Loomaaialood. Loomaaia loose. Tere, täna räägime mustast raisakotkas linnust, kes aegade jooksul on vaimustanud loodusesõpru ja paraku ahvatlenud ka salakütte rajal jõudsid need võimsad tegelased ka Tallinna loomaaeda, kus neid õnnestus paljundadagi. Ent mõistagi kulges ka raisakotkaga seonduv ikka üle kivide ja kändude. Kõigest lähemalt räägib nüüd Mati Kaal ja mina olen Haldi Normet-Saarna. Aasta oli 1988, kuid neil koorunud kotkapoja Hispaaniasse Mallorca poole teele saatsite. Sest tegu oli asurkonna taastamise projektiga. Ja nemad sindrinahad ei pannudki Loomaaia rahva soovi kohaselt linnule. Nimeks Linda panid hoopis Raissa. See oli siis tänu. Nojah, tähendab, põrgutee on sillutatud headest soovidest ja ja selles mõttes ei saa neile seda ka pahaks panna. Aga täna teeme tõesti raisakotkastest ja, ja püüame võib-olla kuulajatele natukene selgitada, kuidas see raisakotkas seltskond maailmas üldse eksisteerib. Ja nii nagu kipub tihti pidi olema terminitega on nendel kitsamad ja laiemad tähendused ja ja see on ka üks põhjus, miks nüüd kõikide ornitoloogide nimekomisjoni pingutustele vaatamata lõpetan mina nüüd selle õige nime raisakotkas kasutamise ja hakkan tema asemel kasutama must raisakotkast. Et asi inimestele pisut selgem oleks, sest põhjuseks ongi see, et kõige laiemas mõttes on raisakotkad, need rotid b toidulised kullilised üle maailma, kelle hulka siis lausa kuulub ju tegelikult nii vanas maailmas elavate raisakotkaste seltskond kui ka uue maailma Condorlaste seltskond ja ja selles mõttes on nad kõik jämedas Plaanis raisakotkad. Ja nüüd see päris raisakotkaste vana maailma seltskond seal on, on väga palju liike, kellel juba enam ei olegi nimes seda raisakotkast sees, kus on siis kaeluskotkad ja jääkaeluskotkad, kumaid kohaliku aasia keelepruugi järgi ja raipekotkad ja terve see suur suur seltskond. Ja nüüd üks perekond, küps on siis eesti keeli tehtud siis raisakotkas ja ornitoloogide tõekspidamine on see, et kuna sellest perekonnas tänapäeval ei ole rohkem kui üks liik, et siis pole mingit vajadust sinna liigi epiteete panna ja piisab, kui selle ametlikuks liiginimeks on lihtsalt raisakotkas ja aga nüüd lihtinimesed, kes siis nii täpselt seda süsteemi ei tea. Nende jaoks ongi laiemas mõttes kõik see seltskond raisakotkad ja siis nad ei saa enam enam sotti, kellega on tegemist ja, ja selles mõttes siis ilma igasuguste epiteete ütelda oleme meie loomaaias pruukinud raisakotkast laiemas tähenduses ja kui me tahame rääkida sellest konkreetsest liigist küpsumonaalsusest, siis siis me paneme sinna juurde epiteedi must ja räägime must raisakotkast. Ja kui me üldse mõtleme sellisele asjale, nagu on loodusharidus siis on ju tegelikult ikkagi üsna mage, kui inimesed ei saa sotti ja jäävad kuskile mõtisklema, et mis see siis nüüd on? Jah, ja ajavad tähendab kõik elukad omavahel segamini, sest nende, see eel ettevalmistus ei võimalda enda peaga seda analüüsi enam tegema hakata ja näiteks noh saksa keeles kutsutakse teda näiteks munk raisakotkas koguni. Huvitav, miks Monkraised noh, sellepärast et ta väljanägemine on tegelikult niisugune, et kui me nüüd võtame laias plaanis kõik need raisakotkad alates siis sellest tänasest kangelasest kuni kuni siis Condoriteni välja, siis neil kõigil on üheks niisuguseks iseloomulikuks tunnuseks, et nendel on suhteliselt sulitu kael. Ja eks see tulenebki sellest, et nad oma raipest toitumisel koogivad selle suure korjuse seest oma lihatükke ja kui see oleks nendel hästi paksu sulis kraega see, see kael, siis pärast kuluks energiat võib-olla rohkem, kui nad sellest toidust saavad, et kael puhtaks pesta. Aga kui seal on siis niisugused karvataolised udemed ainult siis selle kaela puhtaksrookimine on märksa kergem ja, ja selle tõttu üheks niukseks ühtseks tunnuseks on, on kõikidel nendel raipetoidulistel koolilistel see, et nendel on rohkem või, või pikemalt kael niukse, väikse karvataolise udemega kaetud ja enamasti lõpeb siis väga paljudel liikidel siis kehapool niukse sulis kraega, mis siis annab märku, et nüüd rohkem pole mõtet, tähendab sügavamale seda pead suunata. Ja nüüd sellel must raisakotkal on küll kael paljas, aga neil on pea peal niisugune suletutt, nagu oleks, ütleme, mungamüts või, või niisugune noh, kapuuts peas. Nii et ja must mustjaspruuni värvi järvi üleni, ilma ühegi muu värvi mustrit. Ja siis veel niisugune mütsike enesel seal kuklas munk, mis munk Hompis ning nii et selles mõttes ei oleks mina ka selle vastu, et ta eesti keeles, eks munk raisakotkas olla, aga, aga must raisakotkas me igal juhul teda Loomaaia sildi peal kutsume ja ka meie vaatajad on üldiselt olnud õnnelikud, et nad saavad asjadest natuke selgemini ja paremini aru, seda enam, et küsis veel giidid natuke kaasa aitavad. Kõikide raisakotkaste ja raipetoiduliste, ka on tänapäeval probleemiks meid kõiki rõõmustavad tänapäevased veterinaariaeeskirjad kus kõikvõimalikud lõppenud loomad võimalikult kiiresti ära koristatakse. Äärmisel juhul kas maa maetakse või vähemasti siis kuhugi niisugusesse tehasesse saadetakse, nagu meil Väike-Maarjas on ja selle tõttu elukad, kes ei murra ühtegi elusat looma ja ainult surnud loomadest elatuvad nendel väljapool täiesti metsikut loodust. Niisuguse inimese poolt osaliseltki kasutusele võetud alal hakkab nappima doi ja paraku on pilt niisugune, et kui neil toitu ei jätku, siis olgugi, et tegemist on väga pikaealiste lindudega, nad lihtsalt lõpetavad sigimise. Ja kui me nüüd teeme pisikese, hüppasid must raisakotka juurest teise liigi kaeluskotka juurde, siis siis Euroopa kaeluskotkast ega oli oli niisugune asi, et teadlased panid tähele, et aastaid enam ühtegi poega looduses ei ole. Ja kui siis hakati asja uurima, siis tuli kellelgi pähe, et äkki on küsimus selles, et neil toitu ei jätku. Ja, ja praegu on juba paarkümmend aastat niiviisi selle Salzburgi loomaaiavärava ees ühel aasal pannakse siis paar-kolm korda nädalas välja terved Loomarümbad ja, ja kuna on tegemist, et niisuguste elukatega, kes väga hästi näevad siis kilomeetrite tagant mägedest näevad need kaeluskotkad, et, et seal on nüüd süüa. Huvitav, mida külastajad sellest ära tähendab, see on tõeline atraktsioon, tähendab, see on kellaajal teada, millal ta välja pannakse, rahvas koguneb nagu teatrisse ja kui mina esimest korda Salzburgi sattusin, siis oli just parajasti nii, et see oli mõnda aega varem alanud ja loomaaiaväravaposti otsas istus metsik kaeluskotkas ja ja sealne direktor ütles, et sinu auks tellisin, sellepärast näitas, kus, kus ta tegelikult on, et nad põõsa taga aasa peal oli juba paarkümmend. Nii, ja ennäe imet, selle toitmise tulemusena hakkasidki mägedes kaeluskotkad uuesti sigima ja ja populatsioon, mis muidu oleks täielikult hääbunud, praegu kosub kenasti selles mõttes. Ja eks sama probleem on kõigiga, sealhulgas siis ka musta raisakotkaga, kes siis Euroopas on nagu suhteliselt kehvemas seisus, sest et erinevalt nendest kaeluskotkastest, kes on rohkem nagu kõrgemal kaljustamatel aladel, on nemad, et nagu eelmäestiku metsasematel aladel ja see on jälle see, mille põllumajanduslikuks kasutusele võtmiseks on inimene kõige rohkem imustanud ja, ja kus siis need elualad läbisegi inimtegevuse ja loodusliku eluga on ja kust siis nende tänapäevaste veterinaaria nõudmiste kohaselt. Et kõik need korjused kokku korjatakse. Nii et see on siis must raisakotkastele üks põhjus, et toidulaud on muutunud väga kiduraks, aga kindlasti ka mürkkemikaalid. Ja tähendab, siin ongi see asi, et, et on näiteks niisugused preparaadid, mis lindudele mõjuvad eriti räigelt ja mida isegi mõnel pool lubatakse selle tõttu kasutada näriliste tõrjeks imetajatele noh, nii hullusti ei mõju, et natuke niisukese paraja purjusoleku võib-olla tekitavad, kõige halvemal juhul aga, aga lindudele on nad hukatuslikud ja, ja üks niisugune, kus praegu maailmas käib suur vaidlus põllumajandustegevuse korraldajate ja keskkonnakaitsjate vahel on siis Tyclophena, et mis siis on tõesti niisugune, mida näriliste vastu kasutatakse ja mis kiskjatele nii hull ei ole, aga samas raipetoidulistel lindudele piisab väga väikesest, et kogu, sest et et nad hukka saaksid. No ja siis salaküttimine, mis asi see on must raisakotka juures, mis ta eriti ihaldusväärseks Ei, ta on, ta on üks suuremaid, et vana maailma kui mitte hoopiski kõige suurem vana maailma raisakotkaste hulgast ja kui üks niisugune elukas on, tähendab, on üksjagu siukseid inimesi, kellel nägu, sõrm sügeleb, kui, kui mingi niisugune elukas näha on, sest et ega temast mingit majanduslikku kasu ei ole, ainuke asi on see, et et ei suuda paljud inimesed uskuda seda, et nii suur ja kõvera nokaga elukas ja see nüüd siis, mis te räägite, murra koduloomi, viib veel koguni lapsed ära, nii suur elukas ja laseme ta maha, ei ole mingit hirmu ja ohtu. Ja see on päris ränk probleem. Ühesõnaga lastakse maha ja jäetakse lihtsalt sinnapaika. Ei, temaga pole peale hakata midagi tähendab ja vahel ongi nii, et lastakse eriti mägedes ta võib-olla veel haavatuna kuhugi planeerib ja sinna siis piinades lõpuks sureb. Nii et seal ei ole jah sugugi mitte see, et nüüd keegi ihaldaks tema mingeid kehaosi millekski tegelikult ära kasutada. Aga kui nii-öelda salakütt teda ei taba ja enam-vähem need elutingimused on rahuldavad, vähemalt siis on ta üsna pikaealine. Ta on väga pikaealine, sest et et meil on enam kui 30 aastani elanud neidsamu must raisakotkaid ja selles mõttes siis kuigi Eestis on teda paar korda eksikülalisena registreeritud, mis siis võivad olla. Mul ei ole väga täpseid andmeid, kas kas mõnest niisugusest teest tingimustes paigast jalga lasknud või siis mingite tormituultega kaldunud oma loomulikest elupaikadest eemale, aga, aga fikseeritud paar eksikülastust Eestis. Tegelik levila on paremas seisundis ida pool alates kaukasusest kuni Kaug-Ida ja, ja siis nende Sise-Aasia kõrgmägedeni välja. Ja kuna meil noh, nõukogude liiduvabariikidest seal Kesk-Aasia vabariigid olid ja Kaukaasia, Taga-Kaukaasia vabariigid ka loomaaedadega ja regulaarselt võeti üleliidul loomaaedade inimesi kokku nii ajupesuks kui kui koolitamiseks. Ja siis olid meil kontaktid olemas ja inimesed, no ikkagi tänapäeval kipub juhtuma seda, et suured linnud lendavad vast küll elektritraatidesse, küll juhtub mõni muu probleem ja nii selgus, et kõikidesse nendesse lõunapoolsemates loomaaedadesse igal aastal inimesed toovad kuidagi natuke viga saanud loomi, et kellel on tyyp vastu liine lennates katki läinud või mõni muu probleem ja osaliselt ka tähendab nii nagu need salakütid lasevad maha. Nii ka on pesarüüstajaid, kes mõtlevad, et röövel kasvab jälle üles Tarivad nad sealt sealt pesast alla. Ja nii tuuakse praktiliselt tõenäoliselt ka siiamaani, kuigi praegu väga suurt Kolleegidega ei ole inimesed igal aastal toovad seal loomaaedadesse noorlinde, kes on siis kas vigastada saanud või, või mõnel muul põhjusel lihtsalt veel liiga noored. Ja ummistavad mingil määral nende võimalusi, et noh, et kui palju siis jaksad üleval pidada. Nüüd jõuame siis selle juurde, kuidas must raisakotkas Tallinna loomaaeda üle pea jõudis. Ja nii on ja sedasi, kuna meil jällegi oli huvi ja meie jaoks on on olnud ühest mitmest prioriteetsest suunast just juust suurte kuuliliste paljundamine, siis siis meie mõtlesime seda, et küll me teeme nendele siis madalamale, mingid pesavõimalused ja ja, ja võtsime hea meelega vastu kingitusi nende loodusest pärit Noorte lindude näol. Need, kes ei olnud vastu mingit objekti lennates ennast vigastanud ja lihtsalt noorukesed olid, need õppisid hiljem lendama. Ja niiviisi oligi sedasi, et meil oli kümmekond kümmekond must raisakotkast, kelle hulgast oli siis suhteliselt hõlbus teha valikut, sest ega loomadega on samamoodi, et kui armastust ei ole, siis ei tule midagi, et ei ole liialt, võtan lihtsalt ühe isase emase, panen kokku ja läheb eile. Alati peab komplekteerima ja mõtlema, kuidas seda seda asja annab teha ja ja niiviisi siis õnnestuski meil must raisakotkas sigima saada. Ja olime hästi õnnelikud ja samas nüüd, et kuna loomaaiad ikkagi oma informatsiooni levitavad Tolgi ajal küll kehvemate vahenditega kui tänapäeval, aga ikkagi informatsioon tasapisi liikus, nii et ka lääne looduskaitsega tegelevad inimesed olid kursis sellega, et meie linnud põlvnevad suuremalt jaolt, et loodusest ja on sigima hakanud ja, ja siis on maailmas juba paarsada aastat ilma teinud niisugune kuulus Soloogia selts nagu Frankfurdi zooloogiaselts kelle eesotsas on olnud väga-väga olulised zooloogiakorüfeed. Sealhulgas siis ka professor Symek ja mitmed teised. Ja nemad alustasid siis Mallorcal niisukest hääbuva asurkonna taastamise programmi ja pöördusid meie poole, et me oleme teada saanud, et well, need loomad sigivad ja teie omad on, on päritolult, et meie Euroopa tehistingimustes elava seltskonnaga võrreldes siis võõrad. Ja et kas me oleksime valmis selles selles programmis osalema. Meie jälle vastasime. Me oleme hea meelega valmis, sest et meie eesmärk samamoodi nagu nagu lääne loomaaedade eesmärk on ikkagi kõike teha selleks, et taastada hääbumas loomavorme aga jälle sama häda, et meil seda kõlisevad ei ole, et me võime selle õigesse vanus üles kasvatada, aga te peate korraldama kuidagi selle transpordikulu ära. Ja võib-olla praegu on paras koht siis nagu meelde tuletada jutu, mis me kergelt puudutasime ka, kui me rääkisime, habe, kotkast kõikide loomadega on, on mingi kindel eluetapp, kus teatud reaktsioonid tekivad ja selle tõttu aeg, millal on võimalik näiteks tehistingimustes koorunud siis must raisakotkast, kui, kui habekotkaste teisi nihukesi suuri kullilisi loodusesse lahti lasta, see aeg on tegelikult noh, umbes kaks, kolm nädalat. Et enne seda ei, ei tule nad looduses toime ja, ja pärast seda on nad ennast nagu inimeste suhtes niverminud, et nad ei pea inimeste enam vaenlaseks ja noh, ühesõnaga tulevad võib istuda suvila söögilaua peale ja hakata kausist sööma ja ja mis iganes ja otsib endale inimese juurest hõlpsalt toitumise võimalust, aga mitte mitte ei, ei pelga inimest, orienteerub ümberorienteerumine ümber just, sest ta hakkabki võtma nagu inimest oma emana. Ja, ja siis oligi sedasi, et, et nad siis seal arutasid oma rahakoti, vaatasid ja otsisid ise sponsoreid ja teatasid, et nad on sellega nõus, et nad on leidnud, kes, kes maksab selle asja kinni, andku meie ainult siis teada, millal millal asi nii kaugele on ja millal meilgi veterinaar- ja muud vajalikud paberid, sest seal on ka see Washingtoni konventsiooni eksatisi dokumentatsioon vaja korda ajada ja, ja see oli veel aeg, kui, kui me olime nõukogude liidus ja kui kõiki neid paberit oli koguni Moskvast ajada. Ja ka transport läks üle Moskva siis oligi nii, jõudsime nii kaugele, et saime õnnelikult, et siit Moskvasse viidud ja, ja sealt siis juba nii palju ikkagi panime raha ise sisse Moskvasse viisime oma kulud aga edasi Moskvast juba siis tasusid kogu selle transpordi eest siis Frankfurdi bioloogia seltsi inimesed ja jõudiski siis üks, üks meil üles kasvatatud emane lind esimest korda siis läände ja, ja selle Mallorca asurkonna taastamise projekti raames siis Mallorcal. Niisuguste programmide puhul on see, et, et need isendid, mida lahti lastakse, neid kui ei panda otseselt mingit lausa raadiosaatjad külge, siis neid lihtsalt eiratakse mingite väliste tunnuste põhjal ja ja üheks võimaluseks niisugusel üleni mustal linnul, nagu seda must-raisakotkas on, on see, et teatud mustri järgi pleegitatakse vesinik üliapendiga siis osa tiiva hoosulgi niiviisi ära, et seda on võimalik üsna kaugelt binokliga jälgida isegi binokliga varustatult ei ole küll inimese silm nii terane kui kui mustal raisakotkal endal. Kui näiteks seesama kõige suurem raipetoiduline must raisakotkas siin Euroopas läheb nii kõrgele tõusvate õhuvooludega, et inimene teda isegi enam täpina ei eralda siis tema suudab veel rohuses hiire suurust objekti märgata. Ja vähe sellest must raisakotka puhul, kui kui keegi viitsib lugeda perse valski omaaegseid reisikirjeldusi, siis ta kirjeldab seal näiteks niisugust asja noh, imestamisväärset fenomeni, kuidas, kuidas must raisakotkas kui ta pikeerib maapinna suunas kiirusega suudab samal ajal, tähendab siis see tähendab, et silm Paco modeeruma nii kiiresti suudab märgata, mis toimub, maa peal ta seal kirjeldab niisugust asja, kus, kus tema kaamel siis lõuna ajal ehitis puhkama ja must kotkas arvasid, et kaamel on otsad andnud ja hakkas ülevalt pikeerima. Presevaski jälgis teda siis binokliga, kuidas ta seal, et niisuguse raketina alla sööstab ja ühel hetkel ta järsku tegi tiivad lahti ja lõpetas pikeerimisi, siis märkas värskelt tema kaamel oli püsti tõusnud. Nii et sellesama kohutava kiirusega maapinnale lähenedes suutis tema jälgida, mis toimub maa peal ja, ja nüüd siis binokliga jälgitakse, et neid looduses niisuguses purilennus saaki otsivate must raisakotkaste seda asurkonda ja, ja nende vesinik ülihapendi ka siis märgistada tatud. Tähiste järgi tehakse kindlaks, missugune elukas on ja et nüüd need kergem oleks kogu seda asja nagu hallata ja meeles pidada, kui neil kõigil on number number on neil nii või teisiti siis seda numbrit on raske meeles pidada ja sellepärast pannaksegi neile siis niisugused tinglikult hüüdnimed. Ja muidugi nad olid väga õnnelikud, et, et nüüd Nõukogude Liidust tuli nende projekt elukas ja saatsid meile küsimuse tol ajal ei olnud emaili ja, ja ka faksi teel läinud alati läbi, eriti kui need väljamaa suunas saadetud olid, nii et et see kommunikatsioon oli suht Ta aeglannanud saatsid meile küsimuse, et nad hea meelega paneksid talle niisuguse iseloomulikku eesti nime. Aga meil oli rahvuslik ärkamine ja meil oli rahvuslik ärkamine ja me muidugi siis oma suures ärkamise vaimust alguses mõtlesime, et, et ilus oleks sellele linnule panna siis meie rahvuseepose kangelase, Kalevi poja ema nimi ja teatasime neile, et see on meie rahvuseepose kangelase Kalevipoja ema nimi ja me väga õnnelikud oleksime, kui nad selle nimel paneksid. Ja siis kui meile lõpuks tuli kiri vastu, siis nad ütlesid, et et noh, et see nimi on nagu niisugune. Ta ei saa aru, miks ta peaks olema, et teil on ju niisugune suurfavoriit Nõukogude liidus, nagu on, on perekond Gorbatšovi ja ja me otsustasime teie auks panna sellele raisa kotkele nimeks Raissa. Näed ikka üldse ei saanud aru, mis asi on Eesti. Ja muidugi tähendab, eks Hispaania puhul on seega mõnes mõttes arusaadavad, sest et kõik need kõik need väiksemad rahvat Hispaanias alates baskidest ja, ja teistest, et tahaksid ju ka sõltumatust ja selle tõttu see oli tõenäoliselt neile tundus nii ebakorrektne poliitilises mõttes, et nad ei olnud valmis meie vaimustust selle koha pealt jagama, aga samas olid nad nagu nagu sellest noh, uutmisest ja, ja muudest Gorbatšovi leiutistest nii nii sisse võetud, et. Loomulikult, kui me meenutame, milline tegija oli Gorbatšov, tema sarm vallutas maailma. Ja muidugi väga kaunis ja, ja šarmantne naine Raissa ega tema isikuna oli, oli päris niisugune Tähelepanuväärne tegelane, et ma olen rääkinud mitmete inimestega, kellel tema on olnud aspirantuuri ajal juhendajaks ja kes, kes siis noh, tolleaegses selles Nõukogude Liidu oludes väga julgelt siis mitmete nihukeste krestomaatilised trükiste juurest olin tõmmanud Punase Risti peale öelnud, et seda jama ei maksa lugeda. Nii et selles mõttes ütleme üldisel foonil olid Gorbatšovi ikkagi väga progressiivsed, et mõnes mõttes võib, võib ju aru saada, et niiviisi kaugelt väljast vaadatuna noh, seda enam, et hispaanlaste jaoks need mingisugused separatistid seal Eestis. Nõnda läks siis selle nimega, aga linnukese endaga ei läinud mitte kõige paremini, jälle need saatuslikud. Jah, tähendab, eks meie saime siis aruandeid igal aastal ja, ja oli täpselt näha samade märkide järgi, mis asjaga toimub ja ja kahjuks paari aasta pärast sattus siis kase, Raissa või Lindaalias rais siis salaküti kuuli ette jääma ja, ja leiti tema surnukeha Aablitega loodust. Aga tänasel päeval näeb must raisakotkast Tallinna loomaaias küll. Ja, ja me paljundamine seda liiki regulaarselt ja kuna meie meie seltskond on on väga hea põlgnemisega, siis, siis on ta Euroopa programmide jaoks ihaldusväärne seltskond, mis, mis meie vabrikust välja tuleb. Kes tema talitamine on võib-olla võrreldes mõne muu elukaga nüüd mõnevõrra lihtsam või hoopis? Ta pidi ta pükski, elukas ei ole lihtne pidada, kui me tahame neile anda tingimusi, mis, mis kõikide nende looduslikke käitumisi võimaldavad ja ja kõiki füsioloogilisi protsesse normaalselt kulgeda lasta, kui seda teha hingega, kuidas see talitamine välja näeb? No eks meie peame kaanele andma surnud saaki ja, ja ütleme seal nüüd igapäevane niisugune toit, aga aga selleks, et, et nad hakkaksid sigima, tuleb tuleb näiteks kindlal ajal hakata nende aedikusse panema, raagusid et nende nägemine stimuleerib neil pesa korrastamise ja ehitamise huvi. Ja, ja muidugi on tänapäeval meil palju lihtsam, kui oli omal ajal kõikide liikide sigima saamine ja, ja normaalselt üleskasvatamine, sest nõukogude ajal oli tihti see, et me sigima veel saime. Aga üleskasvatamisega oli probleemsest. Ta ei olnud meie jaoks kättesaadavad spetsiaalsed söödalisandid, mida praegu toodetakse ja mida meie küll Inglismaalt ja Saksamaalt, et endale õnneks lubada saame. Ja need on paraku niuksed patenteeritud retseptuuriga söödalisandit, aga mis kompenseerivad siis siis ütleme, kohaliku looduse ja meie võimaliku sööda erinevused ainete tasakaalus ja, ja koosseisus, nii et et selles mõttes tänapäeval on, on päris nukker vahel mõelda selle peale, missugust vaeva me pidime omal ajal nägema ja mis oli vahel täiesti lootusetu, isegi ilma ilma nende vahendite, vaata, mis siis lääne kolleegidel juba toona olemas olid. Nagu eelmises saates räägitud Kauride ehk siis maailma suurimate sõraliste puhul oli talitamisega lugu nii, et kui on vaja puuri puhastada, siis aetakse need nunnud loomakesed teise ruumi pannakse ukse vahelt kinni, siis kuidas must raisakotkaga on, kas temaga kannatab olla ühes ruumis? Põhimõtteliselt temaga muidugi seda hirmu ei ole, et ta nüüd kallale tuleks, aga, aga eks ta natuke natukene hakkab ise paanitsema, kui inimene tema puuri läheb, aga paraku tuleb sinna minna, siis käibki nii, et läheb kaks talit, et üks on luua ja seemned ehk siis siis ema selle luua kaitse all. Ja, ja siis raisakotkas võtab siis kaugemas nurgas positsiooni sisse ja jälgib seda seda luude ja, ja, ja ei lähe niiviisi paanikasse, siis vaadates seda tegevust, mis on siis teisel talitel, kes peab toimetama natukene energilisemalt ja, ja liikuma selles puuris edasi-tagasi ja, ja aga muidugi harjuvad nad, et nad ära ja sallivad ikkagi selle talitajate seltskonna lähenemist rohkem kui mõne võõra oma. Ja, ja kuigi me üritame need pesapaigad teha nii, et, et seal on võimalus teisest küljest, et minna redeliga ja luubikene lahti teha mõnes puuris tuleb seda teha ka sellest samast puurist, kus, kus on lind. Aga seda ei saa teha ükski ükski võõras, vaid ikkagi ja kelle lähedusega on linnud harjunud. Soovime siis must raisakotkastele pikka iga, nad on pikaealised nii ehk naa ja tublid haudujad, nad on, et tuleb ka järele. Aeg-ajalt, kusjuures loomaaias on võimalike järelkasvukiirust oluliselt suurendada, sest et niisugused suured kollilised enamasti munevad kaks muna ja kuna nende juures eksisteerib Kainism Need munad, mõeldakse erineval ajal jaga hauduma, hakatakse kohe alguses, siis ka pojad kooruvad erineva intervalliga. Arm puudub ja vennaarm puudub, et enamasti ka saab üks ainukene ülesse ja, ja samas loodus on sellega saavutanud selle, et kui nüüd ütleme, esimese poja koorumise ajal on toidubaasi mingid halvad kõikumised ilmastiku tõttu, siis, siis on see teine noorem, kes, kes üles kasvab ja kui ei ole, siis juhtub paraku niiviisi, et see vanem vend või õde lihtsalt kass pistab pintslisse oma vennakese või veeretad pesast alla. Aga, aga loomaaias on nüüd see võimalus, et me saame mängu jälgida, et me kahest munast ühe paneme inkubaatoris ja, ja siis siis saame seda asja niiviisi sättida, et mõlemad üles kasvavad. Selline oli tänane saade must raisakotkast, stuudios olid Mati Kaal, Haldi Normet-Saarna ja Maris Tombak. Kuulmiseni nädala pärast. Loomaaialood. Loomaaialoos.
