Ei kuulata. Ja ka. Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid meelistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur. Raadio kaks tervitab alanud saade puust ja punaseks. See on saade, kus need tunni aja jooksul lappame kõike uut ja huvitavat, mida meile toonud. Selline valdkond nagu teadusteadlased teevad usinasti tööd, avastavad uusi asju, mõtestavad uusi probleeme, sõnastavad neid, lahendavad neid ja oma saadetega Me üritamegi pisut järje peal hoida, mis siis toimub teadusmaailmas? Meie püsikuule kindlasti teab, et iga saade on meil pühendatud pisut erinevale teemale. Ja täna on taas kord maateaduste, kord kõik, mis puudutab meie planeeti, selle eluta osi, ookeanit, maapinda, maapõue vett ja taevast ja ilmselt sellega olekski hea alustada, rääkida ilmast. Ilm on alati väga populaarne teema. Suur küsimus. Loomulikult. Missugune talv meile sel aastal tuleb, kas me saame suusatada, kas tuleb külm, kas tuleb soe ilmatargad seda väga ennustada ei oska ja ka teadlased ilmselt nad ei ütles konkreetselt selle aasta kohta. Aga üht-teist mõtteid selle kohta, kuidas seletada möödunud aastate talvi ja mis võiks tulla tulevikus, meil nüüd on ja mul on hea meel siin stuudios tervitada Tartu Ülikooli teadurit Jaan Pärna, kes on siis tänane teekaaslane nende teemade arutamisel. Tere, Jaan. Tere päevast. Nii. Räägime siis sellest talvest. Millist talve esmalt sa ise ootaksid ikka kus oleks ühelt poolt lund, aga teiselt poolt selline mõnusat miinuskraadid, kui mõnusad need miinuskraadid olema peavad, kas viiest piisab või ikkagi 15, paneks 30-ni välja? Viiega on ikkagi kõige kõige mõnusam suusatada. Aga nagu me siin viimastel aastatel oleme näinud, siis ega meid eriti helitatajaid, et siin on ka neid kahe kümneseid ja isegi natukene peale tale nädalad meil viimastel aastatel päris palju olnud, mis tekitab muidugi inimestes küsimusi, sellepärast et iseenesest räägitakse ju väga palju, et kliima globaalselt soojeneb ja vot siis saame hoopis 20 kraadi seid pakaseid. Aga need asjad nagu võib arvata, on ikkagi kuidagi omavahel seotud. Siin on siis saladuseks arvatavasti ikkagi seesama Põhja-Jäämeresulamine ehk siis selle jää taandumine ja kuna ühelt poolt on Arktika jäänud nõrgaks aga teised poolt siin viimasel ajal on leitud, et selle võrra jällegi siberi või laiemalt Euraasia mandri siseosa kõrgrõhkkonnale jällegi tugevnevad. Ehk kui enne oli meil põhimõtteliselt talvel tuli sisse arktilist õhumassi siis võis oodata sellist pakast ja kui Arktikas oli nõrgem, seal valitses madalrõhkkond, siis oli ka meil ilm pehmem, siis siis nüüd on viimasel ajal tuleb arvestada tõesti ka ka Siberi kõrgrõhkkonnaga talvel, nii et siin esse viimane teadusartikkel uudis ongi selle kohta, et kui Arktikas on jääd vähem siis see tähendab meile külmemaid talvesid. Ja see viib kõik tagasi kuidagi õhumasside liikumisi, nii, eks ole, ikka jah, meil siin kohapeal meie ilm ei teki, et meie ilm tuleb kõik nii-öelda import kaubara sisse ja seda õhumassi täna ehk siis meil on siin see ilm, mis õhumass meile parasjagu on tulnud ja kust see õhumass. Ja lihtsalt need õhumassid nüüd liiguvad hoopis teistpidi, kui, kui nad vanasti välja kujunenud skeemide alusel käisid jah, et kui vanasti tõesti eriti ütleme euroop ütleme siis selle kõige kontinentaalset või Mandrilisema osa ja muidugi siberi ilm sõltus selline. Selline mõiste on siis klimatoloogias käibel nagu arktiline otsilatsioon ehk lühendina o seda kasutatakse ehk siis, kui see näitaja oli negatiivne ühenduseta Arktikas valitses kõrgrõhkkond, Arktika õhumass oli tugev, tungis meile sisse ja tõi siis pakast talvel muudel aastaaegadel lihtsalt külma ilma ja kui see o oli siis positiivne, siis seal valitses madalrõhkkond ja olime meil jah, selline pehme ilm siis siis need on avastatud, et põhimõtteliselt tekkinud täiesti uut laadi kliima. Jah, sellega seoses, et Siberi kohal tekivad eriti tugevad kõrgrõhkkonnad talvel ja need siis määravad juba rohkem seda ümbruskonna ilma ja seda on siis võiks eesti keeles seda uut laadi kliimat siis kutsuda või vähemalt seal selle artikli põhjal oleks siis soe Arktika külm Euraasia. Ehk siis kui ma loen need esitähed kokku siis Vazan Sakke. Nonii, ja probleemist ongi selles, et vanasti see külm jäi Siberisse ja nüüd teda miski sa enam kinni ei hoia, ta levibki vist ka kaugemale. Jah, et, et tõesti seal Siberi kõrgrõhkkond on, on tugevam ja talvel ka ka ütleme Venemaale ulatub välja see, see tugevam kõrgrõhkkond. Aga kas see tähendab, et et las Arktika jää sulab, et kui te nüüd läbinisti ära sulab, siis, siis me saamegi aina külmemaid talvesid või päris, nii lihtne see asi ka ei ole. Selle kohta arvatakse seda, et see lähikümnenditel selle Sakke mõju siiski või siis ütleme jah, Siberi kõrgrõhkkonna mõju siiski ei suurene, kuna Arktika soojenemine siiski jätkub ja see, see ikkagi selle arktilise ostsivatsiooni või selle selle tavapärase kliimamõju ikkagi ikkagi suurendab, et Siberi kõrgrõhkkondade, nende praegune, selline suur mõju see võib olla suhteliselt ajutine, aga ära ta kindlasti ei kao, et selliseid õhumassi hakkame ikkagi saama. Nii et ka või sel aastal peaks tulema külm talv, pakaselised ilmad, siis ärge hõisake suure suuga avalikkuses, et kus see kliimasoojenemine siis on, vat täpselt seal ta ongi. Ehk siis sojaarktika, külm, Euroopa on see, mis seda kõike põhjustab, kuulame siia vahele natukene muusikat. Saade puust ja punaseks raadio kahes jätkab, stuudios on saatejuht Arko Olesk ja tänaseid maateaduseteemalisi uudiseid aitab mul lapata Tartu Ülikooli teadur Jaan Pärn. Ilma jutud said räägitud natukene sarnasel teemal ka jätkame. Nimelt räägime ookeanides ja ookeanide happestamisest, mis on tegelikult selle suure kliima soojenemise teema üks teine tahk, sest sedagi põhjustab CO2 ehk süsihappega. Mis, kui ta jääb atmosfääri pidama, siis ta hakkab soojendama, mis omakorda muudab kõiki neid õhumasside liikumisi. Aga suur osa sellest CO kahest üsna suur osa, kolmandik vähemasti on selline, mis lõpetab oma elu ookeanides, eks ole. Jah, täpselt nii on, et sellest, kuidas siseneb pügas, mõjutab kliimat, sellest on palju räägitud, aga vähem on räägitud sellest, et tõesti suur osa sellest süsihappegaasist absurbeerub otse ookeanivett, aitäh. Ja seal omakorda tegelikult jälle, mida võib-olla väga hästi ei teata siis süsihappegaas on tegelikult suhteliselt Belile aine, nagu nimigi ütleb, eks ole. Jah, selle peale lihtsalt kohe mõte ei tule, sest kui me teda sisse hingame, siis kuidagi ei teki haput tunnet. Kohe aga aga jah, merre jõudes vette jõudes, tegelikult ta reageerib veega. Ja kui me siis paneksime, kirjutame selle valemi läbi, CO2 pluss H2O, sime, saame H kaks, CO kolm ehk siis see on soolhappe ja see just nimelt seda merevett happestabki. No siin on ka kirjutatud, et viimase, umbes 150 200 aasta ja kui meil on need korstnad agarasti tossanud, on ookeani happelises umbes 25 protsenti eriti kasvanud, mis nagu numbriliselt tundub üsna suurena, aga, aga miks on see oluline või missimisse happe seal ookeanis üldse tegema hakkab? Jah, no võib-olla ütleme maailmas kõige sellisel suurem näide kohe on, eks ole, korallirifid või noh, tegelikult muidugi võib öelda ka laiemalt, et kõik organismid üldse kõik, mis koosneb lubjast või lubjakivist noh, seda ju ju hape hakkab mõjutama ja puhastada lupja, lubjakivi hakkab lohustav, eks ole, merikarbid, kõiksugu molluskid, nende nende karbid on koosnevadki põhimõtteliselt lubjakivist sarnastest mineraalidest lubjast jah, et, et noh, kõige drastilisem ja kõige tuntum näide jah, on sellest korallid, mida arvatakse. Et selle sajandi lõpu või suurem osa neid troopilisi palli risse ei näe täpsemalt küll rahnuna esinevad korallid, tavaliselt säilivad aga aga harulised korallid, et need siis tõenäoliselt kuigi kaua ei kesta, kui, kui see happestumine jätkub ja, ja need on, noh, võiks öelda mõelda, et kui suurem osa koralli säilib, et mis sellest on, aga just see see haruline osa on see, mis mis loovad paljudele liikidele elukeskkonna nagu kaladele näiteks ja, ja selle võrra kohe vaesub merekeskkond, mida me kindlasti värvilistest merepõhja loodusfilmidest oleme näinud. Põhjus, miks me sellest räägime, on see, et Suurbritannia oli kõike, sisaldab peateadlane valitsuse teadusnõunik Marko altpoolt, just äsja avaldas sellise väga tõsise hoiatuse, et teemisel ookeanides toimub on nii enneolematu, et seda ei ole viimased umbes 65 miljonit aastat nähtud ja hoiatused. Et see võib kasvada väga suureks ja oluliseks probleemiks. Kui me räägime korallidest, siis, siis see tegelikult on troopikaveteteema, et, et küsimus on selles, et oskate selgitada, kuidas meid siinse tegelikult mõjutada võib ja kas ka Läänemeri on mõjutad sellest. Ühelt poolt tõepoolest süsihappegaas lahustub paremini soojas vees, aga tegelikult happesuse kasv mõjutab ikkagi kogu mere elustiku. Ja seetõttu, et erinevalt atmosfäärist on mereelustik veega pidevalt otseses kontaktis ja noh, selline ka väike muutus selliseks selles näitajas, nagu seda on happesus. See mõjub ikkagi otseselt noh, ütleme sellised organismid nagu planktoni, ajuraksed, vetikad neid neid loomulikult mõjutab, aga kuna nad paljunevad nii kiiresti, siis nad ka evolveeruvad ehk siis liigina arenevad nii kiiresti ja, ja kohanevad tõenäoliselt happesuse muutumisele hästi, nii et näiteks neid ei pruugi, see võib olla väga mõjutada. Noh, siis on järgmisena sellised liigid, kellel on täiesti otseselt Lubi noh, oluline osa keha toestruktuurist nagu kalad ja vähilaadsed nende kohta võib öelda, et nad paljuski sumbudavalt. Kuigi nende jaoks on see see keeruline, siis nad siiski suudavad reguleerida oma keha keemilist koostist. Ja noh, võib lihtsalt öelda, et noh, nendele, kes seda nii hästi ise ei suuda reguleerida oma noh, näiteks nii-öelda panna lupja juurde oma oma kodadesse. Et neid võib siis oodata väljasuremine või hukkumine või vähemalt selline raskemad elutingimused, väiksema arvukus, aga on ka organisme, kes ei paljune kiiresti ega ka ei reguleeri oma oma kehakeemiat väga hästi. Ja näiteks näited, mis on toodud selles viimastes uuringutes on näiteks üks uss, kes elab ka läänes juures, aga peamiselt siiski Atlandi ookeanist, et ja selle nimi on rand, liiva tõlv, kes on kunagi võib-olla tursapüügi kokku puutunud, siis on üks põhilisi tursasöötasid siis tema kohta arvatakse, et sellel liigil läheb väga raskeks. Ja teine selline seltskond on meri, Tšiilikud, kes samuti jahtunud reaalselt. Paljud Merisiidiku liigid võivad olla nüüd langemas väljasuremise ohtu. Ja omakorda meri. Siirik on mereökosüsteemis selles mõttes võtmeliik, et tema on üks põhilisi kes sööb kivide pealt, eks vees paiknevate kiire pealt vetikat. Ehk paljuski on meres kivid vetikast puhtad tänu meriseelikutele ja kui meri sihikuteks ära kaduma, siis ootab meid ees palju Limasem põhi ei ole sugugi nii meeldiv käia enam seal puhkamas ja ujumas ja sukeldumas. Ja tegelikult ma olen ka lugenud, et siin Läänemeres juba on tehtud esimesi katseid või uuringuid selles osas, kuidas meil võiks see happestumine mõjutada. Ka seda on siin täheldatud, et näiteks vetikad katakkavad märksa kiiremini ja rohkem kasvama, eriti just need lühiajalised vetikad, mis siis ka lööb sellise ökosüsteemi paigast ära, nii et ei ole see sugugi mitte ainult troopiliste merede häda ja natukene muusikat jälle taas vahele. Kummutil pildid, reaa sõle, lill, nendes kulunud juuksed peas. Teed siia teab. Linnas on. Magusam leid. Kuidas seal? Raadio kaks puust ja punaseks sirvib seekord maateadusega seotud uudiseid stuudios Arko Oleski, Jaan Pärn. Ja mis parata, kõik jutud teemad viivad meid moel või teisel tagasi selleni, kuidas inimene meie planeeti mõjutab oma tegevusega oma reostusega, olgu siis õhu või teereostusega. Ja, ja teinekord on need mõjud üsna, Nad on ettearvamatud või, või sellised, mille peale ei oskagi tulla. Näiteks järgmine uudis üsna värske räägib sellest, et et õhureostus ja jõgede veetase on omavahel seotud, oskad sa seda esile tuua ja kuidas see on siis? Ütleme, sellise võib öelda nähtamatu vee kaudu, nagu seda on aur, veeaur ehk siis noh, kui me kujutame ette, et jah, on meil sadu ja vooluveed ja, ja pinnaveed siis siis tegelikult noh, Eestis lausa kaks kolmandikku maa sadanud veest tegelikult aurub. Nii et nii et see on tegelikult väga oluline osa sellest vee ringkäigust on aurumine ja aurumine omakorda sõltub, dub otseselt mulla temperatuurist. Mida rohkem paistab päike mullale, seda rohkem aurub varjus kohe. Täitsa no ikka kordades väiksem olla. Laurumine oleme kindlasti näinud, et võib-olla väljas on varjus võib-olla kraadiklaas, nii et ta 15 kraadi, aga, aga päikse käes on plekist aknalaud läinud täitsa tuliseks ja seda, eks ole, seda varju mõju see seletabki, seda, et kuidas siis õhureostus mõjutab või ütleme siis meie veeringkäiku nimelt õhus, mida rohkem on erinevaid osakesi, mida sinna inimene on paisanud, siis tegelikult seda rohkemad varjutavad otseselt Päikest ja seda, seda väiksem on langenud päikesekiirgus ja seda väiksem on, on aurumine. See kõik, mis jääb aurumata, see jääb pinnaveekogudesse. Et lõpuks jõuab jõgedesse ja kergitavad siis selle veetaset just nimelt, et et kui noh, Eestis sajab näiteks keskmiselt 670 millimeetrit aastas siis sellest aurub 420 siis jah, kusagil 63 protsenti, et meist põhja pool Leningradi oblastis. Et noh, 320 millimeetrit kusagil ütleme lõuna pool Kesk-Euroopa, Prantsusmaa laiusel on see juba 500 600 millimeetri juures ja Kesk-Aasias ja haaras lausa 2500 millimeetrit aastas ja kõik see, mis, mis ei, ei auru, see jääb tõepoolest peab kusagile mööda maapinda siis voolama. Meil on tegelikult üsna hea võrdluspilt viimastest aastakümnetest jõgede taseme osas kui kvaliteedi osas ja see, mida teadlased näidki on, on see, et kui nad võrdlesid niimoodi kuue-seitsmekümnendate aastate veetaset siis kui korstnad ei olnud veel filtreid ees, autod tossasid, niiet lähimad ühesõnaga oli must, ta oli musti osakesi täis jõudis kiirgust maapinnale vähem, siis ka jõgede veetase oli umbes veerandi võrra lausa kõrgem, kui ta tänapäeval on. Nüüd, kui meil on õhk puhas, siis Veetase jälle langeb. Oskad sa nüüd öelda, kas me peaksime tegelikult muret tundma selles osas, et jõgedes on vähem vett või, või soovima, et seal oleks jälle rohkem või, või on see ongi see lihtsalt selline asi, millega paneme kõrva taha, et ahah, näed sellised asjad omavahel seotud? No selliseid asju üldiselt kui me räägime meie elukeskkonnast või tegelikult ükskõik mis organismi elukeskkonnast, siis tavaliselt peab olema ikkagi kõiki asju parasjagu. Et ei, ei liiga palju ega liiga vähe mõtlema, et liiga vähe vett, see tähendab ju põuda. Meie mõttes ja liiga palju, et see on üleujutus, mõlemad on väga halvad asjad. Ja siinse mõõdukus ja tasakaal on see võtmesõna või rääkida üldiselt, aga, aga Eestis praegu mina ütleksin, et Eestis on tegelikult, et väga mõnusasti elatuv kliima. Et meil on siin noh, nagu nagu ma ütlesin, mõnevõrra üllatavad sademed noorumist ehk siis, et on meil parasjagu samal ajal. Üleujutused ikkagi on suhteliselt ole probleem, nii et ma siin paremat väga väga ei oskakski tahta. Aga ega ilmselt nii vist Yalet, et meil oleks mõttekas hakata jõgede veetaset reguleerima läbi õhu puhtuse, nii et ma arvan, et seal tuleb ikkagi kasutusele võtta natukene teistsugused meetmed selle jaoks. Noh, kui me räägime jällegi muudest, et piirkondadest, siis tegelikult võib-olla üldiselt, et siiski ütleme, nendes piirkondades, kus inimesed elavad võib-olla valdavalt siiski on veepuudus kui seda nüüd mõelda, jätkas see nüüd hea või halb, et selline mehhanism toimib, siis siis ses mõttes on tegemist, seda kutsutakse modelleerimises tiivseks tagasisideme, eks ehk siis mida rohkem midagi lisatakse, seda vähemaks teda kusagil mujal jääb ja mõnes mõttes see natukene selline tasakaalustav mõju on. Kui mõelda jah, selliselt kuivematele piirkondadele, kus on siis võib-olla kõrgemad temperatuurid ja rohkem päiksekiirgust ja vähem sademeid ühe sarnasel teemal meiega õige pea, jätkame, aga kuulame enne pisut mustust. Heade sõna see kaasa juba ju teha laus, roppe nalju. Saaks kasvõi L1. Taas juba punnis päi. Obiva. Puura ei too need Isamaa poole tooma. Raadio kaks puust ja punaseks sirvib täna maateaduse uudiseid ja eelmine saatelõik just rääkis veest sellest, miks seda mõnel pool on rohkem või vähem. Ja veeteemaga me ka jätkame, sellepärast et me teame, et paljudes maailma paikades põllumaja tähendus sõltub niisutamisest. Ja seal on see veekogus kindlasti äärmiselt oluline. Kuid niisutamisega kaasneb ka teistsuguseid mõjusid, millel on oht meie põllumaad rikkuda ja nad teevad seda juba üsna agaralt. Paistab, et umbes viiendik kogu niisutatavast põllumajandusmaast on kannatamas sellise nähtuse all nagu sooldumine. Jaan, mis asi on sooldumine? Solvumine on selline protsess, kui me toome vett juurde kusagile ja seda siis pidevalt kallame maalapile, siis koos sellega me toome juurde ka soolasid destilleeritud veega, keegi ei niisuta, põldusid, igas vees on vähem rohkem soolasid. Ja kui see vesi aurub ja tavaliselt nendes piirkondades, kus on tarvis niisutada, seal on aurumine väga intensiivne siis need soolad jäävad mulda, vesi kaob ära, aga sool jääb alles. Ja kui me siis niimoodi aastaid ja aastakümneid seda teeme, siis meil päris kiiresti soolade sisaldus mullas tõuseb. Ja mis sellest siis saama hakkab, kui meil on muld, pisut soolasem paljud meie kultuurtaimed ja ka muud taimed, mis seal magedas mullas nii-öelda kasvavad, seda soolases mullas ei suuda teha ja sellised põllumaad muutuvad järk-järgult kasutuks. Siin ongi teadlased äsja avaldanud uue ülevaate sellest, mis on olukord maailmas ja nad ütlevad, et, et iga päev rõhutanud iga päev läheb maailmas kaotsi 1000 hektarit viljakat maad selle tõttu, et see sooldub. Ja viimase paarikümne aastaga on selliste kasutuskõlbmatud põllumaade pindala kasvanud 45-lt miljonilt hektarilt 62 miljoni hektarini ja see on umbes Prantsusmaapindalajagu. Peamiselt on see küll tundub, et Aasia probleem Kesk-Aasia Indias induse kangese platood. Hiina, Süüria, Lähis-Ida piirkond, aga ka Austraalia, USA, kas me saame selle vastu ka midagi üleüldse teha, kui me teame, et me peame neid põllumaid niisutama, et üldse saaki saada? Ka sellist võluvitsa ka ei ole, et põhimõtteliselt arvatakse. Ma ei tea, kui palju selle kohta praktikat on, aga noh, põhimõtteliselt kui jätta need põllumaad kasutusest välja niisutusest välja ja lasta neil lihtsalt puhata noh, tõenäoliselt siis sellise loodusliku või, või, või alguses umbrohuga üle kasvada, siis tõenäoliselt see muld iseenesest taastub, et need taimed suudavad seda neid soolasid kasutada ja, ja osa siis kantakse tõenäoliselt ka vooluveega mingil hetkel minema. Aga noh, see on selline suhteliselt pikaajaline lahendus, mis kohalikku põllumajandust kindlasti ei rahulda, et tõsi ta on, et meil on ju praegu maailmas seitse miljardit, et inimest varsti ennustatakse, et on üheksa jardi täis paarikümne aasta pärast, kõik nad tahavad siia, meil on tarvis kusagil seda toitu kasvatada, nii et, et see on selline nokk kinni, saba lahti, olukord, et me ei saa maad rahule jätta, sellepärast et me peame siia kasvatama ja mida rohkem me seda teeme, seda kehvemaks maa kvaliteet tegelikult muutub. Nii see kahjuks on? No eks siin arutatakse kõiksugu teemade üle, et kas leida selliseid soolakindlamaid, taimi, mida kasvatada või lausa teha geneetilise muundamisega selliseid taimi. Aga, aga selge on, et see muutub järjest tõsisemaks probleemiks, millega tegelema peab. Aga üks ütleme, mõõtkavaline lahendus siiski on, et ikkagi kasutada rohkem neid piirkondi põllumajanduseks, kus, mis põllumajanduseks sobivat ilma ilma kunstlike vahenditeta, et noh, näiteks näiteks Eesti, kus meil seda probleemi ei ole, meil ei ole vaja niisutada põllumaad, meil on vett parasjagu. Ja kus seda siiski ei tehta. Näiteks samal ajal Euroopa Liit toetab põllumajandust Prantsusmaal, kus on ulatuslik niisutamine vajalik, kuna Prantsusmaal suurem osa territooriumist on, on negatiivse veebilansiga, ehk siis aurub rohkem kui kui sajab ja lihtsalt ega tegelikult põllumaa päris otsas meil maailmast ei ole, seda lihtsalt tuleb otsida. Ja planeerida ka paremini, nii et jälle üks võimalus Eestile natukene maailmale abiks olla. Kuulame siia vahele taas muusikat. Praadi kaks puust ja punaseks tiirutab mööda maateadusalaseid teadusuudiseiduudisteringi olema, õigupoolest tegelikult juba ammendanud, aga meid ootab veel järge üks kuulajaküsimus ja meile saab taas saata kuulaja küsimusi kasutades selleks kas siis meie saate foorumit R2 leheküljel või meie lehekülge Facebookis R2 puust ja punaseks ka postiaadress puust ja punaseks ERR toimib ja just sinna on raadiokuulajal Lauri saatnud ühe päringu, millele kohe loodame, et ja oskab vastata. Tema nimelt on kuulnud ühe suure maavärina kohta, et too olevat muutnud öö ja päeva pikkust. Tema tahab teada, kuidas see siis täpselt nii on, et üks maavärin, selline sisemine jõud suudab muuta öö ja päeva pikkust. Meil siin maakeral. Lühike vastus on, et suudab küll, aga, ja natuke pikem täiendus on see, et siiski kella keerama ei tasu tõtata, sest et viimased suured maavärinad Tšiilis ja Jaapanis on kumbki lühendanud meie ööpäeva 1,2 kuni 1,8 mikrosekundi võrra. Ehk siis mikroon üks miljondik ehk siis kahe miljondikku sekundi võrra ümmarguselt, mitte rohkem see lühemaks kummastki me ööpäev. No aeg on alati vähe ja siis seda kurvem on kuulda, et seda kas või mõne miljondikku võrra jääb vähemaks, aga, aga mis mehhanism seal siis selle taga on, mil moel ta ta seda aega lühendab kõvasti lihtsustades muidugi sellest püüda aru saada, siis, siis ta lühendab seda loomulikult kõigepealt selle kaudu, et ta kiirendab maakera pöörlemist. Ehk siis ta tähendab maakera hoogu juurde. Nii, ja ta ei ole ju kusagil, mis maakerast väljaspoole, et kuidas ta seda hoogu saab juurde anda, oskad sa seda kuidagi lahti seletada? No tõenäoliselt on, on küsimus selle maavärina suunas maavärin ei mõju mitte igale poole ühtlaselt Vaitzist, ta mõjub kusagile mingis mingis suunas ja siis ütleme noh, kui kujutame, et inimkeha, noh näiteks, et ka meie näiteks oma oma kätt viibutame mingisuguses suunas, siis me suudame. Pöörlemiseks hoogu anda juurde ja seda seda vähendada, et midagi sarnast ta nagu natukene pressib ka seda maad kokku, nii et hakkab pisut kiirlemini pöörama, eks ole. No ütleme, nendes mõõtmetes võib-olla nii see küsimus, et sealt ei ole põhiline peaks olema selles selle pöörlemise kiiruse otseses mõjutamises võrrelda seda siis kõige suurem maa pöörlemise kiiruse ja sellega siis ribo vikkuse mõjutaja on kuu ja mis teeb seda pidevalt nimelt keskmiselt aastas, pikendab kuu ööpäeva seitsmeteistkümne mikrosekundi võrra, ehk siis, kui üks maavärin tegi seda 1,2 kuni 1,8 mikrosekundi võrra, siis selliseid maavärinaid, et tasandada kuu aeglustavad tegevust, oleks meil tarvis 10 15. Ja seda me kindlasti ei soovi. Maavärinaid ei ole meile tarvis, nii et selline kurtmine selle üle, et aega jääb vähemaks, oli siiski ennatlik. Minu poolt tuleb välja, et aega siiski tuleb pidevalt juurde, tänu sellele, et q maa pöörlemist vaikselt aeglustab. Selline saigi meie tänane ülevaade maateaduseteemalistest viimase ajalugudest. Aitäh, Jaan Pärn, Tartu Ülikooli teadur, kes siin täna abiks oli ja järgmisel nädalal kohtume juba täiesti uute teemadega puust ja punaseks, tänab teid. See on raadio kaks.
