Tere hommikust. Kas siin elavad hoomiamiik? Aašino loovad hommik. Linaled. Tere, mina olen hom. Täna toas norskab, tema on Mikk. Mina olen räni, onu, sinule drahmi ja, ja väga tore, ei, toredad ei ole midagi. Õnnetus on, mis on juhtunud kätt tead talvel? Metsas ei ole süüa metskitsed ja jänesed ja oravad, kõik on hädas. Ei ole süüa midagi süüa ja kõhtu. Ah nii on lood, küll me Mikuga midagi välja mõtleme. Ütle loomadele edasi, et nad ootaksid. Mast endale ruttu ja ütle neile, et ootaksid, mine kähku. Head aega. Kohtumiseni. See on küll paha lugu. Loomadel, kõht tühi. Õnge seal kolistas ukse taga, kuule, Mikk, tõuse ruttu-ruttu-ruttu üles. Arvad, ma tahaks veel pikutada, on õnnetus juhtunud, õnnetus, ja missugune õnnetus metsas on loomad ja neil ei ole mitte midagi süüa? Ei ole süüjani ja su, aga mis loomad seal ilma söögid on siis jänesed ja karud ja põdrad ja kitsed ja soo. Kuule hom, siis peame me neid aitama küll, aga kuidas me peaksime neile süüa viima, aga, aga mida viia? Mina tean, metskitsed söövad heina ja kasevihtasid. Kuule, aga lähme ja viime neile süüa. Jänesed porgandid onju, ja tuleb pähkleid viia harudele viia, mida? Karud magavad õigusi, karud, magad muidugi. Kuule, meil on ju heina, mäletad, suvel tegime heina ja vihtasid ka, mina mäletanud, et nõgesevihad olid ka kuskil üleval pööningupeol ja porgandid keldris. Komm, mine tuu suur seljakott ja küll tuleb ka valmis panna kelka ja kuhu me oleme heinad siis paneme. Niimoodi oled mul tuli hea mõte. No mis mäletud eile me leppisime kokku, et läheme täna suusatama ja siis me võiksime ju suusamatka teha metsa. Velenegi suuskadega ju muidugi väga hea mõte, homme sinul, pea lõikab niisiiis mingeid asju kokku panema, hakkima asjad kokku seljakoti ja suur seljakott. Oi kui suur mehh porgandites ehtne kaikaid, kus, kus pähklid on, pähklid on siin niimoodi, ma lähen jooksen õue, ma lähen panen heina, pole seal ilusti natukene leiba ka. Nii, leib on siin ja ongi kõik valmis pandud. Nüüd ruttu kott selga ja Mikule järgi. Nii on tule ruttu-ruttu-ruttu, nii suusad jalga, loodavad meid, niisiis panime suusad jalga, klambrid, kinniti, tšauhh, tšauhh, suusakepid kätte. Kuule Mikk. Minuga on õnnetus juhtunud, õnnetus. Minu suuskadel ei ole, suusaninasid. On sinuga alati juhtub midagi. No mis siis on, sa oled suusad täiesti valesti jalga pannud, suusaninad ei pea, oleme lume sees. Pööra suusad ümber, niiet ninad lumest välja paistab. Oh mind küll, jah, niimoodi hakkame minema. Oota, ma panen niimoodi hopsti. Nii, sina võtad kelgu vimina. Muide, sina lähme ulgurovski küllq. Ja vaata, kui ilus ilm väljas on. Köige kuu käime ära loomatoitu aja. Talvel tihti kõht on tüüdi. Toit on metsaluu all. Homsa kiiremini. Pikul köipi maas on, sai, teeme kähku, käime ära. Loova toitu vajava loomatoitu. Ere hom, kihutame hoogu juurde. Nii. Umbvood või kõrgeim mägi, sõidame alla. Minul on selline tunne, et mina julgesid mäest küll alla lasta, sul on õigus, hon sõidame pärast, kui me oleme metsloomadele söögi ära. Winu, mul tuli hea mõte, noole, läheme parem ringi, lähme ringi. Niisiis kui oleme, küll näed. Aga kust me teame, kus need metsloomad söövad? Ma tean. Loomadel on selline lagendik, kus nemad käivad kõik talvel koos söömas, Asso ja, aga kuidas me oskame sinna minna? Lähme mööda loomade jälgi, õige lääne läheme taheta, kellegi jäljed lähevad ees. Lähme edasi. Oi vaata, ongi Nogendi paistabki. Oi, niimoodi ole loomade söögimajake paistab niimoodi muutu, kõik salved on tühjad ja loomad on kõik ära sikuta, kelk siia, ruttu. Niimoodi neil võib ikka kõht küll tühi, niimoodi mina panin porgandit ja niimoodi ja natuke leiba, natuke pähkleid, kaalikaid, heina, näed ja ongi varsti täis. Mina ütlen, tühi minuga kaasa. Tühi helka tühjaks ja nüüd peitu. Vaatame, kuidas loomad tulevad sööma. Mul tuli hea mõte. Kuule, jätame loomadele kirja, et kui nad veel hädas on, las pöörduvad meie poole, meie abistame neid, sääsk, kohe tulevad meie juurde. Nii hom tule siia põhjustada. Kadaka tänagi on hea vaadata hunt, äi tulevadki. Näed, metskitsed on kõigi ees ja, ja. Kõiksivadid kõhu täis, küll on tore, meie hum, meie kihutamine nüüd kelgumäele. Kuule, teeks võidusuusatamist nodemelt, olete valmis? Sõidame sinna suure mäe juura tähelepanu, valmis olla. Manööverdanud juurde totototo jõudingi esimesena Mäele hurra, mine võidki. Sina ammule järgi ei jõua. Ma olen nii kõva suusataja. Mul hakkas kõht valutama, oi-oi, haruldane ja ega midagi, ma ei saanud nii kiiresti sõita, ahsoo, oi, hom, kui kõrge mägisen julgenud sõita, syda naa. Muutuge ilus vaate piltsid. Räige metsad paistavad teod, mis mägi see on, noh, see on suusahüppemägihüppemägi, mina tahan siit alla lasta. Mina kardan natukene. Kas sina kardad? Kuule, hoia mul käest kinni, siis ma ei karda, hüppame koos, hüppame koos, oli nii tähelepanu valmis ja läks ja läks. Taanduma avame, avame lange, varia, varsti maandume lapsi. Kirjutage, joonistage meile. Kohtumiseni lapse.
