Kui suured puud siin on? See on vist küll ürgmets. Eestis meil ürgmetsi polegi. Kõige vanemad ja väärikamad on põlismetsad. Aga mis neis põlismetsades nii erilist on,  seal on näiteks liigirikkus väga suur. Kui lähed põlismetsa, võid seal päevade kaupa liike kirjeldada. Kõigepealt pead muidugi mõned liigid endale selgeks tegema. Na na na na na, mõnda taime ma ikka tunnen  ka või lille näiteks, tore, tule, ma näitan sulle hakatuseks  ühe huvitava sambliku liigi. Sulgas õhik sulgedega võhik. Nojah, iga algus on raske. Põlismetsas toimetab loodus omapäi. Torm või lumi on murdnud suuri puid koos juurega maha. Nii tekkinud häiludel kasvavad juba uued Väikseid kuuski on nii palju, et kõik nad ei mahugi suureks kasvama. Ja vanad puujuured on täis uut elu. Samblad ja seened peavad neid parimaks kasvukohaks. Põlismetsa on Eestis 500 hektarit. Vanades metsakooslustes on just see, et et vanast  ja juba oma elu lõpule jõudnud puust ja tema jäänustest saab  siis nagu alguse uus elu. Sulgja sõhik. Ja kopsusamblik põlismetsas tundub, et kõiki siin kasvavaid  ja elavaid liike ei õnnestugi kokku lugeda. Järvseljametsa on kaitstud juba 1924.-st aastast. Tegelikult oleks. Vaja looduskaitses hädasti, et nende meie majandatavate  alade vahel oleks selliseid nagu tugipunkte,  kus liigid saavad varjet ja kus nad võimalusel  siis sobivasse keskkonda, mida me varem oleme oma  majandustegevusega mõjutanud, edasi saaksid levida. Eesti eesmärk on jätta vähemalt kümnendik metsast  majandustegevusest puutumata. Need alad peaks hõlmama kõiki metsatüüpe.
