Tere hommikust, lapsed. Tere hommikust, lapse. Tere hommikust, Rom. Tere hommikust, Mikk käis, on kena kevad, hommi, päike paistab ja päike ei paista homme. Hea, et mul tuli täna üks väga hea mõte, mis mõtted sul tuli, läheks magama, magama alles märkasime ju. Ah, õigus ja läheks arem, unimütsi, ülesäratamine kunagi ovaal väga-väga-väga ammu tegime unimütse, aga kes on unimüts? Mina või? Ei, ei, siin unimütsi, Unimont, unipluus, unipüks, uni, sokid on ka väga toredad asjad. Jäätis on meil käes, on kevad, nii. Kas sa tead, et sügisel lähevad osad loomad jäävad ju talun? Muidugi. Ja nad ei oska ju üles tõusta, muidugi ei oska, ütleme neid äratama, meie peame neid äratama. Ma arvan, et võtame nüüd ühe retke ette. Lähme metsa, äratame, oi, kõik loomad äratame üles, sest kevad on käes, Joe, muidu nemad ei näegi seda ilusat kevadet. Nii. Paneme nime idee nimekiri, nii keedab Jaberatamas läima, kõigepealt peab äratama käänu, kullake, kukekukk ei maga. Kas Kukimaga talvel ei maga? Aga ütleme, kui näiteks on karu nimega kukk Kukk nimega karu karu nime kukk, karu nimega kukk, siis meil siis peab teda äratama, siis peab teda küll. Iis tuleb üles äratada mutt. Miks õis ja tema on ju maa all, elab tema, ei tea üldse, mis väljas toimub ja vutt edasi tuleb üles äratada siil, siil, siis tuleb ta mäger mäger, siis tuleb uss vihmauss või Eestiga madu, madu, niisiis veel siiski jõuluvana. Jõuluvana, jõuluvana imago talvel. No praegu on kevad juba juba oma Kabaneda ülese, nii ajame jõuluvana ülesse ja siis sipelgad, sipelgad ja siis veel ka Antoni ja Anton juba magab tükk aega, vaata seal kuudis nina ainult väljas. Anton ajame ka pärast ülesse niimoodi. Lääme metsa, lähme metsa ja võta midagi kaasa või millega naeratame. Mis me kaasa võtame? Äratuskella, äratuskella, unerohtu väga ja viibutame une rohtunud kilo unerohtu kaasa ja siis võtame kaasa veel midagi, millega saaks hästi lärmi teha, et nad üles ärkaksid, madame võileivad kaasa, pull leivad, siis hiilivad ja teevad väga kõva lärmi. Nii läänekottidel aiakotid selga. Muuseas mul tuli hea ja idee eile ja ma tegin sellise naljaka laulu, mäletad rännumehe laul ja, ja sellel sõnad ka ja need sõnad on kirjutanud tühjad sõnad, kirjutas Mairi ja Taivi, nemad Saalzinile, Mairi on kuueaastane taim, nelja aastane ja me tegime, sest laulu muidugi moodsa laulu see selline laulinen Räpina. Nii valmis. Homme peame ikka rännumehe kirjutavad lehed, kus nad iga need maid käivid reipana ja vaprad. Tore. Mõni päev teinud maad nii päike, opia tegid kõverkäike, broneerin puudu, teel ei rikkunud nende meel. Koopia on rännumehe, sellest kirjutavad lehed, kus on iga käivibreiparaalia vapra päid. Tore. Lõbus, tore, vahva jäätis. Homne lõid kaude. Niimoodi selle laulupeolisi õudselt kiiresti jõudis Kunizi metsa. Metsas on natukene lundki maanteel seal unna sisse ei astu. Lume sisse, kui mul see karukoobas on, karukoobas on puu otsas, vaatame kõik ja otsas. Suure mullast koopanjale. Siin männi otsas ei ole, panevad sinna villaste kindral Julisini hoida. Kuule, keegi norskab. Mis seal on suurt luude kuhila? Seal tuleb alt tuleb norskamist ja, ja muidugi, see ongi karukoobas muidugi seni maa peal mingi puu otsas, muid majan üles haruldane. Aa, sina, mina kardan, äkki ta ehmatab mune, ole süles muidugi pahane, pakume talle leiba, siis ta tõuseb üles ja pane võileib, mina loe. Noh. Paremini ja naeratan, ma panen äratuskella käima. Paneb. Ja ja kevad on käes, saad aru, lilled hakkavad õitsema ja linnud hakkavad laulma ja. Suur aitäh teile, hommik. Nüüd ma lähen oma toimetusi tegema. Ära kiire. Näger vahele saada, siig, nemad elavad ühes majas, siil ja mäger, mõlemad puu otsas. Nii, vaata missuguse puu otsas nad elavad, nad elavad sõidetena punase sõstra põõsas punase sõstraga, näed, ongi natuke punane. Nojah, aga see, see ei ole ju punane, sõstar seen, hoopis haraka ongi punane harakas. Taandmetsatuletõrjuja viige. Aga näeder mulle ei meeldi, mäger elab mätta all, muidu seal nädal urg ja vaatan, mingi auk rongis ongi. Õige augu. Ei ole midagi kosta. Püüame kuuske. Ka nendega, mis asja siis tähendab, keegi karjub ukse juures, tere hommikust. Hommikust kestasimend. Mitsu ja mis te teete siin? Kuule mäger, sina magasid terve talve, aga, aga kevadel käes, nii et aeg on üles tõusta. Oimu olla kiireks, oimu lõpp, kiire, mul ei ole aega rääkida jada ega head aega, nägemiseni. Narrasem ülesse ja õigemidele lävel aja siin ka üles. Nii nüüd me ise ta nütsiil jääma kihutame. Maduussimaarjamaduuss elab rästik, kus ta elab puu otsas. Puu otsas ei ela ussina pubis, maid, seal, kus ta elab, elab, vaatlesin silduss, lapsiaal näitab noolega, vaata sinna ussi kodu, õigemini tegelikult polegi. Uistan ikkagi madu. Vaatame. Mis oli, siin on mingi hoolikum väljas ühest urust. See ennist veetoru või siis Narvas, see ei ole veetoru, seal madu, ema, päiksele soojendamine, koputavad õlale. Tühjaks läheb suvisemal, kas läheb Austrias panembuniette? Oi tere rästiku tädi. Me tulime sind üles äratama ka, sa juba oled ärkvel, mina olen juba ammu üleval. Kui me hakkame nüüd kiire, me peame minema veel äratama pidamise, naeratab Aalto, Lagab meil kuudis. Anthony määratamase meie koer, väikene kutsu. Nii et head aega siis kaotamiseni Miami und susises kogu aeg video ja võib-olla nüüd on kõik üles äratatud. Ja minu meelest on ka kõik juba liiguvad. Terve mets elab korras. Nii, nüüd võib öelda lastele kohtumiseni kiirustada oma toimetuste juurde. Koju, ruttu koju. Kohtumiseni, lapsed. Kohtumiseni. Lapsed.
