Uus hommik, uued tuuled. Eesmärgiks oli jätta Ikitose kõrvu lukustav lärm selja taha  ja minna ikka edasi sügavale džunglisse ja emakese looduse rüppe. Jõgemööda liigutakse kollektiivodega, need on suuremad  ja väiksemad, tihti päris koledad laevad,  mis pigem aeglaselt kui kiiresti ning suhteliselt  ebaregulaarselt erinevate džungliasulate vahel ühendust peavad. Kõik nad on erakätes, riik sellesse businisesse ei sekku. Ja eks need omad taksoudid on ju suur saared lähevad ühelt  poolt teisele. Segadust kuni viimase hetkeni, kas ta läheb aia,  kus pikosse või läheb San Pedrosse ja sealt võetakse pärast  peale viiakse edasi. Aga kuhu täpselt, see ei olnud, tuli tänase hommikui teada  ja asi veel tuli ja loodame, et ta õige vastase aadika. Kohe metsa ümber. Sai kellegagi siit metsast rääkida. Ja. Metsas on külades ja meil kämparis ka on. Suured vend on puude küljes ja niimoodi ja väller. Ja väiksemad see on mitte keskmine, selles mõttes,  eks me näeme jõe peal Need, mis lähevad sinna Kolumbia  piirile ja need, need on nagu suuremad rauast,  sellised nagu ka kahe kolmekordsed. Täis, et selles mõttes nagu ressurssi autakse lõpuni ära. Nagu hinnanguid asjadele siin ei anna hinnanguid  ka ju. Või kuidas nad ikka saavad või oh, nii rokane  või lihtsalt vaatad nagu, et elu on ikka nagu huvitav. Moodi on, kui ise siis ammu enam ei anna hinnanguid. See kõige esimest korda siis oli nagu niisugune kerge šokk  ja hirm oli nahas, vaatasin, et nii õudne kõik,  aga nüüd täpselt tuled, vaatad lihtsalt ringi  ja mõnda asja veel imestada, mõnda asja imesta ka. Tookord. Kiirus siin Amazonase peal 13 14 kilomeetrit tunnis. Puhas sõiduaega minimaalselt 10 tundi, et see vahemaa pidi  olema 140 kilomeetrit kuskil, peatusid asjad juurde,  et noh, päevast. Tagasi tõenäoliselt kiiremini, et siis on allavoolu. Pruun, et see ei ole mitte sellepärast, et ta must oleks,  et see on andide sete. Et vesi voolab. Nagu vihma uhuvad andides seda setet alla  ja sellepärast see vesi on selline pruunikas. Need jõed, mis saavad alguse metsast, need on tumeda veega. Ja ja. Sellepärast kui me selle itaia pealt Amazonasesse sõitsime,  see vesi muutus nagu, et, et, et on ka hästi näha see piir  nagu kuidas must vesi läheb üle selleks või noh,  tume vesi üle selleks heledaks või eks. Kuidas selle meega üldse kohalikud joovad  ja ujuvad ja pesevad? Kohalikud joomad ujuvad, pesevad. Kala ja teevad kõik muu sellesse vette, aga kuna see veemass  on niivõrd suur, siis ta on ikkagi bioloogilise lt on ta puhas,  et ta ei ole nagu reostunud ja isegi need suured mingid ma  ei tea, kullakaevandused, mis siin Amazonases on seda. Elavhõbedat kasutatakse selle kulla uhtmiseks,  et on tegelikult päris kole lugu, aga, aga noh,  siiamaani ta ei ole suutnud veel seda vett ära reostada. Mulle hullult meeldis see Berleti linnaosa ma oleks tahtnud seal. Mitu päeva, mitu päeva läks pildistada seal? Seda kompleksi siin, et vot näed, laevad sõidavad mööda  ja ma nüüd häbenen ennast. Vaadata mitte nüüd Eestis kohe seda tegema läheks,  aga aga noh, mõned asjad lihtsalt. Võiks olla palju lihtsamad kui meil. Erviniga sain esimest korda tuttavaks kõige esimesel reisil,  kui me tulime Kitosesse tegelikult teine reis A mazonasesse hulgaga koos. Ja ja ja. Tarvin oli meie giidi adjutant, noh, selles mõttes teeme  kõike koos, et ta on nagu selles mõttes õudselt äge,  et ta võib-olla mõningaid asju, kui sa pärast küsid ta käest  mõne looma nime või midagi nii, siis ta mõtleb välja me selle,  kui ta ei tea või mõne linnuhääle ütleb,  aa see on see tuki tuki. Aga aga selles suhtes, et see, mis tal nagu Mida ta nagu selles giidi mõttes, nagu vahest vajaka jääb,  selle ta nagu korvab sellega, et ta nagu inimeste suhtes  hästi hooliv ja hästi nagu selline hoolitsev  ja sõbralik ja alabti vaatab kõige järgi,  et kõik korras oled. Kinni Balti juba tähendab, et kardaan on kardaani,  vahetus on käsil. See on normaalne, see on see. Vesi ka siis niimoodi sel juhul ainult. Väga ei lekita selles suhtes nagu. Mugavuse poolest ei ole kollektiivdel eriti millegagi eputada. Istuda saab puupingil ja magada enda kaasa toodud võrkkiiges. See-eest on hindamatus emotsioon ja vahetu kontakt  kohalikega mis turistidele mõeldud kruiisilaeva  konditsioneeritud kajutist Amazonast imetaval kringol  kindlasti kahvatumaks jääb. Halb. Ja jah. Vastan siis. Oli siis trossi arv visanud ratta pealt maha. Proovitakse tagasi panna, praegu. See on toetus On neid asju ennegi peita. Närvi ei lähe. Jah, ja võib-olla varasemate korda rohkem katki läinud,  aga aga ma sellegipoolest imestan, et see paat meil vastas  ei ole, sest ta oleks võinud ikkagi tulla nagu väikse varuga nagu. Aga, aga kuna me oleme Peruus? Siis siin sellist asja nagu mingi aja varu,  keegi ei tunne. Et retellente pikad riided ja asume ootele  ja vaatame küla peal ringi. Mehad on kohal. Nüüd lähme paati siis lähme sügavamale metsa. Siis vaatame, mis seal on. See ongi mets ju. Lihtsalt väikeste lisadega. Kui kilomeetrid nagu kogu aeg või Efekt on ikka kõva. Ja üks Tartu alune, me mõtlesime, et nagu seal,  kus me eelmine kord kõik kiituses käisime vaatama selle,  kuidas meie juures oligi. See kend suudab üllatada. See on hea. Kodus kodus. Teiega lihtsalt, et nad tulevad, aga see on ikka päris kull. Eks valgest saab aru. See pimedus, ma saan aru, et tegemist on ikkagi võimsa lounge'iga. Ma olen siin enne kahes lounsis käinud ja need on ikka niiuksed,  sellega võrreldes ikka pole võrreldav üldse. Mingi väike. Ütleski, et sihuke väike katusealune, kuhu sa oma võrkkiiged panna,  me oleme siukses olnud, oligi sihuke väike palmilehte katusealune,  panime võrkkiiged trt rippuma magasimegi sellise. Vuntsidega. Sägaline. Hästi huvitav oli see magama jäämine. Läks Liisile ka hästi, sihuke. See nagu hästi aru, kus sa oled või kuidagi signe? Mul oli nagu kuskil, ma ei tea, kas see oli sellest sellest sigaretist,  mis ma tegin. Aga ma olin nagu kuskil nagu hästi hea tunne oli,  nagu oleks kuskil nagu võljuks. Väga mõnusalt, ma ikka nagu ma vist magasin juba ennem tekki  alla minekut, põhi. Ma nagu ei mäleta mitte hetkekski, et mingit linnulaulu  oleks ju saanud kuulata või nautida. Ikka nagu vist see päeva muljed olid nii? Võtsid nii läbi, aga see oli äge. Minu ja möödus rahulikult, kuulasid erinevaid hääli,  mida ma varem kuulnud ei ole. Keegi hõikus metsas mõnda aega, aga siis ma jäin magama. Unekutse oli tugevam. Aga hommikul üles ärgates oli kõik jälle normaalne,  mingid ahvid ragistasid minu selle pungalal taga,  seal metsas hüppasid ühe oksa pealt teise peale. Aga olid nii võsa sees, et eriti midagi näha ei olnud. Aga? Aga tõenäoliselt, kui me metsa läheme, siis me näeme loomi  natukene rohkem, kui et praegu oli kuulda hõikumist  ja ja, ja kisa ja, ja, ja kui Eestis metsa lähed,  siis öösel tundub, et kõik linnud lähevad  ka magama ja isegi siin ei ei tee enam häält,  siis siis siin ärkavad kõik õhtul üles, kui pimedaks läheb. Ja hakkavad karjuma üksteise peale ja huvitavad sitikad  lendavad ringi, kes vilgutavad üksteisele,  et tule, tule, tule, tule, otsi mind. Siuke põnev on, et Eestis on jaanimardikas,  kes korra aastas vilgutab, siis lendasid eile õhtu otsa  ringi ja. Ja ja ei, kihvt on ja, ja mis on küll, kihvt on see,  et, et on niiske. See on üks asi, mis tahab kindlasti harjumist saada,  et kui muidu näiteks kuskil noh, Kesk-Aasias  või niisuguses kohas ringi rändad või kas  või Eestis, siis märjad riided kuivavad seljas ära. Siin lähevad märjaks ka need riided, mis sul üldse seljas ei ole. On rahulikult kotti pakitud, et kõik on sellised,  kergelt niisked, aga see on lihtsalt üks asi,  millega tuleb ära harjuda, sest ega siin muud moodi ei saa  ja nii nad siin kõik elavad. Et see on lihtsalt see asi, mille keha peab omaks võtma. Ja, ja teine asi, mille keha peab omaks võtma,  on see pimeduse ja valguse suhe, mis on täpselt üks ühele  õhtul kell kuus on plaks pime ja hommikul kella kuue paiku  on plaks valge. Korraks prooviti manada ettekujutlus, kus  siis ikkagi gloobuse peal asutakse. Kaardi pealt on siis nii, et Peruu on siin Lõuna-Ameerika vasakul pool servas, vaikse ookeani ääres. Ja see osa, kus me oleme, on siin. See jääb Kolumbia, Brasiilia, Peruu, et suhteliselt nagu  piiri piiril, mitte väga kaugel ja suurendatult on see ala  siis siin. Siin on Maranoni jõgi, siin on ukajali jõgi  ja nüüd ütleme siit, kus meie oleme pisut üles jõge,  nad saavad kokku ja moodustavad, moodustavad Amazonase kiita  see linn on siin, kuhu me maandusime. Ja siit siis tuli meile tatarratata üles jõge niimoodi kuni  siiani tähendab, siit keerasime sisse ajakutšo  ja siit tulime mööda väikest Jana jaku jõge,  kuni. Kuni siiani, kus meie Meie kämpar on, et siin on ümber igasuguseid jõgesid,  järvesid. Kõike sihukest värki ja. Loodetavasti ka. Kõik see ja palju enamatki. Jõgede kõik külad on alati jõgede ääres,  et kellelgi ei ole põhjust ehitada küla kuskil täiesti keset metsast. Jõgi on elu ja toidu Kuule ents, täna lähme. Metsa kõndima, et vaatame, mis siin ümber on,  et et õudselt mugav küll, katus pea kohal,  eks ole. Aga tuleb ikkagi täitsa nagu džunglisse ka sukelduda,  et sellest nagu aimu saada. Ja, ja, ja teeme mingi, ma ei tea. Peruu paari tunnises meie kella peal on see võib-olla viis tundi,  aga selles mõttes, et kuna stinku juba ütles,  et peidame kellad ära siis ühesõnaga see ei omagi tähtsust tegelikult,  palju see meie kella peal on. Et. Vaim valmis ja, ja, ja, ja veepudelid ja vihmakeebid kaasa ja. Keda peal kask? On näha see veetaseme veetase siis kuhu tõuseb vesi kõrge  vee ajal, ülemine triip on see kogu tõusis 2012 kõige kõrgem ja,  ja, ja alumine on siis eelmise tõusu oma,  mis siis läks nüüd juuli ja augustikuu kõige kõrgem tase? Ja siis oli, tõusis kuskil meeter poolteist. Üle kõigi aegade kõige kõrgema taseme 40 aastat on seda  ametlikult mõõdetud. Oli ta kõrgem ja, ja, ja ükski vanainimene  ka ei mäleta nii kõrget veetaset. Ühel hetkel ristus tee sügavamale džunglisse viiva jalgrajaga. Selletaoliseid kasutavad kohalikud jahi ja kalastusretked. Aga mõnikord lõikab niisugune rada ka mitme päeva teekonna  kaugusel asuva külani naaberjõe ääres. Otsustatigi minna veidi maad sisse tallatud jälgi mööda. Käia tasub enam-vähem hanereas ja kui kuskil on vähe tihedam padrik,  siis ära lambist kuskilt kinni võta, sest esiteks on  paljudel puudel nagu teravad okkad. Ja teiseks on mõned sipelgad, mis hammustavad vähe kurjemini  ja niimoodi, et selles mõttes, et tasub nagu vaadata. Seni, kuni kõik õhinapõhised ringi vaatasid  ja kõike uut endasse imesid valmistas džungel ette oma  esimese õppetunni, näitamaks, kes siin tegelikult peremees on. Praegu on kuiv aeg, jah, ja vesi on siin jälle mõne kuu peal  on samamoodi näha üks kolm meetrit, võib-olla meie peade  kohal oleks vesi siis. Ja siis käime kanuudega. Ja samuti sügavale metsa, nii et võib. See kolib puu otsa ja jaga ja jaaguar. Isegi püüab kala ja, ja, ja kaimanit kõik panevad,  kalad panevad tšahhkõik metsa vahele laiali  ja kala püütakse metsas ja, ja, ja kõik,  kõik kõik niisugune värk on siis nagu läheb jõe pealt nagu  metsa laiali. Järgmises osas jätkub džungli rännak ning öö veedetakse  võrktiikides keset metsa.
