Umbes 6000 aasta eest leiutatud ratas on üks erakordselt  erakordne asi seetõttu, et seda ei viksinud inimene maha  otse loodusest vaid. Nuputas ise välja. Jalgratas, millel on vanust alla kahe sajandi,  on aga üks hoopis hull leiutis. Kui vähegi järele mõtelda. Riistapuu, mis püsib püsti üksnes liikudes. Selle peale annab tulla. Jalgratta peale üha rohkem ja rohkem inimesi  ja mõni neist on teinud seal ka vägevaid mehe  või naise tegusid. Ants Väravas Eerikas Salumäe. Aavo Pikus, Riho Suun, Jaan Kirsipuu, Rein Taaramäe. Kas me võime ütelda, et Eesti on üks vägev jalgratta tama? Oleneb kellega, millega võrrelda. Taanis Hans Christian Anderseni sünnilinnas 173000 elanikuga  Oden sees ei saa märkamata jätta lugematul arvul rattureid,  kes linnatänavatel nagu mesitarus oma igapäevatoimetusi ajavad. Jalgrattad on taanlaste seas ülimalt populaarsed. Cane des cribe Relationsi teen finnish people and Busicas su. Oden sees elab ka eestlasi. Kaspar Peek tuli siia õppima, töötama ja jalgrattaid disainima. Räägi, sa oled siin Odenses tegelikult kohalik,  sa oled siin elanud juba mõnda aega. Kui erinev see rattakultuur sinu jaoks on võrreldes Eestiga,  mida sa näed siin? No rattakultuur on ikkagi selles mõttes öö  ja päev, et siin on ratas igapäevane, täielik tarbes,  et Eestis on ta noh, mõneti on selline, aga ta on üldiselt  ikkagi hooajalisem ja, ja ta ei ole niimoodi massides,  et siin on kõigil ratas või paar. Taani on tõeline jalgratta riik, iga taanlane sõidab päevas  keskmiselt umbes veidi üle ühe kilomeetri. 36 protsenti täiskasvanutest läheb rattaga iga päev tööle  ja Taani lastest umbes pooled lähevad kooli just jalgrattaga. Võtmekoht, rattasõidu turvalisemaks muutmisel ongi  rattateede võrgustiku väljaehitamine. Nii ei satu jalgratturit konflikti autode  ja jalakäijatega. Kus see võimalik pole, on abiks võetud kindlad reeglid. Sina kasutad ratast ka igapäevasteks sõitudeks,  põhimõtteliselt sa oled iga päev ratta peal. Iga päev ja et ma olen ma arvan, viimase poole aasta jooksul  vist ühe korra bussiga sõitnud linna sees alati rattaga. See on sinu jaoks täiesti normaalne asi,  noh siin ka rattad sõidavad igas suunas sinna,  sinna, sinna, sinna. See tundub. Alguses ikka väga keeruline, et siin niimoodi turvaliselt  hakkama saada, kuidas see asi siin käi üldse ütleme kõige  suurem erinevus on, on see, et kuna siin on igal igas suunas  rattateed siis vasakpööre ei toimu ratastel koos autodega. Et kui sa teed vasakpööret, seda kutsutakse isegi  Kopenhaageni vasakpöörde, eks rahvusvaheliselt,  et et sa kõigepealt üle Jätad ristmiku, mis näitab käega, et sa jääd seisma,  jääd seisma ristmiku teisel poolel ja siis ootad kuni  siis nii-öelda algses suunas vasakule foor läheb. Roheliseks, et 90 kraadise pöörde teed siis fooriga koos  ainult ja see on sellepärast, et siis nii-öelda jalgratturid  autod ikkagi kokku kuidagi ei satuks see jah,  et siis, kui autod liiguvad ainult ühes suunas rattad  liiguvad ka ainult ühes suunas, et rattad ei pööra koos autodega. See siin on jalgratturite loendus, lõunaks on siin 1800  ratast üle läinud kogu selle aasta jooksul 384000 ratast  ja nagu näha, number aina suureneb. Ja juhul, kui sul peaks minema kumm tühjaks,  on deni tänava nurkadel abimehed olemas. Täiesti tasuta. Võtad aga siit masinast, vajutad nuppu. Tuleb ilusti, õhk 10-ks sekundiks, paned ratta täis,  vahetan veel. Ja saad edasi sõita. Autostumise tõttu on ka Taanis jalgrataste populaarsus  tasapisi vähenemas kuid Kopenhaagenis ja siin Oden sees on  rattasõidutase jätkuvalt tõusmas ja nii jääb parklatest igal  aastal puudu. Okei. Di el drid. Nii ma proovin nüüd ka teha seda sama asja  siis tuli alla lükata. Niimoodi. Panen oma ratta siia peale. Hopsti jäi seisma. Ja ongi ratas teisel korrusel parklas. Vot nii lihtne. Taanlased kasutavad rattaid väga erinevaks otstarbeks. Tihti ostavad nad lausa pereratta, et kõrgest automaksust pääseda. Rattaga veetakse kaupa ja posti, tänavatel liiguvad koos  nii roostehunnikud kui ka disaini ime. Kaspar, sina tegeled? Siin Taanis jalgrattamekas, jalgratast disainimisega,  just nii et sa oledki. See on sinu disainitud jalgratas. Jah. Et kuskil ligi aasta nüüdsest tagasi hakkasin hakkasin jah  rattaid disainima ja siis. Oktoobris umbes sai, sai esimene ratas valmis ja,  ja nüüd on selline tootmine alanud. Mis ratas see selline on, mul on selline Tallinnas  selle käikudega, selline noh, niisugune sportlik,  selline hübriidratas, aga see näeb hoopis teistmoodi välja,  see on nagu selline natuke vanamoeline või vanaaegne,  aga ometi uus. Ja et selle disainid nagu baseeruvadki läbi ajaloo ütleme  edukamatel klassikalistel sellistel treki trekiraamidel  ja linnaraamidel, et ta on selline mõnes mõttes  ka nagu sportliku sportliku klassikalise ratta tänapäevane versioon,  siis. Ühisrahastussaidil kikstarter, et tähelepanu kogunud  projektiga pakub Kaspar taskukohase hinnaga jalgrattadisaini. Iga soovija saab valida sobivaima raami,  lenksude suuruse ja värvi vahel. Ratta identiteeti kaitseb peidetud vidin. Mul on selline moodne nutitelefon nagu kõigil noortel juba ja,  ja kui mul nüüd ratas peaks ära kaduma, siis keegi võiks  kiibiga või selle lähiväljasidega seda tuvastada,  et kui ma panen selle vastu siia siin kuskil peaks see kiip olema. Vaatame ahah, juba värises. Ja siit tuligi ette selline leht, nii skännitud ratas number  üks ehitatud sellel aastal. See ratas kuulub siis Kaspar peegile ehk  siis sulle ja siis on sinu sõnum ka, et see ratas on kadunud. Helistage politseisse või sellel numbril ja. Nii peakski ratta üles leidma ja jah, et seda sõnumit saab  siis igaüks ise kaudselt muuta, kui ratas varastatakse ära,  siis sa ei pea ise siia telefoni panga ligi tulema seda muutma,  vaid vaid seda saab kohe veebis ise ära muuta. Palju sa neid rattaid oled juba müünud ka  või on see selline algus järgus või see kõik see asi,  see praegu on üsna algusjärgus, et et nüüd just siin  lähiajal sai tellida ära suuremas koguses komponente ja,  ja raame ja kõik, et eeltellimusi on siin võetud ja,  ja noh, kogu aeg tuleb neid natuke juurde,  aga et juunist umbes saab hakata inimestele  siis rattad lõpus lõpuks kätte andma. Aga praegu sa oled siin Taanis tegutsemas,  kas sa tahad Eestis ka inimesed sinu rattaid tulevikus  või sinu rattaga sõiaksid? Muidugi Eestis on juba ostetud ka neid, nii et Eestis on  ja Saksamaale ja kus siin veel on läinud neid Taani Austrias. Et juba liiguvad siin üle Euroopa. Ma nüüd sõitsin sellega ringi ja ei ole üldse hullu,  täiesti mugav, linnas on hästi mõnus sõit. Jah, ja ta on lihtsus, hoiab ka ta hästi suht suhteliselt kergena,  et et kes elab mitmendal korrusel, viskab üle õla  ja kõnnib sellega ilusti korterisse välja. Mõnus. Vot selline. Igapäevane ratas, paned õlale ja lähed oma korterisse. Nüüd ma olen keset linna sellisel jalgrattakiirteel,  mida on siin odenses ja Taanis päris palju,  siin pole mingit automüra, vaid loodus ja linnulaul  ümberringi ainult rattad siin sõidavad ja selline asi võiks  Tallinnas ka olla. Have a su. Estion For us Do. Mina saan aru küll Kristost ja kõikidest nendest,  kes arvavad, et kõik me peaksime sõitma jalgrattaga. Küsin ainult, et kuhu, ja küllap saadakse aru  ka minust, kui ma ütlen, et eks ikka kalale. Just tänasest päevast, 11.-st maist võib haugi püüda kõigil  meie jõgedel, järvedel peale Peipsi, kus sellega peab veel  viis päeva kannatama. Merest ja Võrtsjärvest võis aga hakata purikaid püüdma juba  10 päeva eest. Päev siia või sinna arvab mõnigi kalamees. Haug ei tea meie kalendrist midagi ja koeb ikka omasoodu. Kevade tegeliku kulgemise järgi. Aga seadused, mis on oma olemuselt ühiskondlikud kokkulepe,  kas need on loodud eiramiseks või järgimiseks. Ei ole sugugi juhus, et inspektorid maabusid Võrtsjärvele  juba kaks päeva enne haugi püügikeeluaja lõppu. Alates esimesest maist avatakse Võrtsjärvel taas haugi püük. Vahetult enne seda ja esimesel püügipäeval toimub Võrtsjärve  keskkonnainspektsiooni kalakaitseoperatsioon võrtsu,  haug 2015. Meie liitume täna keskkonnainspektorite Jaanuse  ja aarega, et näha täpselt, mis Võrtsjärve toimub. Vaid 15 minuti jagu sõitu ja inspektorite vaateväljas on  kutseliste kalurite paat. Kalamehed on just lõpetanud mõrra tühjendamise  ja heidavad paadist välja kala, mida püüda ei soovitud  või ei tohi. Veel enne, kui inspektorid lähenevad paadile,  keerame kella pisut tagasi Kivilõppe kordonis Viljandimaal  algab ühisoperatsioon. Kaardistame ära operatiivselt kontrollime mõlemas  püügivahendi otsa juures ja edastamine keskusele,  kus operatiivselt see sisestatakse süsteemi  ja sealt saame ka vastuse, kas siis püügivahend vastab oma  arvu poolest nõuetele või mitte. Võrtsjärvel on lubatud ühe avaveemõrra pikkuseks kuni 175 meetrit. Kalur võib ühte järgi seada püügile ka mitu mõrda,  kui tal on mõrvalubasid rohkem. Lubade arvu kontrolliks jagatakse püüniste kogupikkus 175-ga. Ja nüüd, kui me läheme kõik toimetama, siis iga toimkond  võtab sealt lauanurga pealt endale kaasa  ka prügikotid, plommid ja kaardi koos. Oma aladega ja nimekirja, kus on siis kõik kutsungid,  kontaktid peale nii et jõudu tööle ja kui küsimusi on,  siis suhtleme operatiivselt raadiosaatjate teel. Nagu te näete, ei soosi ilm kalureid ja loomulikult mitte  ka inspektorite tööd, aga ükski minut pole raisata. Kolme päeva jooksul peab saama Võrtsjärv  ja selle püügivahendid kõik kaardistatud. Mis see ühe lipu juures teise lipu juurde sõitmine teile annab,  mida te vaatate? No võtame koordinaadi avapoolse otsast lipujuurest  ja valdapoolset juures. Ja siis selle pikkuse järgi me ütleme ära,  mitu murde seal on me näeme sealt märgistus  ja siis edastame selle info operatiivse keskusele,  kes paneb selle vastavasse rakendusse, siis selliselt  soovime ära kasutada kõiki lahendada. Et igal kaluril siin Võrtsjärvel on tegelikult teada mingi  kindel mõrdade arv mõrrajadade arv siis ja üle  selle mõõdu ei tohi olla, seda te kontrollitegi. Ja me kontrollime seda, ühesõnaga, et saada teada,  kas kalu püüab lubatud püügiarvude piires  või mitte. Esimene mai on meelitanud haugipüügile kenasti harrastuskalureid. Lisaks harrastajate paatidele on näha ka kutselised püügivahendid. Mõrvad. Inspektorite kaamerale on jäädvustatud episood märgistamata  ehk teisisõnu röövpüüdjate mõrrast. See on tihedalt kalu täis, kõik kalad vabastatakse,  mõrd konfiskeeritakse. Sarnaseid leide tuleb Võrtsjärve kalakaitseoperatsioonil  kahjuks veel. Kui me hommikul nägime, kuidas inspektoritele jagati kätte  need kotid ja need klambrid, mis siin ümber on  siis siin on tänane saak. Mida siin näha saab, siin on väiksemat sorti mõrra  ja siin kotis mõelda on siis mingisugune lakkevõrk? Kokku on siin neli nakkevõrku. Nii-öelda selguseta kuuluvusega ja, ja eemaldasime püügilt,  need. Kui seda ääremõrda nüüd pisut lähemalt silmitseda,  siis tõepoolest siit näeme, et võrku on takerdunud kalad  ilmselt ahvenad, kes on siin kahjuks hukkunud,  aga tuleb tunnistada, et siit mõrvakotist õnnestus täna  inspektoritel päästa viis umbes kilogrammi raskust haugi. Ilmselt on nad tükk aega seal vees küll olnud,  aga, aga üsna üsna tihti neid ka vaatamas  ja puhastamas käidud, et need surnukalad on seal aeda,  mis on juhtaeda takerdunud. Aga aga kala kala sees, mõras sees oli kala elus  ja nii et lasime vette tagasi. Nüüd on siin võimalik tuvastada ka, kes selle rikkumise  toime pani. Ilmselt kohalikud inspektorid natukene proovivad tuvastada,  aga. Üsna raske? Et need võetakse hoiule Plommitakse nende plommidega. Ja, ja. Sellistel suurematel operatsioonidel on nagu mitu eesmärki,  et üks asi on ülevaade saada kogu veekogu osas  siis püügivahenditest ja ka kalurite tegevusest kolm päeva  veekogul üksteisele tuginedes toimetades,  siis see on tegelikult kasulik kogemus ka meie enda,  meie enda inspektoritele. Ja tulevikus on selliseid suuremaid asju juba seetõttu palju  lihtsam korraldada. 29.-st aprillist esimese maini toimunud  kalakaitseoperatsioon Võrtsu haug 2015 lõpeb positiivselt toonil. Võrtsjärve kutselised kalurid on seaduse kuulekad. Nende püügivahendid on loanumbriga märgistatud  ja püüniste arv lubatu piires. Ka harrastuskalurid andsid võrdsul hea eeskuju. Kõigil kontrollitud õngemeestel oli soetatud ettenähtud harrastuspüügiõigus. Võrtsjärvest eemaldati kokku 42 selguseta püügivahendit  õngejada üks suur mõrd, üheksa väiksemat ääremõrda  ja 31 nakkav ku, millest paljud avastati helikopterilt. Ja kui kõik toimub luba lubade piires, siis ju peaks olukord  olema selline, kus meie tulevastel põlvedel on  ka võimalik sellel veekogul kala püüda ja  nii harrastajatel kui kutselistel ja kõigil hea meel. Haugi võime suhtuda nii ja naa moodi. Ta on ju ablas jõhker röövkala, kes teeb väiksematele  halastamatult liiga. Ja meie veel kaitseme teda, kus siin see õiglus on. Ega ei olegi inimeste õiglustunne ja looduses toimuv  omavahel tihtipeale ei klapi. Ei tahaks ju elada põhimõttel, et kell jõud,  sel õigus ning just see teebki meid inimesteks. Meile meeldiks, kui kõik ja kõikjal oleksid omavahel sõbrad. Tublid. Armsad. Just nagu haned kui nad parasjagu meie orase põldu ei rüüsta. Hallhani on meie suurim haneline, kaaludes kolm kuni neli  ja pool kilo. Maismaal kohmakalt liikuv hallhani on vastavalt nimele hallikas. Jalad on tal oranžikas roosad ja nokk on samuti oranžikas. Kevadel rändab Eestist läbi tuhandeid hallhanesid. Esimesed seavad end sisse juba veebruaris  ja märtsis. Osa neist jääb meile ka pesitsema. Mõned neist seavad end sisse ka linnade ja asulate lähedale. Mina filmis n neid näiteks Haapsalus. Peamiselt pesitsevadki hallhaned meil Lääne-Eesti rannikul  ja saartel. Sisemaale satuvad hallhaned haruharva. Pesa teevad roostiku serva või väikestele meresaartele. Hallhaned kuuluvad nende lindude hulka, kes pesitsemise ajal  häirimist ei salli ja hülgavad oma pesa. Hallhani on taimtoiduline, tema menüüsse kuuluvad erinevad taimed,  seemned, juurikad ning paljude talunike nuhtluseks  ka vili, eriti oder toitudes on hallhanede seas alati keegi,  kes vahti peab. Ohu korral tõusevad hallhaned valjude kaagatuste saatel  lendu või liiguvad rannikul olles vaikselt vette,  kus nad palju sujuvamalt liiguvad. Ka väikest uinakut tehes on hallhaned alati valvsad  ja keegi neist hoiab silma peal. Kogukad hallhaned on hea saak paljudele röövloomadele,  isegi kotkastele. Hallhanesid jahivad ka inimesed. Seega tuleb mõista nende valvsust. Haapsalu rannaaladel ringi tatsavad hallhaned on keskmisest  pisut tolereerivamad inimeste suhtes kui päris ligi nad  endale ei lase. Tegemist on ju ettevaatlik ja pelglike lindudega. Hani hüppas vette, maha, ei saanud kätte? Ei hi. Ah ahhaa ma ei saanud kätte. Vaata, tuleb kotkas, ole tema nokas. Aaaa oled tema nokas, pajatab tuntud lastelaulukene üsna  niimoodi tõetruult. Osooni pajatased on tänaseks aga pajatatud  ja uued lood saame kätte.
