Ühtpidi on inimene vaid üks loomaliik teiste liikide hulgas. Teistpidi aga ei ole ta lihtsalt üks liik teiste seas vaid  meie planeedi loodust lausa erakordsel määral muuks. See liik. Inimese mugavuse ja rikkuse nimel tuuakse kõhklematult  ohvreid ja mida vägevam vingem on ettevõtmine,  seda suuremad need ohvrid reeglina ka on. Et me oleme ühiskonnana jätkuvalt pigem progressi kui  looduse usku siis jääb looduse inimeste osaks selles  progressiihaluses üksnes kavandada seda,  kuidas kahandada sündivat. No. Mis sa hindad, kelle oma see on? Lumega siin mõnda aega vist lume sees olnud  ja ja niimoodi laiali ära vajunud, et raske on öelda. Esimene jälg on juba paista jah. Ja võib-olla rebane nagu üldsuuruse poolest  ja kuju poolest, aga. Noh, arvestades, Kährik jah, just ilmselt on pigem kährike. Metsaservast on esimesed loomade tegevusjäljed leitud  planeeritaval Rail Balticu võimalikul raudteetrassil  toimuvad loomade liikumise uuringud juba kolmandat hooaega  ning peaaegu kogu trass on loomastikuekspertidel nüüdseks  läbi käidud. No kuidas see tegevusplaan nüüd on, sul on kaart ees  ja me peame täpselt mööda trassi kulgema kuidagi. Jah, et me oleme siin, metsa, tulime sisse,  oleme siin põllu servas. Meil on punane joon, on siin kaardi peal. Ja nüüd üritame võimalikult täpselt mööda seda joont liikuda. Meil on ka GPSise. Joon näha, et me saame niimoodi liikuda palju ära ei eksi,  kohati on ikka niimoodi, et tuleb mõni kraav ette,  siis peab minema ringi või nii, aga üldiselt käime trassi mööda,  täpselt. Jah. No korralik tehnika on ees, vaatame, kuidas läbi saab. Kes siin on, siis siin on nüüd siga käinud  ja seal on näha nüüd, et on päris päris värsked jäljed on,  on sõrajäljed ja taga on sõrgatsi, jäljed on taga näha. Et nüüd sõralis sõrmise saab niimoodi eristada siga näiteks  kitsast ja põdrast, et siga on küll keskmise suurusega. Aga noh, vahel on väiksel põdral on umbes sama suur jälg kui  suurel seal, aga noh, seal on alati võimsalt sõrgatsid tagant. See sai kirja Jõudsime kährikkoera käimlakohani kährikkoer on huvitav liik,  et ta. Tal on nagu kindlad käimlakohad, kus ta kipub  siis roojamas käima ja siis siin on juba näha selline  täiesti keskmise suurusega. Hunnik kähriku rooja, no igal juhul siin elab igatahes  kindlasti kuskil siin ja see on nüüd kindel märk,  et siin kährik liigub. Salvestame selle punktina ära ja niimoodi punkt-punkti  haaval see andmebaas järjest nagu kogunebki ja,  ja lõpuks siis selgub, et kus loomad rohkem liiguvad,  kus vähem ja kus ja mis liigid kuss, aga  kus see kährik praegu võiks üldsegi olla? Ma arvan, et praeguse ilmaga ta ilmselt ei maga,  et üldiselt kährik külmal talveilmal jääb unne  ja magab, eks ole. Ja praegu ta ilmselt kooberdab kuskil ringi otsib midagi  kõhu poole. Nii nagu loomad ületavad ojasid, proovin seda  ka mina teha. Kummikuid mu täna ei ole, aga vaatame. Jäi siis kuivaks. Kas see ilus oja jääb siia alles, kui see trass niimoodi üle läheb? Ja see on kindlasti selline loodusväärtus selline  võtmetähtsusega elupaik, mis peab kindlasti alles jääma  ja siin ongi nagu näha, et see aja on mõnusalt suhteliselt  sügavas sängis. Üldiselt see raudteetrass jookseb väga lamedaid maid pidi,  siin on nagu sellega võrreldes suhteliselt sügav säng  ja see annab just võimaluse selle, et see trass suhteliselt  kõrgelt üle selle aja viia, seda laiemalt saavad olla need  looduslikud kallasrajad ja. Ja ja läbipääs siis loomadele ja ja muudele elusorganismidele. Praegusel saarmaa ja mitmete teiste loomade elupaiga kohal  võib tulevikus vuhiseda uhke ja kiire rongikoosseis. Kuid millise hinnaga? Me peaksime need kompromissid otsima loodusest ja,  ja noh, meie asi tegelikult on olla advokaat nendele,  kes väga selgelt oma huvisid väljendada ei saa. Sest noh, olgem ausad, avalikel aruteludel käib loomi veel harva,  et nad kui nad on, siis nad on ketiga kellegi inimesega  kaasas ja et siis, et siis noh, eks see mõjude hindamine  tegelikult on ju paljuski või niisugune planeerimine on ju  küsimus erinevate väärtuste tasakaalustamises. Üks keerulisemaid paiku on tiheda asustusega Harjumaa,  kus praegu on pakutud kahte trassivarianti. Olemasolevate Tallinn-Tartu ja Tallinn-Rapla maanteede  vahele jääv Nabala noodusmassiiv on suurimetajate elupaigatuum. Populatsiooni killustumise vältimiseks tuleb loomadele  tagada juurdepääs ka teistele elupaikadele. Ühe võimaliku koha juures täna olemegi. Me oleme näinud, kuidas kuidas eri piirkonnad on eri  loomadele siin, jõe ääres on rohkem rohkem,  eks ole, kitse, siis tuleb mingi ala, kus on põder liikunud  ja siis tuleb ala, kus, kus on siga liikunud. Et nad kindlasti siin liiguvad, see on üpris tihe,  loomade liiklus toimub siin, seda me teame juba. Mis siinpool jõge toimub, seda me nüüd täna selgitame. Ja nüüd kuidas, kuidas kokku viia see, et erinevates  erinevaid kohti eelistavad liigid nüüd populatsioonid ilusti  ära siduda nagu nap ide vahenditega, et see on nüüd paras pähkel,  mida me siis selle töö raames ka hiljem siis üritame välja  mõelda ja lahendada. Et lõppkokkuvõttes on ikkagi see, et nad ei oleks ära  lõigatud teistest Eesti loomadest. Lõppkokkuvõte on see, et, et meil oleks Eestis üks suur  tugev loomastike mitte palju väikseid ja nõrkasid populatsioonikesi,  mis tegelikult on kõik nagu ohustatud. Pigem olgu üks tugev sidus kui et sama arv loomi oleks  jagatud väikesteks eraldatud ja nõrkadeks. Populatsioonitükkideks. See tähendab seda, et nad võivad varem või hiljem seal  väikestes tükkides ära välja surra. Jah, just, ja siis, ja kui üks välja sureb  ja on isoleeritud, killustatud see populatsioonid,  siis ei ole kuskilt nagu tagasi asustamas nagu uusi loomi jälle. No siin on järgmised, siis jah, siin on põder oma. Oma pabulat poetanud. No see on hea, et noh, looma ennast me ei näe,  aga neid jälgi tema tegevuse jälgi on. Ja, ja kui nüüd nii mõelda, et et tegelikult põdrapabulad on,  eks ole, väga selge märk, et põder on siin kohal olnud,  järelikult on siin liikunud, järelikult on põdra liikumisel  oluline koht. Sest loom ju loomad oma loomu poolest on kogu aeg liikumises,  eks ole, põhimõtteliselt. Ja pagulasid on võimalik tuvastada ka sellise kehvemapoolse lumikattega. Need on hoopis sea omadus ja. Meil on kaasas jäljeloenduse ekspert Jarmo,  kes on just parasjagu tegemas oma magistritööd sellest,  et kuidas looma radade teemal kuidas jah,  ühesõnaga jäljeloenduse põhjal, kuidas loomaradade põhjal  hinnata siis loomade arvukust ja ruumi kasutust. Põdral on siis talvel kõva junn? Jah ja mets seal, no metsa noh, metsa on see,  et, et tal võib-olla rohkem siin on nagu hästi niisugune. Noh, tal ongi erinev, et ta võib olla vahest nagu selline  rohkem nagu junni moodi. Aga ikkagi tavaliselt junnis on, on näha,  et junn koosneb nendest väikestest, noh ma ei tea,  partiklitest või lihtsalt, vahest on nad lihtsalt rohkem koos,  nad näevad rohkem junni moodi välja, et siin on nad nagu  rohkem eraldi. Et põdral on põdral on niisugune kuiv, talvel on täitsa kuiv õnn,  suvel on jah, ka midagi taolist kohe palju niisugune niiskem. Tegelikult on raudtee suures mastaabis üsna kitsas joonobjekt,  kuid mõju ümbritsevale loodusele on tohutu. Selle leevendamiseks tuleks ligi 200 kilomeetri pikkuse  Tallinn-Nikla lõigul rajada iga 10 kilomeetri kohta vähemalt  üks suur loomaülekäik ehk ökodukt. Lisaks tuleks arvestada kohalikke olusid. Seal on muid võimalusi veel, mida me kõike nagu soovitame  ja kaalume aga noh, näiteks on see, et, et noh,  me oleme siin rääkinud sellest, et koristatakse raudtee  äärest taratera, eks noh, et, et teisest küljest keegi ei  taha ka, et, et põder ja 240 kilomeetrit,  et liikuv rong nagu kuskil kokku saaks, et,  et et noh, kõiki, neid riske peab saama leevendada,  et, et selles mõttes on väga palju erinevaid variante laua peal. Me oleme siin maad kuulanud väga erinevates riikides ja,  ja kohati on see info ka vastukäiv, näiteks on see,  et, et Leedus või ka Inglismaal ilma taradeta raudteed mitte  kindlasti ei ehitata. Aga, aga Rootsis nad on läinud seda teed,  et ehitavad natukene aeglasemaid teid, aga  siis rada nagu tarasid ei kasuta. Aga samal ajal on see, et, et suhteliselt pahasid õnnetusi  näiteks Põder, rong satuvad kokku ikkagi,  tuleb ette, et et ja, ja täiesti õigustatult tekib näiteks  siis inglastel küsimus, et, et kuidas te niisugust riski  üldse Rootsis saate lubada, noh, et et ja noh,  on pakutud siin täiesti eksootilisi võimalusi,  et noh, automaatsetest taradest, mis rongi lähenedes  tõusevad siis püsti siis rong edasi läheb  siis nagu langevad maha, et noh, et nendesse nagu praktikuna  nagu noh, ütleme nii, et, et noh, paneb kõhklema veidi. Aga noh, mida näiteks Briti insenerid on  ka soovitanud, on see, et, et kasutatakse selliseid  lokaalseid radareid, mis, mis annavad märku,  kui loom läheneb raudteele või on raudteel noh,  mis annab siis sellele signalisatsioonisüsteemile,  mis on kaasaegses kaasaegsel kiirraudteel  või raudteel peal, et annab märku, et oht on  siis rong võtab kiiruse maha, et, et et noh,  kõiki neid võimalusi tuleb kaaluda. Aga need leevendusmeetmed, mida siin ikkagi välja töötatakse,  nii-öelda need katkestuskohad, ülepääsud,  need võiks natukene päästa seda killustatust. Ja need kindlasti väheke päästavad ja Nad on muidugi  nii mõnigi lahendus on üpris kallis ja siit tekib jälle küsimus,  eks ole, et et kui me tahaks selle raudtee teha,  aga tahaks seda teha ilusti loodus sõbraliku  ja noh, ka inimsõbraliku, et siis ta kokkuvõttes ikkagi on  päris päris kallis projekt ja et, et kust maalt see piir  nagu tõmmata, et et mida me siis tahame,  selline valikute küsimus? Jah. Valikud on juba paraku tehtud ja nendel,  kellele pole raudtee rajamine meele järgi,  jääb üksnes ohata. Küll aga oleme me jätkuvalt vabad valima seda,  mismoodi me ise elame. Tallinna asemel võib näiteks elada kohas,  mille nimi on ulgumaa umbes nagu ulgumeri,  trollibussi või kiirrongi asemel sõita aga hoopiski koertega. On hästi kangekaelne, ta on aediku seksiooni pealik,  aga juhtkorda ei ole. See on kimmi. Istuta kimmi väike kutsikas tõuseb. Kimmi me läheme sõitma, kas pole tore? Eerik on koju jäänud kindlasti kogemata. Ei, siin, kus. Otsi Eelfi üles, aa, Helfi n ka siin. Võta eli välja. Arva praegu nad arvavad, et, On see on elfi, ei ole see Erik, Eerik ja Elfi. Ahah, tema järgi Aasta? 1000. Need on kröönikoerad, muide, kellega me sõitma läheme,  Erik Elfi ja Ella, kõik e-tähega Ellart,  Ellart. Minge sinna taha piduri peale. See on see laps ja vajutage see tugevalt maasse  ja olete algul selle külge kinnitanud. Kõige tähtsam. Kelgust mitte lahti lasta, et meil on isegi olnud juhus,  kui. Hästi jäisel rajal puuvalgel sai ükskord sõidetud üks väga  hea häälega tütarlaps oli pilgu peal, hoog läks hästi suureks,  siis hakkas ta hüüdma, midagi, no mis toimub. Koerad mõtlesid, ahaa, hoogu veel juurde  ja siis panid nad lõpuks, mida rohkem ta karjus,  seda kiiremini kelk läks. Kuna mina pole kunagi varem koerarakendiga sõitnud,  siis panen ennast ootamatusteks valmis. Aga lumi on rajal õnneks pehme ja kröönikoerad pigem  vedamise kui kihutamise jaoks mõeldud. Stopp, stopp, stopp, stopp, stopp ja läheme edasi kohe väike  trauma ga. Mis tegelane see Gröni koer siis õigupoolest on? Ta on Põhjamaade kelgukoer kõige algupärasem,  võiks öelda, mis on säilinud. Aastatuhandetes. Ütleme, Siberist Alaskani, Kanada Grünimaani põhjarahvastel nomaadid,  kes tahtsid liikuda, et siin oli sõiduvahendit vaja. Kasutasid Gröönikoeri. Aga mis nende iseloomu kohta öelda, Pille,  ma saan aru, et nad inimesest väga ei pea,  eks neil on omavahelised suhted olulisemad,  kui teie. Jah, nendel on nagu hundikarja suhted, ma arvan,  et, et meil on nad näiteks on niimoodi, et mitu koera meil  on 13 või praegu neli 14 koera ja nad on kolmesaadikus  ja igal aadikul on oma liider ja oma hierarhia  ja oma järjekord. Ja selle tõttu aedikutes nagu meil mingisuguseid  tüliküsimusi ega midagi ei ole, sest et kõik suhted on  paigas ja ega nemad ei vaja tõesti inimese seltsi,  nad on omavahel. Aga kui eriaedikute koerad saavad kokku,  siis nad alati peavad proovima, et kes seekord on kõvem,  et, sest see võib ju muutuda, et alati nad katsetavad neid,  neid, neid jõujooni ja kusjuures see, kes on see,  kes on liider, see, see ei pruugi üldse olla kõige targem ei  pruugi olla üldse juhtkoer. Meil ei olegi kumbki liider, ükski liider ei ole juhtkoer. Et see, kui sa oled Aevikus tark, ei tähenda seda,  et sa oskad hästi kelku vedada. Need on kaks täiesti erinevat. Need kolm koera, kellega me sõitsime, panime nüüd puhkama  aulis ja tuleb uus vahetus. Ja noored õppima. Nimi tal on. Kõrval ootab teda teine nooruk. Kelle nimi on calasi? Ja mitme koeraga nüüd sõitma siis. No mis teha? Kas kõige see ajaloolisem koerarakend on viie koeraga  tegelikult lehvikukujuline? Ei, ma ei oska öelda, tähendab. Tavalisel, ütleme Grööni perel ma ütleks,  et niimoodi, et ikkagi kuskil peaks olema 12 koera lehvikuna  et võtta mitme päeva värk kaasa ja pere ka veel seal kelgu  peal ja neil on teistsugused kelgud, sellised. Piisab kahest suurest ujulangu merest, leiavad ajupuitu näiteks,  noh, vanasti. See 1922. aastal valminud maailma üks vanemaid  dokumentaalfilme vaprast Eskimosna Nukist  ja tema perest On aulisel ja Pillel alati varuks,  kui nad huvilistele oma polaarmatkadest jutustavad. Tegelikult said ki ülikooliaegsed, ekspeditsioonid  ja nooruses loetud raamatud Põhjamaade loodusest otsustavaks,  kui haskide Samojeedi, koerte ja malamuutide asemel  otsustati just kröönikoeri kasvatama hakata. Euroopas on selle tõu kasvatajaid väga vähe. Grünikoertel on terve maailma peale ainult üks tõusin,  kus on kasvatajad, meil on ka seal, norralased peavad neid,  ehkki, ehkki Grunimaa ei ole ju on Taani osa ja. Kõik koerad on krüünikoerad, nendel on niimoodi,  et neil ei, neil ei ole lubatud tolle ei too  siis sisse, ei lubata tuua mingit mopsi ega taksi seal kellelgi,  et kõik nii nagu Islandi hobused, kõik on rand. Koerarahad ja kaanikoerad võiks arvata, et see juhtub kuskil  polaaralal ja paksus talves, aga meie teeme seda varakevadel Kagu-Eestis. Vaskna järvel. Norras on neid kõige rohkem neid Gröönikoeri ja,  ja neid on, nad on sellepärast, et nad on tegelikult ikka,  nad on ikka nii metsikud, et ma arvan, et Eesti looduses nad  jääksid rahulikult ellu, et, et, et nad murraksid loomi,  et nad nad inimeste vastu on hästi. Sõbrad, aga, aga muidu nad on ikka kiskjad. Aga see armastus polaarmatkade ja siberi  ja kaugete külmade kohtade järgi tegelikult sind geograafi  on saatnud ju juba ma ei tea ülikooliajast peale  või veel varem. Natuke võib-olla varemgi, noh, pellel samamoodi,  ega me siis koos käisimegi matkal sügisel pidi tingimata  hibiinides esimesel lumematka käima ja kevadel  siis tingimata veel kuskil kõrbes käima,  no ütleme, ülikooli ajal oli tol ajal natuke raskendatud,  siis proovisime mingite valgete hõlstide all olla,  et keegi saaks aru, et me päevitunud oleme. Enam matkadele ei käi kaugetel maadel, teete oma matkad nüüd  siin ja koertega ja külalistega. Jah, ega maal loomapidajaks hakka, et ega  siis võimalus kuhugi minna ära ei ole, lihtsalt muutsime elulaadi. Korteris läks igavaks ja olete nüüd rahul  selle elulaadi muutusega, et teil on kröönikoerad,  teil on kuldsed retriiverid veel loomi, üks mops  ja üks kass. Et 100 kilomeetrit tühjust igast jaa, seda küll  ja ei peagi olema palju asju selleks, et olla rikas,  et, et noh, on on ju see, et kes, kes mõistab,  et küllalt on küllalt, sellel on küllalt,  see on, see on mu moto, et, et vaata sul võib-olla ükskõik  kui palju asju, aga kui sulle tundub, et sul on ikkagi vähe,  siis sa ei ole rahul ja see ikkagi nagu ilma millestki aulis esimesed,  need koerad tõi need kaks tükki Rootsist. Siis ta kujutas ette, et me läheme Peipsi peale mingisuguse  ekspeditsioonile ja, ja kujutas tõesti tõsimeeli,  et mina, mina tulen ja magan seal kuskil jää peal kerastama. Siis me teeme mingisuguse sellise läinud,  aga olud räägitakse, et ei ole. Vabanda igatahes õnneks me oleme sellest siiani pääsenud. Aga ma saan aru, et teil on unistusi, mis on tore,  et ei ole veel küllalt, eks ju, tundub küll kõik ikka veel  ei ole piisavalt. Kes mõistab, et küllalt on küllalt sellele ongi küllalt. Öeldi eelmises loos. Väheke teistpidi sõnastas sama mõte umbes 2300 aasta eest  epikuuros aga nimelt miski pole piisav sellele,  kellele piisav on. Vähe. Sedasorti tarkusega pole paraku nii, et pähe  ja asi ants vaid niisuguse tõdemuseni jõudmiseks tuleb  midagi endas sügavalt kogeda. Aga mida just? Võib-olla olemise looduse, kogu ilu ja valu,  elu ja surma, nende lõpp, lõpmatus, ühtsus es. Nüüd teemegi juttu loomade looduslikust suremisest aga  kõigil nendel, kes eelistavad näha loodust,  vaid ilupiltide jada na tasuks vast kanalit vahetada. Ma olen hoiatanud Looduses toimub asju, millele me igapäevaelus ei mõtle. Ulukite jälgimiseks paigutavad looduse uurijad  ja jahimehed metsa rajakaameraid. Need kaadrid jutustavad meile tõesti sündinud loo kolme  noore metsa kurvast elu käigust. Mõne aasta tagusel karmil talvel. No siin on jah, tegemist sellise orvuks jäänud pesakonnaga,  kes ilmselt on, paikneb kaugele inimese poolt pakutavast toidust,  eks söödakohtadest. Ja, ja võib-olla kes ei oska ka sinna ise minna  või on jäänud nii nõrgaks, et ise enam enam ei jõua sinna minna. Ja, ja nad nad põhimõtteliselt nad ootavad oma surma seal  embakumbaga see surm saabub see üldise sellise nõrkemise  ja kurtumuse läbi või siis lõpetavad, lõpetavad kiskat  siis nende elu, elu, elu, elu nii-öelda ära seal. See ongi selline kurb loolisus, et kes suudab ära minna,  see läheb ära ja kes enam ei suuda ära minna,  see lihtsalt jääb sinna nõrkemuna maha ja ootab,  kuna kuna kas emakumba, kas kisked lõpetavad  või ta siis ise külmub surnuks? Raja kaamera ülesvõttel hargnevad sündmused,  kus metsasanitarid, kährikkoerad, rebased  ja rongad on avastanud noorte metssigade magamisaseme. Mida aeg edasi, seda rohkem tunnevad kiskjad oma võimu  ning tikuvad elu ja surma vahel vaakuvatele loomadele kallale. No kõige julmem, mida tavaliselt nagu väga ei kohtagi on,  on just see, et kiskjad piiravad, tavaliselt on,  kui need leitakse neid pesakondi, siis nad lihtsalt surnuks külmunud. Aga see, et seal need kiskjad piiravad, see,  see näitab, et seal on noh, esiteks on, on seal neid palju,  tavaliselt sooaladel ei ole palju kiskjaid võib kährikuid  olla ka rebaseid, tavaliselt sooaladel ei ole eriti palju. Et see, et need kiskjad nüüd neid seal piiravad  ja praktiliselt poole ilusat sööma hakkavad,  vot see on selle asja juba natukene selline,  just teeb selle asja just selliseks eriliseks,  eriliseks, selliseks võib-olla ka julmas seisukohalt,  eks. Metsaalu ongi paraku karm. Energiavarude lõppemine saab metssigadele saatuslikuks  ja nii langevad nad kiskjate saagiks. Põhimõtteliselt on see On seal nagu ökoloogid ütlevad, looduslik suremus. Sellepärast, et need, need loomad, kes on läinud kaugemale  kusagil toidukohtades, kus saaks, kus nad talvel toitu kätte  saavad jäävad nõrgaks ja siis jäävad sinna pessa ja,  ja nad võivad vahepeal ära käia, otsida,  üritada toitu otsida, aga põhimõtteliselt nad ei lähe  kuskile ära ja, ja ongi näiteks leitud pesakondade kaupa. Just ongi leitud pesakondade kaupa surnud loomi just just  sooaladelt kus looduslikku toitu ei ole ja,  ja neil ei jäägi muud üle, kui, kui siis suruda ennast  üksteise vastu oodata, ilm läheb siis soojemaks  või siis või siis loota mingisugusele imele,  et kuskilt tuleb toitu või midagi. Et põhimõtteliselt on see loodusliku suremuse üks,  üks ehe näide. Saartel on metssigade looduslik suremus väiksem,  seal on pehmem kliima ja elab vähem vaenlasi. On tulemine tulejal ja minejal on minna. Kes liibates, kes vudinal. Me läheme kõik sinna. Kes liibates, kes vudinal, kes ratas otsa  ja kes jala kes lendab sinna linnuna, kes ujub nagu kala. Kas tullakse või minnakse? Seal pole vahet, siin ilmas lihtsalt ollakse kui piisab tahet. Siin ilmas lihtsalt ollakse. Kui see oleks tarmu ja nagu soola supi sees on olemises armu.
