Appi, see on hunt. Nüüd ta sööb meid ära, terve ja normaalne hunt ei tee  inimesele midagi. Mis ta siis ulub meie pärast ulub ütlema,  sulle hundid uluvad, et teavitada teisi oma asukohast  ja kaitsta oma territooriumi, siis ei põrku rivaalitsevad  karjad omavahel kokku. Hundi ulgumine kostab kuni 10 kilomeetri kauguselt. Ma olen ühe korra hunti näinud. Nii koera moodi. Võibolla sa nägid ki koera? Tead, kuidas neil vahet teha, hundi saba on alati sorus. Ütle mulle, kas see võib olla hundi jälg? Hundi jälg, ka iklikum kui koeral, see on sinu omaenda jalajälg. Aga lähme otsime. Öeldakse ju, et kus hundist juttu, seal hunt ongi. Lagedamad metsaalad on hundi kodu. Pesa eelistab ta teha üksildasse paika, näiteks tühja koopasse. Mõnikord kaebab loom pesa uru ka ise. Hundil on ühe mehe jõud aga üheksa mehe aru. Nii pidas vanarahvas hallivatimeest üheks targemaks,  loomaks väärt hinnang suurimale koerlaste sugukonna  metsikult elavale liigile ja kodukoera eellasele. Tund armastab metsa, majanduse ga piirkonda sid,  et see kutsub esile siis nii-öelda uluksõraliste Produktsiooni kasu ja, ja hunt on alati meelsamini seal,  kus tal süüa rohkem. Ta on Euroopa liidus rangelt kaitstav liik  ning teda kütitakse vaid seal, kus ei sea ohtu asurkonna  head seisundit. Eestis on hunti kaitstud napid kümmekond aastat,  enne seda võis teda küttida aastaringselt  ja limiidi vabalt. Möödunud sajandi algul ja keskel oli hundiarvukus väga madal. Paarist kuni paarikümneni hunt ei surnud Eestis lõplikult  välja ainult seetõttu, et populatsiooni taastasid idast  tulnud hundid. Praegugi sõltub nende käekäigust Venemaal  ka arvukus Eestis. 2002. aastal lühendati hundijahiaega. 2009. kevadel loendati Eestis 135 isendit. Praeguseks on huntide arvukus soovitud tasemel. Loomulikult mängib siin olulist rolli elupaikade olemasolu,  et elupaigad on meil sobivad elupaigad hundile säilinud,  mida ei ole enamus Euroopa riikidest ei ole säilinud. Ja seetõttu meil on hundi ga hästi hetkel ja. Hunt kui tippkiskja Aitab säilitada metsa ökosüsteemi tasakaalu ohjates  nii saakloomade kui ka endast nõrgemate kiskjate populatsiooni. Praegune huntide arv on selle ülesanne. Nende edukaks täitmiseks madal suurendada seda aga ei saa,  sest muidu ohustaksid hundid lambaid.
