Kuule, ma ostsin endale mõned lambad, kus sa need karjatama hakkad,  karjatama, hull oled või? Need on ilu pärast tea ai teha. Lammas tahab süüa ka. Kuule, sul on talu juures võssa kasvanud rannaniit. Kutsu suguvõsa kokku ja tee talgud. Võtke võsa maha nagu siin ja lase lambad niidule. Tegelikult võiksid loomi juurdegi võtta. Rannaniidule on kõige parem segakarjatamine. No võta mõned kitsed ka. Muidugi ma panen hommikuti kitselaua peale  ja saan kohvi peale sooja piima. Eesti rannaniidud on tekkinud merest tõusnud maale. Nendel aladel pole varem taimestiku olnud. Siin tuleb hakkama saada nii üleujutuste,  jää, tormide, tugeva päikesekiirguse kui  ka väljauhutud vetikatega. Rannaniite iseloomustab vööndilisus merele,  lähemad alad on tihti üle ujutatud. Siin kasvavad liigid on soolalembesed ja teistsugustel muldadel,  nad ei saakski hakkama. Rannaniidud on eriliselt seoses oma mitmekesise rikkaliku  linn linnustiku poolest. Samuti on taimestik siin ja oluline ka inimesele. Aga kuna Euroopas on peamiselt juba rannaniidud kadunud,  siis siin on nad säilinud tänu kauaaegsele karjatamisele. Rannaniidud on liigirikkad. Siit on leitud ligi 300 taimeliiki. Kui majandamine lakkab, siis võsastuvad rannaniidud kiiresti. Kui on kinni kasvanud, siis tuleks võsa arvendada. Peamiselt on meil probleeme paju ja lepa  ja kadastikega ja kadakatega. Et neid tuleks harvendada ja roo puhul tuleks alustatakse  siis roo purustamisest ja kevadel lastakse võimalikult vara  loomad peale, sest loomad väga armastavad pilliroogu,  kuna see sisaldab palju suhkrut ja on magus. Meri ja inimene, mõlemad on rannaliitude kujundajad.
