Tahaks olla su pisar sündida su silmas, elada su põsel  ja surra su huulte, kuule, kas sa oled luuletama hakanud või? Ei, ma leidsin selle siitsamast järve äärest pingi pealt  ja kellelegi on värske õhk ja ilus järv hästi mõjunud. Siis peaks Lõuna-Eesti kandis olema ju väga palju luuletajaid,  palju järvi, palju luuletusi. Aga mis sa arvad, äkki ma peaks ise ka proovima? Ja aga siis soovitaksin sul minna Kirde-Eestisse. Seal on Kurtna mõhnastikus 40 järve 30-l ruutkilomeetril. Kui neile kõigile ringi peale teed, saab sinust kindlasti  väga hea luuletaja. Võrtsjärvel möllab torm. Kui väiksemas järvedes veetase eriti ei muutu,  siis Võrtsjärve veemaht võib aasta jooksul erineda kuni kolm korda. Järve seisundit jälgivad Eesti maaülikooli  limnoloogiakeskuse teadlased põhjalikult. Samas asub Eesti veekogudes elavate kalade akvaarium. Praeguse kõrgvee perioodil on on Võrtsjärve küll kõik väga  hästi kudenud ja kõik väga hästi läinud,  aga eks eks kalurid tahaks ikka seda kala kala rohkem. Eesti on järvede maa pisemad või suuremad,  veesilmad lisavad maastikule ilu ja omapära. Kokku on Eestis 2800 järve. Neist 2300 järve pindala on suurem kui hektar. Järved moodustavad Eesti territooriumi st ligi viis protsenti. See annab Euroopas neljanda koha Põhjamaade järel. Paljud Eesti järved on väikesed ja madalad vaid poolsada  järve on sügavamad kui 15 meetrit. Meil on magedaid vesi, mis on, muidugi valdavad,  on meil olemas riimvett, meil on olemas pehme vesi,  kare vesi, madalad sügavad järved, nii et see järvede  mitmekesisus on eriti suur ja muidugi kui räägime Ressursist ja varust siis muidugi Peipsi  ja Võrtsjärv kui väga suur loodusvaru ja majanduslik tähtsus  on muidugi Eestile niisugune väga oluline. Et Eesti asustus on hõre, on inimese mõju järvede seisundile väike. Palju tegelikult meie veekogude seisundit mõjutab jääkreostus,  nii et see on talletanud üsna palju toitesooli  ja see töötab nagu Perbeetu moobil, et see varu on seal  setes ja aeg-ajalt ta tuleb jälle veesambasse aju peale sees. Saatesse tagasi. Sajandi eest püüti veetaset alandada ja poole sajandi eest  puhas põllumajandus ja olmereostus kuid viimase paarikümne  aastaga on järvevesi muutunud puhtamaks.
