Näe, püüdsin mõned vähid, mul on kodu lähedal järv,  viin sinna natukene elu juurde, oi oi, oi. Vähk ei tohi küll ühest järvest teise viia. Kui selle järve vähkidel on mõni haigus,  näiteks vähikatk, siis jäävad haigeks ka sinu kodujärve,  vähid. Mul on nii suur järv, nad ei saa omavahel kokkugi. Tegelikult piisab järve nakatamiseks isegi klaasi,  täiest veest. Ka kalade viimine ühest järvest teise võib vähkidele  saatuslikuks saada. No aga. Mis ma siis nendega teen, lase tagasi joosta endale poest  parem punased vähid, oi, need on ilusad vaadata  ja pole katkuohtu ka. Jõevähk elab Eestis 250. veekogus. Ta eelistab elupaigana puhtaveelisi looduslikke järvi  ja jõgesid, kus on hea varjuda kivide ja puurontide alla. Reostunud vett ta ei talu. Vähil on väga tähtis roll veekogude ökosüsteemis. Vähkide see biomass võib veekogus olla päris suur  ja vähk tarvitab siis toiduks vees olevat orgaanilist  materjali ja tänu sellele siis vähk hoiab meie veekogude tervist. Võib öelda, et vähid siis vähkide olemasolu veekogus suudab  siis hoida veekogusid eutrofeerumast. Jõevähile on ohtlikud Ameerika päritolu signaalvähid. Eestis on praegu teada kaks veekogu, kuhu inimesed on neid  sisse toonud. Signaalvähke ei tohi nendest veekogudest edasi levitada  ja teistest riikidest Eestisse tuua. Sileda koorikuga signaalvähil on kahe sõra liite kohas heledam,  sinakas kollakas laik, mida jõevähil pole. Määramiseks on veel üks hea tunnus. Jõevähil on pearindmikul väike oga. Signaalvähk on jõevähile eeskätt ohtlik sellepärast et  signaalvähk kannab edasi jõevähile ohtlikku vähihaigust. Vähikatku signaal, vähk ise on üldjuhul vähikatku suhtes  immuunne ja ise siis katku tõttu ära ei sure. Harrastuspüük vähivarusid ei kahjusta. Ohtlik on röövpüük, mille käigus võetakse veekogudest  kontrollimatult välja igas suuruses vähke. Mõnikord käivad röövpüüdjad ühe öö jooksul mitmel veekogul  samade püügivahenditega ja niimoodi levitatakse edasi vähihaigusi.
