Aga mina sõidan järgmisel nädalal soojale maale. Saan lõpuks ometi luiteid näha. Eestis võid ju ka sisemaal luiteit näha näiteks Arutagusel  Agusalu looduskaitsealal. No mis asja ma sellest kallist lennukipiletist  siis ostsin, seda minagi. Alutagusel saaksid jalgrattaga ära käia imatu järve ümbruses  on kõige suuremad luited. Suurematele ja uhkematele on isegi nimed pandud. Kollane ehk kõrgemägi on 18 meetri kõrgune. Ja kuule Kui sul see lennupilet juhtub nagu üle jääma,  siis mina lihtsa luitehuvilisena küll. Pretendeeriksin. Agusalu looduskaitseala on ainus paik Eestis,  kus näeb mandriluiteid. Kokku on neid siin umbes 200. Sisemaa luiteid on kutsutud ka kriivadeks. Kuna tegemist on Eesti ühe metsasema ja soisema alaga,  pole luited rahva seas eriti tuntud. Metsade ja soode tõttu on ligipääs kriivadele raskendatud. See on Eestis ainukene koht, kus sellist maastikku leidub  ja lähimaid luiteid võib-olla leiame Leedust Saksamaalt. Aga Eestis on see väga ainulaadne ja just väärib kaitset,  sellepärast. Kõige kõrgemad mandriluited on 18 meetrised. Luidete pikkus on paarisajast meetrist kuni paari  kilomeetrini ja laius enamasti paarkümmend meetrit. Kõige pikem luide on üle kolme kilomeetri. Kuid tänapäeval On geoloogidel kaks teooriat, et üks on,  et see on, kuna see on Peipsi järve põhi,  omaaegne et siis need on järve ranniku luited,  aga teadlased seda ei kinnitas. Siin on uuringuid tehtud ja leitakse, et see ei vasta  täpselt rannikujoonele. Et tõenäoliselt on tegemist eoolsete ehk tuuletekkeliste  luidetega et seda näitab ka nende suund. Kriivad on tekkinud loodetuulte mõjul ja on kirde- edelasuunalised. Seetõttu on nende loodenõlvad laugemad.
