Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga otsib vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kena reedet, kuulates raadio kahte ja alanud on järjekordne osa populaarteaduslikust saatesarjast puust ja punaseks. Igas saates käsitleme ühte laiemat teemade ringi, ühte valdkonda ja täna oleme jõudnud tagasi oma juttudega, et kosmosesse tagasi kosmosesse kõlab muidugi iseenesest päris mõnusalt, päris intrigeerivalt ja päris ulmeliselt, aga nii see on. Ja viimaste kosmoseuudiste teemal on siin raadio kahes täna vestlemas Madis Aesma ja minuga koos Tartu observatooriumi Eesti kosmosekeskuse teadur, tõni seen. Tervist Tõnis terist. Alguses, kui me siin rääkisime sellest, et milline sinu ajagraafik praegusel hetkel on, siis sa ütlesid, et sa oled mitu päeva järjest päris hilise õhtuni hõivatud, kas see on kuidagiviisi ka nüüd observatooriumi tööga seotud olnud? See otseselt jala observatooriumi teiega seotud olnud, et siin on teisi põnevaid tegemisi, aga teaduse populariseerimisega võib olla küll veidikene, et ma olen aidanud ette valmistada. Tänasel päeval toimuvad sellist õhupalli lennutamist proovitakse õhupalli lennutada väga-väga kõrgele, umbes 30 kilomeetri peale ja, ja siis sealt õhupallil saada. Atmosfääri mõõtmise tulemusi tagasi. Seda õhupalli plaanitakse lennutada siinsamas meie meie Eestis. Jah, Tartu Ülikooli füüsika instituudist juurest lastakse süles. Selge, kas kas üldse noh, kui me siin jätame nüüd, eks ole meie oma tudengisatelliidi kõrvale, mis muidugi startisid mujalt aga on ikkagi eestiseade, kas, kas üldse Eestist kunagi varem midagi nii kõrgele lennutatud on? Küllap ikka on, ma arvan, et siin on, mõned aastad tagasi olid ühed huvilised kes lasid kah ühe ühe sellise kõrgatmosfääriõhupalli ja eestist lastakse neid meteo õhupalle minu teada iga päev vist üks ülesse, nad võib-olla ei lähe nii kõrgele. Aga, aga jah see midagi kohutavalt haruldast ei ole. Selge omapärane, kusjuures on see Meie tänases esimeses kosmoseteemas omavad sellised noh, tinglikult võib vist öelda õhupallilaadsed seadeldised ka päris keskset kohta, sellepärast et kui me siin oleme viimastes kosmos kosmosesaadetes teistele planeetidele rändamisest rääkinud, siis peamiselt on olnud juttu marsist ja sinna Veenuse poole vaadata väga harva pärast, et tegemist on ju ikkagi suhteliselt põrguliku atmosfääri põrgulike tingimustega planeediga, kuhu inimesel jalga maha panna on oluliselt raskem, et mitte öelda siis võimatu seal on, seal on tohutult palav, eks ole, Veenuse pinnal on õhutemperatuur siis kusagil 460 kraadid selliseid järgi, pluss siis siis. Ja nagu öeldud, siis kasvuhooneefekt on kõige selleni viinud, et seal tõesti pilvedest pudeneb väävlit ja nii edasi. Aga nüüd on siis NASA teadlased käinud välja selliseid kontseptuaalse plaani ja nad on mõelnud sellele, et juhul kui meil peaks ikkagi tekkima nüüd Marsile mineku kõrval ideega vaadata teisele poole päikese poole veenus jääb meistri päikese poole. Kui meil tekib idee ikkagi sinna minna, kuidasmoodi me seda planeeti külastada võiks ja nad on siis välja käinud ühe sellise kontseptuaalse teooria, et seda võikski teha siis nõnda, et me läheksime veenusele, nii et me ise seda planeedi pinda ei puuduta, vaid siis lendame seal planeedid pilvede kohal, sellise ütleme niimoodi, umbes umbes klassikalised Zeppelini moodi, Moody õhulaevaga. Jah, see on tõesti niisugune esmapilgul maru-maru ulmeline ja et noh, nagu tõesti mingi ulmefilmi stsenaarium Selline aurupunk vaatad. Jah, et aga, aga, aga kui, kui nüüd nii-öelda natukene selle üle mõelda ja, ja need NASA uurijad, vaat, kes selle idee on välja käinud, on, on selle selle teema nii-öelda läbi mõtlemise või analüüsimisega omajagu tegelenud ja leiavad, et põhimõtteliselt tänapäevaste tehnoloogiat või, või loodetavasti varsti käeulatuses olevate tehnoloogiate abil peaks olema selline asi täiesti võimalik. Et seal mõnekümne kilomeetri kõrgusel Veenuse atmosfääris, kus temperatuur ei ole enam 460 kraadi seisust ja, ja ka rõhk ei ole 90 atmosfääri, vaid on noh, selline noh, meile meile natukene paremini talutavam keskkond. Et kuna veenusel on süsinikdioksiidist koosnev atmosfäär valdavas osas, mis on hästi tihe gaas, et siis on jah võimalik võimalik sihukeste õhulaevade ka väga väga mugavalt hõljuda kuskil seal päris kõrgel planeedi pinnast. Ja plaanitakse siis tõesti selliseid, selliseid suuri tiri saableid, mis on noh, mingi 100 100 meetri või rohkem meetri pikkused ja, ja et inimesed saaksid siis seal ikkagi mitte olla mõne hetke vaid noh, kuu aega või isegi rohkem seal kondlis kondlis siis nii-öelda Veenuse kohal tiirutada ja, ja midagi seal teha. No ma ei kujuta ette, kui sa nüüd lendad see sedavõrd pilvise planeedi kohal, mida seal tegelikult vaadelda annab, silmaga ei näinud suurt midagi muud, kui lendad pilvede kohal pilvede kohal pilvede kohal ja oled siis samal ajal, eks ole, veenusel järelikult ikkagi siis tähendab see seda. Aparaadid peavad olema abiks, et sinna sinna pinnale näha. See põhimõtteliselt on, ma ise arvan, et see vaatepilt on umbes selline nagu, nagu lennukiga lennata pilvede kohal. Et all on pilved ja üleval paistab päike ja nagu rohkem midagi muud väga ei olegi. Et selles selles mõttes minu jaoks selle nagu noh, kontseptsioon on nagu tehnoloogiliselt kindlasti on väga ambitsioonikas ja huvitav, aga minu jaoks on tõesti ka see küsimus, et aga miks seda miks, mida sa nagu täpsemalt juurde annab? Kindlasti on ka selleks jah, et, et kindlasti on selleks ka head nagu võimalused, no võib-olla see võib olla nagu mingisugune pelgupaiku umbes inimestele siis aga kunagi kui seda peaks vaja minema. Aga noh, ma usun, et, et kasvõi kuu või marss oleks võib-olla ikkagi vähe sobivamad kohad. Huvitavamaid just nimelt, sest sest ühest küljest aru saada küll, et või noh, arusaadav see, et hea küll, me võime saata ju mingisugused robotmõõdikud sinna tiri saabliga sõitma ümber Veenuse aga inimesel lõputult lõputute pilvede kohal lihtsalt hõljuda võib-olla võib-olla mõne romantikule sobiks, aga, aga võib ikkagi igavaks minna ja. Kahtlustan ka jahedad seal, et seal on nagu siukene noh, kindlasti saab seal teha mingisugust teadustööd seal vähemalt vähemalt mingisuguse aja. Aga nüüd teisest küljest on see, et Veenuse ümber on veenuselt külastanud päris paljud kosmoseaparaadid ja radarite abil on Veenuse pind ära kaardistatud. Atmosfääre on samamoodi mõõdetud erinevate erinevate aparaatide poolt, mis on siis Veenuse pinnale laskunud. Isegi pinnast pinnalt on pillid olemas. Nii et jah, see on nagu selles mõttes hea küsimus. See kontsert näed siis ette kolme faasi, et kõigepealt siis uurikski üks selline robotseadeldis seda Veenuse atmosfääri ja siis lendaks seal ringi, niisugune 31 mehega tripikkune tiris Haabel, eks ole, siis teises faasis olekski selline stsenaarium, kus siis kaks astronauti oleksid ümber Veenuse orbiidil ja kolmandas ja neljandas faasis sõidaksid nad siis sellise pikema, 130 meetrise õhulaevaga noh, tõepoolest kas siis kuu või siis aasta ümber planeedi ja teostaksid seal oma neid. Ehkki ja no vähemalt minule kui diletandile tundub suhteliselt igava vaatepildiga uuringuid, aga Tõnis, kas me võiksime kuidagiviisi mõtleme nüüd päris päris praktiliselt ja võib-olla isegi natuke. Puhtkapitalistlik, kas me võiksime kuidagiviisi veenuselt mingisugust tulu või kasu ka saada, kas me saaksime midagi äkki tagasi maale tuua, mida meile väga vaja oleks? Ma ausalt öeldes ei oska ütelda seal seal seal nii-öelda Veenuse atmosfääris suure tõenäosusega ei ole midagi sellist ihaldusväärset mida, mida me maa pealt ei saaks noh, tunduvalt tunduvalt lihtsamalt. Sest et maa ja veenus on juba kaunikesti sarnased, eks ole, veenus on ju nagu nagu kauge tuleviku maa. No mõne mitte kaugele tulevikku, vaid võib-olla kauge mineviku maa, et kui maa oli väga noor, aga siis oli, siis oli tema atmosfäär vähemalt sarnane ja ja noh, veenusel on ka väga tugev vulkanism, mida tänapäeval ei ole päris kindel, kas on aktiivset vulkaani, siis me aga noh, nagu ka väga varajasel maal oli väga-väga palju vulkaane, arvatakse et siis selles mõttes ta on nagu sarnane. Need olud on aja jooksul natukene teistsuguseks kujunenud ja maa puhul väga palju ka tänu elu tekkele. No igatahes on põnev, et need vahepeal lisaks sellele põhisuunale, milleks on siis Marsile minek kusagil 2030.-te keskpaigaks. Igatahes on lahe, et sellele lisaks on tulnud vähemalt selline, mis seal ikka, et puhtalt idee tasandil selline selline alternatiivne suund, nüüd ka nii-öelda selline indi minek teisele poole. Jah no ma arvan, et see kõige suurem nii-öelda ja käega katsuda tulu, mis inimestele inimkonnale sellisest ettevõtmisest võiks tekkida, on, on just seesama tehnoloogiline nii-öelda areng, et selle sellise sellise ettevõtmise jaoks on vaja noh, täiesti uut b tehnoloogiaid välja töötada senimaani ei ole tehtud ja ja noh, elu näitab, et enamasti sellistest väga-väga kõrgetasemeliste suurengu uuringuteks võib kosmosetehnoloogias kasutatavatest tehnoloogiatest on tulnud pigem varem kui hiljem ka ühte koma teist tagasi igapäevaellu. Kes soovib lähemalt tutvuda ja vaadata ka väikest sellist videot selle kohta kuidasmoodi Veenuse, et kohal atmosfäärist Irisa tabelitega ringi lendamine käiks, sellest on siis ka loodud animatsioon, siis kirjutage sisse selline lühend nagu HV OC ehk siis hävok. See on siis selle projekti nimi ja see tähendab siis Haialtitud Venus of rational kontsert. Just nimelt just nimelt hävok trükkige sisse ja leiate selle väikese video ilmselt üles. Ja napilt on tõepoolest üsna selline üsna selline unistuslik, sest et pilved on seal kaunide valged ja, ja midagi sellist, siis võiks paari NASA teadlase meelest kunagi Veenuse kohal juhtuda. Me läheme siit saates puust ja punaseks nüüd muusika juurde ja pärast seda räägime veel sellest kuidasmoodi rännata meile kõige lähematele taevakehadele, aga nüüd siis pöörame pilgud teenuselt teistesse suund. Puust ja punaseks. Saadet puust ja punaseks täna on siin kosmose teemadel juttu rääkimas Tartu Observatooriumi teadur Tõnis Eelmäe ning raadi kahe poolelt Madis Aesma. Me rääkisime siin esimeses lõigus esimeses saate osas siis sellest, et NASA teadlased on välja töötanud nüüd idee tasandil plaani kuidasmoodi võiks Veenust külastada ja nende visiooni järgi võiks siis olla niimoodi, et Veenuse pilvede kohal võiksime seilata ringi tiris Aablitega sellepärast, et pilvede kohal on veenusel olud oluliselt mõnusamad kui siis planeedi pinnal. Aga järgmised kaks taevakeha, millest nüüd juttu tuleb, on niisugused, mille pinnal on meil ikkagi suhteliselt mõnus ja turvaline olla, sellepärast et tingimused, seal on palju, palju rahulikumad ja võid mingis mõttes võib-olla isegi öelda, et et need, need taevakehad on maa ja Veenusega võrreldes just nagu surnud Kuu ja Marss, kas, kas sa, Tõnis, oled sellega nõus? Peaaegu jah. Et Marsil on atmosfäär, seal on aastaajad, kõik, kõik need noh, peaaegu nagu maal, ainult et maailm ise on natuke teistsugune. Kuu on jah, nüüd selline, kus tükk, kus midagi väga oluliselt nagu sihukesi olulisi sündmusi ei toimu nii-öelda päevast päeva või aastast aastasse. Et mõni meteoriit kukub kuu peale, tekitab sinna uue kraatri ja ja kord kahe nädala jooksul on valge ja siis jälle sama pikalt pime. Ja siis ta lihtsalt on, eks ole, käidi ümber mehedev ringe. Mis need kuud puudutab, siis siin mõned päevad tagasi kuuga seoses kerkis taas kosmoseuudiste siidi üles üks vana teooria, üks 70.-test pärit teooria kus siis arutletud selle üle, et kuidasmoodi kuu täpselt tekkida võis ja siis on käidud välja niisugune teooria, et eksisteeris ka üks iidne protoplaneet ehk siis eelplaneet nimega Tseia, mis oli umbes Marsi suurune ja umbes sama kaugel päikesest, kui meie enda maa ja selle 70.-test pärit teooria järgi siis põrutasid ühel hetkel seia ja meie oma planeet maa, siis kuv heialeks puruks meie planeeti terveks, sest et me oleme siin ikkagi olemas, räägime praegusel hetkel saates puust ja punaseks selle pinnal, aga nendest siia tükkidest siis moodustuski Kuu ja, ja see teooria on nüüd siis taas korraks põgusalt pinnale tõusnud. Miks Tõnis? Arvatakse tõesti, et kuu on tekkinud sellest, kui maa ja umbes Marsi suurune taevakeha umbes neli pool miljardit aastat tagasi kokku põrkasid see aine matusekokkupõrkel tekkinud plahvatuse käigus siis laiali paisati, seisis koondus uuesti kokku ja sellest sai kuu. Nüüd üks suur probleem on, on olnud läbi aegade see, et et kuu koostis on äärmiselt sarnane maakera koostisele määratud nendest kivimitest, mida Apollo astronaudid kuu pealt Maale tagasi tõid ja ka nõukogude siis kosmoseaparaadid teid mõningaid väiksemaid proove. Et need koostis on sarnased, et, et see tõenäosus, et keegi kolmas oli mängus jah, et keegi kolmas oli mängus, noh tundub nagu uskumatu, et selleks pidi olemas, et heia ja noh, põhimõtteliselt nagu maakera kaksik oma keemilise koostise mõttes ainult natukene väiksem. Mudelid, kõik, mida siis senimaani oli tehtud, ütlesid, et see tõenäosus on kas päris olematu või, või siis väga väike. Et siin kaua arvati, et noh, et mitte mitte rohkem, võib-olla kui üks protsent, et on see tõenäosus, et maa kaugusel päikesest, siis neli, pool miljardit aastat tagasi on teine maaga praktiliselt identne taevakeha mis siis põrkab Maaga kokku. Ja nüüd aga leitud seda, et, et see tõenäoliselt tegelikult, et, et seal samal kaugusel võis neli ja pool miljardit aastat tagasi olla sarnane taevakeha on tegelikult suurem, see tõenäosus on kasvanud. Ja tõesti leiti simulatsioonide abil väga varajase päikesesüsteemi kohta. Et, et tõepoolest selline heia laadne taevakeha maa lähedal, selle leidmise tõenäosus on suisa üks viiendik või isegi isegi rohkem. See on nagu on juba selline, et mida täringuloopimisega nii-öelda saab, saab nagu on võimalik kätte saada. Kas sul endal Tõnis on mingisugune selline hoiak või vaatenurka selle selle heia teooria suhtes? Otseselt ei ole sellepärast et ma ei ole, ma ei ole nii igapäevaselt kursis kõigi nende nüanssidega, noh noh, see on selline populaarteaduslikus mõttes küll, jah. Ma selles mõttes arvan, et, et see on, see on päris tõend, teine oluline, sest need kokkupõrked igasuguses suuruses, taevakehade vahel olid siis planeetide tekkimise aegu päikesesüsteemis noh, kui mitte igapäevast, siis äärmiselt sagedased. Ja, ja kõik need surevad bloneid, mis meil ka tänapäeval olemas on, on üldiselt tekkinud väiksemate tükkidega kokkupõrgetel. Nende käigus. Üks teema, tänu millele kuu on veel nüüd uudistes üles kerkinud, lisaks sellele tema tekkeloole ja selle teooriatele on siis see, et räägitakse, et NASA mis need viimasel ajal peamiselt kõnelenud ikkagi Marsile minekust võib tegelikult plaanida minna enne Marsile minekut veel ka kuule, viimati käidi kuul ju, viimati käis inimene kuul rohkem kui 40 aastat tagasi 70.-te alguses viimaste Apollo missioonidega, aga nüüd siis arvatakse, et enne seda ja kui on Marsile minek, võidakse proonidega sealt kuubelt läbi käia just nimelt siis just nimelt siis selleks, et, et tehase hüppe Marsile sealt. See oli päris huvitav, päris huvitav lugemine tõesti kunagi varem olnud on öelnud, et et nii-öelda meie mees, Nazas on kunagi öelnud, et, et Marsile ilmselt meie elu ja jooksul ei, ei minda nii tegelikult ka tõesti on siis USA-s rahvuslik, siis teadusagentuur võib-olla selle selle aruandes juba eelmisel suvel mõeldud, et praeguste plaanide järgi Marsile minek tõenäoliselt ei tule, see ei vea välja. Ja On hästi mitmeid põhjuseid mikspärast, noh üks üks põhjus loomulikult on raha, et et kuigi USA on päris võimekas riik, siis Marsi missiooni maksumus on on niivõrd suur, et suure tõenäosusega USA-s ei leita nii-öelda seda piisavalt toetust, et sellisel hulgal raha välja käia. On ka siis nii-öelda ka nii-öelda tehnoloogilisemaid nii-öelda põhjuseid, et et neid, need plaanid, kuidas sinna Marsi juurde jõuda. Need on võib-olla nii-öelda liiga ambitsioonikad, et välja käidud ajaraamides neid teoks teha. Et noh, need välja käidud daamid on umbes nii, et 2030.-te aastate lõpuks laskuksid inimesed siis Marsi pinnale. Kolm varianti, kolm suurt variante selleks kuidasmoodi täpselt sinna Marsile minna, Nasal esimene neist ongi siis see, et kõigepealt kuule ja siis kuuld tehase nii-öelda suur hüpe sinna Marsil, eks ole, kuna kuulutan siis sellepärast lihtsam ära minna, et kütust läheb vähem, kuna seal on gravitatsioon väiksem, eks ole, siis teine versioon on see, et saata inimesed kuu orbiidile siis külastada ühte asteroidi selle oma orbiidil siis minna tagasi kuule siis minna Marsi kuudele siis minna ümber Marsi orbiidile, siis Marsile. Kolmas variant sellest, kuidas Marsile minna, see on praegusel hetkel siis ka, nagu ma aru saan, NASA eelistatud versioon on siis see, et tuleks, et püüda kinni üks asteroid ja panna see siis Kuu orbiidile ja siis minna astronauti ka sinna selle kuu ümber käiva asteroidi peale sealt Marsi kuudele ja sealt siis Marsi orbiidile siis Marsile. Kõlab ikkagi päris keeruliselt. Kui sa nüüd rääkisid seda kasvõi seda nii-öelda hetke plaani, eks, et minna Marsi kuudele ja siis Marsi orbiidile, et noh, need on nii-öelda ikkagi erinevad reisid, kõik mitte ühe reisi käigus. Aga jah, nii-öelda sammudena siis kosmosekosmosereiside mõttes on tõesti jah, sellised plaanid samas USA-s käib niisugune või Nazas ütleme käib siis tõeline debatt selle koha pealt, et, et milline oleks optima haalne. Näiteks teine teine mees kuu peal tasaldrin on arvanud, et et asteroidi peale kindlasti ei peaks minema, et pigem minna otse Marsile. Aga samas on ka väga mitmeid teisi noh, astronaute ja, ja ametnikke, teadlasi, kes arvavad, et, et tõepoolest, et nii-öelda tehnoloogia katsetamine kuu juures esmalt nii Kuu orbiidil kui Kuu pinnal on noh, ütleme võib öelda, et suurusjärkudes lihtsam kui minna marsi juurde, eriti kui otse Marsi juurde minna enne kuu juures mitte midagi testida. Et noh, võrdluseks see, et kuu peale lennatakse kolm päeva just nii-öelda keskeltläbi ja Marsi juures käimiseks kulub kolm aastat. See on siis selleks, et minna sinna ja tulla tagasi. Selleks, et sinna minna ja tulla tagasi täpselt et ja noh, kõiki-kõiki neid nii-öelda tehnoloogilised väljakutsed. No ütleme, et sellise sellise reisi peal neid testida, siis noh, tõenäoliselt need riskid on tükk maad suuremad noh, kasvõi selle selle koha pealt, et kui peaks mingisugune probleem tekkima siis noh, kuu juurest on tunduvalt lihtsam tagasi tulla, kui see peaks võimalik olema. Kui kuskilt poolelt teelt marsi juurde näiteks sinna minnes Jah, tõepoolest ikkagi no kolmepäevane ots, kuule versus siis pooleteiseaastane ots Marsile, kui tõesti mingisuguseks jamaks läheb, noh kasvõi selliseks, mida oleme näinud näiteks filmist Apollo 13, eks ole siis näiteks kuu juurest on seal ikkagi tõesti lihtsam tagasi tulla, see on nagu see on nagu umbes tänavalt tuppa tagasi pöörduda, aga, aga, aga, aga kui ütleme poole tee peal Marsile selline asi juhtub, siis, siis ei ole mingisugust variantena. See on jah, väga keeruline. Räägime siin küll, et, et toast väljaminek ja tagasitulek, aga, aga isegi kuu juurde minemine või kuu peale baasi rajamine on, on tegelikult päris suur väljakutse ja ja selleks peab olema väga hea tahtmine seda teha. Et ja piisavalt suured ressursid olemas varem ka rääkinud, et et millised need põhjused võiksid olla, miks inimesed kohe tahaksid sinna kuu peale minna, heelium kolm oli vist jah, näiteks jah, et erinevate ressursside siis kaevandamine kuu pealt ja võimalik ka, et kuu pealt kogutud materjalidest saaks tunduvalt lihtsamalt või, või ütleme jah, ütleme tunduvalt lihtsamalt saaks ehitada Marsile, aga miks ka mitte veenusele sõitmiseks sobivad kosmoselaeva. Nii et tundub siis, et praegusel hetkel on kuule mineku teema NASA koridorides natukene rohkem jälle päevakorda tõusmas, kui ta seda võib-olla oli siis mõnda aega tagasi. NASA panustab igasugustele uutele tehnoloogiatele ja sinna Marsi juurde minekuks on pakutud väljaga ja üks selline spetsiifilist sorti joonia mootor seal Vazimir mootori nii-öelda seal joon mootor mis võimaldab kosmoseaparaadile anda päris suure kiiruse. Nii et see reis sinna Marsile ei kestaks, kuid vaid ainult noh, ütleme poolteist kuud. Ja et see oleks nüüd selline noh, väga-väga suur, väga suur edasiminek just nii-öelda noh, inimeste ohutuse seisukohalt, ega see tehnoloogia ikka on, on parasjagu töökindel, nagu tema on kunagi mingisugust probleemi välistada ei saa. Aga aga jah, et nii-öelda see kiiresti sinna ja tagasiminek, see nagu maandab natukene tehnoloogilisi riske ja ka ja ka neid riske, mis siis loodus võib tekkida näiteks päikesepursete näol. Raadio kahes on kosmose teemadel täna saates puust ja punaseks juttu ajamas Tartu observatooriumi teadur Tõnni seenmäe ning Madis Aesma ja nüüd, mõne minuti pärast hakkame rääkima sellisest asjast nagu seda on universumi kõige suurem asi. Tantsida ta pidi, need anti, ma läksin, ma tantsisin, palju, tuli äkki ja siis alles meenused pole mul ühtki, kes. Kui pime siin ei ei ei. Me ei hakka, kui on. Päike ei tõuse, Eesti mehed ei paista. Kahjuks on see ükski neist nutta eespool olnud. Süda läks, haledaks, ta siin on, kuid. Detail planeeti, murrang, mesi suureks ei, noormees, kes elame naabrite juures ja koju jõuan teda viskama, nende laagreid. Kui onni ime jäi neiu päike ei tõusis, ime ei paista ahaka päike. Kui onni ime jalgsi leiupäike ei jõutud siis imeEi paistma hakkab. Kuulad raadio kahte saade on puust ja punaseks, tänase saate läbivaks teemaks on kosmoseuudised ja viimased uuringud ja juttu vestmas mõtteid mõlgutama syndoni seenmäe Tartu observatooriumist ning Madis Aesma raadio kahest ja järgmiseks ongi ja nüüd siis vastus küsimusele, et missugune on universumi kõige suurem nii-öelda siis ütleme, lihtsalt asi. Ja nii kummaline kui see ka ei ole universumis leiduv kõige suurem asi on praktiliselt üks väga-väga suur kera, ei miskit. Üks suur üks suur külm auk, ma ei tea, kas see on väga niimoodi lihtsalt puust ja punaseks väljendatud, aga see ei ole vist päris täpne, eks Adonis. Nii-öelda päris täpne ei ole jah, aga, aga tõepoolest, et see on kõige suurem asi, on, on mitte midagi. No päris täpne ei ole ka see aga tõesti kosmoseaparaadid, tablju, map aplank mõõtsid kosmilise taustkiirguse jaotust, siis noh, üle terve taeva. Et see kosmiline taustkiirgus on, siis võib öelda, et resumi tekke järelhelendus nii-öelda kõige esimene asi, mida me üldse näeme universumis tänapäeval ja see ei ole lihtsalt nagu ühtlane ühtlane mingisugune noh, kiirgus vaid seal on niisugune nagu säru peal. Ru tegelikult peegeldab temperatuurierinevusi ime imepisikesi umbes üks sajatuhandik raadion, Nende erinevuste skaala. Ja noh, siuksed väga pisikesed-pisikesed temperatuure, fliktatsioonid, aga nüüd selle viimase aparaadi planki abil mõõdeti nii-öelda väga täpselt see taevas nüüd veel üle avastati, et, et seal on, kus varem oli jah, et niisugune nagu jahedam koht on nagu taevas, siis nüüd on leitud, et niisugune päris hästi piiritletud niisugune nagu küllalt Rastne piirkond taevas sfääril, kus siis mis on nagu noh, ütleme kõige jahedam koht. Kui, kui siis teadlased hakkasid uurima, et mis koht see on pildistades taevast erinevate maapealsete ja ka teiste kosmoseteleskoopidega siis leiti, et tõesti universumis seal suunas on selline piirkond kus on galaktikaid keskmisest umbes 20 protsenti vähem. Ja, ja noh, see ei ole nüüd midagi päris uut, kaugel sellest, et siin ka Eesti teadlaste töödest nelda leitud universumi kärgstruktuur koosnebki galaktikaparvedes super parvedest nendevahelistest filomentidest ja siis tühikutest seal skulptuuride sees. Ja, ja sealjuures need tühikud noh, ei ole päris lõputult tühjad, seal on ka galaktikaid palju vähem kui, kui nendes parvedes ja filomentides. Nii et, et see on siis üks selgelt eristuv tühik sellele ühikule vastab mingisugune piirkond ka universumi väga varajases arenguetapis. Seda on päris raske ikkagi ette kujutada sellist sellist 1,8 miljardi valgusaasta laiust peaaegu ei miskit, eks ole, see on 1,8 miljardit valgusaastat lai, ma saan aru? Päris suur, sest seal on ikka väga suur külm ala, kus siis on galaktikaid 20 protsenti vähem kui kui muudes kohtades ja seda nimetatakse siis universumi suurimaks struktuuriks ja samas samas ta ongi nagu peaaegu peaaegu eimiski, kas, kas, kas see ruum või sedasi ruumiks nimetatud, kas, kas see tühik siis tähendabki seda, et seal on? Seal on siis tõesti nende galaktikate vahel selline selline täielik, täielik tühjus. Kõlab, kas see küsimus kõlab nagunii rumalalt, aga, aga ilmselt siis sellepärast, et mul on, mul on kuidagiviisi seda, seda, seda raske lihtsalt ettekujutus. Ma arvan, et seal päris tühjus ei ole, et üldiselt on niimoodi, nendes ühikutes leitakse galaktikaid, aga nende arv on omajagu vähem väiksem kui, kui, siis seal tühiku ümbritsevatest struktuuridest noh, ikka palju vähem isegi käsnad meedet ühikutena paistavadki. Aga see arenguid kasumiajaloo jooksul on olnud niimoodi, et noh, nii-öelda väiksematest ütleme ütleme, et ainet, galaktikaid koondub kokku sinna, kus neil juba on noh, nagu ikka, aegset, et rikkad jäävad, saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks, kus on, sinna tuleb juurde just täpselt niimoodi, et see on täpselt nende saadete ühikutega sama moodi, et et, et nii-öelda universumi arenedes tühikud jäävad tühjemaks ja ja nende noh, nii-öelda tühikute erinevad ühikute vahele jäävad, siis ütleme, need galaktikatest, nende parvedesse, superpoegadest koosnevad seinad siis muutuvad järjest rikkamaks Oleme siis täpselt, see ei ole tegelikult lihtsalt hiiglaslikul suur tühi koht vaid see on hiiglaslikult suur, super hõre koht. Universumi kõige suurem asi on üks erakordselt hõre struktuur. Täpselt nii see võib-olla kõige paremini öeldud Selge selle teadmisega on hea siin saates puust ja punaseks edasi minna ja mõne hetke pärast läheme selle väga suure struktuuri juurest siis oluliselt pisemate struktuuride juurde. Täna on saates Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumist ning Madis Vaher Puust ja punaseks. Kuula saadet puust ja punaseks ja tänaseks teemaks on siin raadio kahes kosmos oleme rääkinud nii kujuteldavatel kui ka raskesti hoomatavatel teemadel. Viimati olime meil Tartu observatooriumi teaduri Tõnis Eelmäega siin enne muusikapala jutuks siis universumi kõige suurem teadaolev struktuur mis on siis üks erakordselt hõre ala. Nii et jah, universumi kõige suurem asi ülilihtsalt jällegi rääkides on peaaegu peaaegu üks hiigelsuur, mitte miski, aga mitte päris, mitte viis aga nüüd oluliselt meie koduplaneedile lähemale ja võib vist niimoodi Tõnis öelda oluliselt paremini käegakatsutavate asjade juurde. Niimoodi vist võib nimetada jah? Seejuures on ikkagi meile palju paremini käega katsutav, hoomatav, arusaadav, kui üks hiigelsuur hõre struktuur seerias on seesama pisike kivitükk meie päikesesüsteemis, mis on siis Marsi ja Jupiteri vahel seal asteroidivöös ja mille juurde nüüd siis eelmisel kuul jõudis missioon nimega toon ja mida nüüd siis uuritakse lähemalt sellest? Jah, et see käs jahete, no sa ütlesid, et niisugune kivitükk, et ütleme siis niimoodi, et see on päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurem asteroid, kõige esimene asteroid, mis avastati ja tegelikult siis päikesesüsteemi siseosa ainus kääbusplaneete tserest tegelikult nimetatakse kah kääbusplaneediks tänapäeva nagu nagu Pluutotki. Aga tõesti jõudis möödunud kuul kosmose aparatoon. Ja just eile läks toon orbiidile ümber Tseerese sellisele orbiidile, kus siis hakatakse tegema regulaarseid teaduslikke mõõtmisi. Nüüd läheb põnevaks tõeliselt jah. Jah, et, et kui enne oli sinna kohale jõudmine selle nii-öelda series orbiidile minemiseks tehti igasuguseid manöövreid seal ümber, et noh, mille pealt võib-olla mõõtmisi ei olnud kõige mugavam teha. Et kaugus muutus väga kiiresti väga suures ulatuses ka see, et, et tegelikult see toon käis tükk aega, et see oli nii-öelda vaatast Sereze poolkera sääres paistis siukseid kitsa, kitsa valgustatud sirvina, kus muidugi olid kõik detailid näha ja, ja palju parema lahutusega näha kui näiteks Hubble'i kosmoseteleskoobile järjest pildistades. Aga noh, need jah, ütleme lähipäevil hakkab, hakkab see nii-öelda kõige huvitavam seire suuremine peale. Sellepärast, et siis toon on tõepoolest nüüd seal nii-öelda päeva pooleli ja kõik on terve, terve see kääbusplaneet on siis tema tema pilgu all, mitte enam ainult kitsukesest. Alguses on umbes siukse 13 pool 1000 kilomeetrit on see noh, orbiidi kõrgus või kaugus sellest säärase pinnast no võrreldes, eks, et see on umbes umbes nagu maa läbimat kosmosesse paradi kaugus sellest kääbusplaneedist seires hakatakse järjest vähendama ja plaanid on sellised, et siis selle aasta detsembris võiks orbiidi kõrgus olla umbes 375 kilomeetrit. Et noh, jälle jämedalt võrdluseks, et rahvusvaheline kosmose asub maast natukene kõrgemal, aga noh, suurusjärgus on seesama samasugune kaugus. Ja, ja siis juba ja noh, nii-öelda on võimalik sellel Sereze pinda uurida tõeliselt detailselt. Ja, ja sealt loodetakse ka siis leida, et võib-olla Tseeresele atmosfäär väga õhukene, noh, seda ei teata. Võib olla, on nagu ka varem siin saates täidetult näiteks Saturni kuul entse laadusel on keisrid, mis siis vett ilmaruumi purskavad, et võib-olla midagi sarnast tserezelga kogu nii-öelda tsereze nii-öelda pinnast siis muidugi äärmiselt detailne vaade, mis, mis loodetavasti annab selgust, et kuidas seerias on tekkinud, kuidas ta arenenud on ja võib-olla natukene rohkem selle kohta, et mida need asteroidide, vöö objektid endast üldisemalt kujutavad. Nii et jah, Tseerese uurimise osas on nüüd ees ootamas erakordselt põnevad ajad, aga ühtsed asteroidivöös olevat asteroide nüüd võimalik igalühel ise natukene lähemalt endale tuttavaks teha, sellepärast et sealsamas asteroidivöös on ka selline asteroid, samuti üks suuremaid asteroide päikesesüsteemis nagu vesta, mida siis seesama toon, kes nüüd säärase juures on, uuris 2011. aasta juulist 2012. aasta septembrini ja uuris ikkagi väga põhjalikult igasuguste erinevate instrumentidega ja nüüd on siis tehtud tavalisele kosmosehuvilisele üks äpp, mille nimi on siis ma kujutan ette staartrikist inspireerituna. Vesta Trek ja see on selline tasuta äpp ja siis selle abil saab ise just nagu seal pinnal ringi vaadata. Kas sa oled Tõnis juba proovinud seda? Ma tõesti vaatasin seda. Nonii, see oli, see oli päris tore mulle mulle täitsa meeldis see, et, et seal noh, antakse nii-öelda taust vesta kohta ja nagu sa ütlesid, on, on kah niisugune üks suur, suuremaid asteroide, seesama toon külastas teda on suuruselt teine siis ütleme keha asteroidide vöös. Aga seda minu teada jah, seega särgi, aga teda minu teada ei nimetata kääbusplaneediks. Ja, ja selles mõttes on ka eriline, et, et vestatan vahetevahel palju silmaga väga nõrga tähekesena, aga no siiski. Ja, ja nüüd sellesama tooni mõõtmiste põhjal on, on veebis seal vesta treki rakenduses siis veebirakenduses võimalik nii-öelda lennata põhimõtteliselt nagu selle vestab pinna kohal, uurida seda pinda siit ja sealtpoolt, suurendada sisse ja välja vaadata siis milles, millest see pind koosneb? Uurida nii-öelda nagu selle asteroidi loodust Just et ja, ja lisaks nii-öelda lihtsalt piltide vaatamisele siis ka noh, nii-öelda noh, ütleme siis geoloogiliste uuringute meetoditel juba, et et seal on ka erinevad nii-öelda pinnapinna koostisega kaardid on võimalike sellele piltidele peale manada. Ja minule vist kõige kõige lahedam oli see, et, et ja kui te tegelikult tahate seda vestad siis käega katsuda, siis on see tõesti võimalik, selleks tuleb alla laadida kolmde printerile mõeldud siis vesta mudel ja see koldeprintereid välja printida. Sa prindid selle asteroidi endale lihtsalt koju välja kui võimalik. Okei. Niikaua mulle väga meeldis see mõte. Lõppude lõpuks võiks olla ju teab, mis oleks kõige lahedam see, kui saaks terve selle asteroidide vöö kõik asteroidid välja printida ja siis panna, ütleme sellisesse õigesse järjestusse endale näiteks ümber laelambi. Ma kujutan ette, et teil endal Tõravere observatooriumis võiks, võiks olla ka üks selline päris peeninstallatsioon, ma ei tea, palju neid muidugi kokku seal asteroidide vöös. See ei lähe, sellega läheb natukene jah, keeruliseks, et et, et kui võtta nüüd suuremad asteroidid seal ütleme 100 kilomeetrini või ütleme, 50 kilomeetrini, siis oleks tehtav. Aga, aga, aga jah, et neid siukseid ütleme 10 kuni 10 meetriseid isegi võib-olla väiksem, mida kah ikkagi asteroidide, eks nimetatakse. Et sihukeste sihukesi tükke on seal sadu tuhandeid, libu jah, et seda, seda peab väga suur lamp olema. Okei, tänase saate lõpetuseks võib soovida palju õnne ühele väga olulisele seadmele ja nagu sa Tõnise enne saadet ütlesid, et tegemist võib olla siis tehnika ja tehnoloogiaajaloo kõige edukama seadeldisega üldse. Sel nädalal tähistatakse Hubble'i kosmoseteleskoobi 20 viiendat sünnipäeva. Miks sa, miks sa väidad, et see on üks kõige olulisemaid ja kõige paremini välja kukkunud leiutisi tehnoloogiaajaloos? Noh, kõigepealt võib-olla sellepärast, et astronoomia on minu enda eriala, eks aga, aga teisest küljest arvatakse, et, et noh, et Hablon, selline instrument, millega on saadud üks instrument, millega on saadud kohutavalt palju uusi teadmisi meie maailma kohta. Aga noh, see on seal noh, tõesti väga-väga-väga kõvasti on meie nii-öelda arusaamised maailmast arenenud siis viimase 25 aasta jooksul ja väga suur panus on Howli kosmoseteleskoobile ja on Omaani Howli kosmoseteleskoop töötab seal endiselt teda käidud mitu korda remontimas. Et saada algusaja kasvuraskustest nii-öelda või ma ei teagi, siis lühi- või kaugnägelikkusest silma probleemidest üle. Aga, aga hiljem siis ka sellepärast, et et panna veel paremaid instrumente sinna Habli peale. Seda vist ei saaks öelda, et 25 aastane teleskoop praeguseks hetkeks moraalselt vananenud on või saab? Ta võib olla Jahnile struktuuri mõttes ei, ei ole, ei ole vananenud, sest ega kosmoses ei ole ühtegi optilises valguses töötavat kosmoseteleskoopi hetkel mis oleks niivõrd suur, pisemaid on küll jah ja rohkem kui üks aga, aga jah, sellise Howli teleskoobi nii-öelda silmasuurus või siis peapeegli läbimõõtteleskoobi puhul on 2,4, et see on ikkagi päris suur teleskoop ka maapealses mõttes on ta niisugune keskmise või või väiksemapoolse klassi teleskoop tänapäeva skaalas. Kui kõige suuremad on 10 11 meetrised teleskoobid. Aga, aga Hubble'i kosmoseteleskoop asub kosmoses, kus atmosfäär teda ei häiri ja igasuguseid objekte on võimalik noh, peaaegu sõltumatult taevast uurida kartmata, et siis need kujutised atmosfääri poolt saaks laiali määritud. No praegu on 25. juubelinädal Hablil käimas, mis temast edasi saab, kauaks ta sinna jääb? Loodetakse, et mõned aastad äkki peab Habli kosmoseteleskoop vastu. Kui viimati paar aastat tagasi käidi Habli juures nii-öelda viimasel hooldusmissioonil, siis uuendati teleskoobi suunamissüsteemi või jaga nuhelda paigal hoidmissüsteemi güroskoobid, vahetati kõik välja ja lisaks kinnitati lille siis piltlikult öeldes rakettmootor. Et kui Howl nii-öelda üles ütleb ühel hetkel, siis suunatakse ta lihtsalt orbiidilt alla ja atmosfääri, kus ta siis põleb ära, kus ta siis põleb, aga millest on iseenesest maru kahju, sest tegu on ikkagi tõesti, noh, niisuguse võib öelda, et erakordse instrumendiga. Tõnis viimase küsimusena siin tänases saates selle haavli kohta, kas te ise Tartu observatooriumis Tõraveres, kas teie olete ka kuidagi otseselt nende nende piltidega nende andmetega kokku puutunud oma töös, mida siis teeb? Mina isiklikult ei ole, aga jah, Tartu observatooriumis on neid pilte kasutatud õige õige mitmete nii-öelda uuringute juures me ei ole küll ise vaatlusaega taotlenud, see ei ole sugugi mitte lihtne, see konkurents on äärmiselt suur, saba on pikk, ühesõnaga on väga pikk ja, ja noh, nii-öelda see on väga-väga nii-öelda noh, tõsine, tõsine konkurents ka nii-öelda nende projektide vahel. Sellest ei ole nagu väga hullu. Sellepärast et tihtipeale on mingit objekti taevas, on vaadeldud mingisugusel muul põhjusel ja kuna Habli arhiivid on kõigile huvilistele kättesaadavad, kes iganes tahab, võib sealt alla laadida toorandmed osaliselt rohkem töödeldud andmed ja neid ise analüüsida. Ka need tööriistad on kõigile avalikult kättesaadavad. Habli nii-öelda olulisus on just nagu ka selles, et, et kes kes iganes tahab, tuleb mingi huvitava idee peale, saab vaadata, kas Hablon juhuslikult seda piirkonda taeva suurenud. Ja kui tuleb välja, et on, siis noh, on jällegi Havliga tehtud uued teadusuuringud, eks justkui. Ja ja soovitan, soovitan kõigil minna ja vaadata ka Howli juubelisaiti, mis andis hapl twenty sihtpunktorg ja seal on fantastilised galeriid siis selle, selle korraliku töölooma tegemistest ja, ja väga palju, väga ilusaid pilte kosmosest on siin üles loetud, nii et minge visake pilk peale. Täna-homme on ka tegelikult NASA televisioon, et lihtsalt kui otsingumootorisse panna NASA ja TV et otsida, siis kantakse sealt üle ka päris huvitavaid saateid. Habli kosmoseteleskoobi kohta. Siuksed filmid. Täna olid siin raadio kahes saates puust ja punaseks kosmose teemadel juttu ajamas, Tõnis Eelmäe Tartu observatooriumist ning Madis Aesma raadio kahest Tõnis. Suur tänu sulle, et leidsid kiirete toimingute vahelt aega, raadio stuudiosse tulla ja palju edu. Aitäh. Male Euroopa. Riiklike all.
