Eelmises osas jätsime Boliivias seiklevate liblikauurijatega  hüvasti siis, kui mehed plaanisid ära käia  ka Brasiilia piiri ääres ning Martinit tabas salapärane haigus. Otsustasime siis sõita Santa Kruusist otse Brasiilia piiri poole. Nii me tegime 300 kilomeetrit, nüüd oleme kuskil Brasiilia piiris. Ei ole inimesed kaarti kunagi nendega nad ei teagi. Mis värki. Vasak. Ta näitas vasakule. Raske oli leida ööpüügikohta, väike tee keeras ära,  silt oli üleval, et indiaanlaste. Ala sõitsime mingi viis kilomeetrit esimeste majadeni  või no ütleni. Ükski indiaanlane välja ei tulnud. Kus me täna püüdma hakkame, otsime? Suured puud, ilus mets, kuiv. Praegu on palju rohelisem kui kolm aastat tagasi. Siis olid jõed kuivad, ikkagi vett ei olnud. Ja veres. Nüüd on. Ehk juba liblikad ka väljas. Aga lähme sinna. Sõidame veidi, võib-olla on maja? Küsime. Ole. Saame teada, kuhu see tee välja läheb. Tulime siia maantee lähedale tagasi otsustasime ikkagi  ööpüügi ära teha, nende maa peal ilma loata hommiku vara,  siis paneme asjad siva kokku ja oleme enne seitset läinud,  ehk nad ei jõua oma relvastust nii kaua nii  nii ruttu hommikul käima panna. Meie kahjuks. Paistab, et hullemad kartused ei ole õnneks tõeks osutunud. Et mul siit mäda alt juba uus nahk paistab  ja haav paraneb jõudsalt. Et sai ka mõned kohalikud küsitud ja käidud apteegis,  et keegi ei arvanud, et see laismanias on,  et. Ilmselt ikkagi seesama haigus, mis saarel oli,  et. Et see salv töötas ja Kõik läheb vist hästi. Eestisse tagasi jõudes läks Martini enesetunne aga järjest  halvemaks ja meie arstid diagnoosisid leismaniosi,  mille ravimitki võivad põhjustada ohtlikke kõrvalnähtus. 20 aastat ei olnud Les manniosi diagnoositud Eestis  ja siis mina olin esi. Ja üks mu sõber, kes täiesti Sõltumatult käis ka Lõuna-Ameerikas, tema sai  ka selle haiguse samal ajaperioodil, nii et neil oli juba  natukene kogemus olemas ja, ja nad tegid vastavad  kliinilised testid ja, ja siis tuligi välja,  et, Lesmaa noh, see on niisugune algloom, mis tekitab sellise  kärne siin nahal, et kui kuskilt ära hõõrud  või lööd, siis sinna ta sageli ka tekib. Ja need võivad väga suureks minna. Ja. Ja need sageli on näo piirkonnas, et see on  siis väga, moonutab nägu, lõpuks. Aga õnneks minul vedas ja vahest nad lihtsalt ise kaovad. Tee ära, aga üldiselt tuleb kasutada väga vängeid ravimeid  ja Boliivias on tegelikult need vormid. Ka väga sisulised, ohtlikud, et. 10 protsenti inimestest, kes Boliivas nakatuvad võivad veel  hiljem kogeda väga tugevaid siseorgani haigusi,  kus ja kas või näiteks mina koobas võib sisse langeda või,  või midagi sellist, et seda ma veel ei tea. Kas mul on see niisugune ohtlik vorm, et  selle peiteaeg on 29 aastat. Ja kaks tundi sõitu ja. Pool Pärnu jõge on tevees. Edasi saa siit. Midagi läks valesti inimesi ka siin üle,  kelle käest küsida. Umbes 30 minuti pärast, siis vist saab üle jõe. Et öelda, et viiest tuleb aga noh, kell on juba viis. Siin ei peeta täpselt kellaajast kinni, pool tundi  hilinemist on niisugune viisakas. Ei saa üle jõe. Jääme siia jõekaldal. Et äkki homme on vesi kõrgem, et siis võib olla saab üle. Suure auto jaoks liiga madal. Ei tea veel, mis teeme, kas lähme metsa või jääme siia. Jõudsime koju jälle. Kiit teadis kamiri lähedal ühte väga head liblika püügikohta. Tulime siia ja konkurendid on kohal. Neid on vist paarsada tükki. Ämblikud. Enne oli sisugune paar pikka niiti. Täitsa mõistusega olendid punuvad siukest suurt tohutut võrku. Nii et kui mägedest hakkavad liblikad mulle lambi peale  tulema siis nähtavasti osa jääb siia kinni. Ma püüdsin sellele ämblikule ilusa ujuri. Kõva kestaga, vaatame, mis ta teeb. Rabas kinni? Kõrvaga on kuulda, kust need kihvad tungivad läbi kõvakesta. Hammustas pooleks? Ma pean hakkama nüüd potti pesema jälle,  alati jäetakse mulle. Viimane pee. Kon ikka mina seda pesta. Olgu, kuna ma Süüa ei tee, siis ma pesen potte vähemalt ja. Keegi peab ju potti pesema. Meil on tööjaotus selline. Ma olen kõige parem potipesija. No. Ka kohalik sin mingi laksu alla ja tahtis meil mingisuguse viina,  tahtis ära juua, kõigepealt, siis tahtis Cloroporni  ja nuus piiritust. Aga noh, ma andsin nuusutada. Tundub, et tüüp on ikka niisuguse laksu all,  et ei saanud midagi aru, mis seal. Kohalik naiste ja napsimees tuleb varsti sama jutuga tagasi. Ei aita muud, kui asjad kiiresti kokku pakkida  ja teele asuta. Vahelduseks liblikate püüdmisele proovitakse käepärase  söödaga ligi meelitada mõni kala õhtusöögi jaoks lõkkel küpsetamiseks. Noverovert over. See on väga hea kala kuupsisse sulase. Esimese viskega anti raja kätte. Teeme selle tänava valgustuse siia. Alla lubas. Aia teha ongi mets, meie, see, kes aia teeb,  selle mets on. Paneme sildi tubakataari. Eks ole? Oleme ka kohe maaomanikud. Ostame lehma ja sea ja kanad ja ühe kuke. Täna püütud, kui. Küpses meil veerand tundi lõkke peal. Nüüd on ta valmis. Täitsa hirmsa näoga kala peaaegu nagu see Barakuda. Ainult lühemad. Hammastega. Ma olen paar korda varem ka piraiat söönud. Ja ta on päris palju liike. Ja liha on maitsev. Aga muidugi, Eesti kalast on ta erinev. Noh, võib-olla see suits, mis tuleb troopilistest puudest  annab talle erilise maitse. Mis selle piraja kohta nüüd öelda, see oli küll koleda  maitsega ja ma tegelikult pärast kahetsesin seda väga  sellise kala sees võivad olla ju, mine tea,  mis parasiit ussid ja, ja ja kui palju ta nüüd ikka seal  lõkke peal läbi küpses. Nii et see oli niisugust asja tegelikult. No vot nägime laisikut ka See peaks olema kolmvarvas laisik. Kõige tavalisemaid liike. Muidu on Boliivias kaks liiki lasikat, kaks varras  ja kolm vara. Laisikute karvastik on omaette elukeskkond. Seal elavad liblikad ja vetikad. Laisik ise tuleb kuskil korra nädalas puu otsast alla,  selleks et häda teha. Ja siis need liblikad munevad sinna väljaheidete sisse. Selline huvitav loom on. Ja need taimelehed, mida nad söövad, on üsna mürgised. Et nende seedimine on keeruline ja. Selle tõttu on lasikutel omapärane mikrofoora ka. Siiamaani on meil kõik hästi läinud. Reis on edukas ja. Loodame, et saame ilusti asjad pakitud ja lennuki peale. Ekspeditsioon lõpeb õigel ajal. Auto raam on katki, meie kotid saaks märjaks. Vihma sajab ja me oleme sõitnud läbi 7000 kilomeetrit. Pelgad on telgi ja auke täis, närin. Alt põhja ja pealt ja 35 ööpüüki oli. Ja seda ei maksa unustada, et üks öö on 11 tundi pikk. Kusjuures tund aega tuleb lampe ja juhtmeid üles vedada ja,  ja hommikul jälle tund aega kokku panna kõiki. Nii et see ööpüük on tõeline nuhtlus. Magada saab kõige rohkem kolm tundi, siis tuleb jälle vaadata,  paremad asjad ära noppida. Palju meil liblikaid tuli, no 10 kilo. Ja mardikaid, need on raskemad palad, neid tuli võibolla 15 kilo. Kodus ootab mehi ees liblikate sirutamine  ja nende määramine. Kogu selle materjali läbi töötamine, mis me sealt püüdsime,  kui kõik oleks korras, see võtaks ikka aastaid. Keskmiselt. Teadlased on välja arvutanud, et ühe liigi kirjeldamiseks  kulub kuskil viis kuni 10 aastat. Seal sees on siis püüdmine ja hiljem määramine. Et jah, see võtab paraku aega, sest paljud liigid on väga keerulised. Sa ei saa lihtsalt peale vaadata ja öelda. See probleem on ka selles, et paljude rühmade puhul  troopikas ei olegi inimest, kes oskaks neid hetkel määrata. Kogu maailmas polegi ühtegi sellist inimest,  kes valdaks tervet seda rühma. Ja sedasi võib see seista aastaid, niikaua kui tekib  juhuslikult mingi spetsialist. Üks selline ekspeditsioon, ta on küll väsitav  ja ja ja tohutu raske ja. Aga ta ikkagi annab elule kuu aega reisil olla,  ta annab elule võib-olla siis kuu aega juurde elu. Et sa ei väsita ennast kogu aeg ühtemoodi,  reisi peal on ikka hoopis-hoopis teine. Sa tuled sealt tagasi, sul on närvid, ütleme teistpidi  veidikese krussis. Kui, kui kodus ja. Ja ongi nii, et need kodused probleemid,  mis siin Eestimaal on Need seal nagu kuidagi kaovad. Ära ja kui 40 50 päeva ära olla Ja ja siia. Tagasi, kui ma jõuan, siis on alati nagu hakkab mingisugune  uus elu jälle. Uus lehekülg hakkab peale, nii et. Mina soovitan küll kõigil mingit sellist rasket reisi ette võtta,  kellel. Ütleme, siin raskus on ja, ja mõtled, et ah elust kariini või? Vägev ennast proovile panna. Saad hakkama, ei saa hakkama. Meie püüdsime ööliblikaid sellepärast, et päevaliblikad on Ilusad ergud, hästi nähtavad, kõik tunnevad neid. Aga ööliblikate kohta on tegelikult väga vähe teada. Neid on rohkem kui päevaliblikaid ja nad on kuidagi salapärasemad,  et need on huvitav püüda, et sa kunagi tea tegelikult,  kes sinna lina peale tuleb. Sarnaseid liike on ju päris palju ja vanasti sai kirjeldatud noh,  seal mõne reaga, et vot selline selline ja DNA-d üldse ei tehtud,  vanasti tehakse väga palju DNA põhjal ja DNA näitab ära,  et eri liigid ja, ja ja kui ta veel väliselt on  ka väikesed tunnused ja seal genitaalides  ja ongi ja muidugi ka püügiviisid ja vanasti polnud  generaatorid ja ei, ei saanud minna sinna metsa,  neid püüdma polnud, valgust püüti, tead gaasilampidega,  see all oli siis mingisugune kütus ja mingisugune see vuhi  siis seal. Aga selle peale tuli ju vähe liblikat. Vanasti määrati liblikad põhiliselt tiivakirja järgi  ja siis tehti genitaalidest ehk suuelunditest tehti  preparaadid ja siis vaadati nende kuju, et väidetavalt  erinevate liblika liikidel on erineva kujuga genitaalid. Et see on selline nagu lukk, võti, süsteem,  et, et erinevate liikide genitalid kokku ei istu. Nüüd viimasel ajal on tulnud uus meetod. Mille järgi saab liblikaid määrata, on DNA,  võetakse näiteks liblika jalg, eraldatakse sellest DNA  ja siis pannakse arvutisse see DNA jupp ja vaadatakse,  millise liigiga see DNA klapib. Määramistööd tehakse koos Jaan Viidalepaga Eesti maaülikoolist. Aare on aastate jooksul pidanud uue liigi avastajana  liblikale nime välja mõtlema õige mitu korda. Vasakul, esimene on kuklase. Nimi. Teine on Renge, Renges on Renge on ju Tartus,  kas ta on keemiadoktor või kes ta seal on? Niimoodi, siis on suleta. See on nüüd Boliivias see kena Indiaani daam,  kes meile load andis. Niimoodi siis on kogeri kogeri on ju meie suurehitaja? Ja siis on. Karsi formis see on nimi on pandud selle järgi,  et tal taga kehas on genitalil nagu kaks sõrga sellist  vähisõra moodi ja sellest on selline nimi. Aga tegelikult, ega neid tüüpe on juba pool kastitäit,  nii et iga aasta ikka tuleb. Vahest on tegemist, et kelle nimi või, või  mis nimi panna oleks sponsoritehkem, kes aitaks meil. Ütleme järgmist reisi ette võtta ja sponsoreeriks sinna ja,  ja vot siis ta saab ka võimaluse Oma nime panna või või tütre nime või eks ole? Jah, välismaal on see hästi moes, näiteks Müncheni muuseumis  on kohe väljas. See oli kas sipelgad või kärbsed või liblikad,  eks ole, ilma nimeta ja, ja nüüd inimene,  kui tahab sponsoreerida seda ekspeditsiooni järgmist on  siis ta ostab selle nimepanemisõiguse ja. Ja siis on tema see pandud nimi maailma ajaloos igavesti  niikaua kui, kui meie eksisteerime Liblika uurijate vahel väga suur konkurentsi ei ole,  ainuke asi, mis on, on see, et kui sa avastab mingi liigi,  siis võib juhtuda, et keegi teine teadlane on  ka selle samal ajal avastanud. Ja siis on see, kes enne jõuab selle kirjelduse ära avaldada. See siis saab selle liigi avaldamise autoriks,  et selline konkurents esineb. Aga kuna putukapüüdjad, kui selliseid maailmas on väga vähe Ja siis see konkurents on jah, suhteliselt väike. Siin on nüüd kõik Boliivia sikud. Siklased aga ma räägiks ühest põnevast sikust nimelt. Nüüd see liik, see ja see pisikene, nendel on tundlaotsas  nagu skorpioni astla moodi. Ja kui ma hakkasin seda lina pealt võtma,  tundsin keegi, torkas, vaatan, kedagi ei ole,  hakkan uuesti võtma ja nägin, kuidas ta tundlaga mind tõksis niimoodi,  eks ole. Ja ma sain ära määrata ja ongi skorpion si ütleme  eesti keeles. See on ninasarvikpõrnikas. Eestis leidub ka ninasarvikpõrnikaid, aga nad on väheke pisemad. Ja too on huvitav sellepärast, et tal see sarv on  nii kõrge, et tavalistesse putukakarpidesse ta ei mahtunud  otsingi karpi, kuhu teda paigutada. Et neid lendas meid meil ainult ühes kohas Medidi rahvuspargis. Siin on osa Boliivias püütud materjalist. Näiteks siin nurgas on tsikaadid. Need on sellised putukad, kes teevad putukate seas kõige  kõvemat häält. Ja me ka sõime neid, et Aasias, Aafrikas kohalikud  ka söövad neid väga sageli. Siin on üks teistsuguse kujuga tsikaad. Teda kutsutakse suriname laterntirdiks. Et tal on selline alligaatorit või sisalikku meenutav pea Ja silmlaigud, mis on hoiatamiseks, kui teda ehmatada  ning kohalikud Lõuna-Ameerikas arvavad, et on üsna ohtlik putukas. Ja paljudes piirkondades arvatakse, et kui see putukas hammustab,  siis tuleb 24 tunni jooksul seksida, vastasel juhul Sa sured  lihtsalt ära. Tegelikult on siis täiesti ohutu. Siin on nüüd kõik oospila perekonda kuuluvad välja arvatud see,  see suru. See on mujalt ja oospila perekonnas on kuskil  seitsme 80 vahel liike. Ja nüüd me leidsime doktor Jaan Milalepaga. Et see on nüüd uus liik Maailma teadusele see rida on uus liik. Ja siis on siin see rida. Ja võib-olla sellepärast on nüüd mitu liiki meil õnnestunud kirjeldada,  et nad on ju väga sarnased ja. Varem oli kirjeldatud üks liik, aga me tegime  selle ühe liigi mitmeks ja tänu sellele tuleb mitu liiki  juurde teadusele. Siin on paar tarantlit. Et need on meil siis ööpüügi käigus tulnud valguse peale  ja tulid putukaid sööma. Ja ülevalpool on üks pisike, suru. S valge laiguga tagakehal meie kutsusime supleja,  suruks sellepärast, et see liik käib ennast jahutamas vees  või vähemalt meie arvame nii. Ja ta on huvitav sellepärast et enne seda,  kui meie filmisime teda on seda liiki umbes kaks korda filmitud. Vot see on avalikkuse ette tulnud. On filmitud just seal vees suplemas et see on üsna niisugune  teadlastele tundmatu nähtus. Ka surude spetsialistid ainult oletavad seda,  et ta tegelikult jahutab ennast seal vees,  aga tegelikult päris täpselt ei olegi teada,  miks ta sinna vette sukeldus. Surud on kindlasti huvitavad et see roheline näiteks,  et neil on hästi selline reaktiivlennukit meenutava kujuga  keha ja seetõttu nad lendavad väga kiiresti  ja läbivad väga suuri vahemaid. Ja paljud surud on spetsialiseerunud tolmendama mõnda  kindlat taimeliiki ja seetõttu on neil näiteks hästi pikk  imilont mis ulatub mingi kindla liigi õie põhja  ja ainult tema saab seda tolmendada. Nende rohelistega on nüüd kõige raskem asi,  siin on võib-olla isegi. 60 70 liiki iga liik on niimoodi ritta pandud  ja enamus on nüüd tavalised liigid, sellepärast nad on mul sirutamata. Ei, ei jõua ju sirutada nii palju neid. Ja ühe nõela otsa on siin aetud ka viis-kuus tükki,  erinevus on nendel paljudel keha peal. Mitu valget täppi on või musta täppi või,  või roosat laiku või kui hakata neid tähelepanelikult siit vaatama,  siis on iga liblikas on ikkagi veidikese erinev,  mul ei ole aega nüüd olnud viimasel ajal sellega tegeleda,  aga noh, siit nähtavasti koorub ka mitu-mitu uut liiki teadusele. Et see on selline väga raske rühm Nemooria perekond. Ja ja lissahloora perekond nendel on pisikene vahe seal genitalis. Lisahlora genital teeb väikse jonksu sisse  ja ongi perekonna tunnus, nii et noh, väliselt on  ka muidugi tsipa aru saada, aga. Aga niimoodi ühe pilguga on ta kõik ükssama. Kas mehed veel kunagi just Boliivia tee ette võtavad? Pole päris kindel sest liblikate väljaveo loa hilinemise  tõttu jäi kogutud materjal Boliiviasse kinni. Kui see sealt aasta pärast Eestisse saadeti,  olid sipelgad enamiku liblikatest auklikuks söönud. Kasutamiskõlblik oli umbes viis. Kaks protsenti püütust uuesti sellist olukorda läbi elada ei tahaks. Aga millal enne on loodusuurijate elu kerge olnud. Ja kuidas Aare ütleski? Üks selline ekspeditsioon mitte ei võta,  vaid lisab elule aega juurde.
