Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta. Aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusele. Raadio kaks tervitab alanud saade puust ja punaseks, see on saade, kus me järgneva tunni jooksul mitte küll päris ringi peale idee, aga natukene sõelume viimaste nädalate põnevamaid teadusuudiseid ja nagu ikka, on saatejuhi kõrval siin Abiks selgitamas kommenteerimas neid uudiseid üks teadlane, üks spetsialist, kes on asjaga põhjalikumalt tegelenud. Kuna tänase saate teema on laialt öeldes inimene, kõik, mis seondub meie organismi tervisega siis on hea meel taas tervitada. Siin Triin Tammelinn on meil siis geeniteadlane ja tuntud ka rakett 69, saate kohtunikuna teleriin. Tere, Arko. Jah. Saatejuht, siis Arko Olesk ja ees ootab meid viis uudist, mille jooksul räägime üsna palju geenidest. Aga muuhulgas selgitame ka ühte iidsete mõrvalugu. Aga sellest mitte kohe praegu alustame siiski geenidest ja üks suur tohutu võiks öelda jah, tõesti, peaaegu tohutu teadustöö on jälle valmis saanud ja see töö, kuidas ma nüüd öelda, kas ta, kas ta vaatleb geene või ta ei, vaatleja geene, oskad sa nüüd siinsed pust nurga alt, me peaksime seda sellele siis nüüd lähenema. Ma arvan, et see esimene töö paneb tegelikult mingis mõttes geenid meie jaoks muudab elavaks, paneb liikuma sest on saanud tõepoolest valmis suure konsortsiumi esimesed tulemused, mis siis väädisid 24 rahvusvahelise ajakirja artikliga. Ja seal vaadati täpsemalt sellist asja nagu epigenoom. Ja mis Aziz epigenoom siis täpsemalt on. Et kui me inimese genoomi hakati siis 20 aastat tagasi järjestama, siis saadi kätte selline staatiline tähtede jada, mis koosnes siis neljast tähest AG, c ja d ja mis oli tohututes erinevates kombinatsioonides hästi. Eks ole, see ongi see meie genoom kolm miljardit tähte üksteise järel reas ja siis mingid lõigud sellest tähestikust ongi need niinimetatud geenid, mis kuidagi toimivad. Nii võiks seda vist kirjeldada. Jah, täpselt nii see on ja teadlaste tegelikult pettumus oli üsna suur, kui nad suutsid nad kolm miljardit täht ära järjestada, said nad aru, et kuskil 1,5 protsenti moodustab sellest ainult geenid. Ja oli suur küsimärk, et mis asi on see jäänud, et mis sinna siis kuulub? Ja loomulikult lihtsalt lugedes neid tähti me tegelikult päris täpselt ikkagi mõista, mida see inimese genoom võiks teha. Ja nüüd on võetud siis uurimise alla epigenoomi, seda kuskil siis 10 vastad tagasi. Mis annab meile täpsemalt aimu, kuidas geenid on meie genoomis reguleeritud ja kuidas need on sisse-välja lülitatud ehk epigenoomi võikski nimetada selliste lülitist komplektiks, mis annavad ele inimese kronoomile, siis ütleme, võiks olla tähenduse. Et ongi, et tihti me räägime mingite asjade geenidest, aga nüüd me siis saame teada, et tegelikult alati ei olegi oluline, et meil on see geen olemas olema, sisse lülitatud, ehtavad töötama ja kui ta seda ei ole, siis noh, see on sama, mis Merioossega Keenia ja ongi siis mingisugused lülitid, mis toimivad organismi, lülitavad mingeid geene sisse ja teisi välja. Jah, omavad sellist regulatoorset rolli ja miks Vätiginaalne on tarvis uurida ja mida see meile juurde annab, on see, et et kui me uurime lihtsalt geene ja uurime neid tähti, mis meie genoomis on ja see on seoses näiteks erinevate haigustega siis tihtilugu on niimoodi, et me suudame leida mingi tähemuutuse, mis üldsegi geeni sees ei asu. Ja tegelikult varem oli sellistele tähemuutustele tähenduse leidmine on väga keeruline. Aga nüüd, kui meil on abiks epigenoom, siis tegelikult on just nimelt näidatud, et sellistel tähemuutustel võib-olla selline regulatoorne roll Et need siis põhimõtteliselt juhivad neid päris geenid töötavaid geene, lülitades neid sisse-välja. Jah, põhimõtteliselt juhivad seda, et kuidas meil mingisuguse haiguse mehhanism näiteks tööle lähedaste Sis geenide kaudu Mis selle epigenoomi juures on üsna põnev ka see, mis osad segadusse ajab või ütleme, klassikalistele loodusseadustele vastukäiv, kui nii julgelt võib öelda, ongi see, et et tegelikult neid, et muutusi võib ka mingil määral parandada, ehk siis noh, praegu me õpime bioloogias, et me saame mingisuguseid omadusi parandada ainult siis, kui muutus on toimunud geenides, eks tõepoolest mingi täht on muutunud geeniülesanne on muutunud, siis me saame parandada seda oma järglastele, kellel siis samamoodi see omadus säilib. Aga nüüd tuleb välja, et neid sammul lüliteid saab täpselt samamoodi parandada. Isegi kui me elu jooksul enne seda, kui me saame omale lapsed, siis meil toimub mingisugune selline muutus regulatsioonist. Ehk siis pannakse siis nii-öelda pesulõks genoomi külge, mis nagu hoiab ühte geeni avaldumist siis sama pesulõksu samamoodi edasi kanduda järgmisse põlve. No väga pikka aega arvati seda, et tegelikult kui sünnib uus inimene, siis tema vanemate epigeneetiline muster tegelikult täielikult kustutatakse selle uue inimese genoomist. Kuid nad siin ka väidavad, et tõepoolest, et osaliselt võiks ta siis lätlase üle kanduda. Aga pole täpselt teada, ikkagi, kui suures ulatuses ja siin nad ka väga palju rohkem sellest räägime. Ma arvan, et see on ilmselt neil väga suur ja huvitav uurimissuund edasi, sest tõesti see avastajad nad suutsid üldsegi nii palju sine Drake oli 111 erinevat rakutüüpi, mille, mille sees nad suutsid siis selle epigenoomi seda kirjeldada, et, et ma arvan, nad praegu suplevad selles jätkuvalt selles suures andmemahus, et ilmselt panevad paika siis uusi eesmärk, kuidas edasi minna. Nii et ma väga loodan, et nad hakkavad ka seda lähemalt uurima, et kui suures osas me ikkagi siis saame kaasa just nimelt see lepingeneetilise, musti oma vanemad. Oskad sa veel, Triin, seda lõpetuseks öeldud, et kui erinevad me siis selle epigenoomi poolest omavahel oleme, et kui palju seal nagu seda mänguruumi on, et kui ütleme geenide puhul, siis mängiti selle nelja tähega, seal on mingid teatud geenivariandid, mis seal võivad olla siis kui nagu lisa see dimensioon veel sinna juurde sisse-välja lülitada või ühte geeni sisse, teist välja, et, et see minu meelest ilmselt muudab selle pildi kui nii tohutult kirjuks veel takkaotsa, et kas seda üldse ongi võimalik kuidagi hallata. Täpselt nii see on, et kuna mul ikka nendest ütleme sellest genoomi materjalist oleme genoomi materjalist ame suhteliselt palju ühistis epigeneetika tegelikult suuremana järel siis ütlema võiski ära määrata selle, et mis haigused kujunevad ja millised me ikkagi päris täpselt välja näeme. Ja õppetund seal loomulikult sealjuures on see, et kui geenid on need, millega me sünnime, siis epigenoom on mingil määral see, mis on mõjutatud meie keskkonna poolt, ehk siis see, kuidas me käitume, kas me suitsetame, kas me elame tervislikult, see kõik ilmselt mõjutab neid lüliteid kuidagi sisse-välja liikuma ja see läheb ilmselt ka meie tervist. Aga siinkohal teeme saatesse pausi, kuulame pisut muusikat ja tulemit geeni ja muude juttudega tagasi mõne hetke. Raadio kahes jätkub saade puust ja punaseks, täna teeme sõelumist inimese teemalistele uudistele. Siin stuudios on saatejuht Arko Oleski külas geeniteadlane Riin Tamm. Viimased laused enne muusikapala olidki selle kohta, kuidas, kuidas oma käitumisega võime mõjutada oma geene siis aidates neid kuidagi sisse või välja lülitada ja tähendab meie tervist siis tegelikult järgmine uudise haakub sellega üsna hästi, kus on nagu reaalselt tegelikult lõpuks näidatud seda, mida meile kogu aeg räägitud, et söö tervislikult, liiguta ennast rohkem ja see mõjutab sinu tervist positiivselt. Nüüd on teadlased teinud ühe suure pika põhjaliku uuringu ja näidanud, et tõepoolest, see on niimoodi ja nad on isegi suutnud nagu mõõta, mil määral see mõjub, kuigi vist ikkagi üsna kindla valdkonna puhul, ehk siis inimese selline vaimne tervist. Jah, soomlased viisid läbi suure kaheaastase uuringu kus neid huvitas see, et kuidas siis mõjuv tab otsene sekkumine inimeste vaimset tervist ja nende suurem eesmärk on siis säilitada just vanemas eas sellised head kognitiivsed võimed ja hoida ära siis peamiselt Alzheimeri tõve teket. Nad on seda väitnud, et nende töö on sellepärast hästi nagu unikaalne. Et just nemad kasutasid otseselt sellist vahelesekkumist. Ilmse vahelesekkumine tähendas oli järgmine, et nad jagasid inimesed kahte gruppi. Neil oli uurimise all üle 1200 eaka inimese vanusegrupis 60 kuni 77 eluaastat ja nad jagasid nad kahte gruppi. Ühele pakkusid nad lihtsalt sellist üldist tervisenõustamist. Aga teine grupp võeti siis täpsemalt vaatluse alla. Neile pakuti täpsemad toitumisnõuandeid samamoodi füüsilise aktiivsusega. Neid koormati üsna korralikult ja lisaks sellele pidid tegema siis erinevaid teste, mis nende siis sellist vaimset võimekust peaks siis säilitama või parandama. Eks ole? Üks grupp sai sedasama, mida, mida meiegi igapäevaselt saame, et igasugu nõuandeid, tee seda teed Eestis läheb sul paremini ja ega, ega enda pealt ka vaatama, et ega noh, see ka ei mõju, aga kui ikkagi konkreetselt kätte võtta ja tegeleda inimesega ja tõesti, panna ta neid asju tegema, siis need tulemused on mõõdetavad ja peamiselt nagu ma vaatan, siis vaatadki selliseid mäluprotsesse, ehk siis kui hästi inimesed mäletavad ja kõiksuguülesandeid lahendavad ja see, see, see tulemusse vahe ka pärast kahte aastat juba tundus, et oli ikkagi üsna suur. Jah, need inimesed, kellega siis tõepoolest täpsemalt põhjalikumalt tegeleti näitasid paremaid Sis vaimseid võimeid, tehes siis uuringu lõpus erinevaid neuropsühholoogilisi teste täielikult minu jaoks, mingis mõttes ei olnud selles uuringus midagi sellist väga-väga põhjapanevalt uut, sest on ka varem väiksemaid uuringuid tegelikult läbi viidud, mis on samuti näidatud, et mida kauem sa oma elu jooksul oma aju kasutad ja mida efektiivsemalt seda kasutad, siis seda tõenäolisem on, et sul tegelikult Need, vaimsed võimed, kognitiivsed, võimed paremini säilivad. Et näiteks eriti loomeinimeste puhul on see teada, et mida pikemad nad oma elu jooksul loova tegevusega tegelevad seda tegelikult vitaalsemad ja paremate kognitiivsete võimetega nad vanemas eas on. Jah, siinkohal selle uuringu juures tuleb juurde veel see tervisliku toitumise ja aktiivse liikumise pool ja nagu ma vaatan, siis 25 protsenti olid need testi tulemused lõpuks paremad sellel aktiivsel rühmal. Nojah, no ilmselt see on ka täpselt selline iga, kus võib-olla inimestel ei ole enam nii palju selliseid sotsiaalseid väljakutseid, et tõepoolest nad tunnevad ennast vajalikuna, nad saavad käia siis kodust väljas ja teha erinevaid asju, ilmselt see annab ka väga sellise positiivse emotsiooni ja samamoodi mõjub siis hästi vaim vaimule. Ja ärgem unustagem, et see uuring viidi läbi soomlaste peal, ehk siis ei ole põhjust arvata, et need tulemused, kui meie siin neid samu asju teeme, oleks kuidagi oluliselt teistmoodi. Nii et jah, mis meil üle jääb ratta tegelikult neid samu asju, mida räägitakse kogu aeg, et et tõepoolest tervislik toitumine ja füüsiline tegevus ja ajugümnastika on tervisele head. See on teaduslikult tõestatud, nii et sellega vist ikkagi tasuks tegeleda. Vanemas eas ma ei tea, kuigi nemad vist otseselt ei leidnud, et see päris Alžeimerit ära hoiaks, ilmselt seal on niisugused teistsugused otseselt taga, aga selline üldine mälu ja Virksus ütleme niimoodi, olid vist ikkagi paremad. Jah, ja nad just nimelt ütlevad ka seda, et kuna nende uuring oli tehtud populatsioonipõhiselt ehk siis tegelikult populatsioonist oli valitud inimeste hulk, keda uurida et siis tõepoolest neid tulemusi on võimalik just nimelt üle kanda kogu populatsioonile, et nad ei uurinud kitsast sellist kliinilist gruppi, kellel siis diabeet haigus oleks välja kujunenud, et selles mõttes on see selline hästi laiahaardeline. Vanade inimestega vanade inimeste teemaga jätkame meie saadet, siirdume ühe väga muistse mõrvaloo juurde, aga enne veel pisut muusikat. Saade puust ja punaseks vaatleb täna inimese tervisega seotud uudiseid. Järgmine uudis on üks hästi põnev, omamoodi isegi võib-olla armas lugu, kuigi me räägime Ast mürgitamisest ja mitte kõige meeldivam matest keha eritistest. Lugu algab rohkem kui 700 paar aastat tagasi. Aastal 1291 sündis Itaalias mees nimega lande della skaala. Tema oli üks üsna sõjakas mees. Ta oli Verona valitseja ja tema püüdles selle poole, et seal Põhja-Itaalias oma valdusi laiendada ja uusi alasid siis enda linnaga liita. Muuhulgas oli temaga see tore inimene, kes toetas kuulsat poeeti tantet, kellel siis mõned Dante teosed on lausa pühendatud. Aga too härrasmees randadel skaala ka mõned ütlesin seda enam-vähem õigesti. Tema paraku ei elanud meil väga vanakse väga õnnelikult, nimelt juba 38 aastaselt, mõni päev pärast seda, kui ta oli ühe teise Itaalia linna Endale allutanud jäi tema järsku haigeks ja varsti suri ära. See ei juhtu siis aastal 1329. Kuna ta oli ikkagi tähtis mees, siis ta maeti kirikusse. Mitte ei jäetud mulle alla kõdunema ja seal kirikus kirstu sees tema mumifitseerus. Ja ühtegi, ehkki hiljuti Itaalia teadlased otsuseid, et võiks siis nüüd selle kirstu lahti teha ja uurida seda keskaegselt muumiat. Nii nad ka tegid ja leidsid nii mõndagi põnevat. Muuhulgas selgus, et see meest ei surnud lihtsalt haigusesse. Paid mõrvati. Riin, tahad sa kirjeldada, kuidas nad seda välja selgitasid? Jah, ma kahjuks küll siin loo lõpus meil ei tule välja, et kesta mõrvas, aga vähemasti saame natukene täpsemalt teada, kuidas see toimus. Muidugi ma arvan, et miks ka teadlaste selline võib-olla natukese ka haiglane huvi selle vastu tekkis, oli see, et tegelikult pikka aega arvati, et ta jäi haigeks seetõttu, et ta jõi siis saastunud allikas vett. Aga see ilmselt tundus liiga labane seletus, et teadlastel tekkis huvi siis tõepoolest, et mis täpsemalt toimus. Ja, ja ma loodan, et ka see lugu on õpetlik selles mõttes, et, et isegi siis kui ma ära suren, aga 700 aastat hiljem on võimalik siis jälile jõuda, mis meiega elu jooksul toimunud on. Ja kõigepealt tehti sellele muumiale siis ykski ette kompuutertomograafia uuring ning leiti, et tema liigesed, see inimene all ilmselt artriiti põdenud tal võimalik, tal esines tsirroos. Ja nad leidsid kaetama. Ta sooles oli roe ning seda oli võimalik sealt eraldada. Ühesõnaga ta siiski enne surma ei olnud jõudnud veel vetsus ära käia. Tundub nii. Proovi nad võtsid sellest väljaheites tõepoolest proovi viisid laborisse ning tahtsid teada saada, milles see siis täpsemalt koosneb. Ning toksikoloogilised uuringud näitasid seda et see väljaheide sisaldas sõrmkübaralillest pärit Tigoksiini digitoksiini. Punane päevakübar maid eesti keeles levinum öeldakse vista mõlemat pidi saab öelda. Võib-olla küll jah, jaa, mille poolest need kaks ainet siis erilised on, et ilmselt Tigaks siin on võib-olla inimestele tuttavam et seda manustatakse tänapäeval ravimina erinevate siis südamehäirete korral ja need mõlemad, nii Tigoksiini, tikk, digitoksiini omavad sellist efekti südamele, et nad, kui inimesel on näiteks teatud tüüpi südame rütmihäired siis selle ainel on, on võime siis seda südame rütmi tööd siis taastada. Ja loomulikult kasutatakse neid tänapäeval siis või mitte väga väga väikestes kogustes, et mis oleks inimesele eluohtlikud. Ja üks probleem ka loomulikult nende ravimitega ongi see, et see terapeutiline indeks ehk siis see ravimi kogus, mis on efektne ja see ravimi kogus, mis inimesel on toksiline. See, et see vahe on seal nagu hästi väike, nii et setoseerimise küsimus on siis väga oluline. Ja ka tegelikult väga pikka aega tagasi juba kasutati seda kahte ainet meditsiinilistel eesmärkidel. Ilmselt ravimi omadused avastasid natuke hiljem, aga ilmselt ta oligi ikkagi tol ajal juba teada, et liigse koguse tarbimine põhjustas inimeste surma. Jah, võibki arvata, et ilmselt püütud ravida mitte härrasmehe südameprobleeme, vaid kellelgil olid märksa salakavalamad plaanid, et kuna selline võimukas mees oli ja teisedki usaldasite seda võimu ilmselt mürgitamine, oli vist tol ajal üsna tavapärane asi, kui me vähemasti ajalugu loeme ja mulle tundub ka, et see päevakübar ei ole sugugi haruldane mürke, sotsioonist ta juba läbi aegade olnud üsna levinud vahend inimeste niimoodi, mitte nii kahtlustäratavaks kõrvaldamiseks. Jah, see võib nii olla ja tegelikult mida nad sealt väljaheitest veel leidsid, olid Mudeli õietolmuterad ja põldmarjad ja arvati, et just nimelt need sõrmkübaralille siis lehed, õied olidki segatud. Kukkusin nende teiste komponentidega, et võib-olla kuidagi seda mürgist komponenti natukene varjutada. Ja järsku soovite tassikest kummeliteed? Mu härra. Ajalugu on julm, aga tänapäevased teaduslikud vahendid võimaldavad meil sinna pilku heita, nii et ka siis, kui muumia on olnud kirstus 700 aastat on tema kehast võimalik leida jälgi, mis näitavad, kuidas ta suri. Nii et õpetlikud lood siia, aga nüüd on taas muusikapaus. Eelmises saatelõigus me rääkisime ekstraktist, mille mõju oli tugev punane päevakübar, punane siilikübar, mida kasutati siis juba keskajal inimeste mürgitamiseks ja mida tänapäeval kasutatakse ravimina ja nägu. Riin, sa ütlesid siis, need kogused on äärmiselt olulised, sellepärast et ravimit mürki eristabki ainult ju tegelikult see tseerid koguse, hulk selle ravimi kogus. Ja see piir võib olla üsna imeõhuke. Aga üks minu meelest väga tähelepanu väärne ja põhjapanev uuring nüüd viimastest nädalatest puudutab samamoodi noh, võiks ju öelda ravimeid vähemasti mingit laadi populaarseid ravimeid, mis teatud ringkonnas on üsna levinud ja mida kasutatakse väga palju kõiksugu hädade vastu. Jutt käib nimelt homöopaatilistest ravimitest ja miks me sellest räägime, ongi, et Austrial, Itaalia vastav agentuur on kokku võtnud nii palju apaatia, ravimiteemalisi uuringuid, kui neil vähegi on olnud võimalik põhjalikult analüüsinud erinevaid argumente, tõendeid selle vastu järeldust võib ütelda, on üsna ühene. Homöopaatia ei toimi. Riin. Palun, mis tegelikult argumendid, millega väidetakse, et homöopaatia aitab inimesi, mis seal siis nagu tegelikult toimub, mida tehakse? No kõigepealt siis alustame sellest, et mis paati on, et arvatakse, et sarnane ravib sarnast. Ehk kui inimesel on tead mingisuguse kindla haigusega tekkinud teatud sümptomid et siis tuleks inimesele manustada väga väikestes annustes mingit ainet, mis kutsub samasuguseid sümptomeid esile ja see usutakse, et see omakorda siis leerib organismi siis ise selle haigusega ja võitlema ja tugevdab inimese immuunsüsteemi. On ju lõppkokkuvõttes imepisikesed, et sellist üks meetod ongi, et seda lahjendatakse, lahjendatakse, lahjendatakse kuni tegelikult ei pruugi seal ühtegi molekuli näosused algset ainet alles olla, aga ka mingil määral nagu vesi või miskis mäletaks ja ja, ja. Seal toimetada siis? Nojah, need on täiesti nagu jah. No see siin on pigem tegemist sellise usu küsimusega, et ma tegelikult ei näegi siin ühtegi sellist teaduslikku argumenti mis selle poolt räägiks. Et aga mida siis leidsid austust ja teadlased, kes töötasid läbi tõepoolest äärmiselt suure hulga teadusartikleid ja ütlesid, et, et nad ei leidnud ühtegi artiklit, mis oleks andnud positiivseid tulemusi. Ehk siis mis oleks rääkinud homöopaatia kasuks. Ja samamoodi nad leidsid loomkatsetega töid, mis täpselt viisid sellele samale järeldusele. Aga samas, kui me räägime inimestega, siis me kuuleme neid lugusid üsna palju, kus ütlevad, et hakkasin kasutama neid ravimeid ja ma sain oma hädadest lahti, mind ei vaeva enam need mured. See ju vajab ka mingisugust selgitust. No ma arvan, et siin on väga palju kinni kahe kõrva vahel. Et ka mina tean, näiteks enda kogemusest oli vanatädi, kes rääkis, et tal kohutavalt igalt poolt valutab, siis andsime talle tegelikult glükoositablett ja tema valud, kõik kadusid. Mis seal siis on, koos või Rovi valusid, mis siis juhtus? Valud kadusid ära, jah, ta arvas, et sai valuvaigistit. Mina väidan seda, et see on väga suurel määral, on kahe kõrva vahel kinni, mida sa usud. Kui sa usud, et see sind aitab? Ma ei tea, täpselt, ma arvan, niipalju kui on inimesi ilmas asjade kohta, erinevaid arvamusi ja ja, ja ka samamoodi, ma arvan, et homöopaatia ümber tegelikult need diskussioonid käivad edasi, aga ilmselt kui nad ei ole siiamaani mitte kusagil eriti viinud, siis ma ei ole kindel, et ka edaspidi midagi väga põhjapanevat võiks juhtuda. Et ainuke raviefekt, mis neil ravimitel olla saab, ongi sama platseebo efekt. Kui me usume, et miski aitab, siis, siis meie enesetunne lähebki paremaks. Täpselt. Aga samal ajal ei maksa unustada, et meil on ju ka arukalt aineid, mis nägu ka tegelikult aitavad, et me ei tohiks siis ju loobuda nendest tegelikest asjadest mingisuguse muu asja pärast, selles suhtes on homöopaatia kui piirduda ainult sellega, isegi ohtlik, kui see inimesed tõttu loobuvad mingitest asjadest, mis tegelikult ka aitaksid. Ei no loomulikult siin manitsetakse ka tegelikult valvsusele, et kui inimesel on ikka väga tõsine terviseprobleem, mille jaoks on olemas ravimid ja aga kui inimene saaks abi, siis tuleb seda kasutada. Et ei maksa oma tervist seada ohtu. Sellistel ma ei tea, kasvõi puhtalt uskumuse põhjustel, et neid lugusid tegeleda, räägitakse ja nad ongi jätnud, ma olen ise kuulnud ja jätavad nagu naljakalt sellise hästi positiivse mulje, et näed, kasutasin mingit homöopaatia on, kõik läks hästi, aga kunagi ei mõõda tegelikult sellel, et kui me räägime ka ühest haigusest, siis ühel haigusel võib olla väga palju erinevaid vorme ja need neid detaile me tegelikult väga täpseti isegi ei pruugi veel teada. Nii et ma soovitan kõigil väga kriitiliselt suhtuda ja, ja, ja vaadata ikka täpselt üle ja mõelda läbi, et mis kellelegi jaoks ikkagi parimann. Jah, et teadus ei anna mingisugust lootust, et seal võiks olla mingisugune reaalne raviefekt ainetel kui sellistel, nii et tõepoolest pidagem seda meeles ja väike paust. Ja tänase puust ja punane, eks tervise ja inimese uudistele pühendatud saate lõpetame ka ühe põneva teemaga, kui meil vägivaldsus vaata, siis juba oli, rääkisime ühest vanast mõrvaloos, siis ega me seksist ka ei pääse, ikka need suured ja põnevad teemad peavad olema mainitud, aga aga me räägime sellisel ikkagi geenide tasandil sellest. Ja ikkagi sellest, kuidas käib geenide pärandumine, mis käib seksi teel, eks ole, saavad kokku mees ja naine saavad kokku mehe sugurakud ja naise munarakk ja toimub viljastumine ja hakkab arenema laps. Ja rääkisime ka siin saate alguses just nendest võimalikest mutaktsioonidest, mis geenides tekivad ja mis teinekord võivad põhjustada haigusi, siis see tõde vist ongi selles, et laps ei saa alati, et päris identset komplekti sellest, mis on tema vanemate geenid. Et ka selles protsessis seal vahepeal toimub mingisuguseid muutusi ja mutatsioone, mis võivad, aga ei pruugi tekitada probleeme. Jah, mina geneetikuna alati mõtlen selle peale, et mida ma rohkem sellest valdkonnast tean, seda, seda üllatavamana, kuidas sünnib nii palju terveid lapsi, mis on muidugi hästi tore ja rakud meie organismis jagunenud ja tegelikult iga raku jagunemise käigus, kui on vaja paljundada ka DNAd võib midagi nässu minna, valesti minna. Et loomulikult on organismis olemas erinevad kontrollmehhanismid, mis püüavad reeglina neid kõrvalekaldeid parandada, aga teinekord ei pruugi ka siis see nii hästi õnnestuda ja mutatsioonid saavad siiski edasi kanduda järglast. Selliseid ümberkirjutamise trükivead kui, kui võib-olla sest, sest see pikk DNA ahel tuleb ju täpselt samamoodi uuesti üles kirjutada. Kui rakud jagunevad? Jah, täpselt nii see on ja ka mutatsioone on loomulikult erinevaid, mõned mutatsioonid tekivad lihtsamini, mõned nii lihtsalt ei teki. Ja antud uuringus olid katuse all siis sellised muutused, mis võivad üsna lihtsalt tekkida. Ja põhjus on nimelt selles, et meie organism on tegelikult või meie genoom on täis hästi paljusid kordusjärjestusi, mis tähendab, et sa lihtsa näite näiteks meil on selline nelja tähekombinatsioon nagu kee ATA ja sellist nelja tähelist kombinatsiooni võib esineda ja 100 kuni 200 koopiat järjest. Ja tegelikult siis selle emme kirjutamise käigus võib iga kord siis midagi valesti minna ja ongi näidatud, et tegelikult sellised kordusjärjestused muteeruvad tegelikult üsna lihtsasti. Ja see ohukoht, kui me räägime nüüd seksist, siis selle uuringu põhjal on see ohukoht just see mees, sellepärast et tema sugurakkudes toimub sellist, kas raku jagunemist palju, Row mis tähendab, et ka selliseid võimalusi nende vigade tekkeks on märksa rohkem. Jah, ja see artikkel oli selles mõttes ka lahe, ta püüdis ümber lükata teatud vanasid, dogmasid just nimelt ka selles osas, et varem arvati et ütleme siis meestel toimub enne puberteediiga kuskil ligi 30 raku jagunemist ainult ehk siis sugurakud jagunevad tsiksis ka 30 korda ja siis nad on valmis, et minnes munaraku ründama. Aga tegelikult nad tegid siin päris palju erinevaid keerulisi arvutusi ja selgus, et tegelikult sugurakud jagunevad enne siis selliseks suguküpseks saamist kuskil peaaegu tsirka 200 korda. Nii et tõepoolest, sammutatsioonide siis tekkimise sagedus on väga suur. Ja kui võrrelda siis seda munarakuga, siis on tegelikult ka teada, et munarakk jaguneb tunduvalt vähem. Ja nad jõudsid sellisele järeldusele, et juba algselt siis siis puberteedi eas siis meesterahvastel. On see mutatsioonide sagedus seitse korda kõrgem kui võrreldes siis puberteedi eas, siis naisterahvastega. See nagu vist kõigutab jällegi sellist levinud arusaama, et mida vanemas eas mehed lapsi saavad, seda ohtlikum see tegelikult järeltulija jaoks on, sellepärast et elu jooksul sa lihtsalt kogud neid mutatsioone järjest rohkem, kas kas artikkel kuidagi lükkab siis seal ümber või ütleb, et ongi vanusel väga vahet ei ole, et, et ka teismelisena lapsi saades on see oht juba täiesti reaalne olemas. Ja nad näitasid väga ilusti sellist asja, et täielikult naistel see mutatsioonide sagedus tegelikult absoluutselt ei kasva. Et kui me räägime kas siis 15 aastasest või või 45 aastasest, siis see püsib üsna samal tasemel ja tegelikult meeste puhul, et ta on alguses juba tunduvalt kõrgem kui naistel, aga moodi, kui me võrdleme omavahel, siis 15 aastast või 50 aastast meest, siis tegelikult mutatsioonide sagedus on 50 aastasel mehel ainult 1,3 korda kõrgem. Nii et jah, seal selles mõttes väga suurt vahet ei ole. Sellega. Tõmbame siis tänasele saatele joone alla. Rääkisime terviseteemalistest inimese teemalistest teadusuudist, sest millega siis teadlased meid viimastel nädalatel rõõmustanud on? Neid uuringuid oli abiks kommenteerimas geeniteadlane ja raketisaate kohtunik Riin Tamm, aitäh. Suleriin. Ja mina olen saatejuht Arko Olesk ning nädala pärast ootavad meid ees juba uued teemad ja uued uudised.
