Tere, head televaatajad. Ma loodan, et Tartu näituste messikeskuses pannakse nüüd  kõik telerid reklaamklippide asemel maahommikut näitama. Maa messist räägime me pikemalt järgmise nädala saates. Ent täna külastame Anneli ärnpalu Idvandit,  kellel on kodus sadakond Kihnu lammast ja uurime,  miks ta seda põlistõugu armastab ja vaatame,  kuidas käib tema juures lambapügamine. Üks talu perenaine peab oma lammastega ise  ka Nii ja, ja. Ei tule ja mine tagasi, kuule. Pärnumaal Audru vallas asuvas vene talus tossavad samovarid  ja küpsevad pirukad. Noor perenaine Veronika Meibaum on aastaid õppinud oma  esivanemate elustiili ja kombeid ja nüüd tutvustab seda  ka kõikidele huvilistele. Kumb on osa, on kas taluperenaine või külaline? Ma tean, kumb on rohkem harjutanud, seda, Kartulit ma ei ole väga loopinud. No näed, tänase saates tõestab meile Arkadi Usen,  et kalamehed on ka väga osavad käsitöölised,  Lähme mõrda, vaatame hommiku, siis vaatame üle,  pista mõrvasuu nina üles ja siis läheb volki. Ja siis vahib kõrvalt, kui me mõrda välja võtame. Aialoos näitab aednik arborist Ülle Mihkelson,  kuidas saada head komposti? Selle sõela meisterdamisega saavad kõik naised hakkama,  selleks ei ole vaja naabrimeest palgata. Lühidalt on need meie tänased teemad, nüüd aga käärid kätte  ja lambaid pügama. Teie karjas on kokku 86 Ja ja eranditult on ikkagi kõik Kihnu omad ei ole ühtegi  teist sekka sattud. Üks on tema on meil, tema on meil just nimelt peremehe lammas,  et tema nagu näidiseks, et kui suur on, siis ütleme,  selline keskmine lihalammas. Ma alustasin ju juba üle 10 aasta tagasi  ja pidasin ju lihalambaid, mis olid nii-öelda peavoolu lambaid,  mida tollel ajal soovitati, tunnustati ja  siis oligi algul see probleem, et no miks sa oma suured  korralikud lambad nüüd välja vahetada nende pisikeste vastu. Aga, aga varsti oli mul juba päris palju järgijaid,  kui saadi aru, et see lammas on niisugune,  et temast ma saan nii villa, liha, väga head karusnahka,  ta on väga vastupidav, väga hea ema, ei ole mingit muret  talledega ega tallede surevusega ja ta on väga vähenõudlik ja,  ja nii, nii, nii ta nagu läks, minu jaoks on minu lambad  ikkagi lemmikloomad ja see on meie karja praegu kõige vanem  vanem lammas, velli, kes on 17 aastane ja,  ja meil ei ole niimoodi, et et, et ta peab kartma oma  vanaduspõlve pärast, tema saab oma päevad nii-öelda  väärikalt lõpuni elada. Keegi teda ära ära sööma ei hakka ega tema nahka ei himusta. Umbes sajapealise lambakarjaga toimetab Anneli Ärmpalu  Idvand Pärnumaal Tõstamaa vallas vähemalt kaks korda aastas  haarab perenaine käärid ja teeb oma lemmikutele uued soengud. Maadluse. No lamba pügamine, jah, paraku algab lamba kinnivõtmisega. Nii lamba püüdmine käib edasi esimesed jalad õhku  ja ongi kõik ja nüüd lähme juba nii nagu kuhu mina tahan. Läheb tantsuks ma teen teile värava lahti. Ma pean seda kõike ise tegema, sellepärast et et üks talu  perenaine peab oma lammastega ise, et vot nüüd lükkab Nii jah ja ei tule, sina mine tagasi, kuule. Ega võib ju, kui ta just ei taha minna, aga võibolla  õnnestub ja siis on niimoodi lamba panema istuma,  sellises asendis temaga midagi halba ei juhtu. Lammaste ei tohi niimoodi väntsutada siia-sinna  ja üle selja keerata, nagu tihtipeale tänapäeval need  kaasaegsed pügajad teevad, siis ta tuleb panna maha niimoodi  natukene põlv kaela peale. Jalasidumis nöörike, no d pead taskus valmis olema. Et siin ongi see niht nii-öelda Koha peale. Ja ja lammas täitsa rahulik, kui ta tunneb,  et nii-öelda perenaine on temast üle mõtet siin rabeleda ei ole. Ja siis jalad käivad nii kokku, et mina pügan  ja need võtted, kõik need on minu vanaema käest pärit. Ma arvasin, et raamatust 50 halli varjundit. Enne, kui ma veel kooli läksin, enne seda oli mul juba  lammastega toimetamine selge et see tundus minu jaoks  huvitavam veel, kui kui need, mis koolis õpetatakse. Ja siis lihtsalt nii ta läheb. Sisse ei karda lõigata, et noh, eks see tuleb nagu kogemusega,  see tunnetus On ka lambaid, kes väga rabelevad ja mõned on niisugused,  kes isegi üritavad mind hammustada. Mida rohkem ma neid Kihnu lambaid Tundma õppisin seda järjest rohkem, ma veendusin,  et see on üks tõeliselt väärtuslik lammas. Et ühest küljest see, et tal on nüüd see vill väga hea. Karusnahk on väga hea, liha on väga hea. Kui keegi oleks veel 10 aastat tagasi öelnud,  et see lammas on, on nii, nii hinnas ja tema vastu  nii palju huvi tuntakse ja teda peetakse meil kõikides  maakondades juba mandril, et algul oli ta ju ainult Kihnus. Et, et siis ei oleks seda keegi uskunud,  kihlased ise veel kõige vähem ja ega minagi poleks uskunud,  sest noh, vastuseis oli just päris palju,  et miks ta nii väike on ja ja, ja ta on ikkagi kängu nud  ja tal on midagi viga. Ma kutsun ikkagi neid minu lammasteks ja minu inimesteks,  neid, kes peavad neid lambaid. Et kuna noh, alguse suuresti ta saigi ikkagi ikkagi sellest,  et me hakkasime ise teda populariseerima  ja oma karjast nagu lambaid välja pakkuma. Et nüüd ma nagu tunnen, et mul on juba nii palju mõttekaaslasi,  et tegelikult nagu see kõige raskem aeg on möödas. Et, et see lammas juba see populatsiooni,  see juba nagu elab ise ja kasvatajad on nii palju,  et kõik nagu toimib, et ma ei pea enam nagu muretsema  selle Kihnu lamba pärast. Nii, ja nüüd on saba nii-öelda välja puhastatud  ja nüüd asume siis pea juurde ja nii tavaliselt ma alati  ikka räägin oma lammastega, siis nad on,  nad on harjunud perenaise häälega ja see rahustab neid,  muidu nad mõtlevad, et mis, mis nüüd toimub. Just nimelt ja selle lamba nimi on liivatera liivatera  ja sul on ilus vill natuke, võtame villa sul ära  ja siis on kõik korras jälle. Et eks ikka see pea juures toimetamine niisuguste teravate  riistadega see ikka loomi natukene nagu hirmutab. Ma panen omale siia muusika mängima, aga huvitav,  et lammastele meeldib Bonityler kõige rohkem  ja just sellised rajumad lood, et sugugi mitte midagi  rahulikku ega meloodilist. Kohe kui kuu loomine on peale seda, siis asun kohe pügama,  sest siis see tähendab seda, et vill kasvab hästi ilus  ja ühtlane ja vill kasvab kiiresti ja see on niisugune  vanarahva tarkus, mis on ära proovitud, mille vastu ei ole  nagu mõtet sõdida ega skeptiliselt suhtuda,  et see täpselt nii on, et ma olen mõne korra pidanud hädaga  ka vana kuuga pügama lammast, et siis on kohe näha,  et see, see vill kasvab niimoodi aeglasemalt  ja siis ta on selline nagu ebaühtlane, justkui oleks nagu  halvasti pöetud. Aga ikka ikka noored. Palju tegelikult ühest lambast saab mitu,  palju neid gramme on? Kuigi teda võib pidada villalambaks selles mõttes,  et tema vill läheb kasutusse siis korraga ei saa me siit  rohkem kui kilo poolteist paneme käärid kõrvale,  käärid ohutusse kaugusesse, et need siin,  kui rabelemist on, et midagi ei juhtu jah,  ja ei lenda näkku nii ja siis lihtsalt üle jalgade,  käib lambapööramine hopsti. Ja ongi kõik. Ja nüüd lähme edasi. Siin on selline tunne, et need käärid liiga lühikesed saaks  veel kiiremini, kui oleks teradel pikkust. No. Ei lõikanud, siis see väike hoiatus. Hoolimata 20 aastasest kogemusest juhtub sisselõikamist  ka tegijatel. Pärast lamba pügamist vaatab Anneli looma üle  ja tohterdab mõned üksikud haavad. Pügamisvõistlustel oleks jah viis pluss ainult üks,  üks väike väike täks ja siis on muidu kui lamba pügamine on  nii-öelda üksiti lammas juba kinni võetud,  siis vaadatakse ka sõnad üle. Selle lambal siin tegelikult mingit probleemi ei ole,  selle ta kulutab ise ära, mis ta natukene,  see serv on siia alla kasvanud. Et selle võime ära võtta. Aga tal ei ole ja pikkus on päris õige kohe. Kohe saad, et sidumisnöörid peavad niisugused head pehmed olema,  hopsti nii ja nüüd laseme ta siis siia. Tohutu kiirus on alati selle minekuga nii hopsti. Nüüd siis. Nüüd jah, nüüd lihtsalt selline esmane sorteerimine ongi,  et vaatame, noh, vill on üsna puhas. Heinapepri, eriti siin pole see, see natuke tuleb pesemisega välja. Võtamegi selle, need, mis on niisugused väikesed,  no näiteks siin on see pea pealt vill ja  selle viskame kõrvale, see ei sobi lõnga ks,  korjame selle ära ja siis paneme ta. Esialgu kilekotti nii kauaks korjame selle  ja partii. Partii kokku ja siis siis peseme, kui lambad on pöetud,  siis pesema, sest pesta on mõtet siis, kui väljas on juba  kuiv ja ilus ilm, et on teda parem kuivatada. Toas tõestab Anneli, et lambast on võimalik iga viimane kui  gramm ära kasutada. Siin on meie lammas garleti ja tema villast tehtud pruutkleit. Ja ja siin on meie, meie Viru ja tema seljast tehtud mantel  ja meie lambaluid, me kogume lamba. Jalgu need ei lähe, mitte ei visata minema,  vaid selle eest, Monika int luu, kunstnik teeb huvitavaid  patsikumme ja siin on niisugune nõelatoos. Aga mis just saab, et nii-öelda kiiresti kohe sellist  huvitavat luuki endale anda, et randmesoojendajad,  nendega ma neid ma ise talvel ajaviiteks koondan. Nii, ja niisugused ja võtame siit ühe koti juurde  ja ongi meil. Täpselt õiged aksessuaarid, aga siis võime kohe kohe vahetada,  võtame teised, siin on niisugused pärlitega,  kõik on muidugi naturaalses toonis, kõik ikka sellest samast  Kihnu lambast. Ja, ja näiteks paneme siit ühed pärlid juurde. Nii ja ongi järgmine asi ja, ja tahame natuke pidulikumaks  veel asja teha. Siis paneme, paneme veel roosi rinda. Nii oivaline. Jah, ja siis on nii, et ma olen ise nagu püüdnud olla  selline oma lamba maskott, et ikka isikliku eeskujuga  reklaamib teda kõige paremini, et ma tihtipeale kui ma  väljas käin, siis ma ikka alati hoolitsen  selle eest, et oma lambas midagi oleks küljes,  et näiteks on ja paljud oma ala professionaalid,  käsitöölised on, on teinud neid huvitavaid asju minu lambast  ja näiteks siin on nüüd niisugune roos mantlile. Ja samas, et kui on niisugune naiselik stiil,  et siis ei sobi ju mingit sellist niisugust karjuvat  helkurriba käe ümber panna, vaid on niisugune helkur,  mis on samamoodi ilusti siia lamba lõngasse ära peidetud,  aga samas ta väga hästi helgib vastu, et on jällegi jällegi  ja kõik kõik ikka oma lambast, et alati ma saan öelda,  et ma olen, kannan oma lammaste kõikjal kaasas ja,  ja paljudele just sellest tekibki tihtipeale see lamba huvi,  et oi aga vaata, kui huvitavaid asju sellest lambast saab,  et oi, täitsa kihvt, viska aga vesti peale. Noh. Ja siia sobib kohe niimoodi poseerida koos sellise sellise  pealuuga ja on selline väga selline niisugune. Mõrraga püüdvaid kalamehi tuleb Eestis tikutulega taga otsida. Lepneeme sadamas askeldab paatide vahel Arkaadi ussen. Enne räimede lõksu püüdmist tuleb kokku siduda kümneid  meetreid mõrvalina ja köisi. See on nüüd raskused all ja see on põhja. Peal. Ülemise siia. No ma pean tunnistama, et mitte kalamehena,  ma ei saa üldse aru, et kuidas kuidas see nüüd täpselt meres  kõik välja hakkab nägema, et kus, mis asi on? See tuleb sisse nii ja siin siit läheb edasi pärast lõpu välja,  et läheb kogu aeg kitsamasse kohta. Lõpus on lõpus on seal, pärast kui suur ta nüüd  siis on või kui suurelt nii-öelda vees laiuma hakkab see. No see on väike mõrd, no no vot mis ta laiuma hakkab,  see pära on kuskil 25 meetrit pikk. Ja niipidi haarab tiivad laiali. No niipidi on ka, ütleme üks. 20 meetrit või 25 ja risti, kui kaugele te lähete? No kui kaugele siin on, lugu on niimoodi,  et siin on väga kivine põhi, pead otsima niisugused kohad,  et kus kala käib ja põhi on hea. No nii, et, et see on väga keeruline, sest see on väga  vilets rajoon selles suhtes Aga mida te praegu teete? Praegu panen ankru. Külge siia käivad, siia tuleb veel üks 12  või 10 meetrine jupp ja siis tuleb ankur. Aga see tähendabki, et tegelikult kalamehel on justkui kuiva  maa peal tööd. Vaat et rohkem kui mere peal, rohkem kindlasti. Rohkem rohkem, siin ei ole mingit kahtlust. No kui te niiviisi tunnid kokku arvutajate  või protsentides ütlete, palju siis kuiva maa peal nii-öelda  jändamist on ja palju tegelikult. Terve talve läbi? Terve talve läbi. Aga kui mõrd sees on, no siis käid, kui on noh,  räime aeg, siis tuleb iga päev käia. Nii, aga. Hiljem kui räim ära kaob, siis lesta ja ahvenat  ja siin mudilat ja niisugust asja siis siis käime,  no ütleme, paari päeva tagant. Aga see, see on kõige väiksem töömõrra vaatamine. See on nüüd. Soodi vot tavaline soodi sõlm on nii. Aga kui on topeltsoot tavaliselt me teeme topeltsoodi otse  siis vist tame kaks korda läbi ja väga lihtne. Mitte midagi. Ja mitte kunagi ta lahti ei tule. Läheb ka. Arkaadi sõnade järgi kulub kalamehel rohkem aega maal kui merel. Näiteks võib teinekord päevade kaupa võrku parandada. See ei ole otseselt võrk, see on mõralina ahah,  mõrralina see, mida te praegu parandate. Nii, näidake meile seda auku ka, kus auk sees on. Ja see tuleb nüüd kõik ära parandada. Niimoodi, et ja see on niisugune koht, veel  ka karjaaed, eks, kus kala hakkab keerutama  ja ta leiab selle näiteks kui sul tiivas on teinekord  niisugune väike auk jääb. Ta ei pruugi seda üles leida, eks, aga siin ta keerutab,  enne kui ta pärast läheb. Ja siis ta. Leiab väga kergesti ta üles selle augu. Üks asi on see, kui põhikulutab, aga kuidas,  kuidas või mismoodi need augud veel siin sisse tulevad. Ega nad muudmoodi ei tule, ainult hüljes võib teha seda pahandust. Nad on nii kavalad, juba. Mõrra suu peal istub ja kala sisse ei lähe. Kala kardab teda. Tead, lähme mõrda, vaatame hommiku, siis vaatame üle,  pista mõrvasuu nina üles ja siis läheb volks. Siis vahib kõrvalt, kui me mõrda välja võtame. Aga kas see võrgu parandamine, selline töö rohkem naiste töö  ei ole või, või kalamees peabki ise hakkama,  oli? Naiste töö? Tegi. Kogu aeg siin kolhoosi ajal olid naised kõik parandasid  ja traale ja ja ega mõrdasid ja kõiki, aga nüüd naised,  nemad enam ei taha nad et tuleb endal hakkama saada  ja ega muud üle ei jää. No kust teil see oskus pärit on siis? Noh, tead, eks ma olen ise õppinud, mina olen elukutselt laevajuht,  hoopis mind on eluaeg see noh, niisugune rannapüügi moodi  värk huvitanud. No ja siis hakkasin tasapisi õppima, noh,  ma jäin pensile, jäin. Siis aga mina jäin esile 50 aastaselt. Töö käigus õppisin, algul ei osanud traali teha,  nüüd. Eraliga valmis sisuliselt teetegi uued silmad  ja terve auk ja ja. See on ikka üks ikka tüütu töö või ei ole,  või noh, kuule. On ikka jah, ma ütlen, et ega talvel. Kogu aeg teedki seda tööd nii. Ega meil vist ei olegi muud öelda siis kui noh,  niimoodi õelalt ikka kalamehel, et võrgud puruks kivi koti öeldakse,  me ütleme võrgud puruks ikka. Aitäh teile. Sipakülas Märjamaa vallas asub üks pärn,  mis on eriline, sest ta on väga suur. Ent külastada tasub seda kõigil neil, kes soovivad oma perre  seitset poega. Me oleme siis jah, sipa ohvripärna juures,  mis on siis tuntud iiepuuna ja ta on siis saanud  ka tänapäeval sipaküla sümboliks ja, ja sipaküla selliseks  vapi elemendiks, mida, nagu räägitakse, etsipa pärn,  on ka armastuse puu. Et Pärna õitsemise ajal on siin ohverdamas käinud  siis armastajad paarid ja selle usu ja teadmisega,  et see puu aitab neil siis kogu ülejäänud elu koos olla. Ja räägitakse veel, et, Paarid, kes on enne abiellumist siin puu juures käinud,  et nendele tõenäoliselt sünnib perre seitse poega  ja seitse on nagu selle pärna mingiks selliseks Õnnenumbriks kas sellepärast, et kunagi on tal seitse aru  olnud et tõenäoliselt selle pärast teda loetakse ikkagi  üheks Eesti suuremaks puuks üldse ja, ja kindlasti on ta on  ta Eesti suuremaid pärnasid või kõige suurem pärn tema  mõõdud maapinnal on 9,8 meetrit ja tema arude argnemiskohalt  on ta ümbermõõt üheksa meetrit. Teda ei saa mõõta selle õige puude mõõtmise kõrguse pealt,  mis oli 1,3 meetrit, kuna ta varem hargneb. Aga jämedamad harud on mõõdetud siin 4,1  ja 3,8 meetrit. Ja arvatakse, et ta on mingi 400 kuni 600 aastat vana. Ohvriande on siia toodud. Söögikraami seal, ütleme hingede ajal Ja siis ka muul ajal, et inimeste seda oma eluolu  parandamiseks karja ja viljaõnne saamiseks. Ja on mainitud, et veel 19. sajandil on siia neid ohvriande toodud. Ja et siin Pärnu all on ka külarahvas omal ajal pidanud  selliseid küla suuremaid kokkusaamise ja  ka pidu. Sadrasti Dai Masnaki ja Madis ja sellega mu vene keele ost. Käib murran ja, ja siis kastan siia soola sisse. Ja murra kasta soola sisse, aga sool on ehtne,  sool on väga soolane. Nii et tõesti natukene nii. Ja, ja siis muudkui aga muudkui, aga see on hea. Aitäh, Ma tänan ja, ja nüüd on käes see hetk,  kus perenaine hindab. Kuivõrd kasulik võib iga külaline olla ja kuidas ta hindab  siis murtud tüki suuruse järgi et no ütleme,  sul on selline võrdlemisi tagasihoidlik,  et ma arvan, et siis võib-olla puid sa ehk ei raiu,  meil siin ega maade kaeva, aga võib-olla tantsid  ja laulad kenasti. 2007. aastal rajas Ljubov Petrova Pärnumaale Vene talu. Tänaseks tegeleb ta pigem lastelastega ja tütar Veronika  võtab väravas vastu külalisi, et neile tutvustada oma  esivanemate kombeid. Tavaliselt on kombeks nõnda, et kui külaline majja tuleb,  et siis pannakse ta kohe lauda ja pakutakse teed. Et aga kuidas Venemaal tee valmistamine käib ikka samavariga,  just samavar on siis tegelikult selline vee keetmise aparaat,  et sam-varid ehk siis ise keedab ja see tööpõhimõte on tal  väga lihtne, keskel on siis siit, kus suitsu tuleb,  on siis meil selline küttekolle ja see vesi on siin ümberringi,  et ümber siis selle kuuma korstna. Nüüd meil ongi siin ta üsna kustunud, et me peaksime  natukene tuld juurde panema, et ta kenasti keema läheks. Nüüd. Kuna söed on siin sellised juba tagasihoidlikud,  siis tegelikult meil lähebki nüüd saabast tarvis. Et mis sa arvad, kui ma nüüd selle saapa siin kätte võtan? Mis sa sellega tegi ja et kuidas see käib siia otsa  või peale? Otsa otsa käib nii ja ta eesmärk nüüd on,  vaata, ta on nagu lõõtsa põhimõtteline, ma nagu puhun,  söed nüüd hästi kuumaks jälle. Ja vaata, need on kenad sellised, et ja nüüd ongi hea,  on meil siia selliseid hästi põnevaid. Kasetohtu ja pisikesi klotse sisse, et võtaks nii-öelda  leegi üles jälle. Samovaril ei ole ühtegi nuppu, kust ma saaksin põlemise  kiirust reguleerida nagu elektripliidil näiteks. Et siis ongi, et kui mul on vaja Et see tõmme oleks suurem, et ma tean, et külalised nüüd  kohe-kohe saabuvad, siis ma panen selle pikema korstna  või kui külalised helistavad, ütlevad, oi,  me jääme lootusetult hiljaks. Siis ma panen selle lõhema korstna ja see tõmme on  siis väiksem. Kuna me elame siin Eestis ja lapsed käivad Eesti koolis et  võib juhtuda selline asi, et side oma ajaloolise kodumaaga  oma esivanematega ta lihtsalt kaob, et või  siis ka emakeel näiteks ununeb ja eelkõige just selleks,  et mina ja mu vend mäletaksime oma kultuuri  siis emal tekkiski selline mõte, et seda vene kultuuri tuleb  säilitada ja hoida, et, et eelkõige oma pere,  oma lapsed mäletaks. Aga sinu jaoks on see siis nagu kohustus või,  või tunned sa ikkagi tõesti seda, et see on midagi,  mida sa tahadki teha? No ma arvan, et üks, 10 aastat tagasi võib-olla võis seda  veel kohustuseks nimetada, kui ema ütles,  et et tuleb teha seda või teist, et noh,  nii nagu teismeeas ikka. Aga noh, hetkel ma juba tunnen ise sellist vajadust,  sellepärast et ka minul on nüüd lapsed ja mina tahan,  et, et nemad saaksid osa sellest ilusast kultuurist  ja ilusast keelest, et et nüüd see on juba rohkem vajadus  minu jaoks. Perenaise lahkel loal siin on kaks potti sees,  kus on kartulid ja nii Vene ahjus keedetud kartulid ja just nimelt mundris kartulid,  sellepärast et niimoodi on kartuli maitse kõige parem. Et aga nüüd oleks neid vaja kuidagi välja saada. Ei võta see liiga kuumad tõesti, et meil on  selle jaoks siis tarvis teatud harki nurga taga  ja et aga seal on veel suur valik, et, et vaata siin kaks  erinevat potti, et mis sa arvad, kas sa nagu esimese hooga  tabad ära, et missugust sul tarvis on? No neli harki oli kokku, nii et kas ma nüüd võtsin õige  või mitte, saad teada, siis. Ja aga kahe käega pead hoidma, sellepärast. Ja täpselt ja vanasti üldse noori tüdrukuid ahju juurde ei lastudki,  sellepärast et ahjus oli kogupere söök ja see oli väga  vastutusrikas tegevus selle söögi väljavõtmine sealt,  et võis ümber minna, siis pere oligi näljas. Tunnen ennast igal juhul väga tähtsana. Praegu täpselt nii. Et murra niimoodi lahti, vaata kui ilus kollane ta jääb,  kui ta on niimoodi ahjus vaikselt siin podisend  ja natuke killuke võit peale. Ja siis kohe niimoodi koos koorega võib süüa. Ahah ei olegi veel või pehmeks läinud, aga kuuma kartuli  peal ta kindlasti kohe läheb. Nii. Ja siia peale ja võib aga. Pistma hakata, et koos koorega võib täitsa süüa. Kui selle maja välist ilmet vaadata, siis ei saagi aru,  mis siin sees võiks olla, kui nii kui ukse lahti teed,  siis avaneb siit pilt klassikalise vene tallu. Siia oleme siis pannud sellised klassikalised vene majapidamiselemendid,  näiteks nagu voodi, mille peal on siis suur hunnik patju. Ja et need padjad ka tähendavad ikkagi midagi,  et kas sa oskad pakkuda, mida? Et palju lapsi oli majas või ei või ma ei tea. Patjade kuhi tähendas siis rikkust täpselt nii,  et iga perenaine siis üritaski selle kuhja sinna võimalikult  suure teha ja paljud võimalikud ilusad õmmelda  ja tikkida. Kui lihtne või, või siis just raske on seda kultuuri  nii-öelda kaugelt õppida ja siin see kõik endale selgeks teeb. Eks muidugi on mingil määral ta keeruline,  sellepärast et ütleme, sellised eksperdid  ja sellised need sügavad juured, need on meist paratamatult kaugel,  et tulebki käia siis ennast koolitamas kas Venemaal  või siis. Kas või Narva muuseumi ekspertide juures,  et, et loomulikult sealt saab väga sellist väärtuslikku teavet. Et aga kuivõrd keeruline on säilitada oma kultuur,  elades siin Eestis, siis mina ütlen seda,  et Eesti on väga suurepärane koht selle jaoks,  et, et tegelikult me ei ole kunagi tundnud,  et meid oleks kuidagi. Ma ei tea, vaos hoitud või taga kiusatud sellepärast et et  me tegeleme oma kultuuriga ja rikastame siin  nii kohaliku elu kui ka, ütleme oma kaasmaalaste,  sellist kultuurielamust. Näitan sulle, millest siis kõik alguse sai. Kogu huvi vene kultuuri ja sellise kolm tarbekunsti vastu  sai emal alguse siis sellest vanast Hohlama potist,  mis on tegelikult ju katki. Aga minu ema sõbrannal siis oli selline pott olemas  ja lapsed kogemata pillasid selle maha ja see läks katki. Ja sõbranna ütles siis, et oi, mis ma sellega  siis ikka enam peale hakanud, viskan minema  ja ema siis kuulis seda peale ja ütles, kuule,  anna mulle, kui sa tahad ära visata, tema Vene inimesena ei  olnud kunagi sellist asja varem näinud ja  siis talle Hohlamaa hakkas nii hirmsasti meeldima  ja siis sellest ühest potist on kasvanud välja  siis kogu see kollektsioon, et see on kasvanud üle 30 aasta,  Hohlama kohta öeldakse käsitsi tehtud kuld,  sellepärast et päikese käes näiteks ta tõepoolest särab  kullana vastu, et väga palju kuldset värvi siin kasutatakse  ja ja tehakse puust, nii et ta on väga kerge,  kipub lihtsalt katki minema ka, aga kust kohast kõik need  asjad pärit on? Eks? Midagi on ostetud, midagi on kingitud, midagi on vahetatud  nagu näiteks Eesti aja alguses oli ju, et kellelgi raha maksta. Ta ei olnud, et siis autoremondi eest maksti. Noh, isa, mul viinamees ei ole, siis ütles,  et anna mulle mingi, oh la ma lusikas, parem. Eesti folkloori nõukogu annab siis selliseid kutsetunnistusi välja,  et pärimuskultuuri spetsialist, et on viies,  kuues ja seitsmes tase, et mil minul on kuues tase. Et sel aastal, siis jah, õnnestus selline kutsetunnistus saada. See tähendas seda, et et pidin iseennast väga palju analüüsima,  eksperdid käisid siin mind ja meie tegevust hindamas  ja ja õnneks siis tuleb välja, et olemegi  selle väärilised, et väga suur rõõm on selle üle. Minu isa läks Venemaale ja tahtis emale head meelt valmistada,  ostis samovari. Ja siis ühtäkki selgus, et niisama ei saagi samovar kaenlas  üle piiri tulla. Tuleb igasuguseid pabereid ja kooskõlastusi hankida,  et tema siis pidi läbima ekspertiisi samovariga. Et see ekspertiisi akt on meil seal seina peal koos  selle pildiga, et ühes kohas tegi pildi teises kohas sellele  pildile templi, et selline väga tohutu bürokraatia oli  ja siis selgus, et et kui samovar on üle 100 aasta vanune,  siis sellega ei saagi riigist lahkuda. Et meil vedas, meie samovar oli sel hetkel 95 aastane,  nii et siis tuli õnnelikult meie juurde ja siin ta nüüd on. Võib-olla üks vanimaid eksemplare meie kollektsioonist. Tee valamine oli vanasti ainult perenaise selline privileeg. Või kui perenaist ei olnud parasjagu saada,  at siis pere vanim tütar võis teed valada. Kui ma oleksin praegu tahtnud olla tohutu rüüteli ise valada teed,  siis sa oleksid vastu näppe andnud. Täpselt nii, selline kange tõmmis ja kuum vesi käivad eraldi,  et kõigepealt valatakse tassi sisse tõmmist  ja siis kuum vesi peale. No ma pean ütlema, et selles särgis nüüd siin istudes ma  tunnen ennast tõesti nagu tõeline vene talupoeg Ja, ja tegelikult vaata, sellel särgil on ju  ka sellised omad elemendid, millest oleks võib-olla hea  sulle rääkida. Et sellised inimese inimkeha, õrnad kohad  ja sellised strateegilised kohad on selle särgiga kaitstud,  et siin südame juures kaela ümber õlad ja ornamendid siin  randmete ümber, et need hoiavad siis kurja eemal,  et ei lase siis kurjal nii-öelda midagi halba teha inimesele. Esimesel mail korraldavad taaskord maaturismiettevõtted  avatud uste päeva ja siis on teil võimalus tulla muuhulgas  ka Vene tallu ja kasvõi sedasama särki selga proovida  ja teed juua, loomulikult mina omalt poolt luban,  et ma ei lödista siia väga palju teed peal. Eelmisel nädalal tahtsime teilt teada, kui mitu paari vurre  on kassidel ja täna võime öelda, et see varieerub 10-st kuni  12 paarini. Aitäh kõigile vastajatele, ent nii nagu ikka,  võtab loosirobot välja ainult ühe nime, kes saab endale  auhinnaks raamatu. Sedapuhku oleme teile ette valmistanud aga tõelise  kuldvillaku küsimuse. 1975. aastal hakkas üks USA senaator välja andma auhinda neile,  kes tema arvates raiskasid rahva raha kõige mõttetumalt. See vastus on seotud mütoloogia ja jääradega. Tahame teada, mis on selle auhinna nimi. Pange pead kokku ja nuputage ja vastuseid saatke kuni  kolmapäevani aadressil maahommikuerr.ee või posti teel  Gonsiori 27, Tallinn ümbriku või kaardi peale kindlasti  ka maahommik ja õige vastuse koos võitja nimega,  kes saab endale raamatu köögiviljadest, saame teada nädala pärast. Kevaditi käib aias vilgas töö, millega tihtipeale kaasneb  ka prügi põletamine. Ent keskkonnaamet paneb kõigile südamele,  et koduaedades tohib põletada ainult puhast puitu  ja paberit. Mitte midagi muud, kaasa arvatud ka puulehti,  ka neid ei tohiks põletada. Peaaegu kõik võikski komposti panna. No igas aias on kindlasti, kus on ilupõõsaid  või viljapuid on tarvis ka oksi lõigata,  et tegelikult. Haiged oksad tuleks siiski ära põletada,  aga seda saab väga edukalt teha näiteks grillinõus. Tükeldada need oksad ära ja neid ei ole küll soovitav  komposti panna ja ülejäänud on siis kõik kompostikasti lugu  ja siin ma tahangi nüüd näidata, mis siia kõik võib panna  ja kuidas siis selle kastiga tegelikult majandada. Tsükli hetkel on kusagil kaks, kolm aastat. Ega siin midagi mõõta ja rehkendada vaja ei ole,  et kõik, mis aiast parasjagu tööde jooksul tekib,  see siia tuleb. Nii me nii näiteks ka mutimulla hunnikust võib mulda siia visata,  kui põõsaste alla pole vaja panna siis kõiksugused,  umbrohud. Mättad lillede varred, need võivad kõik segi läbi olla. Lehed, lehekõdu, siin on nüüd näha, et kartulikoori on mõned banaanikoored. Siis leidsin aiast ühe vana kaalika. Ja siis kuuri alt leidsin mõned vanad vihad. Need panen ka siia. Siis lillede ümberistutamisel. Mõned lilletaimed siin on lõigatud. Erika oksad siis minu ilus arukask ajab oksi,  need peenikesed oksad on siia täitsa parajad. Aga sellised oksad ikkagi tuleks veel peenemaks teha. Lihtsalt käe vahel käe vahel mööda minnes korjan kokku,  viskan siia pärast tormi on mida mida korjata? Teksad ja kohvipaks on ka siin, sest kohvipaksu ei tohi ju  kraanikaussi valada. Nii, mis siis veel siis mingid salvrätikut  siis ahsoo ja siis muidugi tuhk, puutuhk,  täiesti ideaalne materjal siia laiali puistata eraldi. Asi on kanamunad ja kui teil ploomi ja kirsipuid ei ole,  kuhu alla neid võiks purustada, siis on nad muidugi  kompostikasti vaja panna. See käib väga lihtsalt lihtsalt ja kinnas kätte,  et ei oleks teravad servad ja lihtsalt niiviisi laiali. Aga muidu võiks nad panna. No näete, Mul kasvab siin üks väikene ploomipuu siia alla,  niiviisi ja maa võtab selle kõik vastu ja,  ja tegelikult aias ei olegi rohkem vaja väetisi kasutada. Kui, kui see kompost saab sõelutud, siis ainuke asi,  mida võiks aeda juurde tuua, on siis kana,  kakakraanulid. Ja hea on veel, kui seal on mereadru sees. Nii et see on kogu minu kaubandus, et siis esteetilisemalt  välja näeks, siis on otstarbekas siia panna peale kuuseoksad. Ja neid on ka väga lihtne siin kergitada,  kui vajadus on siia midagi juurde lisada. Sellel aastal ma võin siia juba, kui siia on muld peale laotatud,  võin seda isegi juba kasutada, näiteks mingite seemnete Kasvatamiseks. Kui pikalt see kast siin olnud on? No see on nüüd teine aasta siis siia. On nüüd mul peale laotatud sõelutud mulda,  natukene on siia ka turvast pandud, et oleks eks,  et oleks see kate mõnusam, nii et see on nüüd see sõelutud muld. Et see on nüüd see kullavaru mul, nii et siin on nüüd kõik  head ained sees ja. Siia on nüüd paras suusata mõni seemenäit,  eks mul on siin taskus mõned välja sorditud seemnesahtlist,  et siia näiteks ma panen paar kõrvitsataime,  praegu küll on ajaliselt natuke vara, aga kuna see kõrgkast nimetame,  siis kõrgpeenraks soojeneb praeguste ilmadega juba täiesti piisavalt. Siis kui ma panen siia katte peale. Siis on need seemned siin täiesti heas keskkonnas  ja üsna vara, ma saan need taimed juba siis kätte  ja ja ega siia rohkem ei olegi vaja panna,  kui ütleme neli-viis viis taime ja et nad  siis oleks, et nad siis oleks nagu soojas  ka rohkem, siis võib siia panna mingi kattega peale. No pärast ma panen siia mõne oksa ka peale,  et tuul seda ära ei nihutaks. Aga selles mõttes kompost komposti kast nii-öelda on ikka  täitsa samasugune lihtsalt siia natukene mulda peale pandud  ja kui me vaatame, siis siin on ikka oksad  ja kaselehed ja muud. Ja et nad saaks hakata juurduma, sest tegelikult see  kõdunemine juba toimub siin täiel rinnal. Ja nüüd me saame minna siis sõelumise juurde,  kus saab seda musta kulda nii-öelda. Just nii, et see on siis nüüd kolm aastat siin kenasti kõdunenud,  siin on eelmisel aastal kasvanud peale igasuguseid vajalikke  köögivilju ja. Nüüd ei ole muud, kui sorteerida ära, mis siit siis,  mis siit siis välja tuleb? Siin on näha ka, et siin on mingi tuhakihti,  selle viskan siis siia sõela peale selle sõela  meisterdamisega saavad kõik naised hakkama,  selleks ei ole vaja naabrimeest palgata ja oma mees tülitada  ja niiviisi siis see käibki, et kui ma siit mõne mõne  mardika või ussi leian, siis siis ma panen ta kas järgmisse kasti,  nii et nii see käib. Ja. Tasapisi siin. Siin sõeludes. Ja siin tuleb siis väljas. Siin on nüüd mingisugune sammaldumine, siin on avokaadokoor  jäänud kõdunemata, mõni kivikene, mõni väike kondikene mõni oksakene. Ja üle ja mõni käbi näete, ja see on siis see,  mis alles jääb. Ja selle ma kallan siis siia pangi. Ja see läheb siis järgmisse komposti kasti. Ei, ei seda viska. Ja lõpuks saab ta ikka ja, ja kui me nüüd vaatame,  mis siia siis nüüd mis siia tekkis, siis see on nüüd puhas kuld,  kusjuures ta, kui te seda nuusutajate, ta hea puhta lõhnaga,  et tõesti niisugune tunne on, et hakka või sööma. Et see on, see on, see on tõesti väga hea. Hea materjal aias taaskasutamiseks. Kui nüüd seda kompostimulda võtta ja käes pigistada,  siis sealt võiks selline üks tilgake vett välja tulla,  et siis on ta kõige õigem ja kõige parem. Seda ma proovinud, aga selline, aga selline mats,  keda on küll, eks ole. No näete, struktuur on niisugune täiesti. Täiesti okei nüüd telekat kinni ja Tartusse maa messile. Maahommikus kohtume aga jälle nädala pärast.
