Täiesti mõtetu, ei kõrge ka veel Eesti kõige suurem kõrreline,  ta võib isegi nelja meetri kõrguseks kasvada neljameetrise,  mis tast kasu on? No roostikus on lindude pesitsuspaigad, neil on seal hea  varju leida ja pilliroost on juba sajandeid katuseid valmistatud. Väga hea mõte. Praegu ongi rasked ajad, mulla, see katus vett läbi,  magan vihma varju all. Aga siin on looduslik materjal, moodne ka veel. Kuule, ega see rookatuse valmistamine ikka  nii kergesti ei käi, ka peab ikka natukene teadmisi  ka olema. Lageda maastikuga Läänemaal on roog olnud asendamatu  ehitusmaterjal küll katusekatteks, küll majade soojustuseks. Sõja ajal on roostik pakkunud peidupaika. Roostikes kasvab pilliroog. Teistele seal tema tiheda risoomi tõttu ruumi ei jätku. Karjatamise vähenemine on mõjunud rooväljadele soodsalt  ja nende pindala on hakanud kasvama. Trool on veel üks oluline funktsioon ja see on veepuhastuse funktsioon. Pillirool on sellised huvitavad ujuvad juured,  vee sees ujuvad juured, mis väga hästi seovad lämmastikku  ja seetõttu pilliroog läheb seal hästi kasvama,  kus on tegemist toitelise veega. Nii et pilliroog on ühest küljest indikaator,  teisest küljest veepuhastaja. Vees kasvavad rooväljad on olulised elu ja toitumispaigad  paljudele liikidele kaladele, kes seal kudemas käivad kalatoidulistele,  lindudele ja selgrootutele. Suurtes kuivamaaroostikes on liikide arv oluliselt väiksem. Eesti paistab silma oma roostike osas selle poolest,  et meil on hästi mitmekesised roostikud ja vajalikud  bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks. Roogu saab masinatega niita ainult talvel,  kui pinnas on külmunud siis säilivad pilliroorisoomid  ja niisama roostiku ilu ka edaspidi nautida. Läbi külmumata maapinnal tallavad masinad risoomi katki  ja seal ei kasva pilliroog palju aastaid. Mõõdukas rookasutamine, mis tekitab juurde mosaiiksust,  mis hoiab lahti roostiku avaveealad on tegelikult väga vajalik. Nii et selline mõõdukas sekkumine rooelustiku  või roo kujundamisse on, on ka tänapäeval täiesti aktsepteeritud.
