Ehk ongi juba nüüd viimane aeg veel rahulikult  ja praalimata öelda. Et mitte homsete pilvede pealt, vaid juba täna mööda  teadmise kitsast sihiteed tuleb lähemale. Tali. Et teist poolt su ilmast ja elust enam silm  ega kõrv ei vali. Et nüüdsest võid olla ka kurt ja pime, sest kõigele olevale  ning arvatavasti tulevalegi leiad olnust  ja enesest eest tema sugunime. Keel ja süda on näinud ammu ära. Pea igasugu sõna teab, et isegi sellel päeval,  kui pilvist maale mühiseb metsikuim sadu et isegi  siis risti vastu vihmakülvide jooni tõuseb imepisikesi  piisku otse taevasse. Ja et kui avasilmi veel seal ülal paistab vaid aur  ja udu siis teadvale, aistinguteta meelele juba on see elu  enesekindel ja aeglane. Salakaunis tagasisadu.
