Eesti loodus on ikka nii tavaline. Kas on üldse Eesti looduses üks asi, mille üle võiks uhkust tunda? Aga ütle mulle üks asi, aga midagi sellist,  mida ma varem kuulnud ei ole, see on väga lihtne. Luhad. Näiteks Kasari luht on ainulaadne kogu Euroopas. Luht, mis asi see on? Luhad asuvad jõgede kallastel. Ainult et kevadiste üleujutuste ajal jäävad nad vee alla. Aga siis on jõed kõige laiemad. Jah. Kuule, toome kruiisilaevad kohale, turiste tuleb nii,  et robiseb. Kasari jõe ääres laiub Euroopa üks suuremaid lageluhtasid. Luhtade kujunemist on mõjutanud inimene ja loodus koos. Luhad ehk lamminiidud on tekkinud lammimetsade maharaiumise teel. Luhtade eripäraks on üleujutused. Vee hulk jõgedes on suurim kevadel, kuid jõed võivad üle  kallaste ajada ka tugevate vihmasadude ajal. Vesi toob lamminiitudele setteid ja tänu sellele on pinnas  väga toitainerikas. Nii kasvavad luhtudel lopsakad taimed. Eesti luhad on üpris heas seisundis kui,  kui võrreldes näiteks Euroopa ga. Et, et meil on säilinud, kus päris suuri luhaalasid  ja enamus luhtade kaitse hetkel toimib, nii et kõik need  suuremad luhad Need on meil looduskaitsealadel ja ja seal on oma  kaitserežiim ja kaitse-eeskirjad. Ornitoloog Leho Luigujõe on koos kolleegidega jälginud  rohunepi lindu, kes Eestimaa luhtadel nii pesitseb kui  ka toitub. Mujal Euroopas on rohune ammu kadunud. Me uurime rohunepi Elupaika seda eluareaali. Et kus kohas ta elab, kohas ta toitub, kus kohas pesitseb  ühesõnaga et anda just nimelt majandajatele niisugused juhtnöörid,  et kuidas paremini luht on majandada. Siit mu säiluks. Luhad ilmestavad ka Kesk ja Lõuna-Eesti loodust. Jõed ujutavad üle suurem osa alamped ja looduskaitsealast. Ja neid, kellele siin elada meeldib, on rohkem,  kui arvata võib. Ei, mitte inimesi. Neid jääb luhtade lähedal vähemaks. Kuid lisaks lindudele meeldib siin kaladele üleujutatud  niidust või vanajõest paslikumat kudemispaika ei leiagi.
