Tere jälle tagasi IZ ja idamaist teise nii-öelda oriendi erisaatega eetris. Mina olen Tarmo tabas ja kuulame siis täna India kandist muusikat. Õigemini siis täpsemalt laule. Olen valinud siia saatesse mängimiseks, niipalju kui selle kolmveerand tunniga jõuab mängida. Aga kuidagi sattus nii, et sai esimeseks valikuks kaks esimest lugu. Nõnda et naisterahvad laulavad ja üks Põhja-India stiilis ja teine Lõuna-India stiilis. Nii-öelda hundustani stiilis ja kana takka. Stiilis või traditsioonis, aga esimeseks lauljaks on Laksmi Šankar. Üks kindlasti tänapäeva India kuulsamaid lauljatar üks populaarsemaid ja austatumaid. Tema laulab meile ühe padjana, mis on siis? Vaimulik laul, vaimuliku sisuga laul, mida vanasti võis kuulda ainult templites esitatavat, aga siin 20. sajandi alguspoolel hakkas ta jõudma ka vaikselt kontserdilavadele ja nüüd saame kuulata neid ka plaadi pealt. Laks, mis Ankar lisaks. Plaadi peal, mis siis minu käes on lisaks tavalistele roogadele ja ütleme siis lauluvormidele, Taranadele ja Jalile sellistele lauluvormidele siis laulaksin padjana. Lootossilmne rahama. Kes hirmu kõik ja kahetsuse hajutad kes ületab maailm, on mitte dualistliku meditatsiooniga, purunematu rõõmuküllane. Sina, kes toob kergendust sinu pääste lubab ületada elu ookeani ja sissepääsu annab teispoolsusesse. Üks laul siis Lõuna-Indiast laulab meile aruna Sairam. Tantšoore laulustiili siis kõlab niimoodi, nagu kohe varsti kuuleme. Aga tähele tasuks panna selle. Žanr on siis sloka, niimoodi kutsutakse seda, see tähendab joont. Ja see on täiesti improviseeritud laul, see tähendab, et tekst on, on jah paika pantud, aga rütmivaba. Improviseeritud laul, siis tasub tähele panna neid tohutuid kaunistusi ja kuidas laulja siis improviseerin lauldes? Pillimehed tavaliselt seda sloka stiili ei viljele pillimeestel nemad võivad niisama instrumendi ist improviseerida ja mängida, aga slokad siis ainult kuulub see stiil siis ainult lauljatele. Tänu olgu kopala Kristinale Oriendi festivalil kuuleme ka vaimuliku laulu päris mitmel korral. Üksi esineja tuleb ju ka. Indiast kohale kes esitab meile siis koraani retsi statiive Hafis šamse ära lamm. Ja siis veel. Armeenia apostliku kiriku vaimulik Karmen Andra. Canin vabandust, Anderanityand aga. Meie oleme siin kuulnud juba kahte vaimuliku laulu, kuulame ühe kolmanda veel, see on siis veedade laule ehk siis võiks öelda, siis veedad retsiteerimine peaaegu selle kohta. Laulab tšidendra Abižeki koos tabla mängija haricharal rauga. Kevadlilled õites ööbiku magus laul, jumalateenistus väikses hütis, kevad. Koos hariga lonkimine meeltepildis. Lahku temast. Noore neiuna tantsimine meelitab teisi. Krišna. Jobu tema mõtetest. Järgmisena oli plaan mängida kutsi. Muusikat see on siis selline ala. Lääne. Lääne-Indias või Põhja-India kõige läänepoolsem tipp, seal on siis selline paik, mille nimi on kuts ja seal elavad kahte sorti inimesed, kahte sorti rahvas, hari, jonn ja rabari. Hari Jon, muuseas siis on matma kandi poolt antud nimi. Varem oli nende nimi, kutsuti neid nägu Halitest, aga haridus on tähendab kahest sõnast siis hari mis tähendab jumalat ja jan, mis tähendab rahvast. Jumala rahvas kutsus neid haritšanna siis matma kandi, aga tegelikult on nad Ratziazdari ratsiastanist pärit, liikunud siis sinna lääne poole ja. Elavad seal siis koos rabarridega koos, kes on siis arvatavasti Afganistanist, sinna pole kunagi ammustel aegadel kolinud. Aga nemad on sellised, selline rahvas siis, kes põhiliselt on nad hindu istid mitte siis moslemit nagu muidu sealkandis. Enamasti, aga nad on ka väga traditsioonides kinni, linnades ei ela, elavad külades janud. No meie silma järgi tundub, justkui vaeselt elaks. Aga millist muusikat teevad siis järelikult pole see vaesus midagi. Järgmine lugu näiteks on väga huvitav jälle. Sasay Punju on selle loo nimi. See räägib meile siis muusik siin jutustab meile lugu kahest suurest tuntud kuulsast moslemi armastajast armastajapaarist, sasi ja punno. Aga. Huvitav on selle loo juures see, et, Mortšangi see on siis parmupill, see on üks nendest pillidest, mis on üle terve maailma mängitakse igal pool Indias, siis ka seal kutsutakse teda Mortšangiks. India parmupill on siis 15 sentimeetri pikkune. Ja nagu näete, saab samal ajal ka lugu jutustada, kui mängida Mortšangi. Kuid siis elab siis veel peale nende kahe rahvuse, mida mainisin siin eespool tegelikult veel rohkemgi rahvaid, näiteks langad, neid on seal küll vähe, lõngad elavad tegelikult Radjastanis. Aga mõned sihuksed, killukesed elavad nendest ka kutsis. Ja siin on teile üks näide, kuidas langa naised laulavad, mis olevat väga haruldane. Sellepärast et lõngad on siis ühe nendest vähestest, kes sealkandis on islamisse üle läinud. Ja seal on siis naiste laulmine vist nende kandis, mitte väga tüüpiline. Aga see on pulmalaul. Armastuslaul ütleme nii Nüüd üks lugu Nepaalist ka ei näe rahvalt, keda on tegelikult ainult mõni 1000 seal Nepali kandis ringi kõndimas. Nemad on siis sellisest kastist muusikud ja lauljad, kes ei ole väga puhtad, et üldiselt peab ta ennast pärast ära puhastama. Nende asjadega sealkandis on. Aga muusikat teevad nad ikkagi väga ilusat. Põhiline pill, millega nad ennast saadavad, on Saran, kui nagu kuulatavam ta Sarangi sarnase nimega vähemalt selline puust tühjaks ühest tüvest siis tühjaks õõnestatud. Ja kaks kõlakoda, üks on pealt lahti, teine on nahaga kaetud neli keelt peal ja nii teda mängitakse, samal ajal siis lauldakse ka, ei need siis Nepaalist. See oli siis selline rõõmus ja helge lugu. Kaineedelt Nepaalist kuusitasin laste hääli palju. Taamal järgmine lugu, mis jääb ka selle tänase saate viimaseks, on. Laulavadki lapsed. Ja nemad laulavad ühest mehest ühest päriselt elanud mehest ühest raadiost. Kivarust, kes oli kuulus oma helde suhtumise poolest muusikutesse aga jotad Ivana on siis nende Et siis minge ikka oriendile mis siis nüüd õhtul algab, eks ole. Ja homme samal ajal saate jälle kuulata IZ ja idamaist sellist oriendi erisaadet siis natukene kaugemalt, sealt Kagu-Aasiast rohkem. Kõige hääd siis. Minge kontserdile.
