Ma leidsin siit ühe kummalise sõna. Lood. No mis asja nad siin heinamaa peal loodi,  ajavad Sa loed loopealsetest ehk alvaritest,  need on kadakased, karjamaad, loopealseid leidub kõige  rohkem Eestis ja Rootsi suurematel saartel. Miks neid siis mujal ei ole? Karjatatakse vähem ja nii kasvavadki lood kadaka  ja männiga kinni. Tõmbama nad siis välja. Hoia, mida armastad? Loopealsed ehk alvarid on pärandkooslused. Inimtegevusega on seotud nii nende teke kui  ka säilimine. Lood on tekkinud metsa mahavõtmisel ja selle ala edaspidisel  karjatamisel või merest kerkinud aladele. Loopealsetel kasvavad madalad taimed kuna mullakiht on õhuke  ja lubjarikas, peavad nad olema lubjalembesed  ja taluma kuivas. Kasvab niivõrd eriline kompott liike et osad liigid,  kes on tulnud kaugelt põhja suparktikast,  leidnud endale siin Eesti loopealsetel sobiva koha  ja samal ajal koos nendega kasvab suur hulk liike,  kes on pärit üldsegi Lõuna-Siberist kagu,  Euroopast, stepi aladelt ja kellel vahepeal Euroopas üldsegi  kasvukohta ei ole. Alvareid on vähe. Peaaegu kolmandik kogu maailma loopealsetest asub Eestis. Rohkem on neid vaid Rootsi suuremail saartel  ja Gotlandil. Alvarite pindala on alates kolmekümnendaist aastaist  karjatamise vähenemise tõttu kahanenud. Kiiremini kasvavad loo pealsed kinni Eestis levinud paksema  mullakihiga alvaritel, kus saavad metsataimed  ja puud jõudsamalt kasvada. Loopealset delt võib kaduda kuni. 40 protsenti seal praegu olevatest elukoha spetsiifilistest  liikidest ja just need liigid, kes seal loopealsetel ainult  kasvada tahavad, on eriliselt ohustatud. Ja, ja kui nüüd numbritesse see protsent panna,  siis see võib tähendada kuni kuni 20 liigi kadu meie  praegustelt liigirikastelt loo pealsetelt. Teadlaste hinnangul tuleb Eestis loopealseid kiiresti taastada,  muidu võivad need elupaigad kümnendi jooksul täielikult kaduda.
