Tere, head maahommiku vaatajad. Viimane hetk on võtta kohvitass ja haarata pannkoogid,  et neid meie saate vaatamise ajal nautida. Muuhulgas toome täna teieni loo Eesti ühest vaikseimast,  ent suurima asukate arvuga farmist, kus on ühtekokku 30  miljonit elukat. Jumal. Et meil ei ole mingit nõuet, et me peame ussil need  kõrvarõngad või numbrid panema Või üle lugema või, või nime järgi siis eristama,  selles suhtes on meid nagu säästetud. Lisaks vaatame sepa mahetalu tegemisi, kus perenaine  neletamm on justkui nagu orkester. Ma olen jõudnud järeldusele, et väike talupidaja,  kes ka töötlemisega tegeleb, eriti kui see on nüüd loomne  toit ja kes noh, lisaks veel midagi teeb,  et siis tõenäoliselt on ta üks Kõrgema pädevuse ga spetsialist vabariigis. Toome teieni ka loo kahest sõbrad, kes tutvusid maailma  kukla poolel ehk Austraalias ning mõned aastad hiljem avasid  Kehtnas hubase söögikoha. Aeg on taas tööriistad haarata ja aias tegutsema hakata. Tänases saates jagab meister aednik Arnold Hannut  näpunäiteid nii liiga hoolsatele kui pisut hooletutele aednikele. Sellest lumest saab jää ja kui tast ei saagi jää,  siis ta ikkagi liiga kaua igihalja taime peal olla ei tohi. Taim jääb õhupuudusesse ja siis võivad igihaljad hoka kad  ära lämbuda või hakkavad hoopiski mingisugused seenhaigused arenema. Lühidalt on need meie tänased teemad, nii et alustame. Kas vastab tõele, et me oleme loomade arvult Eesti kõige  suuremas laudas? Kui me vihmaussi loomaks peame, siis võib küll öelda,  et et meie farmis on kuskil noh, ütleme lugenud ei ole,  ütleme suurusjärgus 30 miljonit ülalpeetavat  ja need nendeks ei ole siis loomad, need nendeks on,  vihmaussid, täpsemalt siis sõnniku. Väga-väga suur üldistus. Ja ütleme, kui farmina pidada, et, et ülal noh,  ütleme kasvatajate, putukate või loomade noh,  jah, ütleme, põllumajanduse, põllumajanduse läheb ikkagi  muud koduloomad, et seal on need vihmaussid  ja tead nende alla, nii et põllumajanduse järgi ta on ikkagi  nagu ühtepidi nagu loom, et loom siis oma omakorda  siis jaguneb siis või alamliigi siis ussiline  või mesilane või kana või kala, et nii võib küll võtta,  et loom ikka toodab, ta ju ka toodab mulda just  ja looma moodi. Jumal tänatud, et, et meil ei ole mingit nõuet,  et me peame ussile need kõrvarõngad või numbrid panema  või üle lugema või või nime järgi siis eristama,  et selles suhtes on meid nagu säästetud. Ja, ja, ja hea on ka see, et nad on meil 24 tundi,  seitse töötavad 365 päeva. Et me ei pea maksma sots maksu ja mingit tulumaksu,  et nad on tegelikult meil farmi töötajad,  ühtepidi aga rääkige lahti see protsess,  mis siin toimub. Protsess on lihtne, siin ussid kasvavad,  et kasvada, nad vajavad süüa niiskust, sooja  ja keskkonda, kus olla. Ja kui meie nagu alustasime, siis me alustasime. 200-st kilost ussist, see on siis kaks sellist aunajagu. Panime viis sentimeetrit sõnnikut maha ja panime ussid sisse,  siis jälgisime, kas uss võtab selle omaks  või on tagasilöök. Uss juba selle söögi omaks võtsime, mis meie meie poolt  pakkuda neile on. Siis hakkasime kasvatama, neid, nad kasvavad,  söövad söögi ära, vajub saun natuke kokku,  paneme uue kihi peale sööki, söövad ära jälle,  vajub natuke tagasi ja niimoodi järjest kasvab. Ja ütleme, et aun nii suureks saada läheb kuskil umbes kaks  aastat aga ei pea nii suureks kasvatama,  võib ka poole vähem seda kõrgust aretada. Siin kasvatamisega. Ütleme, et et varmis toodangut saada, läheb. Kirjutamata reeglite järgi 12 kuud, see on  siis üks aasta, siis on aun kõrguses valmis  ja kui kõrgus on käes, siis me hakkame sööki panema ühe  külje peale. Siin on ka näha, et söök on siis sõnnik,  läheb ühe külje peale. On kõrret, sõnnik, kõik. Siis nad tulevad siia sisse, hakkavad sööma  ja sinnapoole, kus me nüüd teise külje peal me sööki pane,  sealt nad kolivad ära, kolivad läbi auna,  siis siia söögipoole peale, tehniliselt nimetatakse vermi  kompostiks ehk biohuumuseks. Aga kuna tavainimene ei saa aru, mis see biouus on  ja mis see vermikompost siis meie tõlkisime ta eesti keelde,  et ta on vihmaussisõnnik. Et noh, igaüks teab, mis on sõnnikuja, mis on vihmauss. Teistpidi on see probleem, et inimesed mõtlevad,  et sõnnik, et siis ta ju haiseb ja et ei julge näppida. Aga me viime poodi ja ongi ta sõnniku nime all. Siis mõned peened prouad nagu pelgavad seda,  et sõnnik, sõnniku lõhn ja haiseb ja ei julge osta,  aga tegelikult kui me siin Nagu nuusutame seda toodangut, siis ta on niisugune huumuse  või niisugune keldri lõhn. Selle sõnniku lõhna ei ole. Ussi siin sees ja väga väärt kraam. Venelased nimetavad see uueks mustaks kullaks,  et kui nafta ükskord otsa saab, siis on vaja meil ikkagi süüa,  juua, energiat ammutada, siis on see väga väärt kraam. Ega nad ei ole ju päris sellised tavalised,  keda ma oma aiamaalt välja Noh, ütleme, ta on ikkagi peale siia. Ta on ikkagi vihmauss, tema on aretatud vihmauss,  ta on spetsiaalselt nagu vermikompostimiseks  ja varmis kasutamiseks aretatud. Tema tootlikkus ja kasv on kordades kiirem kui looduses,  sest siin on tal nagu ideaalsed tingimused  selle jaoks loodud. Tal on soe, tal on süüa piisavalt, noh, nemad ongi nagu  priisööki kegi leiva peal ja noh, võib ka nende nagu ühiselamuks,  nagu nimetada seda Ja kas neil ruumipuudust ei tule, kui neid  nii palju koos on? No ikka tuleb, et, et kui me neid ei sööda  või või jätame nälga, siis, siis nad hakkavad 11 lihtsalt  ära sööma. Siin on vaja lihatoidulised ka  ja nad söövad need pisikesed valged pojakesed ära  ja siis hakkavad suuremad omakorda väiksemad  ja kes nälga jääb, see sureb lihtsalt ära. Suvel, kui on hästi soe ja temperatuurid,  kõik on paigas ja noh, usse on suvel ka hästi,  palju on, nad paljunevad, temperatuur on ideaalne,  süüa on piisavalt, siis ütleme, kui me tuleme lauta,  siis on siin pime. Kui me tuled põlema paneme, siis need aunad on pealt  ussidest punased nagu suured lihamäed siin. Ja nii paar minutit. Kui see valgus põlenud on, siis nad lähevad ruttu sinna  hunnikusse tagasi peitu. Veiko pidas Tartus 15 aastat autoremondi  ja rehvi töökoda ning elas linnas. Ent nüüd toidab ta neljandat aastat oma kümneid miljoneid hoolealuseid,  kogub mulda ja on kalameeste lemmik, sest varblas asuvast  farmist tuleb õngemeestele elus sööta. Teil on nüüd siin aunast võetud valge karbiga,  hunnik sõnnikut ja mis te nüüd tegema hak? No pealt tundub, et on sõnnik, aga tegelikult on siin juba  välja korjatud vihmaussid, mis lähevad siis karpi meil. Nii et kui te ümber pöörate, siis. Puhas liha. Ja te tahate öelda, et suviti on teil samasugune pilt,  ainult et üle terve selle? Terve see suur auna, kõik aun on punane. Kui kiiresti see nii-öelda kasutusse tuleb lasta see seesama topsik,  et kaua need vihmaussid seal vastu peavad. Kui me hoiame jahedas õige temperatuuri juures mingi  viis-kuus kraadi suvel külmikus ja talvel  siis vastavas ruumis, siis on noh, kuu kuni kaks säilib. Aga kuna ta on siin ilma söögita, siis ta,  mida kauem säilib, seda väiksemaks ta jääb,  et seda lahjemaks ta muutub. Kuidas teie selle idee peale ikkagi tulite  või või millal see nii-öelda pirn põlema läks peas,  et hea küll, ma jätan selle Tartu elu sinna,  kus ta on ja hakkan vihmaussi farmeriks. Eks, ja aga noh, ütleme see mõte oli alguses ikka väga  naljakas sõber tuli siis päev enne jõule rehve vahetama  ja ütles, et tead, et ta on sellises ettevõttes  raamatupidaja t noh, et kus kasutas, siis ma ussisin,  ütlesin, et mis asja, et see on ju sõnnikus,  noh ütleme eesti keeles sitast saia tegemine,  naersime selle teema üle. Tulid jõulud tuli, aastavahetus, internet oli juba ju käega  katsutav ja sai nagu uuritud seda teemat,  et noh, et see ei ole päris naljakas ja see on ikka päris  tõsine ettevõtmine. Ja siis peale aastavahetuse ütlesin sõbrale,  et kuule, et mul on täitsa noh, huvi, huvi  selle vastu tekkis, et, et mis asja, mis vihmaussi  kasvatamine niimoodi. Ja ta viiski mind siis Tartus kokku nende venelastega,  kes selle sellesama starateli veneussi nagu Eestisse tõid  ja Tartus siis pupast veres neid kasvatati. Lõpuks, kui me saime nagu käed löödud, oli meil Tartus kõik  kinnisvara ettevõtted nagu maha äritud, et,  et oleks kapitali, mida siin all, mida siin maal nagu alla  panna maal me teadsime, et on vana karjalaud,  siin seisab. Vanaema elamine on siinsamas, et kõik noh,  tingimused oleks olemas, et maal elu nagu ära ei kustuks,  siis on hea, kui keegi siia maale tuleb. Ja siis oligi, kui me esimese ussi kätte saime,  õhtul koju jõudsime farmi tõime, siis õhtul ütlesin abikaasale,  et kuule, et täna on täpselt samamoodi päev enne jõule,  et meil läks mõttes teostusena mitte rohkem  ega vähem kui 365 päeva. Tegeli. Biohuumus või vihmaussisõnnik on ikkagi ju kõige olulisem,  et mitte mitte see nii-öelda kalameestele noppimine siin. Tegelikult ka. Alguses võttis sellegi realiseerimine aega,  aga nüüd on juba teatakse ja nõudlus selle järgi juba noh,  kevadhooajal on päris päris suur. Et, et me peamegi nüüd endale juba personali juurde palkama  ja samas tahame juba varmi laiendada, et et Eesti me suudame  nagu ära rahuldada, aga kui me tahame siit nagu üle piiri minna,  siis me peame ikka kõvasti tootma, kes oleks võinud arvata,  et tulevik võib hakata ühest vanast karjalaudast? Jah, selles suhtes on ka koomiline, et siin inimesed ütlevad,  et et kui 30 aastat tagasi veeti siit sõnnik välja,  siis meie veame nüüd 30 aastat hiljem see sõnniku sisse tagasi. Et kõik nagu toimub tagurpidi. Eestlased on alati ise ju võid teinud ja,  ja siin me siis näeme kahte sellist erineva ajastu  või tegemise masinat. Põhi jah, lehmi oleme päris kaua pidanud,  ehkki peab ütlema, et paar 1000 aastat vaata et lehmad olid  tähtsad kui pullvasikate ilmale toojad, kellest sai künni  härgi ja peale ka ka sõnnik, oli ka väga tähtis. Nii et piima nad andsid vähe veel 19. sajandi alguses olevat  Eesti lehma andnud 300 liitrit aastas ja seda peeti isegi  peaaegu et piisavaks. Aga jah, võid on proovitud küll teha, sest  või oli üks müügiartikkel, millest võisid koka raha saada. Koor. Siis sealt kütist ära ja pandi koorekirnu  ja koore kirnud olid sellised pikad kõrged nõud. Milles pärast sai siis teha ka võid? Koorekirm pidi olema pealt ka korralikult kinni,  et ei tuleks vahepealt see või piim välja. Sellest paljast kirnus seismisest ta võiks,  ei lähe. Või on vaja kokku lüüa. Ja selleks kasutati sellist kirnusees olevat. See on siin päris hästi kinni. Sellist puutiivikut võiks öelda, neid oli  ka mitmekujuseid, kõik ei olnud sugugi ühesugused. Ja kui nüüd koor on siin sees ja kloppida  selle tiivikuga, aga muudkui üles-alla. Läbi. Selle augu käib ju ilusasti, see vars nii,  et seal ei ole probleemi. Siis ta läheb üsna ruttu, kõik peab ütlema. Mis see ruttu tähendab, kui kaua sellist liigutust tegema pidi? Ma peaks ütlema, et, et vaata poole tunniga on vähemagagi,  vahetevahel kui on hea korralik rasvane piim,  siis läheb üsna hästi, kui kaua sellist kirnu kasutati. Seda kasutati lausa üheksateistkümnend sajandi keskpaigaga  veel hilisemal ajal, see olenes jälle majapidamisest. See on nüüd üks niisugune väiksemat sorti  ja kõige tavalisemat sorti või masin. Siia valati siis nüüd koor sisse ja tavaliselt sellel ajal,  kui sellist tiivikuga masinat kasutati, tõesti  üheksateistkümneda sajandi lõpp 20. alguses,  siis hakkasid majapidamistesse kohati tulema  ka koore lahutajad juba. Nii et koort ei pidanud enam niimoodi piimapüti pealt riisuma,  vaid said juba koore lahutajast. Ja siis panid koore siia sisse, ajasid aga muudkui tiivikut  ringi ja, või tuli ja ma pean ütlema, et 50.-te lõpus olen  mina isegi sellise nõuga veel teinud. Võid maal vanaema juures. Ja kui piimandusmuuseumisse minna, siis tegelikult saab ju  samal meetodil siiamaani. Jah, saab küll, siia läheb ainult kolepalju koort. Kui demonstratsioone teha, siis on parem teha kirnuga,  kuhu läheb tunduvalt vähem. Koort saab palju kiiremini ja, ja selle peab saama  siis ka, kui nad on kaua aega seisnud. Siis ta esialgu tahab ju ajada pragude vahelt välja  selle koore moodi asjaga, nii et siis tuleb teda kõigepealt turutada,  natukese tihedaks uuesti läheks. Aga jah, sellega saab suurepäraselt, tänapäevalgi võib teha,  kui tahtmine on ja kui elekter ära läheb,  siis on teada, et esivanematel on meile mõeldud igasuguseid  toredaid riistu, millega ka elektrit majapidamises hakkama  saab ja saabuma võileiva peale. Kui vanad eestlased ajasid võid käsitsi siis tänapäevasemal  meetodil teeb seda sepa mahetalu Pärnumaal,  ent või ei ole kaugeltki ainuke asi, mida oma väikese karja  piimast teha saab. Kui nii väike kari on, siis vist on küll nii,  et kõik nimed on täpselt teada ja, ja kui kaugelt vaadata,  siis juba on teada, mis loom on bis ni ega kes,  kes mida teeb parajasti. Jaa, on küll sellepärast, et neid on tõesti vähe  ja kui nad on enda kasvatatud algusest peale põhimõtteliselt  väiksest vasikast, siis ikka jääb meelde  ja kõigil on oma iseloom ja, ja kõik on,  kõik on nagu isiksused koos nimedega. Ma pärisin oma ema käest kaks lehma, kui ema suri  ja siis kuigi ma ennem seda arvasin, et ma ei hakka elu sees  iseloomi pidama, siis äkki paugu pealt selgus,  et hakkasin. Ja kahest lehmast sai kolm ja, ja nii edasi. Ja siis kuna need olid piimaloomad, siis ma hakkasin ise  seda piima töötlema ja inimestele müüma sest see ei olnud  küll see algus väga ammu, 2009. ma pärisin need kaks lehma,  aga, aga siiski on mõned aastad juba mööda läinud  ja sel ajal oli seda toorpiima inimestele raskem müüa kui praegu. Või oli asi lihtsalt selles, et mul ei olnud veel seda  ringkonda tekkinud, võib ka niipidi olla. Igatahes ma olin sunnitud lisaks toorpiima müügile tegema  ka piimatooteid ja ja sellest lihtsalt katsetamisest kasvas  välja teavitatud koduköök ja nüüd on mul ainult  väikesammukene puudu tunnustatud ettevõttest,  et siis oleks õigus ka poodidele müüa. Aga siin koduümbruses ongi teil just piimalehmad. Siis koduümbruses on, praegu on piimalehmad  ja siis on natukene on lihaveise noori pulle. Sepa mahetalus tehtu on tuttav nii Pärnus kui Viljandis. Tõestust sellest näeme nii valmivas tootmisruumis kui  ka toas, kus külmkapis tuleb välja vaid käputäis tooteid. Kogu valikust. Praegu on siin näha sõira kodujuustu, giid võid  ja ürdivõid keefiri. Aga peale selle teen hapukoort, jogurtit. Jäätist kuigi jäätist nüüd talveperioodil ei ole teinud,  aga peagi On talveperiood läbi ja, ja siis läheb uuesti jäätiseteoks. Ja siis on toorjuust ürtidega, mis on ka üsna nõutav kaup  ja kanamunad, piim. Natukene kartuleid sibulat? Piima koha pealt vist tasub küsida, et kas on midagi sellist piimast,  mida te ei müü või mida te ei tee. Praegu ma ei müü kõva juustu ehk siis lihtsalt juustu. Aga väiksed esimesed katsetused on tehtud,  nii et ma seda päris öelda ei saa, et ma seda ei teeks,  et ma olen alustanud seda juustutegu ka. Aga see, et midagi hästi teha, see nõuab ikkagi harjutamist. Kes on tegelikult need inimesed, kes teie toidu ära söövad? Ma olen selle peale mõelnud, et nüüd, kui ma olen juba  2011.-st aastast niimoodi tegutsenud vaikselt algul uurides,  et mis asi see õieti on see elulaad et siis on seda juba  tegelikult mitu aastat ja ma ise tunnen,  et need inimesed on mulle nagu perekond juba,  et mõned kliendid on algusest peale, kes on kohe hakanud  minu tooteid ostma ja ja, ja noh Klient on nagu suhteliselt ametlik, aga nad on tõesti  väga-väga omaseks saanud, need inimesed ja nad on kõik hästi toredad. Et, et tegelikult ma arvan, selline otse,  kui sa tunned seda inimest, kes su toitu tarbib,  et see on midagi hoopis muud, et, et siin on tõesti see  mingi energeetika ka, mis sinna tegemisel sisse läheb,  et see ei ole lihtsalt lihtsalt toit, see natuke enam. Te teete seda ise kõik valmis, viite ise kohale. Te olete väga aktiivne blogipidaja sellele lisaks,  teil on kõikvõimalikke Koolituspäevasid siin, kui õpetate võid tegema  või jäätist tegema, kus see aeg kõik tuleb. Aega on vähe jah? Ega aega ei tulegi kusagilt juurde, et see on ilmselt ainuke asi,  mis meil kõigil on nagu ühesuuruse ressursina. Aga. Ma ei tea Ma ei oskagi vastata, kust ta tuleb. Võtan. Ja lisaks sellele te hakkasite veel ettevõtjaks. Jah, see tuli nüüd juhuslikult. Et see on tõesti asi, mida ma soovin jagada oma rõõmu kui  päris aus olla, et enda töötlemisruumile seadmeid otsides ma  leidsin väga soodsad ja korralikud piimatöötlemise seadmed Sloveeniast. Ja nüüd ma olen nende maaletooja Eestis. No kui ma teie hoovi peal veel ringi vaatan,  siis teil on küll väga palju elusolendid,  aga ma ei näe sellist väga suurt tööjõudu kusagil,  et kuidas selle kõigega on võimalik hakkama saada,  et kes teid aitavad. Kasutan asendusteenistuse teenust, nii palju,  kui see võimalik on. See on väga tänuväärne, et Eesti riigil selline võimalus on  talunikele pakkuda. Ja praegu on mul noorem poeg, kes aitab natukene No väiketaludest Eestis ikka ikka ja jälle räägitakse ja,  ja küsitakse sedasama küsimust, et kuidas on võimalik  üleüldse väiketalul ellu jääda? Milline on see elu võimalikkus, et kui tihti teie  selle peale mõtlete? Iga kord, kui ma mingisuguse sammu edasi teen  siis ma mõtlen. Et on see nüüd siis võimalik, et ma nüüd ellu  ka jään või et kui püsida täiesti paigal,  siis ei lähe ka välja. Sisse tuleb küll hästi vähe, aga välja ka nagu väga hullult  juurde ei lähe. Aga samas nagu noh, majandustegevuseis see paigal püsimine  ei ole just väga jätkusuutlik, et siis see tähendab seda,  et kogu aeg ikkagi tuleb kas või väikeste ga edasi minna. Ma olen jõudnud järeldusele, et väike talupidaja,  kes ka töötlemisega tegeleb, eriti kui see on nüüd loomne  toit ja kes noh, lisaks veel midagi teeb,  et siis tõenäoliselt on ta üks Kõrgema pädevusega spetsialist vabariigis  sest ametnikud teavad väga hästi oma valdkonda. Aga talunik, ettevõtja peab teadma, noh põhimõtteliselt  tõesti kahte kolmandikku nendest seadustest  ja määrustest, mis meil üldse vastu on võetud. Et see, see ei ole naljakas, tegelikult on see päris päris karm. Aga noh, nii, nii meil need asjad on. Aga jätkata te igal juhul plaanite, nagu näha on,  ei, ei ole sellist püssi, põõsasse viskamise tunnet  ega ka meeleolu. Ei, muidugi mitte. Loomulikult ma jätkan. Ma arvan, et need inimesed, kes väga kergelt püssi põõsasse viskavad,  vist ei hakkagi ettevõtjaks. Kui ka mõni inimene vaatab ja mõtleb, et võiks hakata midagi  sarnast tegema, võtan ka endale neli lehma  ja kana. Ja vot hakkan ka kohalikku toitu tootma. See on võimalik, aga selleks peab olema pealehakkamist,  seda soovi, et seda teha sihikindlust ja ei ole väga  mõistlik lasta ennast ka kohe kõigutada,  kui ei lähe alguses kõik nii, nagu oled mõelnud. Järgmine lugu toob meid Kehtnasse ja on omamoodi kahe mehe  sõpruse kulminatsiooni, mis sai alguse Austraaliast. Ma sattusin Austraaliasse peale peale sõjaväge Kui ma olin otsustanud, et enam nagu ehitusega tegeleda ei taha,  ma olin just enne sõjaväega, lõpetan teile ehituskooli  ja siis ei tahtnud, sest et ma tulin just ära detsembris  siis oleks olnud selline õues telliste ladumine külm. Siis ma tahtsin midagi muud. Algne Ameerika jäi ära, sest et see rohelise kaardi tegemine  jäi natukene keeruliseks, ma ei viitsinud hakata mässama. Mu sõbranna oli käinud enne just Austraalias üheksa kuud  ja see oli siis see mõte, et on nüüd, et see on hea variant vist. Ja siis, ega ma pikalt ei oodanudki, ma olin juba kuu aja pärast,  mul olin juba lennukis nagu. Pedroseiklused viisid ta üle Austraalia ning  seljakotirändurile omaselt sai ta maitsta eriilmelisi töid. Nii pole tema jaoks võõras banaanide istutamine  ja traktoristitöö või hoopis laevaga merel käimine,  karpide püüdmine ja nende puhastamine. Lõpuks viimasel kuul, meil oli vist mõlemal veel kuu jäänud. Kohtasin Kennetit siis kuidagi niimoodi,  et et meil oli üks hostel, oli väga palju,  väga palju rahvast ja, ja inimesed käisid koos,  istusid ütleme siis rõdul ja, ja väga muutes seltskonda des,  aga väga paljud üldse tean, kes keegi on,  et siis Meiega läks niimoodi, et me olime  ka Kennetiga kolm päeva olime vist ühes seltskonnas juba olnud,  kuni siis lõpuks tuli, tuli välja, et et noh,  et seltskonnas on kaks eestlast. Aga kuna me olime juba selleks ajaks nagu mõlemad nagu kerge  aktsendi saavutanud. Mul see võib-olla juba veits kõvem nagu tugevam,  et nad ei eristunud enam ja nimi oli ka hoopis selline,  selline teine siis, siis me ei teadnud sellest  siis lõpuks meil lihtsalt tutvustati omavahel,  näe, eestlane, eestlane. See oli Sostelis ja, ja siis. Mulle ütles üks. Iirlane oli see, kes ütles, et kuule, et siin on  ka üks eestlane veel, mõtlesin, et kes see on? Ja siis ta ütles, et Pe oa. Aa. Ja jah, siis ka lahe vend oli ja siis. Sattusime ka jutusoonele ja siis nii see kõik edasi läks,  et. Kulmineerus siis siia, et. Idee, mis oli Austraalias, et tulla Eestisse  ja midagi teha, siis. Ma pakkusin seda Fedole ja ta ütles, et et heal juhul võin  tulla turvameheks, ole siia, sest tal ei olnud paari  kogemust mitte midagi. Aga. Kuskil mul midagi siin oli, et et Pedro on üks On üks niisugune natukene rahva inimene või niisugune hea ja,  ja, ja et ta sobiks väga hästi paari lehti taha,  et. Kui pedrol puudus kogemus, siis Kennet oli enne  Austraaliasse minekut olnud valge hobusemäe suusakeskuse  loomise juures ent rahutus puges hinge ja  nii otsustas ka tema Austraaliasse minna. Meie teed läksid selles suhtes laiali, tema tuli Eestisse ära,  mina läks, mina tulen siis kuu aega nagu hiljem Eestis me  kohtusime võib-olla esimese kahe poole aasta jooksul  võib-olla neli korda. Ja siis, aga kuna ma olin hakanud Eestis siiski üks hetk  tööd otsima, Austraalia rahad said otsa siis  siis mõtlesin, et hea küll, ma proovin paarindust,  ma ei tea, kas sa siis mingil määral oli see kuues meel,  mis nagu kuulis nagu Kenneti jutust, et proovin midagi sellist,  et hea suhtleja nagu, et proovi. No siis ma proovisingi ja tegin oma paberid ära. Ajajoont siis kui pikalt nii-öelda see võttis aega,  kui t kennetiga kätt surusid esimest korda  ja siis seisite lõpuks siin maja ees ja otsustasid,  et nii sellest saab nüüd. Hakkame jah. Võttis aega vist ikkagi 2011. Maist, kui me tagasi tulime kuni siis 2000. 13. Detsembrini novembrini äkki, et samamoodi juhuslik kohtumine  Kenet tuli kuskilt Viljandis sõitis just Kehrast läbi,  mõtles, et kuskohast ta võiks pedrot näha. Ja, ja ma olin just siin maja ees oma sõbraga lihtsalt autod  kokku pargitud ja rääkisime juttu. Ja siis ta tõmbas kõrvale ja siis paar sõna juttu,  siis küsis, mis maja, see on? Siis, kuna ma olen siin eluaeg kehas elanud,  siis mul olid lihtsalt mõned kõned teha. Mul oli teada juba siis üürnik, peale seda oli mul teada  kohe juba omanik ja siis nädal aega hiljem,  meil oli juba rendilepingu omanikuga. Kaua sa öelda seda ideed, siis pidid talle süstima,  et kuule me töötleme teda ikka mõnda aega,  et lõpuks lõpuks. Lõpuks viis see sihile. Jah, väga raske on leida. Head niisugust. Mõttekaaslast ja siis ja siis samas ka äripartnerid. Et eks meil ole siin omasid väikseid pisikesi,  näete ise, aga üldjuhul me oleme jõudnud üldjuhul vaid  kõikides asjades, me oleme jõudnud lõpuks üks meele. Nagu ma aru saan, siis mingis mõttes kohalik kogukond on  ka ikkagi see, kellele tuleb tänulik olla,  jah, siin kohalik kogukond pluss siis kõik,  kes vähegi meid tundsid või keda meie teadsime. Kehtna küll täiesti selline olematu kohakene,  aga, aga siin on väga palju selliseid inimesi,  kes meile just sellel hetkel osutusid niivõrd kasulik,  eks nagu, et et siin on hästi palju ehitusfirmasid,  siin on hästi palju viimistlusfirmasid, kes kõik noh,  nagu siin nagu nii-öelda siis kõigi nende magala  ja nad käivad nagu linnas või kus iganes ümber Eesti tööl. Ja aga nad paiknevad siin, nii et mingil määral me saime. Nende lao uksed saime lahti mingisugune hetk,  siis me saime sealt seda ja seda teist ja lõppkokkuvõttes  terve see värk on siin nagu siiski kokku korjatud. Mitte päris kokku korjatud, eks me oleme kõvasti pannud siia  ka nagu. Füüsiliselt nagu raha, aga et väga paljud asjad olid sellised,  jah, kus me lihtsalt saime, et na kasutage,  et vaatame, mis siis kunagi nagu saab, onju,  et noh, kõigepealt saage lõikeks ja võib-olla  siis räägime nagu edasi t, aga see tähendab,  et varsti on teil siis, kui asi hästi edasi läheb,  et varsti on võlglaste järjekord ukse taga,  maanteeni välja ei ta päris niimoodi nagu  ka ei ole, me üritame siin ühte, teist pidi tulla  ka vastu tagasi, et inimestele meeldib hirmsasti süüa  ja meil on süüa nagu omajagu juua ka. Toitudest ka, mis te pakute? Siin me siis pakume, põhimõtteliselt see ongi minu rännak  siis Soomes ja ja Austraalias või ka Eestimaal. Olen tööd nad üle 10. kohas. Ei tule täpselt, ütleme, et ma hakkan nüüd kokku lugema,  sest ma saan üle 10 kindlalt. Siis Austraaliast me võtsime siia kaasa näiteks black Ainduse. Kuna see on tõesti liha, mida tasub proovida,  siis ma olen saanud siin pastasid, olen saanud  siis niisiis Eestis. Veitsa soomlasi ja Austraaliast tuli ka midagi,  et kõik muutub siin menüüs, et üsna meil on olnud juba üle  paarisaja asja menüüs siin poole aastaga,  nii et et iga päev üritame midagi millegagi üllatada. Kuidagi see Austraalia nii-öelda kasin läbi kumab  või see on selja taha jäänud ja see on lihtsalt osa minevikust. Austraalia kumab siit 100 protsenti läbi,  sest. Olemus sellel kohal on juba selline. Isy isy gauing nagu austraallastele meeldib öelda,  et kõik on, kõik on vaba, kõik on rahulik,  ma ei pane endale kunagi kikilipsu ette või. Gennet ei ole kunagi mingisuguse ülisiidist valduse tege  kokariidega seal, et et me võtame nagu vabalt,  me suhtleme inimestega vabalt, me üritame inimestele öelda  sina mitte kui teie. Et need kõik asjad, et see kõik ongi see Austraalia loomus,  et kahe aastaga nagu tunnetad selle ikka väga hästi ära  ja mitte ainult Austraalia, et noh, et Aasia  ja kõik selline, et noh, et see kokkukuulumine ja,  ja suvaliste inimeste teretamine suvaliste inimestega rääkimine,  see on nagu hoopis lihtsam, kui meil siin. Väikeses Kehras või siis üleüldiselt väikeses Eestis,  kus asjad on teinekord pea peal. Me tahame siia siiski luua mingil määral sellist Kesk-Eesti  loomelinnakut või kas kas või ka Kehra loomelinnakut,  et vahet ei ole, et Tallinnas asi töötab väga hästi. Hipid, hipsterid, kõik muud sulelised ja karvased on nagu kõige,  see ongi nagu samamoodi selline väga väljamaal ikkagi samas  nii Eesti, Eesti riik, et see sobib siia. Me arvame, et sobib. Eelmisel nädalal tahtsime teada, mis kuus tähistab oma  sünnipäeva ansambel apelsin. Õige vastus maikuu ja kui veel eriti täpne olla,  siis 1974. aasta 11. maikuu päev oli see päev,  mille apelsini sai alguse. Aitäh kõigile vastajatele ja nüüd näete ekraanil nime,  kes saab endale hobiaedniku raamatu. Tänases saates rääkisime pisut seljakoti ränduritest. Noored eestlased, kes soovivad minna Worken Holide viisaga Austraaliasse,  peavad selle jaoks tegema tervisetõendi ja meie tahame teada,  milline elund on vaja röntgenaparaadi poolt üles pildistada,  et see tervisetõend saada. Kui teate, siis vastates ni kolmapäevani aadressil maahommik  err.ee või hoopis posti teel Gonsiori 27,  Tallinn. Ümbriku peale, et vastus ikka kätte saaksime  ja õige vastuse koos võitja nimega, kes saab endale raamatu  lõhest ja forellist saame teada juba nädala pärast. Praegu on ilm väljas selline, et ei saa täpselt aru,  on nüüd siis sügis, talv või kevad ja tegelikult sellist  pilti nagu teie olete lumelabidaga väga Eestimaa peal,  ei näe. Sellel talvel vist küll mitte, aga minu aed on niisugune  kummaline aed, et mina näen ka lumeta talvel lund  ja päris palju. Ja siin kõrval on praegu üks okaspuu, üks jugapuu. Mis peaks tegelikult olema lumest vabastatud sellest vanast lumest,  mis on siin, ma arvan juba paar-kolm kuud üritanud sulada,  siis tuleb natuke uut juurde, siis jälle sulab. Aga näete ära ei sula. Ja ega ei jäägi siis aiapidajal muud üle,  kui tuleb ise kaasa aidata ja see lumi siit pealt ära võtta. Sest vastasel juhul sellest lumest saab jää  ja kui tast ei saagi jää, siis ta ikkagi liiga kaua igihalja  taime peal olla ei tohi. Taim jääb õhupuudusesse ja siis võivad igihaljad hokkad ära  lämbuda või hakkavad hoopiski mingisugused seenhaigused arenema. Labidal on. Teatavasti metalläär, et väga hooletu ka ei tohi olla,  siis võid, võid siin mingid oksad katki lõigata ja,  ja sedakaudu oma taimekesele liiga teha. Kui puhtaks see taim siis lumest teha tuleb,  kui tõesti jääb väike kiht peale, kas see on  ka juba ohtlik? Kui jääb väike kiht ja on teada, et homme,  ülehomme ja sellel nädalalgi lubab plusskraade,  siis sulab muidugi ära. Aga kui me arvame, et me ei tea, mida see ilm teeb  siis võiks ta ikka täiesti puhtaks võtta. Sest kui tuleb Kui uus lumi peale, see on ikkagi uus lumi  ja see on juba õhuline ja siis vaatab, mis  selle uue lumega juhtub, et kui see jällegi vettib  ja jääb seisma, siis tuleb ikka jälle aidata. Kohe jugapuu tulebki selle lume alt välja,  et kui natuke aega tagasi tõesti väga vastu maad,  siis on näha, et ikka õhku tahab. Ja siis, kui õhtul tulla seda jugapuud vaatama,  siis on ta jõudnud juba ennast õigesse asendissegi ajada. Ja ongi hea meel, et taim on päästetud. Siis maksaks ka mõtelda selle peale, et alles nüüd enne  kevadet või vastu kevadet või lausa kevadisel ajal võiks  ikkagi neid okaspuid varjutada päikese eest,  et praegu selles mõttes päike ei ole veel kogu oma tööd ära teinud,  et tasub nagu hoolas olla ja jah, päike ei ole veel kogu  tööd ära teinud, aga kui me heidame pilgu sellele Kanada kuuse pisikesele koonikale muide Kanada kuuse  koonilised vormid ongi kõige päikesehellemad,  teised okas, puud ei ole ükski nii õrnad,  nagu just see Kanada kuusevormid. Siis me näeme, et natukene on juba päike kõrvetanud,  need heledad laigud, need heledad laigud,  varjutamise põhimõte on tõepoolest tekitada varju,  aga et õhk jääks liikuma, kui me selle varjutuse jaoks  mõeldud kanga mässime nüüd sellele okaspuukesele  mitmekordselt ümber. Siis tegelikult paneme juba õhu liikumise kinni  ja siis me hakkame soojendama seda taime. Ja kuna see varjutuskangas on enamasti tumedat värvi,  siis teatavasti, et mida tumedam objekt,  seda kiiremini ja paremini selle riide tagune üles soojeneb. Ja see, et üks taim päikese käes ära kõrbeb toimib  tegelikult nii, et taim kuivab ära. Ta ei kõrbe selles mõttes, nagu me lööme muna panni peale  ja küpsetame vaid päike, soojendab need okkad  või igihaljad lehed soojaks. Siis aurab ju nendest vesi välja, aga kujutage ette,  kui nüüd juured on külmunud ja uut vett ju ei saa juurde tulla,  siis tekib kuivamine, mis näeb välja nagu kõrveta,  mis moodi? Ma tean, et sellel kadakal oli suvel siin väga  ilus kuju, püstakas kuju, praegu on ta näete selline laiali  vajunud ja õnnetuseks isegi lõhki rebenenud. Ja põhjuseks on jällegi minu enda lohakus. Ma ei ole õigel ajal jaole saanud ja seda mingit äsja sadanud,  paksu lund või märga lund ära raputanud ja näete. Ongi käes see, mis alati siis juhtub, see raske lumi murrab  taimed katki, et nüüd vältida niisuguseid asju,  siis peab tegelikult hoolas aednik juba sügisel kõik  sellised püstakad, taimevormid, eriti igihaljad  ja okaspuud siduma nööriga kinni. Et kui tulebki palju lörtsi, rasket lund,  siis see ei saa kuidagimoodi oksi ära murda. Ta võib teda koolutada, teda natuke niimoodi kaardu. Aga. Selline asi ei jõua kunagi nii kaugele, et midagi ära murdub,  kui ma nüüd tõstaks selle üles ja seoksin kokku. See, see oksaharu jääb ikka elu lõpuni selliseks poolikuks. Pigem ma pean nüüd mõtlema sellele, et anda sellele põõsale  nüüd hoopiski mingisugune teine kuju. Mida ma siis nüüd ise soovin? Rododendroni sõpru on ka kindlasti maahommikuvaatajate  hulgas piisavalt palju, et kas, kas nende juures  ka praegu tuleks kiiresti midagi vaadata  või midagi teha. Ja rododendronid on tõenäoliselt noh, veelgi kuidagimoodi  hellikumad ja neid peab vast rohkemgi tähele panema,  kui siin üht-teist kolmandat okaspuud. Sest rododendronitel on ikkagi väga suured laiad igihaljad  lehed ehk siis seda päikese poolt üles soojendatavad pinda on. Kohutavalt palju ja vabalt päikesel kätte saada,  aga kuna ma tean, et maa ei ole nii sügavalt külmunud  ja need taimed on liiga suured ja see varjutamine on  küllaltki suur ettevõtmine, siis ei ole mõtet  ka üle pingutada. Nii et nende suurte võimsate rododendronite puhul Ma ei kiirusta neid varjutama. Maa on sulanud, nad saavad vett kätte ja,  ja nendega on sellel talvel hästi. Kas mingeid üldisi soovitusi või nõuandeid veel oleks,  mida nii-öelda võiks kiirkorras teha mingid tööriistad,  mille võiks kähku üles otsida. Või oleme kõik selles mõttes ära rääkida? No praegusel hetkel ei tarvitse vist mingeid tööriistu veel  nii hullusti välja vaata tama hakata. Loomulikult kõige kibedam tööriist tänasel päeval on  oksakäärid või hekikäärid või saag või kirves  sest käes on ikkagi kõige parem puude ja põõsaste lõikamise aeg. Nagu teada, saime, siis võivad nii hooletus kui liigne hool  teie taimedele kahju teha, seega kähku kähku riided selga  ja vaadake oma aias kõik taimed üle, ega see poolik talv ei  ole neile liiga teinud. Maahommikus kohtume aga juba järgmisel laupäeval.
