Kus sa aeled, mõeke juba on, ilmad külmad vete peal  jooksevad vihurid justkui su sukasilmad tühjades,  parkides, sügisel ekslevad üksikud hüüdjad. Hüüdmise peale tulevad kohale koerapüüdjad. Tagantpoolt ligi hiilivad, hoides õieli,  linge. Sestap ma armas õeke, vaiki ja kinni pea hinge.
