papagoisid, kes seal käratsesid seal okste vahel ja röövlinde, neid oli palju ja neid me saime pikalt jälgida ja mõnikord sattusime siis nägema niisugust röövlindude tegutsemist ja vot need olid need kõige magusamad kohad tegelikult ühel korral oli näiteks niimoodi, et me nägime, kuidas haugas püüdis maast kinni mao, kes minema roomas, võttis selle noka vahele, lendas kõrgele puu jämedele oksale ja hakkas siis seda seal niimoodi rahulikult alla kugistama. Ja me määrasime ka ära, kes ta niisugune oli. Ongi nime poolest aasia madu haugas ja tema põhitoiduks ongi mood. Ja üks teinekord saime jälgida röövlindu. See oli niisugune kull, niuke pruunikirju lind, meie kanakulli suurene, võib-olla niisugune uhke suletutt oli tal peas, mida meiega nagu lille ei ole ja ja tal olid sissi. Jalad olid hästi jämedad sellepärast et jalgade ümber oli niukene hästi paks sulerüü ja selle kulli nimi oli siis raudkull ja algul oli maas, siis tõusis nagu huviga kuskile puude okste vahele ja seisis seal ja vaatas niimoodi tohutu Azardiga igas suunas ise paigal püsides, nii agaralt keeras oma pead, et tahtsime, et keerab, endal pea kahekorra ja siis ta tegi niisuguse äkilise sööstu kusagile sinna puude vahele sai sealt kindlasti midagi noka vahele, lendas minema, me ei saanud aru, mis ta siis kätte sai, lendas üle tee teisele poole oksa peale ja siis binokliga saime siis ära määrata, et tal oli nokas vöötorav. No vöötorav, see on umbes meie oravasuurune pruunikat värvi, aga hästi niisugune armas olevus, pikad heledad triibud üle selja peast siis nagu saba poole. Ilus ilus loom, aga noh, see oli siis tema saatus. Et ta oli määratud siis kaduma sinna tutt raudkullinoka vahele. Aga kui nüüd mõelda selle pandav kaari loomade peale üldse ja et kes oli kõige suurem leid iseenda jaoks, keda me ei olnud veel Indias näinud siis oli see küll selline elukas nagu huulkaru hunt, karu. Ta on meie pruunkaru sugulane natuke väiksemat kasvu ja elab troopikas ja lähistroopikas just seal kusagil India aladel. Me tegelikult ei lootnud teda siin standard kaaris näha, sest siin pidi teda üldse vähe olema ja hulk aru on nagu tiiger ta päeval magab ja öösel liigub. Nii. Päeval ta tavaliselt on kusagil peidus. Aga juhtus, noh, lihtsalt niimoodi. Me teatasime mingisuguse pika metsasihi juures, mis läks niimodi sügavalt metsa sisse. Uurisime hästi hoolega binokliga hästi kaugele välja, sest nähtavus oli ju üle sihi hea. No kedagi nagu ei paistnud olevat. Siis järsku seal kusagil tagapool justkui mingi tume kogu ei ole känd, sest ta liigutab põgenenud nii kaugel, ei saa aru. Ja siis tume kogu tuli sihi peale hakkas meile lähemale tulema, ta oli ikka veel väga kaugel, aga juba oli näha, tea, see on kindlasti üks suuremat sorti musta värvi loom ja siis ta sealsamas sihi kõrval hakkas jälle midagi toimetama, siis oli juba binokliga päris hästi näha. Mida ta teeb tegelikult, miks ta teeb, vot sellest väga hästi aru ei saanud, igast imelikke vigureid tegi, keerutas seal ringi nuuskis midagi maa, sest vahepeal viskas pikali maha, püherdas sisenovski seal edasi, aga siis oli juba päris selgesti näha, et töötule niukene, tume must, sagris karv. Ja tal on hästi pikad niuksed, heledad küünised kohe uuesti imelikult pikad, valged küünised ja veel mis erilist tähele panna. Äratus oli tema Nino. Seal oli see koonu ots, oli tõesti imelik, see oli niisugune praegu valget värvi ja tõesti igavene pikk ja otsast läks nospel veel kuidagi nagu jämedamaks need no peaaegu nagu mingi paistes nina või midagi, väga imelik, natukene naljakas. Ja vot selline see huulkaru ju tegelikult on, et tema pikad küünised ja suur nina on talle vajalikud. Sest tema üks põhitoite, Ta on putukad ja putukaid otsib Ta maas kõdunevate puu nottidest või kraabib siis lahtine, selliseid väikeste tornide moodi kivikõvasid savistermiitide pesasid ja vot siis nendega küüntega ta lammutab need laiali ja siis torkab oma koonu otsa sinna kuskile sinna sisse, ajab oma pikad huuled torusse, pikka-pikka torusse ja tõmbab niimoodi sisse ja, ja niimoodi saab siis endale need putukad kätte. Nii et, et niisugune kummaline loom ja siis meie suurimaks rõõmuks ta lõpetas oma tegevuse ja hakkasite mööda sihti meile veel lähemale tuleme, me olime hiirvaiksed. Me olime õnnelikud, kui me näeme seda haruldast looma lähedalt, aga see rõõm oli üürike, sest selja tagant lähenes mingisugune maastur, krigin aga pidurit peale ja see seltskond, kes seal sees olid seal üks naine hakkas siis kõva heleda häälega hõikama, et oi, seal on ju huulkaru, näed, sealt ta tuleb. Ja, ja vot selle siis huulkaru lõpuks tabas ära. Kui jäi paigale ja oli häiritud tammus oma jalgadega jämedate jalgadega niimoodi koha peal mõtlikult siis vangutusel pead ka ja siis oli tal otsust tehtud, pööras kõrvale, kadus puude vahel ära ja oligi kõik. Nii et selle huulkaru ja me nägime, aga kohtumine jäi täiesti poolikuks sest lihtsalt inimene rikkus tema rahu. Nii, ja nüüd tahan ma siis kõnelda sellest meie viimasest rahvuspargist seal Indias, kus me käisime, see oli kaanha, rahvuspark asus samas kandis, kus pandav paar, nii et me sõitsime bussiga kõigest viis tundi et sinna Kanhasse jõuda ja, ja Indiasse viis tundi sõitu, see ei ole küll mitte mingi vahemaa. No millised need vana tüüpilised maastikud olid? Nad olid hästi, vaheldusrikkad, seal oli künkaid, seal oli tasaseid alasid, seal oli metsa seid, seal oli lagedaid alasid ja need lagedad alad, need meenutasid kangesti mingisuguseid vanu, mahajäetud tarbemaid. Ja kohati oli niisugune tunne, et isegi nagu aimab hoonete aluseid, kuigi need olid juba peaaegu loodusesse sulandunud. Ja siis meile räägiti, et ja et siin olidki külad alles hiljaaegu. Ja et siin on nüüd niimoodi, et see Ghana rahvuspark on pidevalt laienenud iga aastakümnega. Ta on tõesti Kesk-India üks suuremaid kuulsamaid kamaid rahvuspark, aga mille hinnaga? Et siit on siis lihtsalt sunnitud külasid külatäis inimesi ära minema. Et viimati oli mitte siin, kus me parajasti olime, aga kuskil teises rahvuspargi osas oli niimoodi, et üle 40 küla sunniti lahkuma, noh praktiliselt ütleme, küüditati, need olid väikesed küladega kokku oli seal ikkagi üle 3000 inimese ja võib ainult kujutleda ette sellist olukorda, et sa oled siin elanud ja siis tuleb nagu riigi käsk, et nüüd pead selle kõik maha jätma, neid on sinu kodused ümbrused, sinu kodu ja loomulikult tekitab see ju ikka nördimust, aga aga ega siin Indias niimoodi ei küsita maa inimeselt, et kas sa tahad ära minna või ei taha. Öeldakse, et käsk on selline ja kõik. Ja asustatakse nad autodega kusagile ümber, seal on juba ehitatud küll riigi poolt uued majad, aga, aga noh, see pole ju enam kodus on hoopis mingi uus sunnitud paik. Väga tüüpiline lugu muide mitmetes India rahvusparkides ja kui ma mõtlen oma maailmareiside peale, see ei ole ainult Indias. Ma olen palju suurejoonelise maid, selliseid, ma ütleksin lausa hõimude ja rahvaste ära küüditamist kohanud näiteks Aafrikas noh, kasvõi Lõuna-Aafrika vabariigis või Tansaanias või Keenias, kus ma olen neid lugusid kuulnud mitte siis tuhandeid, vaid, vaid kümneid tuhandeid, sadu tuhandeid inimesi väevõimuga minema viidud, sest siin tehakse riiklik rahvuspark. Ja, ja see ei ole mitte ainult Aafrikasse, on ka teistel kontinentidel, see on nisugune valus, globaalne teema. Nii suured. Meil pole aega, sellest rääkides on siin saates, me peame selle jätma sinnapaika. Aga siin Ghanas jah, kui siin olid nii palju erinevaid maastikke, siis tähendas muidugi elustiku jaoks seda erinevatel loomadel, lindudel on valida erinevaid elupaiku ja sellepärast on see loomastik siin väga, väga mitmekesine. Ma lihtsalt kirjeldan ühte hetke, et natukene silmade ette manada, kuidas, kuidas elurikkus seal siis oli selleks varane hommikutund, päike oli veel madalal, aga päike juba paistis. Ja me seisime ühes niisuguses paigas, kus oli niisugune madal rohumaa ja selle taga oli selline metsatukk hästi jämedate puudega. Ja vot selle rohumaa metsaserval. Uskuge või mitte, seal oli koos noh, terve loomaaed vabu loomi, no näiteks oli seal hirved kahte liiki hirvesid, üks oli selline valge tähnilise keha, aga need olid need aksis hirved. Ja siis olid niisugused hästi suured ja väga kuningliku sarvekrooniga hirved. Need on siis nimega paracingad ja siis olid veel rühmad ahve. Need olid niuksed, helevalged, võrdlemisi suured ahvid. Noh, need on siis need Hulmanid nagu on selle ahvi nimi ja ma ei hakka lekkima lindudest, linde oli seal tõesti tõesti sealsamas selles hetkepildis tõesti palju. Ja nad häälitsesid, muidugi tegutsesid seal kõik ja see oli tõesti vapustav vabaõhulooma, et meie silmade ees ja nende lindude seas oli eriti palju paabulinde, ma ütleksin, et üldse seal kanalil rahvuspargis oli, oli paabulinde uskumatult palju. Meie muidugi oleme ju enamasti paabulindu näinud, kas kuskil oma aias või mujal ja ja me teame, noh et tal on see niisugune vägev saba lehvik ja et ta on hästi niukene, värviline ja uhke lind. Aga et kui küsid nüüd niimoodi, kust paigast see paabulind õieti pärit on need, kus on tema looduslik kodumaa. Vaat siis tulebki näpuga näidata siia india kanti. Et siin on ta alati looduses olemas olnud ja siin on ka inimene aretanud siis selle koduba puulinnu, kes on inimeste elu asemate lähedal ja seal Indias ringi sõitsime, siis väga tihti oli niimoodi, et need rahvusparkides näed neid metsikuid paabulinde siis kodude juures näed need koduba, paabulind, kõik kohad paabulinde täis. Ja selles mõttes võib öelda, et India lastel on täielik õigus, kui nad on valinudki selle paabulinnu oma rahvuslinnuks. Ja siin muidugi peaks täpsustama, et see paabulind, keda meiegi siin oleme harjunud nägema kuskil loomaaias mujal, see on siis üks mitmest paabulinnuliigist ja paljudes maailma keeltes ongi tema nimi näiteks inglise keeles ongi tõlkes nagu india paabulind, aga eesti keeles on tema niisugune ametlik, täpne liiginimi sini paabulind, see on võib-olla pandud siis selle järgi, et tõesti tema rüüs on ju eriti isalinnurüüs, on hästi palju sinist tooni. Aga, aga siin, kuna rahvuspargis ja siin neid sebis igal pool ja siin oli huvitav vaadata, et paabulind võib elada ka metsas, käib seal metsa all ringi ja ta ei viitsi eriti lennata, aga vahel ikka võtab tuule tiibadesse ja lendab puu otsa ka. Niisugust asja saime ka näha. Aga ta ei lenda kunagi voolanud, Ta lendab nendele madalamatele okstele, et noh, et ega ta eriti suur raske lind, ega ta eriti ei viitsi lennata, aga ta suudab, kui ta tahab haaval, noh, need rohulagedad seal Ghanas seal oli neid lausa rühmade vihisi, see oli tõesti imelik, tegelikult ju vaba loodus, mitte mingi parkega loomaaed. Ja seal nad siis tihti mängisid seda mängimist, seda, kuidas isalind niimoodi edvistades oma laia lehviku saba lehviku laiali löödi, siis kohapeal niimoodi keerutab paiga peal ise uhkust täis. No seda oleme vastanud, see on kõik näinud, kui mitte mujal, siis kusagil dokumentaalfilmis. Aga siin Kaanast jäi mulle küll mällu eriti paabulindude hääled. Teate, millised need on? See on ikka hirmus tugev hääl. Ma ütleks, et lausa kõrvulukustav hääl, kui sa seal kuskil lähedal oled ja see oli veel kuidagi ka niimoodi, et, et kui seal paar paabulindu olid kusagil seal lagendiku ühes servas ja hakkasid siis seda lärmi tegema, siis nagu nakatas teisi paabulinde, kes olid hoopis kuskil teises rohumaa servas, need hakkasid ja siis seda kõva häält tegema siis terve see rohumaa nagu kaikus nihukesest kohutavast lärmist. No see oli, see oli tõesti, ma ütleksin väga noh, ebameeldiv hääl, ausalt öeldes liiga kõva liiga üksluine. Ja siis mõtled, et noh, vot see on see inimese maitsemeel või kuidas tema inimese ilumeel ja millised mõõdupuud on ilumeelele, et meile, meie inimlikule mõõdupuule tundub, et vot vaadates paabulinnu isa sulelehvik, et seal kaunim asi maailmas, mis võib-olla ja siis jällegi see paabulinnu hääl, et see on nii kohutav ja vastik. No ega siis paabulinnud nii ei mõtle, tema on lihtsalt see, kes ta on. Ja kui nüüd mõelda helisel Ghana kõige meeldejäävama looma peale neid kohtumisi oli seal igasuguste elukatega, siis ma ütleksin, ühe, see oli Kaur, see on väga suur elukas ja me ei olnud teda enne Indias näinud. Ja siin Ghanas on ta peaaegu nagu mingisugune vapiloom. Sest et üldiselt näidata väga suuri loomi on Aasias tohutult väheks. Ja siin Ghanas on ta ikkagi üpris tavaline. Noh, milline ta siis välja näeb. Ma ütleksin, et kõige lihtsam on teda võrrelda mingisuguse hiigelhärjaga või, või hiigelpiisoniga. Et ta on väga suur loom, ta ütlemise rindia, turi on väga võimsad. Isaloom oli üleni mustvalgete sääristega ja emaloom oli natukene väiksem, natukene heledamat tooni ja mõlemal peas sarved niisugust tahapoole. Sa oled nii et sellised mõjuva välimusega loomad tegelikult kauri just see ema Kaur meenutas kuidagimoodi koduveist kodulehma, ütleme ja tegelikult nad ongi väga lähedased sugulased. Psühholoogilises mõttes, nad, nad kuuluvad samasse looma perekonda. Aga see isa Kaur, teate, ta võib kaaluda peaaegu tonni, nii et ta on tõesti tohutult suur. Ja teistpidi on ta loom, keda sa ei pea kartma. Meil oli mitu juhust, kui me tee peal seisime, auto seisis ja tee kõrval väga lähedal, mõne meetri kaugusel see hiigelsuur must elukas näsis mingeid bambusevõrseid või, või tõmbas keelega sealt lehti sealt puude pealt ja ja oli isegi kuulda seda söömise häält. Aga ta oli tõesti rahu ise. Mõnikord oli isegi niimoodi. Ta kõndis sealt metsast välja, noh peaaegu puudutas seda autot, läks teisele poole teeserva, hakkas jälle sööma kohe eemalt sa saad aru, et noh, täielik niisugune flegmaatik, selline rahumeelne, aeglane. Ja meie giidid ütlesid ka, et, et no ei tea ühtegi juhtumit, et see hiigelelukas oleks kunagi rünnatud inimest. Et ta võib seda teha, aga ta on ikkagi nii tasakaalukas loom, et noh, seda praktiliselt ei juhtu kunagi. Aga jõudu tal on ja kui ta tunneb, et ta peab tegutsema, siis ta tegutseb ja sellest kui aupaklikult isegi metsloomad suht sellesse suurde kauri on üks niisugune seik seal Ghanas ykskord õhtupoolikul. Me jällegi olime peatanud ühe veesilma juures metsas ja sellepärast, et meie giid ütles, et seal kusagil võsas seal teisel pool veesilma on tiiger, ta nägi nagu, ütleme, nende hirvede ja ütleme, lindude häälte ja käitumise järgi. Võib-olla ta nägi isegi vilksatas, tabas seda tiigrit, aga tiiger oli seal rohu sees. Ja ta tahtis loomulikult tulla nüüd siia veesilma juurde jooma. Ja me ootame, ütleme, aga ta ei tule sealt välja. Ja põhjus sealsamas kõrval veesilma kõrval oli söömas üks Kauride paar, üks ema ja isa. Me ei näinudki seda tiigrit ja, ja lõpuks läksime sealt minema ja ütlesid, et see on nüüd see, et et vaat kui tiiger näeb kauri, siis ta muutub ettevaatlikuks. Mitte seda nüüd, et kauri kohe tingimata teda ründaksid. Aga see väike võimalus on olemas, kuid ta lihtsalt liiga lähedale satub sellele suurele elukale, siis kui tunneb, et no nüüd läks küll üle piiri, nüüd on liiga lähedal, siis ta lihtsalt teeb sellele tiigrile niisuguse tuule alla, et hea, kui üldse vigastusteta minema pääseb. Ja siis oligi nii, et see tiiger oli seal võsas, kurk kuivamas, hirmsasti tahaks juua, aga vat ei saa. Ja see oli naljakas, eks ole, et kui mõelda, et see džungli, kuningas, tiiger, kõik loomad teda pelgavad. Aga vat on olemas üks loom, keda jällegi omakorda kardab džungli kuningas. Pealtnäha selline rohusööja, mäletsa ja ohutu, aga ometi nii vägev ja nii tugev, et isegi tiiger teda kardab. Kõlas siis viimast korda see kirgas linnulaul sealt keskIndia metsast ja selle saatega saavadki läbi tegelikult rännusaated India rahvusparkides. Kui ma nüüd mõtlen, et mis nad siis olid, misjärel maitsevad mulle, tekitasid siis ma ütleksin niimoodi, et see oli minu jaoks üllatus või avastus. Kõik need elevandid ja ninasarvikud ja tiigrid ja kahurid. Vot võib-olla asi selles, et Aafrikas vannides ma olen käinud ikka mitmeid kordi ja näinud seal neid suuri loomi ja loomakarju ja üldse on niimoodi, et kogu maailm teab, et aafrika savanni des on see kõigevägevam looma elu. Aga et ka siin, Indias niisugust võib näha mitte millegi poolest looma kui sealt suurte põnevate elukate poolest ei jäänud nad maha nendest aafrika savanni loomadest. Vaat see oli minu jaoks tõesti avastas. Ja nüüd järgmisest saatest, et see tuleb nüüd jälle niisugune teistmoodi saade. Nüüd on meil siis järgmises saates kaks maailmarändurit ja teine nendest on Martti Kalda. Martti Kalda on siis see, kes on Eestis üks kõige paremaid India ajaloo ja India kultuuri tundjaid. See mees on Indias ja mujal Aasias on olnud nii palju kordi, et ta ise ütleb, et, et ta tunneb seal ennast tõesti nagu kodus. Ja vot temaga koos me siis järgmises saates arutame neid Ingi asju, püüame haarata neid suuri. Ütleksin haaramat, kuid asju selle suure vägeva maajoontes ja neid lõputuid tahke, mis sellel Indial on ja teeme siis seda üheskoos. Rändajat. Rändame koos Hendrik Relvega.
