Mulle meeldivad väga sõnajalad. Nad võiks suuremad olla. Ontika pangal avaneb vaade pangametsale. See on laialehine salumets, kus kasvavad lopsakad laanesõnajalad. See mets on eriline kogu Euroopas. Aga kui lopsakas on lopsakas? Meie kõrguseks võivad nad küll kasvada. No see tähendab nii minu kõrguseks Eesti pangametsad, kui liigirikkad, laialehised,  metsad on ainulaadsed. Loodus ise on mõjutanud nende teket ja kujunemist. Me oleme praegult Ontika maastikukaitsealal pangametsa sihtkaitsevööndis,  nagu nimigi ütleb, on tegemist pangametsaga,  mis on väga kõrgelt väärtustatud kogu Euroopa tasandil,  et loodusdirektiivi elupaigatüüpide järgi on see kaitsealune  mets ja sellist metsa leidub Eestis vaid pangavööndis. Et põhjarannikul ja mõningate Põhja-Eesti jõgede kallastel  ja Lääne-Eestis ka. Saluvere salumäe jalamil Pisut. Pangametsades on puid raiutud väga vähe ja  ka lamapuid. Pole siit ära veetud. Eriti palju kasvab siin erinevaid samblaliike. Sammalde rohkus tuleneb kasvukohtade mitmekesisusest. Pangametsas on palju kasvamiseks sobilik. Jätke kive, vanu puid ja lamapuitu. Et selline mets säiliks ja tema väärtused säiliksid,  siis ei tehta siin praktiliselt mitte midagi,  et inimtegevust püüame võimalikult vältida. Et majandus, mets, ta ei ole, puitu siit ei varuta,  kõik protsessid toimuvad looduslikult, puud kukuvad,  surevad. Langenud puude peal on oma elustik. Kitsaribana kasvavad pangametsad võivad mööda mererannikut  loogelda katkematult mitu kilomeetrit. Mõnikord paiknevad nad väikeste ja üksteisest eraldatud puutukkadena.
