Algab saade, laste lood, mina olen kadridiisel Endla teatris lavastaja Birgit Landberg, lavale muinasjutud kaunitarist ja koletisest. Huvikeskus Kullo teatriringi lapsed, Elizabeth Lepik, Lisette Carofeld ja Kelly Remann, käisid üht etendust vaatamas, jagavad meiega oma muljeid. See oli lugu, mis rääkis ühest perekonnast, kus oli isa ja kolm õde. Neil läks rahaasjadega halvasti ja siis neil läks jälle hästi. Ja siis kaks sõda soovisid endale väga kalleid asju, aga üks õdedel. Ta soovis endale ainult ühte roosi. Siis Läks ühe lossi aeda ja võttis sealt põõsa küljest ühe roosi ja siis tuli kole kes ning lausus talle, et ta peab surema selle eest, mida ta tegi. Ta andis kolm päeva mõtlemisaega, et kas ta tahab ise või saadab ühe oma tütardest. Ja lõpuks läks niimoodi, et Bella läks ise. Kõige noorem tütar elas seal koletise juures. Vahepeal jäi isa haigeks, siis ta ravis isa terveks ning ta läks pärast koletise juurde tagasi. Ning siis koletis muutus printsiks. Seal oli veel üks poiss Kaspar, kes mõtles ainult endale ning kuna ta käitus nii halvasti ja tappis lõpuks Kaletisem, kuid koletisest sirgus välja prints ning see Kaspar muutus ise hoopis koletiseks. Kes olid kõige olulisemad tegelased seal olid Bella, kes selle siis põhimõtteliselt peaosas siis temaga sõde Helena ja Stella ning siis kindlasti ka isa ja koletis. Ja Kaspar. Bellat mängis Fatme Helge Lee vald. Milline oli Bella? Oli väga südamlik ja jääda hoolisega teistest inimestest ning aitas alati. Ta koristas ka oma õdede järelt alati. Ja ta oli väga viisakas, sest et ta ei vaadanud inimese välimust, vaid vaatas ta silmi ja kui nägi näiteks, et need on kurvad, siis ta aitas kohe inimest. Kellel oli kaks õde Stella ja Helena, Stella mängis Kati Ong ja Helenat Ireengennik. Millised need õed olid? No need õed olid siuksed, hästi laisad, Nad ei koristanud enda järgi ja siis nad olid näiteks hästi uhked enda üle, kui nad valasid limonaad endale klaasi. Nad ei olnud väga sõbralikud, kuna nad oleksid võinud Isabella eest minna sinna lossi, kuid lassid hoopis Bellal. Kuna nendele tüdrukutele meeldis väga Kaspar aga Kasperile meeldis Pelle ning Kaspar ei tahtnud, et bella läheks. Aga pela tundised, Kaspari lam kusagilt halb omadus ka. Tüdrukud olid väga kadedad, kui Kaspar ütles, et Bella, palun ära minna. Kuid siis läksid Kaspar ja õed läksid kusagile kööki. Bella jäi üksinda ning siis ta läkski sinna lossi. Milline koletis oli? Lauri Mäesepp mängis koletist. Koletis oli väljast küll inetu, kuid seest oli ta ilus. Bella ehmatas ka esimene kord, kui ta nägi koletist, kuid ta nägi ta silmade eest, et ta tegelikult on väga hea. Kui ma ise ka koletist nägin, ehmusin ma ausalt öeldes ise kaera, aga kui ma hakkasin loogiliselt mõtlema, siis koletis tegelikult ma sain tast aru, täielikud üksildane sele, ta tahtis endale kaaslast, kellega õhtusöögil süüa. Ma sain sellest aru, miks ta tahtis Bellat sinna lossi vägisi. Vaata milline tegelane teile kõige rohkem meeldis? No minu arust veel ei, Kaspar väga selline toredasti mängis temaga see palju nalja ja ta rääkis kõva häälega ja väga tore oli teda vaadata. Priit Loog mängis kassarit. Minule. Esseede kõikide jänesed ja mulle meeldis ka väga õed Stella ja Helena, kuna nad tegid ka vahepeal nalja, neil oli üks oma liigutesse, siis kui nad seda tegid, siis kõik naersid. Mulle meeldis hoopis koletis, kuna ma ei tea, ta läkski tekki südamesse, ista sõivega inetult, kes ajas naerma? Selle lavastuse kunstnik on Krista Tool. Kuidas need kostüümid olid tehtud? No koletisel oli alguses sihuke rätiku taoline asi peas, nii et sai enda nägu varjata. Aga kui ta selle ära võttis, siis reli palju teistsugusem, kui seal Disney multikas Raadi sihuke valge pea pealae pealt oli kiilakas, külje peal olid siuksed hästi pikad hallid juuksekarvad. Suu oli tal hästi-hästi punane ja nägu oli tal ka, nagu mitte inimlik. Kostüümid olid minu arvates väga hästi tehtud. Kuna Helene Stella olid siuksed haarakat, kellele meeldisid väga palju ehted, siis neile liga siuksed, hästi pärlitega kleidid ja hästi kõrged kingad. Ja Bellal. Tema oli niisugune tagasihoidlike, temal oli pigem sihuke tagasihoidlik riietus ka. Ja minu meelest selline väga, väga toredad värvilised riided ja taust oli ka tore, värviline, nii et mulle väga meeldis ja oli tore vaadata, milline oli selle etenduse lava. Värvilised sellise kardina, mida vahetati eripidi ja üks pool oli must ja teine oli oranž ja koletise aias koletis. Majas oli must ja kui nad olid kodus, siis Bella oma perega. Siis Oliver Ants. Ja seal taga oli veel hallikas, sihuke läikiv riie tõmmati sealt eest vahepeal ära, siis näitas, kuidas näiteks ta perede ta otsib. Kuigi tema oli seal koletise lossis. Vahepeal, kui oli see koletise loss, noh, nad olid veel seal aias ja kõndisid ringi, siis siis tulid välja siuksed, mustad käed seal kardinate vahelt. Seal olid toolid, siis seal oli tugitoolist, seal oli ekspink ning need olid ratastel, nii et seda sai liigutada. Ja siis seal oli veel üks roosipõõsas ka. See oli väga hästi sobitatud või valmistatud, et, et ei olnudki vaatajaned nagu alguses tundus, et nagunii vähe asju. Et hiljem vaadates oli siiski see minu arust väga hea lahendus, kuidas sellise lava kujundatud. Vahest on mõndadel näidendit isegi liiga palju siukseid asju ja siis sa nagu ei näe, äkki neid näitlejaid eriti see häirib, aga sellel näidendile oli väga hästi, need asjad ei olnud liiga palju ega vähe. Kasutati asju ära. Näiteks oli üks väike kapike, rattad olid all ja siis käis seal olite nende õdede riided ning vahest Kaspar hoopis neid, siis ta samas istus selle peale, mängisid nautos. Selle lavastuse muusikalise kujunduse oli teinud Sander Rebane. Milline oli muusika, mis kõlas selles lavastuses? Vahepeal näitas, kuidas isa ja need otsivad pelat, siis oli seal väike, sihuke õudne muusika ja niimoodi. Siis, kui bella oli seal koletise lossis, siis oli ka vahepeal natuke hirmuäratavat muusikat. Et aga väga ei olnud väga tore ja jälle väga mõnusasti niimoodi lahendatud. Et igal pool ei peagi olema väga palju muusikat, piisas. Mis olid kõige toredamad kohad selles lavastuses? Mina tundsin ennast hästi saalis siis, kui bella oli kodus, sest et seal oli kõike rõõmus enamasti ja väga tore oli ka siis, kui see koletis muutus printsiks. No toredad kohad olid, kõik nalja sai, et sest Kaspar tegi minu arust kõige rohkem nalja ja kui ta mängis selle kastiga, et see auto siis oli ikka päris naiseks. Ja väga tore oli ka see, kui see koletis seista loopis neid kahvleid seal, kuna ta sai kätte, keda ei osanud noa ja kahvliga süüa ning seal ikka rääkis, kui see näidend oli juba lõppenud, kõik plaksutasid ise. Kaspar kõndis seal väga naljakalt, lõpusliku tantsisid. Aga kas midagi oleks võinud selle lavastuse puhul teha ka paremini? Ma isegi ei tea, sellepärast et minu arust oli seal kõik väga hästi välja mõeldud ja kõik oli väga hästi tehtud seal. No seal oli kõik tegevuses, sa ei märganud eriti neid näiteks kui läheb midagi sassi, et neid asju nagu ei märganud aga näiteks need ehted, mida need Stella ja Helena soovisid need kohe näha, et, et ei ole päri. Mis seal oli näiteks bella, kui need seid kaaskoletisega tõst siis kogemattali läinud Bellal klaas ümber. Mulle tundus, et see läks kogemata, sest ma arvan, et ma olin suhteliselt väheste seas, kes seda tähele panid. Aga siis kohe ta sai selle ilusti ise lahendatud ning põhimõtteliselt teise märkamatuks. Kui te võrdlete nüüd varasemate kogemustega kaunitari ja koletise muinasjutu puhul kas midagi, mis ta laval nägite? Kas midagi selles versioonis üllatas teid ka minu? Kus oli natukene imelik, võib-olla et kui oli koletis, siis tal oli pealegi kiilas, kuid multikas oli ta ikka nagu näo juures üleni karvane. No mul üllatas see, et seal multikas oli minu meelest need need roosid oled kusagil suures kasvuhoones või kusagil aga seal oli ainult väikses põõsas, aga no ega see ei olnud midagi hullu, kuna need olid ikkagi roosid. Ja kindlasti oli lisatud sinna Kaspari juurde mis alguses ma kohe ei saanud aru, nägu, mis toimub, või kes see tegelane oligi, et kas oli nii, et ma ei mäletanud hästi. Aga lõpus sain aru, et Kaspar oli lisatud ja ja minu arust väga tore rollidele. Mis oli selle lavastuse sõnum? Noh, et inimest ei saa välimuse järgi vaadata, vaid sa pead saama temaga nagu tutvuda ja siis sa saad teada, aga niuke iseloom tal on, et iseloom loeb kõige rohkem. Et nagu siin on ka kirjas, et ilu on vaataja silmades, sellepärast et isa nägi teda kui väga õudsad ja väga hirmuäratavad olendid nägi Bella temas siiski midagi väga head. Vahest teevadki inimesed liiga ennatlikke järeldusi inimeste suhtes, sellepärast et Pälimiselt nad võivadki olla mitte just kõige kaunimad, kuid sisemiselt siiski ilusamad kui mõni teine. Soovitaks seda vaatama minna teistele ka? Jah, seda tegelikult saavad vaadata kõik, see on kõikidele huvitav, väikestele on see huvitav, sest et nad vaatavad seda kui multikat. Meie vanustele on seda huvitav vaadata natukene teist. Niimoodi, et me vaatame nagu emotsioone, selliseid asju rohkem. No ma ikka soovitan, aga ma ei tea, kas väga-väga väiksed saavad sellest aru, aga meie vanasti oli see isegi paras. Minu arust võiks kindlasti minna seda vaatama, sest väiksematele saavad võib-olla aru sellest, mis selle etenduse pointali Endla teatri lavastusest kaunitar ja koletis jutustasid Huvikeskus Kullo teatriringi lapsed Elizabeth Lepik, Lisette Carofeld ja Kelly Andermann. Saate toimetas kadridiisel kuule laste lugude saateid internetis, vikerraadio kodulehel.
