Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossid vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Raadigaks tervitab teid järgmise tunni jooksul teeme koos teiega ringi peale põnevamatele teadusuudistele viimastest nädalatest. Alanud on saade puust ja punaseks ning stuudios istuvad siin saatejuht Arko Olesk ja füüsik Aigar Vaigu, kes on teile kindlasti tuttav raketi saate kohtunikuna, kes oma igapäevast elu veedab Helsingis Aalto ülikoolid, doktorandina ja nägu külalisest aru saada võite, on tänane saade pühendatud füüsikauudistele. Vaatame, mida põnevat on siis leitud, avastatud, mõeldud, juureldud ja saame ette lubada, et tänases saates tuleb päris pikalt grafeenist. Räägime ka sellest, kui kaua kulub läbi maakera kukkumiseks. Ise ise puhastuvatest pindadest teeme ka natukene juttu, võib-olla mahub siia saatesse veel midagi? Tere, Argo, alustame vast grafeenistest. See uudis tundub, on selline kus inimesed tõesti saavad juba õige pea oma käe käega katsuda midagi, mis veel mõni aasta tagasi oli alles väga sügaval kusagil teadlaste laborites katseseadmetes ja millest nad ainult rääkisid, et vaata, grafeen on selline asi, et millalgi me saame teha uusi, efektiivsemaid, paremaid vahvamaid asju. Ja nüüd siis paistab, et nende lubadused hakkavad teoks saama. Jah, tõesti natukene rohkem kui 10 aastat pärast grafeeni eraldamist, seda tehti väga lihtsalt ühe nii-öelda kontoriteibitükiga tõmmati siis grafeeni lehed lahti. Grafeen, kes meie kuulajatest ei tea, siis selline ühe aatomi paksune süsinikukiht sisuliselt, kui te võtate kodus pliiatsit riivita. Natukene tüki küljest ära, isegi mitte nii, võtan lihtsalt grafiiditükid, et mis on pliiatsite süsi, siis paned sinna teibi peale ja tõmbad selle teibi lahti, ütlesime teibi tüki külge jäävad vanad grafeeni kihid, mõned paksemad kui üks aatomkiht, aga seal on ka väga palju selliseid kihte, mis on ühe aatomkihi paksused. Nii et kui võtad sellise ühe aatomi paksuse kihi, siis sellel räägitakse, on hiiglama vahvad omadused. Ja see peaks muutma, muutma meie maailma, et kui meil on olnud rauaaeg, kiviaeg pronksi ja nüüd on meil siis nii-öelda liiva aeg ehk räniaeg siis varsti-varsti võiks olla saabuda siis süsinikuaeg mis põhineb siis grafeeni, süsiniku nanotorudel, pull areenidel ja kõigel muul, mida, mida siis nagu süsinikust kavalalt teha saab. Aga tulles selle juurde tagasi, siis nagu sai öeldud. Natukene rohkem kui 10 aastat pärast grafeeni esmakordset eraldamist tuleb turule LED lamp, mis põhineb grafeenil, kus on ära kasutatud grafeeni grafeeni suurepäraseid omadusi, näiteks nagu väga hea elektrijuhtivus ja reklaamtekstis lubatakse, et see LED lamp, mis saab turule maksab umbes 20 dollarit, on oluliselt kirkam odavam. Pikema elueaga tarbib vähemalt 10 protsenti vähem elektrit kui seni parimad turul olevad LED-lambid. LED-lamp. Meil on isegi sellised, mille kohta praegu lubatakse, et need on pika elueaga kui mis tahes teised ma ei tea need säästupirnid ja hõõglambid. Nii et grafeeni lambi puhul on need asjad veel paremad, veel pikem eluiga, veel vähem elektritarbimist. Nii see on aga tehnoloogiliselt nii-öelda põhimõtteliselt ei ole seal leediga mingit midagi erinevat, lihtsalt insenerid on kasutanud uusi materjale, saanud paremaid tulemusi, kui see. Pirn nüüd tuleb turule vist umbes aasta jooksul, mida nad lubavad, seda, kas sina siis ka kohe tormanud poodi, hakkad oma kodus kõiki kõiki lampe välja vahetama? Kõik ei vaheta välja ka mõned ostan kindlasti, sest mulle meeldib, kui kodus on mõned sellised uued tehnikavidinad ja sellised ägedad või uuel tehnoloogial põhinevad valgusallikad on väga hea asi, mida koju osta, kuigi võib-olla inimesed, kes külla tulevad, vaatavad ahah, lamp, nagu iga teine lampikaga. Mina tean, et see on see uus grafeenil põhinev LED-lamp. Oskad sa seda põhimõtet natukene lahti selgitada, et mis siis täpselt seal grafeeniga asendatakse, jääb tänu, millele see kokkuhoid ja paremus siis välja tuleb? Noh, alustame siis natukene kaugemalt, valgusallikad üleüldse, kõik mäletavad ja kasutavad endiselt ka lampe seal hõõglambis siis elektrivoolu toimel kuumutatakse ühte traati, mis siis hakkab valgust kiirgama, sest ta nagu natukene väiksemad, madalama temperatuuriga oleks siis hõõgub punakamalt. Mida rohkem temperatuuri tõsta, seda, seda sinakamakse valgus läheb. Selline harjumuspärane pehme, mahe, mõnus, selline kollakas valgus, millega me harjunud oleme, et see on siis seal pealt 3000 kraadi vist oli nagu päike, umbes päike on päike pisut. Ei, seal on umbes kaks korda tulisem. Jah, aga noh, põhimõte on sama, ajame midagi kuumaks ja ta hakkab meile hõõguma. Ja miks ta nii väheefektiivne on, sellepärast et enamus sellest energiast läheb lihtsalt põhjuseks. Siin põhjamaa kliimas ei ole ju vahet, millega sa oma tuba kütad, kas elektripirniga, mis annab ka valgust või siis elektriradiaator iga. Aga siis teine tüüp, valgusallikaid on need gaaslahendustorud, kus siis on tavaliselt on siis näiteks kas elavhõbeda aurud või näiteks neoon või krüptoon sellised väärisgaasid siis seal on kaks elektroodi sees, tekitatakse nende vahel kõrgepinge, tekib läbilööki, et see ongi siis see, mis, mis valgustab muidugi, seal on erinevaid etappe vahel, kuidas siis saada sellist nagu meeldivamat nähtavat valgust, aga põhimõte on see, et gaasis tekib läbilöök ja LED-lambid. LED-lambid on selles mõttes kõige nagu ideaalsemad, kõige kõige kavalamad, sest seal see elektrienergia muundatakse otsevalguseks ehk ei kiirendata osakesi või ei kuumutada midagi, lihtsalt elektrivool ergastab. Ja siis, kui need ergastatud aatomid uuesti oma põhiolekusse tulevad, nad kiirgavad valgust niimoodi lihtsustatult öeldes. Loomulikult kogu see teema keerulisem, aga lihtsalt öeldes elektrienergia muundatakse otse valguseks. Seda siis tehakse sellistes pooljuhtides. Kristallidest, mille eest ju ka vist möödunud aastal anti välja Nobeli füüsikapreemia. Eks ole, aga kuhu see grafeen siis sinna vahele torgatakse, grafeen ei ole ju see, mis hakkab. Ma nüüd täpselt ei tea, mis see struktuur on, sest kõik uudised, mida ma leidsin, seal lihtsalt kirjeldatakse, et grafeeni on kasutatud, kuidas täpselt, ju see on nende ärisaladusele. Nimini aga igal juhul loota seda turule õige pea võib, nii et kuigi see ei ole vist mingisugune suurfirma, kes, Ta ja see on selle ühendkuningriikide rahvusliku grafeeni instituudi spin-off väikeettevõte, mille nimeks on grafeen, Lightning ja nemad siis hakkavad seda pirni tootma ja turundama. Näide sellest, kui oluliseks grafeeni peetakse, on see, et ühendkuningriikides pandi 61 miljonit naela selle alla teha rahvuslik grafeeni uurimise instituut. Mis siis. Peab grafeeni uurima ja tegema selle pealt ka üldkasulikke asju, näiteks nagu elektripirnid, paremad kõvakettad, paremad mälud, paremad transistorid kuni paremate riieteni välja. Võib-olla. Nii et 10 aastat läks aega materjali avastamisest selle hetkeni, mil esimene reaalne toode jõuab poodidesse. Ma usun, et neid tooteid tuleb veel päris mitmeid nägus, aga loetlesid. Kuulame siia vahele pisut muusikat ja siis me tuleme selle grafeeni jutu juurde tagasi, sest tal on teisigi väga huvitavaid omadusi. Raadio kahes jätkub teadussaade puust, eks mis täna teeb ringi peale füüsikauudistele rääkisime siin esimeses vaata lõigus pikalt grafinist ja selle teemaga ka jätkame. Aigar. Teil on ju raketti vaadates kõiksuguülesanded võistlejatele, kus noored peavad lahendama elulisi Maydia vähemolulisemaid teemasid teaduse abil. Kas te neid grafiiniga olete möllama pannud, kui see on nii uus ja põnev materjal? Grafeiniga selles mõttes, et grafiit ja oleme neile külla andnud ja lasime ka neil teha siis grafiitpulkadest valgusallika. Ehk siis võtad ühe pliiatsi südamiku selle 0,3 või 0,5 millimeetrise pliiatsi südamiku sinna klambrid külge ja siis ühendad selle 10 patareiga ja hakkab väga ilusti helendama. Valgusallika eluiga ei ole küll väga pikk, aga efekt on vanus. Suitsu on palju valgustada. Jah, ilmselt koju lake, sellist asja ei riputaks. Väga põhimõtteline katsetus, ainult. Jah, aga kui olukord väga hulluks läheb ja sul muud võtta ei ole, Ethan pliiatsisüdamikud ja patareid, siis saab sellest valgusest küll umbes minutiks-paariks. Grafeiniga tõepoolest möllatakse maailmas praegu igal moel, mitte ainult ei kasutada ära tema elektrijuhtivaid omadusi või soojusjuhtivaid, vaid siin tuleb ka välja, et sealsamas kohas, kus grafeen avastati on nüüd tänu grafeenile tehtud täitsa uut tüüpi. Näed isegi sellised omadused sellel ainel olemas. Kuidas on võimalik teha teistsugust jääd? Jää on siis kristalliseerub vesi ja see, missugune see kristallvõre on, see on ära määratud nende molekulidega, millest see kristallstruktuur siis tekib. Ja nagu teadupärast vee molekulid näevad välja umbes nagu Miki hiire pead, tean see, kui aatom ja kõrvad on siis vesiniku aatomid ja niimoodi vabas olekus, tavaliselt moodustab ta selliseid kristallstruktuure, millest kindlas suunas läbi vaadata, siis ta on selline nagu mesilase kärjekujuline sellised kuusnurksed struktuurid ja niimoodi päriselus niimoodi looduslikult, kus neid näha võib. Kui te olete kunagi kinni püüdnud mõne lumehelbe, siis kõik lumehelbed on alati kuusnurkse sümmeetriaga kese kuus, sortne sümmeetria tuleb just sellest, et need veemolekulid kristalliseerunud ehk siis veest moodustab ja võtavad alati sellise kuusnurkse asetusega nende loomulik olek, jah, kunagi vist pandi isegi auhind välja, et kui keegi suudab pildistada lume helvest, millel on teistsugune sümmeetria kui kuusnurkne, siis Talle vist lubati päris suurt rahalist auhinda. Aga jah, aga nüüd siis on tõesti uudis välja tulnud. Grafeeni abil on tehtud nii-öelda ruudukujulist jääd, milles EKRE on siis mitte kuusnurkne, aga ruudukujuline ehk siis seal artiklis veel mainiti, et on ühe molekulkihi paksune ruudukujulise sümmeetriaga kiht kuidas seda tehakse? Just nii lihtsalt nii, et sa võtad purgi vett ja paned külmkappi ja siis ola tulebki välja, selline ruudukujulise sümmeetria kasutatakse ära grafeeni. Ehk siis võetakse üks grafeeni lehtedest, vilgutatakse sinna peale vett ja pannakse sinna peale teine grafeenileht. Ja nüüd, kui see vesi ära aurustub, siis need grafeeni lehed lähevad üksteisele järjest lähemale ja lähemale kuni nii lähedale, et lõpuks hakkavad mõjuma kahesis grafeeni lehevahelised jõud. Mandervaalse jõud avaldavad hästi suurt õhku sinna vahele lõksu jäänud veele. Ja siis selle suure rõhu tõttu, mis on 10000 korda suurem kui atmosfääri rõhk. Siis need vee molekulid sunnitakse asetama niimoodi, et tekib see ruudukujuline struktuur ja, ja kuna see on kristallstruktuur, siis tangi jää, see jää eksisteerib Stava temperatuuriga. No sisuliselt vesi surutakse ruudukujuliseks, jääks tohutu. Surve all jah jaa. Kes seda siis avastasid? Nende jaoks enda jaoks oli ka üllatus, et see rõhk nii suur on. Nad on jälginud või suutnud vaadelda siis kahe kolme aatomkihi paksust jääd teoreetiliselt sealsamas artiklis väidetakse, et võiks tekkida ka selline kuubikujuline struktuur, aga selleks on vaja siis kaheksat vee molekuli, aga nad ei ole sellega hakkama saanud. Nii et selliseid jääkuubikuid, mida tulevikus joogi sisse võiks puistata, mis oleksid nii välimuselt kuubikujulised kui ka struktuurilt ilmselt me saama. Ka, või kui hakkame, siis need on nii tohutult kallid teha, et me ei saa seda endale lubada. Sellist sistel jääkuubikute-le ei ole tõesti mõtet, et mis mõtet on oma toatemperatuuril oleva joogi jahutamiseks kasutada toatemperatuuril olevaid jääkuubikuid kui nii mõelda. Aga see materjal, et sul on võimalik tekitada jää, näed niimoodi kahe grafeenikihi vahele on oluline, sest seda kasutades on võimalik saada väga häid ja lõpuks ka väga odavaid veepuhastusseadmeid. Mida on avastatud, et samamoodi nagu see grafeenikiht siis avaldab tohutut survet sellele sinna lõksu jäänud veekihtidele. Õhk seda mehhanismi on päris hästi ei tea, aga, aga tõmbab justkui seda vett ühest sellisest nagu grafeeni? Oki ühelt poolt teisele poole ehk justkui niimoodi nagu läbib nende grafeeni kihtide või pikki grafeeni kihti, see vesi saab liikuda. Miks see nii on, seda veel ei teata, aga tore selle juures on see, et ainult esisaab sealt läbi minna näiteks oluliselt väiksemad molekulid, kas või heelium, niimoodi sealt grafeeni vahelt läbi minna ei saa. Ja siis ka sinna alla lähevad kõiksugu reostusained, mustus, bakterid jääksid ka kuhugi kinni ja, ja see, mis teisele poole jõuab, amp testib. Puhas täiesti puhas vesi ainult H2O molekulides. Millal sellest saab tarbija toode, seda ei julge keegi ennustada, aga puht põhimõtteline võimalus selleks on, on olemas. No eks siis peab 10 aasta pärast jälle vaatama, et kui, kui juba pirn on olemas, siis kaua nende teiste asjadegagi veel aega läheb. Teeme siinkohal väikese muusikapausi taas ja pärast seda räägime juba natukene teistest asjadest, mitte ainult grafeenist. Puust ja punaseks, vaatame füüsika uudiseid ja järgnev on selline päris huvitav mõtteeksperiment ja võib-olla võiks imestada, miks teadlased selliste asjadega tegelevad, aga tegelikult see kõlab üsna niimoodi põnevalt ja selles suhtes nagu annab aimu, kuidas lahendada erinevaid probleeme. Ehk siis me oleme kõik teinekord mõelnud, et teinekord tahaks häbi pärast maa alla vajuda. Aga mis juhtuks siis, kui me ka reaalselt seda teeksime? Ehk kui meil oleks tunnel, mis algab maakera ühest punktist, läheks otse läbi keskme, jõuaks kusagilt teisele poole välja, siis kui kaua kuluks läbi selle tunneli kukkumiseks, no me teame, et see maa läbimõõt on seal kusagil 12000 kilomeetrit, eks ole, ja et noh, üldiselt kalkuleerides siin varem on pakutud välja aeg võiks olla 42 minutit, mis kuluks meil niimoodi läbi maa vajumiseks. Nüüd üks teadlane on teinud uusi arvutusi ja väidab, et tegelikult saab ka kiiremini. Võidame lausa neli minutit. Mille tõttu siis siis ajavõit tuleb? Seda uudist lugedes tuli esimesena meelde Alice Imedemaal, kus Alice hüppab küüliku järel küülikuauku ja tunneb ennast langevate langevate. Mõtlesin, et ma kukun otse läbi maa. Järgmisel hetkel maandub tants, tants kuivade lehtede hunnikul. Nii selline meenutus lapsepõlvest, aga nojah, kui teoreetiliselt arvutada ja arvestada, maa tihedus on ühesugune siis tõesti lihtne rehkendus näitab, et see aeg on umbes 42 minutit, mis kulub selleks, et kukkuda läbi läbi maakera. Aga nüüd arvestada seda, et maatihedus ei ole ühtlane, vaid et see muutub ja maa tuum on oluliselt tihedam, kui maakoor ja välissiis saadakse, selleks ajaks on 38 minutit 11 sekundit. Et kus see reis algab ja kus ta lõpetas, seda ei ole täpsustatud. Aga miks see võit tuleb? Võit tuleb sellepärast, et nagu ma mainisin, maa tuum on tihedam, ehk siis see jõud, mis kisub seda inimest, kes sealt sellesse auku hüppab see jõudmis kihutada, inimest langema. See ei vähene, kuigi ühtlase tiheduse puhul arvestame seda, et see väheneb, aga sellise nagu tegeliku tihedus, jaotuse puu, mis maakeral on see jõud üldsegi ei vähene. Minu jaoks väga-väga üllatav aspekt, et kui me nagu kaevame ennast rohkem maa sisse et siis peaks ise, mis raskuskiirendus vähenema, aga tegelikult ta isegi kasvab saavutab oma maksimumi kusagil kahe poole 1000 3000 kilomeetri sügavusel. Ja siis on raskuskiirenduse väärtus 1,09 korda see raskuskiirendus, mida ma muidu maa peal tunnevad. Nii, aga miks see probleem on huvitav, et kui kiiresti me kukume, läbima umbes aastal 1966 Ameerika teadlane Cooper rehkendus selle välja, siis teised teadlased kirjutasid talle, vastad, kuule, sa oled nagu taasleiutanud jalgratast, et 1883 juba esmakordselt toodi see idee välja. Ja nüüd siis võeti see uuesti jutuks aastal 2015. Miks on seda tulemust siis nii keeruline arvata? Seda tulemust saab arvutada kahte moodi, üks meetod on keeruline, teine on lihtne, keerulisem meetod tähendab seda, et kui me hüppame sellesse auku sisse siis see osa maast, mis jääb siis meist allapoole see, mis meid tõmbab. Tegelikult jah, see, see, mis meid tõmbab, see, mis jääb ülespoole, see tegelikult meid enam ei mõjuta. See, mis jääb allapoole, see meid mõjutab ja see tõmbab. Ja kuna see kogu aeg väheneb, siis me igal ajahetkel peame oma seda jõudu, mis meile mõjub. Me peame seda jõudu uuesti arvutama ja selle tõttu muutub see arvutus väga keeruliseks. Teine lihtsam moodus on kasutada harmoonilise võnkumisi ja siis me saame selle põhimõtteliselt ühe tehtega välja arvutada ja seda probleemi, seda läbi maakukkumise probleemi kasutataksegi siis demonstreerimaks, et näete, keeruline probleem, aga harmoonilist võnkumist ega saab selle väga lihtsasti välja arvutada. Oki. Üks. Mis mulle nagu rahu ei anna, ongi see, et noh, kui me kukume, siis maad tõmbamise keskpunkt ütleme, tõmbab aga tollest hetkest, kui me selle keskpunkti läbi saame, siis tegelikult peaks see sama, see mass jääb meist ülespoole, ei peaks hakkama meid nagu üles tõmbama, et kuidas me saame jätkuvalt alla kukkuda. Ma küsin su käest nüüd seda, et, Kuidas me defineerime alla kutsume defineerida? Võime üles, selles ongi nagu keskpunkti suhtes niimoodi, et kuni sa liigud keskpunkti poole, sa liigud alla. Kui sa oled sellest nagu möödas, siis saab põhimõtteliselt nagu kukud üles, kas pole? Jah, no mis seal toimub, on see, et kuni keskpunktini Me kukume, siis meil on see suur kiirus käes, kihutame keskpunktist läbi ja nüüd see raskusjõud, see maa hakkab meid siis pidurdama, aga meie kiirust jälle vähendama, sest see jõud on suunatud siis vastu meie liikumise suund. Ja see kiirus väheneb siis seni, kuni me oleme jõudnud siis teise poole teisele poole maakera välja. Nii et kui meil olekski see auk, siis astume näiteks siin Tallinnas sinna auku, hakkame kukkuma ja kus iganes me teisel pool nagu maapinnale jõuame, sisuliselt meie kiirus on null, niimoodi et ma täiesti rahulikult võimelised Augustele välja astuda. Jah. Põhimõtteliselt küll, aga seal on väike konks, praegu me oleme siin raadiomajas viiendal korrusel viis korda, kool, mingisugune 15 meetrit ja pluss veel üle merepinna, mõned meetrid ilmselt tahad, ütleme siis umbes 20 meetrit. Nii, teisel pool Eestit on vastasmeri, mis on siis pind on ookean pindu ütleme siis null meetrit üle merepinna. Hüppame siit 20 meetri kõrguselt sisse. Ja nüüd energia jäävuse seadusest lähtudes. Et õhutakistust ega midagi ei ole, siis me kukume teiselt poolt sellest august välja ka sama kõrgele ehk siis 20 meetri kõrgusele. Siis saab meie hoog otsa, kukub jälle vastu, kukume jälle tagasi ja niimoodi me jäämegi edasi-tagasi pendeldama. Nii et selliseid auke puurides tuleb olla väga tähelepanelik, kus me alustame, kuhu me välja jõuame? Vot see on siis see õpetussõna kõigile, kes kavatsevad puurida augu läbi maakera ja sinna sisse hüpata, nii et vaadake, mis seal teisel pool ja arvutage välja oma kõrgus. Aga asja moraal on ikkagi see, et matemaatilised vahendid lubavad meil ka selliseid probleeme tegelikult tõhusalt lahendada. Moraal, mis, mis antud ülesandega alati kaasas käib, muusikaaeg on taas, siis ootavad meid juba järgmised teemad. Saade puust ja punaseks jätkub füüsika uudiste ülevaatega ja siin jällegi selline üks praktiline avastusteadlastelt. Isegi sarnastel teemadel oleme siin saadetes rääkinud, kuidas teha, selliseid pindasid mis on ise puhastuvad, mis ei võta mustust külge, kuhu ei jää mingisugused asjad nagu külge, kinni, mida on kerge pesta, puhastada ja nii edasi. Ja nüüd teadlased on järjekordse lahenduse välja pakkunud ja nägu ikka endisest parema uhkema mõnusama, ehk siis pind, mis on tõepoolest niimoodi super, ise puhastub ja, ja mis suudab seda teha mis tahes keskkonnas ja isegi siis, kui seda niimoodi liivapaberiga üle lasta. Aigar, kuidas nad sellega hakkama said? Supervetthülgav pind tuletaksin meelde, et paar kuud tagasi rääkisime siin sellistest pindadest, kui peale on tehtud T-kujulise struktuurid mis suurendavad pinnavetthülgavaks nii palju, et veetilkade moodustavad sinna peale kuulikesed. Praegune materjal on teistsugune, ta natuke robustse, ta nagu värv, seda on võimalik sinna pinna peale pihustada. Sellesse värvi on võimalik asja sisse kasta, seda on võimalik sinna peale pintseldada ja siis ta tekitab siin aine peale osakestekihi, mis suurendab pinnavett, hülgavust. Ja vahet ei ole, kas tegu on siis pehmete kui kõvade pindadega isegi nad proovisid seda villa paberiloomulikult klaasi ja metallerinevate metallipindadega salda artiklis, kui lugeda ainult artikli sissejuhatust, siis reklaamtekst on, on vägev tunne on, meil kohe-kohe on poelettidel vete hülgavad jooksujakid saame osta aknaklaase, saame oma autod üle värvida sellise värviga, et ükski mustlaskülge ei jääkõikne. Autopesulat jäävad siis tööta. Aga tegelikult see asi nii lihtne ei ole. Nii-öelda mikrotasandil koosneb värv siis etanulis, lahustatud, antud või etanooli sisse pandud titaanoksiidi nanoosakestest, seal on kahe suurusega nanoosakesi umbes 20 nanomeetrit läbimõõdus ja siis 60 kuni 200 nanomeetrit. Läbimõõdus nanoosakesed ja need pinnale kandes parandavad pinnavetthülgavaks teise puhastuvust. Misson. Tore, sellise värvi puhul on see, et seda on oluliselt lihtsam peale kanda kui tekitada selliseid spetsiaalseid mikrostruktuure. Ta on natukene robustse igasugustele mehaanilistele mõjutustele, kui jällegi need mikrostruktuurid, mis eriti hea asjana välja veel toodi, oli see, et kui tavaliselt need ise puhastavad pinnad kaotavad oma ise puhastuva võime, kui sinna peale satub õli, siis need pinnad jäävad endiselt ka õliga ise puhastuvaks. Artikli sissejuhatuses öeldakse, et see materjal peab vastu sõrmega pühkimist tekstiiliga pühkimist, noa vigastusi, isegi liivapaberiga sellest pinnast üle käimist. Ja linn on see koht, kus on see aga, aga kui järv siis ka anda lihtsalt niisama pinnale, siis näpuga tõmmates tullakse materjal pealt ära. No vigastustele, see ei ole vastupidav ega liivapaberiga hõõrudes tuleb see materjal maha. Aga mis nad tegid, kasutasid kahepoolset teipi, panid teibi sinna materjalikihi peale ja siis värvisid selle teibi teiselt poolt ära. Nii et siis selle isepuhastav kiht saada niimoodi, et pandi peale teipi teip värviti ära ja nüüd see teip oma liimiga hoiab seda ise puhastuvad kihti seal palju paremini peal. Kui nüüd seda näpuga tõmmata või võinoaga toksida või, või liivapaberiga hõõruda, siis selle pinna ise puhastavad omadused nii lihtsasti ära. Ei kao. Kuidas sulle tundub, et kas siin ei ole lihtsalt mingisugused praktilised küsimused, et kuidas saaks tulevikus tõesti kõik autot sellega värvida, et, et nad enam tänava pori külge ei võtaks. Või on see mingi põhimõttelisem mure ikkagi seal taga, et selle nagu teostatavus ei ole nii, minu. Kõhutunne ütleb seda, et et siin on lihtsalt tehnilised keerukused, mis on vaja ületada. Võib-olla need tehnilised keerukused saavad sellele tehnoloogiale kunagi tulevikus nii-öelda fataalseks ehk midagi sellist, ise pesa vaid autosid. Aga, aga puht põhimõtteliselt on selline asi võimalik ja nüüd tuleb leida ainult see tee, kuidas, kuidas seda teha ja nagu Öeldakse, et näiteks tuues natuke teisest valdkonnast aatomifüüsika ei, on ju väga lihtne. Tuleb tegeleda vaakumis, uurida, mismoodi aatomid käituvad, aga 99,9 protsenti rahast ajast läheb selleks, et seda vaakumit saavutada ja hoida. Ja samamoodi ka siin, et kuigi põhimõtteliselt on lahendus olemas, siis tehnilised iseärasused, kuidas seda toota, kuidas neid nanoosakesi pinnale kanda, kõik need võivad saada lõpuks saatuslikuks. No ühesõnaga taas kord asi, millel silma peal hoida. Me teame, et teadlased on lubanud või midagi sellist on võimalik, nüüd tuleb lihtsalt oodata, kuni nendest viimastest koerasabadest ka üle saadakse. Ja need koerad Nad on oluliselt suuremad kui need koerad ise. Nii ta kipub olema taas kord muusikaaeg ja meie viimane teema on võib-olla pisut filosoofilisema, räägime sellest, kas valguse kiirust teoreetiliselt võib kõikuda. On üle või mida või kellega või kuidas võin teha veeniate võin ma võin olla mida iganes. Tänasest füüsika uudistesaate lõpetuseks, eks üks selline huvitav teema selles suhtes, et see on ka nagu pisut nagu mõtteeksperiment. Küsimus sellest, kas valguse kiirus võib olla erinev. Me teame füüsikast seda valguse kiirusest, vaakumis on konstantse, on füüsikaks põhilisemaid konstant, valguse kiirus muidugi võib muutuda, kui ta satub erinevatesse keskkondadesse. Aga nüüd siin, et teadlased on küsinud, et kas võib olla niimoodi, et universumi erinevates punktides mingitel põhjustel see konstant on kuidagi teistsugune ja nemad pakuvad siin välja viise, siis kuidas seda nagu eksperimente laadselt avastada. No Aigar, kuidas sulle tundub, et kas, kas see mõte üldse sellest, et valguse kiiruskonstant võib kõikuda erinevates universumi punktides, et kas see on selline noh, ma ei tea, tõesti puhas fantaasia või, või on sellega mingisugune nagu reaalne väärtus sellel küsimusel? See on väga hirmutav mõte, et kogu meie kaasaegne tehnoloogia põhineb sellel kuigi see mõte on hirmutav, et valguse kiirus võib olla erinev ja ta on ajas olnud erinev ja, ja kogu see teadmine, mis meil praegu on ja kogu meie maailmapilt, mis põhineb sellel, et valguse kiirus on konstantne, et seal kokku kukkuda, et see mõte on väga hirmutav, aga kui me nende hirmutavate mõtetega ei tegele, siis me uusi avastusi ka idee. Jah, need, Hispaania teadlased pakuvad siis välja sellise teoreetilise eksperimendi või teoreetilise mudeli, kuidas kontrollida vaatlusandmetest. Et valguse kiirus nii ajas kui ka ruumis võib olla erinev sellest, mida me koolis on õppinud, et valguse kiirus on 300000 kilomeetrit sekundis. Kaheksa minutit päikeselt Maale. Just. 500 sekkalitamist täpsemalt öeldes aga liigume edasi. Nii, ja siis nad pakuvad välja, et kui nüüd kasutades vaatlusandmeid, siis on võimalik määrata valguse kiiruse erinevusi ühe protsendi ulatuses, kui valguse kiirus on erinevates universumi kohtades, on sellest meie väärtused üks protsent erineb, siis nad suudavad seda juba määrata ja isegi odavad, et võib-olla 0,1 protsenti on see, mida, mida nad suudavad tuvastada. Kuidas seda teha, mis meil siis vaja, meil on vaja hästi suuri kosmoloogilisi skalasid. Ehk siis tuleb pilk suunata maailmaruumi ja uurida, mismoodi maailmaruumis olevad struktuurid on. Ehk siis kui teeme oma maailmaruumi mudeli lähtuvalt sellest, et valguse kiirus, Instant igal pool igal ajahetkel siis me peaksime nägema ühte pilti sealt maailmaruumis. Kui nüüd see pilt erineb sellest, mida me näeme ja kõik muud tekstid on kõrvale jäetud siis me võime öelda, et valguse kiirus nii ajas, kui ruumis on, on erinev. Siis on selle praktilised tagajärjed. Noh, esiteks kõik õpikud tuleb ümber kirjutada nii-öelda tegelikult ei ole. Kõik lauad tuleks ümber mõõdistada, nii hull see ka tegelikult ei ole. Mida sa lihtsalt ütleb, on see, et valguse kiirus ei ole nii konstantne ja seda, et meil on võimalik universumis näha kaugemale kui me tegelikult näeme või kui valguse kiirus on siis väiksem kui tegelikult harjunud oleme, siis me tegelikult näeme vähem universumit. Aga kui palju Need asjandused meid mõjutavad, noh, igapäevaselt nad ei mõjutanud, mõjutavad rohkem meie siis, kui see peaks olema nii, et valguse kiirus ei ole konstantne. Siis see mõjutab rohkem meie sellist arusaama maailmast universumist ja paneb meid küsima seda, kui konstantsed on ikkagi need füüsika konstandid, millega me harjunud oleme. Ja nüüd, kui võtta eelduseks, et valguse kiirus ei ole konstant siis võime teha selliseid mõtteeksperimente, et kusagil on teised universumid, kus kehtib hoopis teistsugune füüsik, aga võib-olla ka meie Universumi erinevates nurkades on füüsika hoopis teistsugune kui siin. Harjumuspärane, et mine tea. Või siis suure paugu hetkele järele võis olla, need võisid need konstandid olla hoopis teistsuguse väärtusega. Universum jätkab paisumist siis ka selle mõjul võib see kuidagi muuta. Tõenäoliselt see, see teema on tegelikult minu valdkonnast nii kaugele, et sellega on lihtsalt aeg-ajalt tore niimoodi mõelda, et missugune oleks maailm siis, kui valguse kiirus oleks 100000 korda väiksem. Jah, muidu me peame kuulajatele rõhutama, et see ei ole nüüd näidatud tõestatud, et see konstant kuidagi oleks muutus, ongi pigem selline fermentatsioon aegu võimalus, millega tuleb arvestada võimalused. Millega tuleb arvestada, nad on teinud matemaatilise mudeli, mis siis teatud vaatlusandmeid võiks tõlgendada nii, et valguse kiirus erinevates universumi osades on, on erinev. Aga selleks on kõigepealt vaja need vaatlusandmed kätte saada. Aga see saab tõeks tõenäoliselt alles aastal 2020, kui vastava võimekusega sond ilmaruumi saadetakse. Mis teil mõõtmisi on võimeline tegema? Nii et aastal 2025, ilmselt kui saade puust ja punaseks veel käib ja me saame selle teema juurde tagasi tulla, paneme selle kalendrisse kirja, Aigar, eks ole, räägime sellest teemast taas 10 aasta pärast, aga selliseid Et enda mõtteeksperimente tehakse kogu aeg ehk siis me peame looma endale sellist maailmapilti. Kuidas me sellest maailmast aru saame, mis meil on, see meie maailm peab olema kooskõlas selle maailmaga ehk siis eksperimendiga. Meie aeg on tegelikult läbi sellest puust ja punaseks saates rääkisime füüsika uudistest stuudios saatejuht Arko Olesk ning minul abiksin füüsik Aigar Vaigu. Aitäh sulle, aitäh kuulajatele ja puust ja punaseks on taas eetris nädala pärast, siis juba täiesti uute uudiste ja uute teemadega. Kuulmiseni.
