Kalendri järgi algas täna talve viimane nädal,  ehkki looduses kestab juba mõnda aega aasta aeg,  mida kliimateadlased nimetavad kevadtalveks. Tänavune talv oli lühike ja soe, mis rõõmustas meid küll  küttearvete tasumisel, kuid näit näiteks Peipsi kaluritele  oli vastumeelt, sest jää alt ei saanudki õieti kala püüda. Avamata jäid ka jääteed, kuid korralikust jääkaanest ei  tundnud puudust üksnes inimesed, vaid näiteks  ka hülged. Iga tõsisem looduse huviline on internetist jälginud  populaarset hülgekaamerat, mille vahendusel põnevate  loivaliste elu-olu koju kätte tuuakse. Kuid milline paistab pilt koha pealt vaada? Hülged olid saarlastele tähtsad juba vähemalt 4000 aastat tagasi,  kui siitsamast asulast siirdusid hülgekütid merele. Osoon läheb täna pärimusmatka ale, mille lõpus võime näha  hülgeid ka oma silmaga. Saaremaa pakub imelisi looduselamusi aastaringselt. Vaated tuuleveskite ja kadakate vahel on harjumuspärased,  kuid et lambad elavad piirivalve kordonis,  pole just igapäevane. Nalja, aga pooleks võib öelda jah, et meil on siin tegemist vääriselupaigaga,  et need koledad vanad mahajäetud Nõukogude sõjaväe  hirmutavad objektid, mida Lääne-Saaremaal on tegelikult ju  hästi-hästi palju. Sest see oli suure Nõukogude Liidu kõige läänepoolsem ots. Aga näete ta nüüd praegu leidnud omale sellise toreda uue rakenduse. Lammastele meeldib siin hästi tegelikult nüüd seesama koht  või see, see kordoni piir on nüüd see, kust edasi kohalikud  inimesed enam ei saanud, ehk ka need, kellel olid Saaremaa load,  mis see vana tänase see viisa, eks Proli vene keeles seda  sõna nimi siis nemad ei tohtinud ka tulla siiapoole enam,  et see oli nüüd siis ainult sõjaväe territoorium,  ainult sõja sõjaväeala ja kõik need kõige kaunimad rannad  ja kõige kaunimad paigad läänerannikul olid tegelikult  täielikult suletud. Rannikumetsas looklevad vanad karjamaa piirid,  kiviaiad, millest osa ehitati juba enne põhjasõda. Tavalist kuuske siin naljalt ei kasva, kuid luuderohtu,  mis asub oma leviku põhjapiiril, leidub rohkesti. Kas ronib ja näed sa sinna seal tagapool on  ka veel vaata selle kohta öeldakse selline sõna on nagu on  reliktliik relikt liik. On siis selline, mis on siis peale jääaega jäänud jäänud  meie kliimas püsima. Et me ju teame, et meil toas saab kasvatada seda luderohtu  Inglismaa-Prantsusmaa kogu see Vahemereserv on täna paksult täis. Aga siin on tõesti praktiliselt ainukene koht Eestis,  kus teda kasvab siis niimoodi looduslikult,  ta on nagu kuusepuu. Ta igihaljas ongi praegu, talvel on teda väga tore siin vaadata. Ta paistab hästi välja. Suvel ta kaob ära teiste lillede sisse. Aga muidugi näidata mõnele inglasele või prantslasele,  mõnele muule Vahemere inimesele siin luuderohtu metsas,  nad ei saa üldse aru, millest me räägime. Meie oleme uhked, et meil on see siin, sest ta on  nii haruldane, meil. Kivisele rannikule jõudes paistavad esimesena silma adruvallid,  mis haismise asemel saarlaste jaoks hoopis. Lõhnavad. See on Furtsellaria, see on nüüd ehk eesti keeles on agar  agar ja see on siis balti mere punavetikas,  mis kasvab siis nii sügaval, kuhu enam klorofüll ei ulatu. Sellepärast ongi punavetikas. Miks ta tähtis on, on see, et Furtsellarias tehakse taimset šelatiini,  ehk me võime öelda, meil on siin marmelaadi rannik. No see on ju prügi siis siin ei ole prügila mitte midagi,  tegu siin on üks väga väärt kraam, selle nimi on Aakrik. Saarlased kutsuvad seda asja akrikuks, et kõik,  mis meri on kaldale uhtunud, see, et merest,  maailmamerest balti merest. Ja siis see mees, kes esimesena rannale tuleb  ja sinna oma käe külge paneb ja kui selle siit ära võtab,  siis on see tema oma. See, see on olnud niisugune kirjutamata rannarahva õigus. Soegi nina pankrannik on kõige kõrgemas kohas vaid kuuemeetrine,  kuid põnev vaatamine sellegipoolest. Kui sa hakkad nüüd vaatama, hakkame, hakkab ülevalt pihta,  lihtsam tulla, on meil see morei segune,  muld es su klibu segune ja siis ka erinevad kihid väga  täpselt on näha, kuidas moodi meie paekallas niimoodi joon  haaval kiht kihilt, on ta siis niimoodi siia ladestunud. Ja siis, kui mida me siit vaatame nägema hakkame,  näete, siin on sellised vahvad mügarikud on siin sees. Need on kõik erinevate ajastute fossiilsed kivistised. Tegelikult me võime siin täiesti rääkida ajas rändamisest. Me läheme 10 sammu merele ligemale ja tegelikult sellega me  liigume miljoneid aastaid ajastus tagasi isegi sellesse aja,  kus inimest, inimest kui homosaapi ens üldse veel polnud. Ja kui me nüüd kõnnime siit sedasi tagasi üles,  siis me jõuame jälle hoopis uuematesse ajastustesse välja. Ja kui jälle 10 miljonit aastat edasi see kogu aeg  pankrannik aina kaob tahapoole. Pankandik ühtepidi kaob tahapoole, sest nagu sa näed,  Merike hammustab aega, mõni torm jälle hammustab jupi  juurest ära, teise kandi pealt Saaremaa ja kerkib käib merest. Nii et meil on inimesi hästi vähe, loodust,  hästi palju ja maad tuleb kogu aeg juurde. Nii et see on kõik kuidagi. Aga see on nii, nagu oli, nad on aksi, Tallinn,  see samal abel. Üks tark mees, sa oled lugenud, eks ole,  ju, tema ütles, et looduses valitsema tasakaal. Ja tegelikult see, see loodus siin Saaremaal  ja rahvuspargis on tõesti hästi tasakaalustatud. Ainukene, kes võib selles nii-öelda kihva keerata  ja ära rikkuda, on, kes oma osa peens, eks ole,  just. Nii me hakkame juba hüljestele lähemale jõudma,  sest pea nupud sealt merest juba paistavad. Karvakalad ongi vaid mõnekümne meetri kaugusel  ja vaatavad meid suure huviga. Tuul tõuseb ja käes on retke finaal. Läbi mine paistab eemalt hinnarahu, kuhu on lubatud minna  vaid teadlastel, kuid hea tehnikaga paistavad kilomeetri  kaugusel lebavad hallid tegelased ka kaldal ära. Aga mis seal hinnarahul siis toimub? Tähendab balti meres on 17 niisugust Laidu  ja saart kus hall hüljes käib poegimas juhul kui balti,  kui meres ei ole, jääd täpselt nagu sel aastal,  ehk siis viigerhüljes tema poetab oma pojad vette  ja need pojad sellel hukkuvad. Nii kurb kui see ka ei ole, aga hallil on selline kohastumus,  et tema suudab poegida ka siis kuiva maa peal  ja muidu tegelt sellepärast ongi ju, hülgepojad on ju valged,  eks ole, et nad selle valge jää pealt välja ei paistaks. Nüüd seal linnarahu peal nad vist päris sellist,  noh, väga valged pole nad noh, porivorstikesed eks ole,  aga ikka armsad oma emale ja vot seal on  siis selline hüljeste sünnitusmaja. Kui hästi teravalt vaadata, siis on näha  ka ju kotkaid, mida nemad seal teevad? Vot merikotkas on jällegi selline Eesti kõige suurem kotkas,  eks ole, ja siinkandis on tapal ja me oleme rahvuspark,  kuidas meil siis ei ole ilusaid asju, eks ole,  aga see on nüüd see süsteem töötab sedapidi,  et, et looduses ei ole ju haigla, öeldakse hunt,  on metsa sanitaar merelamise sanitar on siis see merikotkas,  ehk siis kui hülgepoeg on haige või ta ei ole elujõuline  mingil muul põhjusel. Eks populatsioon on liiga suur sellesama saare peal  või mõni ema hüljes jääb haigeks või mõni isa küljes jääb haigeks,  siis sealt saavad kotkad süüa ja küll nemad juba teavad,  kust nad seda, kust nad seda värsket liha saavad. Nii et meil on siin käinud matka, me oleme lennuka,  sellised hülgekorjused siin tee peal ja siis on öeldud,  et väike ema ütleb laps, oh, ära vaata, see on  nii kole, siis ma katsun ikka rääkida, et tegelikult on see  elu loomulik osa, kõik, kes me kunagi sünnime,  me ju kõik kunagi ka surema, et see on, see on loomulik,  see on vahel õnnetu, et see on hoopis teine teema. Aga et see ongi elu ja looduse ringkäik ja see peabki  niimoodi olema, see on olnud enne meid nii  ja peale meid nii. Muide meres paistavad hülged. Uudishimulikud mereelanikud pistavad taas oma pead veest  välja ning piidlevad meid sama suure naudinguga kui meie neid. Lõpuks ei saagi aru, kes keda vaatama on tulnud. Kui pole talvet talve ajal, siis pole suid sui ajal väidab vanasõnaga,  võta sa kinni. Kas see ka alati niimoodi on? Üle-eelmine talv oli samuti na pehmekene  ja tõesti eelmisel suvel, seitsmeteistkümnendal juunil,  nädal enne jaanipäeva võis suur osa Eestimaal laulda Jaagup  Kreemi moodi, et juuni kuus lumi on maas,  sest tõesti 100.. Pärast jaani läks ometigi soojaks ja suve tuli veel küllaga. Miks on see nii või miks on see naa? Mina ei tea sedagi, kes seda teaks. Siiski väidab mõni maailma tõlgendaja veendunult,  et kogu asi on energias. Et mailm ei olegi tegelikult muud kui nii  või naasugune, peen või jäme energia ühel  või teisel kujul. Mina muudkui noogutaksin, et muidugi muidugi energiat ei  tohi raisata. Sest kes tšauli ei korja, see kilotšauli ei saa megavatist,  rääkimata. Talv on selline periood, mis paneb elamuomanikud proovile,  kuidas hoida maja soe, nii et raha kuluks võimalikult vähe. Tulime Tartu külje alla külla noorperele,  kes elab passiivne. Selles mõttes tundub isegi minu jaoks natuke uskumatu,  et ruumi on palju, aga põrandakütet väidetavalt  siis ei olegi vaja. Jah, me siin küll alguses mõtlesime, aga lõpuks sai  otsustatud ikkagi radiaatorite kasuks ja  ja ei saa nagu kurta, ütleme et muret ei ole kogu saladus  selle taga, et kaks radiaatorit kütavad ära  selle suure ruumi on selles, et see maja on lihtsalt  nii õhupidav. Aga kas siis siin umbne ei hakka, siin palav ei hakka  ja õhku ei ole vähe. Selle jaoks ongi ventilatsioon, et siin on  ka selle nii-öelda juhtpult ja kust siis saab määrata  ventilatsiooni tugevust ja meie sellest nagu probleemi ei  ole kordagi näinud, et pigem on õhk väga hea. Tartu Ülikooli teadlased uurivad Eesti passiivmajade energiatõhusust. Termokaameraga me näeme ilusti seda efekti,  kuidas nii aknaraam, aknaliitekoht kui ka see aknapõsk on,  on tegelikult. Kõik väga soojad, eks ole, kui me vaatame siit kaamerast  seda temperatuuri noh, akna põsetemperatuur on 22  ja ja siis kõige jahedam koht, seal on umbes 21 kraadi,  isegi seal akna vaheliistukohas, eks ole. Et sellel akna on Klaasi osa võimalikult suur selleks, et siis raam saaks olla  väikene ja samas raam on ka hästi soojusta. Sama kehtib ka need aknapõses, et kui me vaatame seda välist  akna aknapõske, siis seal on näha, kuidas  siis akna nii-öelda fassaadi osa ulatub sellele raamile peale. Ja seal on samas näha siis ka järgmist passimaja puhul väga  olulist aspekti on on see, et see sein on küllaltki paks,  eks ole, seal on veel 500 millimeetrit soojustust seinas 600  millimeetrit soojustust laes ja samas on see soojustus  pandud sinna niimoodi, et ei oleks külma sildu. Rõhu testi abil kontrollime Kui hästi selle maja konstruktsioon õhku peab  ja noh, need tulemused on olnud väga-väga head  ja sellega siis ongi võimalik ka Eesti tingimustes väga  energiatõhusaid maju ehitada. Ehk siis ainult selle sissepaistva päikese toel  maksimaalselt palju seda hoonet kütta, eks ole,  nii et hästi vähekene on vaja lisaks seda energiat panna. Uute ja renoveeritavate hoonete puhul on esmatähtis nende  energiatõhusus ehitajatel ja majaomanikel. Tuleb arvestada, et viie aasta pärast hakkavad meil kehtima  uued Euroopa Liidu energiatõhususe nõuded. 2020. Aastast on ette nähtud, et kõik uued  ja suurel määral renoveeritavad hooned peavad olema ligi nullenergiahooned. Passiivmaja on väga hea alus ligi nullenergiahoone ehitamiseks,  kuna sellisel juhul peab väga vähe energiat lisaks tootma. Eesti kliimasse sobivaid energiatõhusaid hooneid uurib  ka Tallinna tehnikaülikool. Erinevaid ehituslahendusi katsetavad teadlased spetsiaalselt  selleks ehitatud ligi nullenergia testhoones. Kuigi liginullenergiahoonel on see energiavajadus väga väike,  siis ikkagi Eesti on klimaatiliselt sellises piirkonnas,  kus talveperioodil on vaja hoonesse soojust  ja maaküte on üks variant, kus siis soojuspumba ga võetakse  maast soojust ja tuuakse tuuakse tuppa. Siin on nüüd näha õhkvesi soojuspump. Kui maa soojuspump võttis maast seda soojust,  siis selle toimis põhimõte niimoodi, et ta võtab õues külma  õhku ja viskab seda veel külmemalt välja  ja see vahepealse soojuse abil kütab siis siseruume. Siin me näeme siis seda, kuidas on võimalik vesi suured. Soevesi majja, jah, siin on nüüd kahte tüüpi päikese kollektoreid,  mille eesmärk on siis soojendada inimesel tarbevett. Perioodil kui küttesüsteemid ei ei ole vaja töötada  ja ei ole näiteks vaja küttekatlaga sooja vett teha,  siis saab siin sellise päikesekollektoriga tarbe ära soojendada. Vesi tuleb ühest otsast sisse, siin soojeneb  ja siit otsast läheb ta tuppa ja siit, kui katsuda,  siis on see on see täiesti soe, et kuigi väljas on praegu  kaks kraadi sooja, siis tuppa läheb siit. Viie viie 50 kraadine 50 kraadine vesi. Kasutusintensiivsus järgi võib öelda, et aprillist kuni  oktoobrini siis selline kollektor toodab tarbevee soojaks  ära ühe pere elamus. Kuidas tavainimesele seletada ära, mis asi on passiivmaja  ja mis asi on? Ligi null energiamaja passiivmaja on Saksa asima instituudi  poolt välja antud kvaliteedimärk energiatõhususele. See on üks energiatõhusa hoone liik. Ligi nullenergiahoone on piltlikult öeldes madalenergiahoone  pluss lokaalne elektritootmine ehk seal me võime  siis näha juba katusel või fassaadidel väikese paneele  tootmaks elektrit. Siin võib siis näha seda, kuidas tavaline pere saab oma  elamise teha energiasäästlikumaks, mis siin näha on? Eelkõige, mis on, millega saab küttekulud alla on soojuspump  siis edasi on meil alati vaja ka värsket õhku,  selleks on ka hea kasutada sellist soojustakastiga  ventilatsiooniseadet ja juhul, kui soovitakse kasutada  ka päikesekollektorid tarbevee tootmiseks  siis on meil vaja ühte mahutit, kuhu kollektorid saavad  päeval sooja toota ning siis me saame seda õhtul  ja hommikul tarbida. Kui palju kulukamaks läheb ligi null energiamaja ehitamine. See tehnoloogia, mis selles hoones on, maksab omajagu  ja see on see alginvesteering on tal mõnevõrra suurem. Erinevus on nendes energiaarvetes, mida inimene iga kuu saab. Siim Peetsi passiivmajas on energiakulu minimaalne. Vajalikku lisaenergiat toodab hoonele gaasikatel  ja päikesepaneelid maja katusel. Tänu nendele suure osa aastast saame me sooja vett lihtsalt  päikese abil. Et kui me sisse kolisime, siia maikuus ja  selle ajaga, siis kuni oktoobrini saime me puhtalt tänu  nendele päikesepaneelidele enda sooja vee. Ja ka talvel, kui on juba veebruarikuu, siis on nendest  päris suur abi, et kõige väiksem osa, mida nad  siis katavad meie soojast veest, ongi just detsembris  ja jaanuaris, kui meil on kõige vähem päikest Selle ukse taga väikses ruumis asubki passiivmaja süda käime  lihtsalt üle, mis inimesi abistab. Esiteks päikseküttesüsteem, mis salvestab  ja jagab päikselt saadud energiat. Kui on pimedad, talvekuud ja päikest ei ole,  siis aitab inimesi gaasi, katel, mis on seal taga seinas. Ja kõige olulisem asi on loomulikult ventilatsioonisüsteem,  mis on ka soojusvahetiga, see tähendab seda,  et väljast sisse tulev õhk soojendatakse üles seest väljuva  sooja õhuga Tartu ülikooliga. Te olete uurinud põhimõtteliselt ka seda,  mis selline maja aastas energia. Mõttes kulutab ühe terve aasta kulu, on on saadud  siis 686 eurot kokku, eks ole. Kus gaasikulu see tähendab siis soojale veele küttele oli  250 eurot terve aasta peale 150 ruutmeetrine maja. Neljaliikmeline perekond, eks ole, kes siis kasutas elektrit  436 euro eest? Nii et ma ei saa valesti aru. Ahi, pliit, kõik muu, mis majas vähegi tuleb,  teleka vaatamine, asjade laadimine igapäevaselt,  kõik see ja veel gaas ja 686 eurot aastas. Täpselt nii ja sa saad õigesti aru, et selles mõttes,  et ega see no elektrikulust ongi enamuse võtab see kõik see  muu Inimeste enda noh, tarbimine mitte nüüd selle maja ülalpidamiseks,  eks ole, ehk siis tegelikult see maja ülalpidamiskulu on  tõesti väga-väga väikene. Kui sa vaatad elamiskuludele ja arvetele,  siis mis on need näited, mis sind eriliselt rõõmustavad? No. Selle aja jooksul, mis ma siin olen elanud,  saan öelda nii palju, et sisse kolisime me eelmise aasta mais. Ja praeguseks, nüüd on käes veebruar. Ja selle aja jooksul siis kogu kulu, mis meil on  siis läinud soojale ja ka soojale veele on kokku 170 eurot praegu. Et ma arvan, et sellega võib rahule jääda,  et et korteris võis meil olla selline kulu kuus. Minu gineetiline energia oleneb minu massist  ja liik kumise kiirusest. MV ruut jagatud kahega, eks ole, minu potentsiaalne energia  võrdub aga gravitatsiooni jõu korrutisega minu kõrgusega  maapinnast ja minu massiga. Minu mass omakorda oleneb sellest, kuivõrd hästi  ja kuivõrd palju ma omastan igasuguseid kaloreid  ja tšaule. Kui ühel kurval päeval peaks juhtuma,  et Ma ei suuda enam tšaule hankida või neid manustada,  siis hakkab minu massaina kahanema ja kahanema,  kuni ma saan lõpuks päris otsa. Ja nii pole see ju üksnes minuga. Mida teha, kui me leiame metsateelt mõne hukule määratud  linnu või looma? Vaata sealt uksest sisse. Seal ootab teid üks tuttav, parem ole selles Vaata siin laua peal poisid. Tere. Oi, ära kurjusta. Tere, mul tuttavad, ehmatasime sind poruvabadust. Oi, tere. Kas sa oled paksuks läinud? See pealtnäha täiesti tavaline siil on üsna erilise saatusega. Kui lapsed ta metsast leidsid, siis ta oli puretud,  viga saanud ja ei saanud ennast kerra tõmmata. Keegi ei teadnud, kas temast üldse asja saab. Ta oli väga vigastatud ja ta käpsed lendasid,  ta ei saanud üldse. Ta ei saanud üldse tukkuda ja me saime seda teada alles siis,  kui kui ta lihtsalt ei kartnud meid enam  ja siis Ja siis meil tekkis kahtlus ja et huvitav,  et kuidas nüüd metsasiil laseb endale nii ligi tulla,  me nagu hiilisime, mõtlesime, et sattusime lihtsalt ühe  siili toimetamisele peale. Me ise ei teadnud ka, et kas ta oli rebase käest samuti seal  või koera või üldse midagi, mu. Aga miks teda sealt metsast ikkagi otsustasite kaasa võtta  või kes otsustas koos vennaga olime poolt. Nüüd nüüd võtame kaasa. Jah, ja siis oli perekondlik hääletus ja  siis ma lihtsalt tundsin, et mul hakkab see hirm,  sest mul hakkab süda valutama, kui me teda sinna jätame,  et mis tast nüüd sai ja ühesõnaga keerasime ta  siis salli sisse ja tõime, tõime ära koju. Kui palju see siili terveks ravimine, no ütleme,  ümmarguselt teie perele maksma läks, maksis,  mis ta maksis, aga et keegi lõpuks võttis meid jutule,  sest ükskõik kuhu me helistasime, loomakliiniku ei,  ei, ei, et meie noh, metsloomadega üldse nad ei tegele,  aga siis pae loomakliinikusse Lasnamäel üks üks mees võttis  ta siis ette ja ja tegi röngeni ja kõik ja ütleme seda,  et see siin on praegu terve ja kõigi teiste laste rõõmuks  ka siin Tallinna loomaaia mini suus. Kuulsin, et kõige toredam on ta selleks,  et ta, et ta ei oska kena tõmmati. Hea on see, et lastele meeldib vaadata, et ta nina ei ole  ja ei ole mina välja. See on väga tore vaadata. Miks siilid ennast üldse kerra tõmbavad? Siilid tõmbavad ennast kerra sellepärast,  et, Et keras on neil kõige ohutum olla ja, ja kui nad näiteks  abitus seisundis magavad siis kui nad on keras,  siis on neil selles mõttes ohutu, et see kerratõmbamise  hetkel lähevad kokkad hästi teravaks ja,  ja pingule ja et noh, kui keegi teda torkima läheb,  siis sellel hetkel, kui ta abitu on, siis saab ta kõvasti haiget,  sellepärast ta ennast kerra tõmbabki. Ta talveunes on kogu aeg keras, noh ta võib mõne mõneks  hetkeks ennast natuke sirutada ja noh, võib-olla külge  keerata või haigutada või midagi. Aga tegelikult ta on jah, kogu aeg seal kehas  või keras niimoodi sellepärast et niimoodi saab ta  siis kõige niisuguse ökonoomse asendi, kõige väiksem on see  soojuskadu ja, ja terve kolm-neli-viis kuud,  palju ta seal siis magab, olenevalt talvest. Et see aeg tuleb tal siis olla seal liikumatult võimalikult  väikese energiakuluga ja, ja see talv siis loota,  et see talveks kogutud rasv vastu peab kevadeni. Olime nagu šokis ka sellepärast sellepärast,  et keegi ei tahtnud jale võtta, siis, kui ta oli nagu  terveks saanud, siis viisime imeloomade seltsile,  kes siis aitavadki loomad pärast metsa tagasi. Just siilid ja imeloomade selts ütles, et kui ta kerra ei  saa tõmmata. Niikuinii metsa viia, et võtke oma siililusti enda juurde tagasi. Väga ebatõenäoline on, et ta oleks seal kuidagimoodi nüüd  toime tulnud seal looduses, et väga hea,  et ta siin loomaaias nüüd hoolitsust ja,  ja armastust leidis ja, ja ma saan aru, et temast on  kujunenud väga populaarne loomaaia niisugune kollektiivi liige,  keda siis kõik rõõmsasti vaatamas käivad. Kusjuures ta on muide õppinud väga kenasti külje peal magama. See on ilmselt selline tema kohastumine ebamugavatele tingimustele,  sest ta vaeseke sai kõvasti rappida. Mis täpselt meie tänase loo kangelasega looduses juhtus,  jääb teadmata, aga tänu Lauride perele sai ta terveks  ning leidis loomaaias toreda kodu. Ja mis veel olulisem. Ta on üks vähestest siilidest, kellel on nimi. Kolm. Ta sai selle nime siis, kui Me lasime kõige väiksemal vennal ehk eel Rasmusel lasime tal  seda vaadata. Ta vaatas ja vaatas, ütles oll. Ja siis ta hakkas seda nime nagu pikendama,  ütles, et konnad järgmisel päeval ütles ta jälle konnad,  ja siis me saimegi, et nüüd ta nimi konnat,  kuidas matsut. Mul on ikkagi väga hea meel. Selle loo lõpp on tõeliselt õnnelik. Nimelt sai konnati vaderiks Eesti kaitsevägi,  sest nende uus suurõppus kannab nime siil 2015. Kuidas vader käitub, kas hakkab kaevikutest tigusid korjama  või konnatile hakkliha tooma, see selgub lähitulevikus. Küllap on enamus meist täiesti nõus sellega,  et haigeid või vigastatud loomi ja linde pole mõistlik  metsast ära tuua. Et las elavad ja surevad seal meie sekkumiseta. Paraku on meil peale mõistusega hing, milles pesitsevad  hoolivus ja kaastunne. Ja võta sa kinni, mis on inimeseks olemise juures tähtsam,  kas meie aju?
