Uni tuleb peale. Ei tea, kas need kalad magavad, täna need üldse ei näkka? Ei usu, kalad magavad tavaliselt öösel. Tavaliselt mina arvasin, et kalad üldse ei maga. Aga kuidas nad silmi saavad kinni panna? Kaladel on ilma laugudeta silmad, nad magavad lahtiste silmadega. Järelikult, kui nad magavad, siis neil peavad olema  ka voodid, kus nad magavad. Sina võib olla, ei saa ilma voodita hakkama,  aga kalad saavad küll. Mõned kalaliigid vajuvad külili ja hulbivad vees. Ja parvekaladel on näiteks kombeks toetuda peaga vastu merepõhja. Aga need kalad, kes pinna peal kõhud üles pidi magavad kas  nende jaoks tõesti ei ole põhjas ruumi või? Kunda jõe kärestiku kilomeetri pikkune koelmu on üks  paremaid lõhede kudemiskohti Eestis. Lõhejõgede arv kasvab, kalad on tagasi tulnud jõgedesse,  kus nad vahepeal vee halva kvaliteedi tõttu kudeda ei saanud. Kudemisedukus sõltub vee kvaliteedist, veekogu seisundist  ja rändeteede avatusest. Et lõhe on ka ikkagi üks, pigem positiivne näide meie loodusest,  kus lõhe taastub teatud jõgedes, mitte ei sure välja. Hetkel on kindlasti vaja rohkem tähelepanu pöörata nendele paisudele,  mis lõhe rännet takistavad, lihtsalt tuleb talle tagada  ligipääs oma koelmutele, mis on siis ülalpool esimest paisu. Ja see ongi alati lihtsam ja odavam kui mingi uue koelmu rajamine. Põlula kalakasvatuses kasvatatakse lõhe ja forelli noorkalu  loodusesse asustamiseks. Igal aastal lastakse jõgedesse kuni kaks. 200000 lihemokala jõgedes on juba tulemusi märgata,  et nüüd selle 12 aasta jooksul, mis me oleme asustanud kalu,  on meil ikkagi nüüd jõgedes. Teadlaste seire põhjal teada, et viimastel aastatel on hästi  hakanud meie need populatsioonid taastuma. Kui lõhede populatsioon on taastunud poole ulatuses,  siis sellesse jõkke enam noorkalu ei asustata. Eesmärgiks on, et Eesti jõgedes elavad lõhed suudaks ise  sigimist jätkata.
