Nüüd kuuled eesti muinasjutuloomade talvekorter, loeb hele kõrve. Loomade talvekorter, eesti muinasjutt, ennemuiste elasid härg, siga, kits, oinas, kukk ja kana üheskoos. Suvel käisid loomad mööda metsi, sõid heina ja magasid, kus juhtus. Sügise poole, aga kui ilmad läksid külmemaks, hakkas härg arutlema. No ja tagama ja mis meist muidu saab, kui tuleb külm talv? Läksis härg, sea jutule. Kuule siga, hakkame õige maja ehitama. Talv tuleb, külm, tapab meid. Siga vastas. Ei minust saa maja ehitajat. Mina lähen talvel sohu, pistan nina sambla sisse, on soe ja hea. Härg, rääkis kitsele. Hakkame talveks maju ehitama. Kits vastas. Ei, mina hakka maja heitama, minul on karv, pikk, habe maani ja kotad jalas. Magan põõsa all on soe ja hea. Härg püüdis siis oinast oma nõusse saada. Hakkame kuus maja ehitama, talv tuleb ja neil ei ole kuskile minna. Oinas vastas. Rumal härg, mina nüüd hakkan maja ehitama, mul kasukas all ja kuu peal minu villast tehakse inimestele kuued selga ja minu nahast õmmeldakse kasukad. Kuidas minul võib külm hakata? Magan talvel põõsa all, on soe ja hea. Läksis härg kukke ja kana juurde. Hakkame maju ehitama, toll tuleb ning külm võtab meid ära. Kukanaga vastasid. Oi, ärge meie küll ei hakkama ja ehitama, meil on seljas paik paiga peal, lapp lapi peal, talvel teeme endile mulle sisse, augu paneme, peatiival on soe ja hea. Ei olnud härja labi kellestki võttis siis kirve ja läks üksinda metsa palke raiuma. Palgid vedas härg sarvedele metsast välja, ehitusplatsile kooris ja tahusnad parajaks. Suurtest kividest tegi härg majale vundamendi. Palkidest, ehitas seinad peale, toppis kõik palgivahed samblaga kinni ja lae peale kandis mulda. Uksed, aknad tegi ette ahju ka veel sisse ja, ja oligi valmis. Tuli talv ja pakane paukus. Härg tõi metsast puid, küttis ahju kuumaks, rõõmustas oma tööle, sest tuba oli tõesti soe ja hea. Teistele loomadele aga hakkas külm vägisi kallale kippuma. Meile kõigile tuli nüüd meelde ja maja ei aidanud midagi. Siga oli esimene, kes läks härjaukse taha ja palus kullahärg. Luba mind sooja. Külm teeb liiga. Härg vastas. Sa lubasid suu sambla sisse magama heita, et siis on soe ja hea. Sammal on paksu lume all. Lase mind sisse, kallis härg. Olgu pealegi ütte särgi laskis siia majja, külm, aga läks ikka kangemaks ning tuisk mattis kukke ja kalakese mullaaugu kinni. Läksid siis hädaga härja juurde ja palusid. Luba meid tuppa sooja. Teel ju seljas põikpoiga peal, lapp lapi peal ja magate mullaaugus. Kusti Särg. Tuisk mattis meie mulle augu kinni lubamede enda juurde sooja kulla. Härg laskis nemadki sisse. Pakane ei andnud ka kitsele rahu ja ajas ta härjaukse taha. Kits palus väga haledasti luba tuppa tulla. Härg küsis. Sul on karbik, habe maani kutad jalas. Kas sinul siis ka külm on? Ei aita, karv, ei aita. Tahad miski? Laskis ärka kitsetuppa. Viimaks tuli oinas härjelt külmavarju paluma. Härg vastas talle. Sul ju kasukas all ja kuuppeal, kas sinul siis külm, võib-olla. Aga olgu pealegi, kui pakane sulle ligi kipub, siis tule sisse. Metsas aga hulkusid hundid, hulgakaupa käisid ümber härjamaja, katsusid uksi, katsusid aknaid, aga sisse ei pääsenud kuskilt. Arvas siis vanahunt, et proovib kavalusega, koputas härje maja uksele ja palus lovski mind Kaadupa, lubage nina otsakestki soojendada. Härg vastas. Või lasta kõrgut sisse ja teeb meile kurja. Hiigorgan kullahärg laskis siis härg hundi nina otsa ukse vahelt tuppa. Vähe aja pärast palus hunt loba mul esimesi käpa kesi soojendada. Härg vastu. Oi, sa kõrgatu posisse. Ei karga kullahärg. Härg laskis siis hundi esimesed käpad ukse vahelt sisse, hunt nurusega jälle luba mulda, kummisi käpakesi kaasoojendada. Need külmetavad väga. Ei või lasta sa kargad tuppa sisse? Igor kogula härg. Said siis tagumised käpad ka tuppa sooja. Hunt palus ikka jälle. Lubab muld, 100 osake ka sooja. Vaeseke külmetab väga. Kui härg viimaks ka hundisabaotsakese sooja lubas, oligi hunt toas ja härjal kõrist kinni. Teised loomad nägid härja häda ja jooksid appi. Siga kiskus kihvadega. Kits ja oinas puskisid sarvedega. Kana kaagutas ahju otsas ja kokk hüüdis. Vanahunt põgenes ja verine tee jäi temast järele. Kui ta teiste huntide juurde jõudis, hoiatas ta neid sinna uude majja küll ei maksa kellelgi minna. Seal üks kiskus mind kihvadega. Kaks puskisid sarvedega. Kes aga hüüdis mulle veel järele kogu kogu, küll madu, hulljeen. Kuidas ja kuhu see mees mind kätte oleks saanud, siis ma küll enam eluga tagasi poleks tulnud. Kui hundid seda kuulsid, panid nad kõik põgenema. Härg aga jäigus teiste loomadega majja oma elu elama. Kui härg surnud ei ole, elab ta seal veel tänase päevani. Eesti muinasjutuloomade talvekorter luges hele kõrve toimetasid Tiina Vilu ja kadridiisel.
