Igapäevaelu üllatab meid aeg-ajalt küsimustega kuidas asjad töötavad. Mõnikord jääb küsimus vastuseta, aga proovime, ikka. Algab saade puust ja punaseks, mis asjatundjate abiga bossilt vastuseid, millistele küsimustele kohe kuulete. Saade on valminud haridus- ja teadusministeeriumi ning sihtasutuse Eesti teadusagentuur toetusel. Tere kuulama saadet puust ja punaseks, raadio kahes on tänaseks teemaks ja teadus ja juttu vestmas erinevate uudisteteemadel, mis just nimelt seda valdkonda puudutavad on siin raadio kahe poolelt. Madis Aesma ja Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur Jaan Pärn on samuti viimaseid olulisemaid sõnumeid ses valdkonnas lahti mõtestama. Tervist, jaan. Tere päevast. Tegelikult selliseid põnevamaid, selle nädala uudiseid, mis nüüd geograafia Tartuga seotud oli ja mis tegelikult meie saatega vist otseselt ei seostu, on ju see, et vanageograaf Jürgen Ligi kolib nüüd Tartusse, hakkab seal siis ministriks ja haridus ja teadusministriks. Kas see uudis tekitas kuidagi mingisugust elevust ka geograafia osakonnas? No ikka ikka tekitas mitmesugust, sest et noh, seda me oleme alati ju teadnud, et Jürgen Ligi on, on geograaf ja, aga samas ta seda aga kunagi varem ei ole rõhutanud, et see on vist võib äkki ollagi nüüd esimene kord, kui ta kui ta seda oma geograafi tausta on rõhutanud ja see on selles mõttes kõik uus ja põnev, ma arvan, nii meile, kogu Eestile kui ka talle isiklikult. Jah, ta vist erialalt on majandusgeograaf, eks ole. Jah, täpsemalt majandusgeograaf, mis siis noh, mida nõukogude ajaliselt praktiliselt niimoodi kutsuti, seda, mis tänaval peetakse inimgeograafia, eks, et nõukogude ajal see rõhk oli siis, siis geograafia, inimgeograafia puhul majandusel, aga noh, sisuliselt on see pidevus ütleme, kandunud edasi inimgeograafiasse nüüd meile täna. Millest selle valdkonna spetsiifika üldse siis on need ressurssidega tegelemine vä? Et majandusgeograaf ja noh, nõukogude aegne majandusgeograafiategelasest no mitte ainult ressurssidega, vaid üldse igasugused tootmise teenuste ütleme, nõukogude ajal oli see planeerimise osa, oli võib-olla selline palju perfektiivikam ja suuremate võimalustega, kuna Nõukogude majanduses oli võimalik, oli planeerimisel palju palju suurem jõud lihtsalt kui, kui tänapäeval liberaalses majanduses Jah, sai lihtsalt kusagilt mingisuguse käsu peale panna, siis toodeti nii, mis mühiseb ja keegi ei püstitanud mitte mingisuguseid küsimusi ka, et kas on otstarbekas või ei ole jah, aga ühesõnaga, eks siis aeg näitab kuidasmoodi nüüd geograaf ligi Tartus oma uues ametis hakkama saab meie tänases saates, kes on aga teemasid nii Eestist kui ka kaugemalt, räägime siin California osariiki tabanud põuast. Räägime sellest, et Eestis on, et saamas endale uusi kõrgusi, kui niimoodi üsna lihtsalt ütelda võib, räägime ka sellest, et välk ikkagi lööb väga hea meelega kahte kohta, kui tal selleks võimalus antakse ja räägime siis sellest ka, mis toimub meist väga-väga kaugel kõige kaugemal mandril ehk siis Antarktikas, kus on temperatuurid samuti muutumises ja elu valu on soojemaks minemas, niisugused teemad siis täna maateadusele pühendatud saates puust ja punaseks siin raadio kahes ning juba mõned hetke pärast lähemegi oma juttudega siis California osariiki. Kuulatakse raadio kahte saade on puust ja punaseks ja ja siin maateadusteemadel juttu vestmas. Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia teadur ning Madis Aesma raadio kahest. Ja nüüd üks murettekitav uudis tuli meieni siin siis California osariigist eelmisel nädalal nimelt kehtestas osariigi kuberner Jerry Braun osariigi Palo esimesed veepiirangud, kuna siis seal on ikkagi praktiliselt juba neli aastat kestnud selline üsna üsna halb põud, üsna kõva põud, mis on siis osariigi ajaloo kõige tõsisem. Ja nüüd siis leitakse, et Californias tuleks vett linnades veerandi võrra vähem tarbida. No on räägitud igasugustest praktilistest asjadest, et pidasid see tähendab näiteks siis sellest, et inimesed peaksid loobuma aiataimede kastmisest ja muust säärasest. Ja põhjus, nagu ma aru saan, jaan on siis eeskätt selles, et ei olnud talvel piisavalt lund. Jah kui rääkida California kliimast kõigepealt üldisemalt noh, et aru saada, millega üldse tegu on, siis, siis tegemist on suhteliselt tüüpilise vahemerelise kliimaga ehk siis kui tahta sellest aru saada nagu lähemalt Palogiga, siis, siis Vahemere ääres on sarnane kliima, ehk siis seal seda iseloomustab selline hästi kuiv ja palav suvi. Praktiliselt kogu sademed tulevad maha talvel, ehk siis selline märg veidi jahedam talv. Ehk siis selge, et, et kui, kui siis need talvel talvised sademed vähenevad, siis, siis siis on kohe asi halb, seal. Nii et tegelikult tuleb siis selle põua põhjust otsida hoopis sellest, et miks siis ikkagi talvel sademeid vähemaks jääks. Jah, jah, seal selles see põhjus peitub, jah, aga mis see põhjus siis on? Eks see laiem kliimamuutus. Eks ilming on, et. Ma ütleksin jah, et, et need on siis muutunud talved soojemaks ja selle tõttu ka ka vähem on sademeid tulnud. Talved on siis soojemad ja kuivemad mägedesse ei 100 maha piisavalt lund ja siis sealt kevadel, kui lumi sulama hakkab, ei tule seda omakorda piisavalt alla sinna California orgudesse, siis. No millised lood seal Californias ütleme, põhjaveega on, meil on siin näiteks ju endale Eestis ikkagi põhjavesi väga oluliseks selliseks allikaks. Igalühel on maaliub puurkaev tehtud, miks ei võiks nemad sealt oma osariigihaldust siis vett üles tõmmata? Jah, põhjavesi on seal ka olemas, põhjaveeressursid ja tegelikult praegu see just nimelt Ongi tegelikult enam käiku minemast need põhjavee varud. Aga, ja sellega on siis see probleem, et kui kui nüüd see, ütleme, California aastane Veebilanss ja ütleme, just pikaajaline veebilanss muutub negatiivseks ehk siis aastas vett rohkem huvitakse ja aurub ära, kui seda juurde sajab siis siis lihtsalt see põhjaveeressurss ei ole taastuv, ta ei ole jätkusuutlik. Me võime noh, mingi aeg seda tarbida, aga lihtsalt ühel hetkel ta saab otsa. Jah, ja lisaks sellele ju eks ole, et me võime küll kehtestada piiranguid inimestele, et nad ei jätaks kraani jooksma, kastaks lilli, aga väga suur hulk vett läheb ka ju igasuguseid tootmise peale, mis seal Californias on põllumaa loomad, mis iganes tegelikult ei vihasta pealt on võimalik kokku hoida, aga, aga majandus kinni panna nii-öelda ei saa lihtsalt. Sellepärast jah, see tegelikult vett vajavad tõesti väga-väga paljud erinevad inimtegevused. Ja siin on tegelikult suured võimalused nende prioriteetide seadmisel, et ma näiteks hindaksin, et et eriti kui just jah, siis minnakse nende nende sügavate põhjavarude kallale, mis enam ei taastu. Et siis siis ütleme seal näiteks selle kasutamine võib olla põllumajanduseks. Ma arvan, et oleks nagu üks selline tegelikult ikkagi, mitte kõige targem 500 kasutada, et et ütleme, samal ajal kui, kui tõesti juba lausa joogiveest hakkab puudus tekkima. Ja sealsamas kõrval on ju suur ja lai vaikne ookean, kus vett küll ja küll. Üks tehnoloogia on ju ka selline, et me saame võtta mereveest soola ära, kas see on liiga kulukas või liiga aeglane, seda tõsiselt seal kasutada. See on peamiselt on energiamahukas, et kui, kui suuta rakendada selleks näiteks päikeseenergiat, mida, mida California mõndades piirkondades võib-olla päris tublisti siis võib-olla oleks jätkusuutlik ja võimalik, aga kui seda teha jällegi fossiilsete kütuste arvelt, siis seal on omad probleemid ja ja see jällegi ei ole jätkuvus. Surnud ring, ühesõnaga üks asi saab ikkagi otsa, mingisugusel hetkel ei jää. Aga kuidasmoodi seal põhjaveega on, nad on meil ju ometi on millalgi tekkinud sinna sinna maa sisse nende Eestis nende paest kihtide vahele, vähemalt niimoodi tundub kuidasmoodi selle põhjaveega siis on. Kui ta on tekkinud kuidasmoodi, ta siis taastuv ei ole. Kusagilt peab ju ikkagi ikkagi tulema. Noh, ütleme, kui alustada päris sügavamatest ja siis kutsutakse lausa fossiiliseks põhjaveeks, siis need on nad tekkinud kunagi võib-olla isegi kümnete miljonite aastate eest. Ja juba kasvõi see selle tõttu sinna, noh, nii sügavale põhjavett juurde ei teki, et lihtsalt vahepeal on ettegi Need kivimid. Et põhjavee kihid on kattunud teiste läbipääsmatute kivimitega ja sinna lihtsalt juurde juurde ei pääsegi, et ainuke viis sinna jõuda ongi puurides. Aga, ja kui me räägime siis Ülemistest põhjaveekihtidest, mis, mis on vett siis läbi laskmata kivimite all meie maapinna suhtes, siis küsimus on, on veebilansis siin. Et kui me teame, et noh, näiteks Eestis sajab keskmiselt 690 millimeetrit aastas ja samal ajal aurumine on keskmiselt 420 millimeetrit, siis siis nende üle siis jää, nii et jääb üle jah, 270 millimeetrit millega, mis siis jah, osa osa sellest siis saabki moodustada või kui ta jõuab põhjavette, siis see moodustabki põhjavett. Aga kui Lähme kuivema kliimaga piirkondades nagu Kalifornia seda on ja nagu me loeme ka üha kuivemaks on ta muutumas järsult siis, siis seal lihtsalt lihtsalt seda vett jääb palju vähem üle. Jaan no kui praegusel hetkel tõesti Californias on olukord selline, et öeldakse, et 25 protsendi võrra tuleks vee tarbimist kokku tõmmata ja põud on ikkagi tõsine, neli aastat juba kestnud. Sarnane olukord on neil tegelikult olnud ka 70.-te lõpus korra, kui oli päris tõsine põud, kas võib loota, oleme nüüd, et see olukord ikkagi kuidagi iseenesest laheneb. Hakkab jälle sadama, lihtsalt ongi kõik. No ütleme, lühi lühiajaliselt tõepoolest võib-olla ükski selline ekstreemne olukord ei pruugigi võib-olla kesta, et tuleb tõepoolest ka tõenäoliselt aastaid, mis, kus on neid sademeid rohkem, aga ütleme, selline üldine tendents kipub olema küll sinnapoole. Et äärmused on, on suurenemas erineva kliimaga piirkondades ja just siis kuivemad piirkonnad on muutumas kuivemaks ja samal ajal jällegi märjad piirkonnad võib-olla saavad hoopis rohkem sademeid. Varem oleme, said ehk siis ütleme selline tegelikult kuiva kliimaga piirkond, nagu on California ja muud vahemärgilised piirkonnad nendele ikkagi üldiselt ennustatakse seda lisakuivust või need põuad jäävad ikkagi üha sagedasemaks. Äärmused, ühesõnaga süvenevad veelgi. Aga, aga kui nüüd sellele California teemale joone alla tõmmata, kui reaalne on see, et meie siin Eestis peaksime mingil hetkel põua pärast tõsiselt muretsema sellise põua pärast, mis kestab, ütleme kaks kolm aastat, meil on kohutavalt kuiv, Meil pole vett. Kas meil on veepuudus? Noh, nagu rääkisid jah, et Eestis see varu on ikkagi ikkagi päris päris korralik, õnneks et laias laastus kolmandik vett sellest, mis maha sajab, seega seega maha jääb. Ja ka viima prognoosid nendest isegi kõige kõige ekstreemsematest ei ennusta, et Meil on nüüd päris pöörduks Eesti peab ikkagi praegu lihtsalt väärtustama seda, millise tegelikult kullapoti otsas me istume, vesi, see, see on tänapäeva jaga ja üha enam ka tulevikus üks, üks tähtsamaid ressursse. Ja, ja lihtsalt ütleme siis seda hindama ja kasutama seda noh, seetõttu targalt. Et mitte seda, mida mitte raiskama mitte sellepärast, et võib-olla meid nüüd põud või või veenappus otseselt ähvardaks, aga lihtsalt lihtsalt arvestades seda, kui, kui oluline see on seda, seda siis rohkem hindama. Eks meie kraanivesi on täiesti joodav. Ja samal ajal millegipärast tarbitakse peamiselt joogiks ikkagi pudelivett, kuigi tegelikult nende kvaliteedis paljudes vee haaretes paljudes linnades ei ole tegelikult mitte mingisugust vahet, näiteks ütleme, Tartu linnas ei, on võib, võib öelda, et see on täiesti kvaliteet, on, on täpselt sama, sama sama hea pudeli veel ja joogiveekraaniveel. Jäämegi järgmise teemaga ka siin tänases saates puust ja punaseks Eestisse. Kui nüüd Californiast juba läbi v juttude sai siiamaale tuldud stuudios täna Jaan Pärn, Tartu Ülikooli geograafia osakonna teadur ning raadio kahe poole pealt Madis Aesma. Järgmise teema ka tänases maateadussaatest puust ja punaseks. Tuleme nüüd Eestisse nagu lubatud ja Tartu geograafide juurde, kelle hulka ka tänane kaassaatejuht Jaan Pärn kuulub ja Tartu geograafia on nüüd siis teada andnud, et nad on avastanud Sakala võrgustikku uue kõrgeima punkti siiamaani siis arvati, et kõige kõrgem koht Sakala kõrgustik, kus mis on siis Viljandimaal on ruttu mägi, aga nüüd siis leidis Regio kartograaf nihkel järve ja et on üks uus kõrguspunkt, mis siis on sellest ruttu mäest peaaegu kahe meetri võrra kõrgem jaan kuidas, kuidas sellised asjad üldse juhtuda saavad? Noh, kõigepealt see, see on väga hea näide sellest, kus peamiselt tänapäeval geograafilisi avastusi tehakse, ehk siis enam mitte niivõrd palju otse looduses, kuna looduses noh, eriti eestisugune piirkond on risti-põiki läbi käidud vaid vaid pigem siis täppistehnika abil noh, antud juhul siis on see Lidar mõõdistamine, laserskaneerimine, mis, mis selle avastuse allikaks oli. Ja, ja teine asi siis, et noh, informatsiooni on on täna pool ülekülluses, aga et sellest seda informatsiooni seostada millegagi, et need on siis siis kaks, kaks asja tänapäeval avastuste tegemiseks on vaja tipptehnikat ja on vaja ka sellist laiemat tausta või oskust oskust seoseid luua. See tähendab siis seda, et väga suur osa sellest tänapäevasest teadusest geograafia puhul näiteks siis ongi see, et mingisugused faktid on juba enam-vähem teada, aga siis tehnika abil täpsustatakse veelgi ja siis tulevad sellised uued avastused välja nagu see, et mitte ruttu. Mägi pole kõrgem, vaid hoopis üks teine. Et selline üldine teadmine on nagu olemas, aga siis täpsustatakse seda, mida teatakse. No see üks asi on täpsustamine, aga, aga tegelikult ka on ka põhimõtteliselt uusi asju võimalik tänu tänu täpsemale tehnikale võimalik avastada. Mida see, mida see Lida armeetodele üldse tähendab, see laserskaneerimise meetod, kuidasmoodi kuidasmoodi siis käib kas kusagilt ülevalt, laseriga mõõdetakse seda, et kui kaugel sinust maapind on või, või on mingi muu süsteem? Ikka jah, ma saan aru, et see on ikkagi satelliidi pealt, seda süüdistatakse GPS-i abiga, ka GPS on seal mängus, aga, aga jah, põhiline otsene tehnika on siis tõesti nagu nimigi ütleb, laserkiir ja sellega siis tegelikult hästi tegelikult on neid punkte siis, siis siis moodustatakse ehk siis seda seal laserkiirega hästi paljudes punktides seda laserkiire peegeldust siis registreeritakse. Ja mis on muidugi huvitav, nüüd selle uue tipu juures on siis see, et et kohalikele inimestele oli see uus kõrgeim mägi parajaks üllatuseks ka, kuna nemad teadsid seda lihtsalt kui sellist natuke lookleva pinnaga, head marja selle kohta. Niimoodi on siis Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae rääkinud ja kuna tegemist ei olegi ühe konkreetse kõrgema mäega, vaid pigem sellise kõrgema vahelduva reljeefiga metsaalaga, siis polnud sellel kõrgemal nüüd siis 147 meetri kõrgusel punktil ka, et kohanimed. Ja nüüd siis kuna kolmekümnendail on kogu see piirkond märgitud ära härjas saare mägedena ja ka vanemad inimesed on seda kohanime kuulnud, saigi uue Sakala kõrgustiku kogu Viljandimaa kõrgeimaks mäe nimeks kokkuleppeliselt härjast saaremägi ja ruttu mägi. Nüüd siis on Viljandimaa sellistest tippudest teisel kohal ja uusmäetipp peaks saama siis ka õpikutesse ja teatri kirjandus nüüd sisse kirjutatud. Ega sellist šanssi pole, et meil näiteks võib Eesti absoluutne kõrgeim tipp kuidagiviisi muutuda Suur Munamägi. Sellega tegelesid geograafid ja tegelikult Taavi Pae ettevõtmisel 90.-te teisel poolel Haanja ma kõrgemad, et said üle munetud, noh, tol ajal veel Lidarit ei, ei olnud, aga aga mõõdulinnuga kõveliselt mitte vist. Ikkagi täpsete GPS-seadmetega. Ja, ja seal jah, enam enam suuri üllatusi ei, ei ole tulemas. Selge järgmine teema, mille juurde siin raadio kahes saates puust ja punaseks Läheme, viib meid sähvivate välkude ja müristamise maailma, hakkame rääkima sellest, millised paigad maailmas on need, kus lööb välku kõige rohkem stuudios täna Tartu Ülikooli geograafiateaduskonnast Jaan Pärn ja raadio kahe poolelt Madis Aesma. Puust ja punaseks. Raadio kahte ja tänane saade puust ja punaseks on pühendatud maa teadvusele ja stuudios on Tartu Ülikooli geograaf Jaan Pärn ja raadio kahest Madis Aesma. Järgmiseks teemaks on välgulöömine, müristamine ja äike. Kass. Mina veel sel aastal ei ole ise müristamist ausalt öelda kuulnud ei tule küll ette, et oleks, kas, kas sina oled joonud? Ei ole ja see tuleb muidugi sellest, et, et talvel üldse äikest esinebki palju, palju harvem, et suurem osa äikesest on ikka suvel. Aga millal meil selline selline äikesehooaeg siin pihta hakkab, millal me võiksime esimesi välgunooli taevasse oodata, kas kusagil mai teisel poolel? Või no tegelikult ikkagi välku jällegi meie meie osakonnas on, on neid välguuurijaid, et mitu ja tegelikult siin aeg-ajalt on kas Facebook'is või, või kusagil isegi isegi mainitud, et tegelikult kes on nagu nagu tähelepanelikud olnud ja kes ongi nagu hingelt uurijat jah, just just siis nad on ikka midagi aeg-ajalt postitanud ja näinud ka päris seda ei saa öelda, et üldse ei ole äikest olnud. Aga, aga selline jah, päris äikesehooaega algab ikka koos koos suvega, seal seal ütleme mai, mai lõpust, juuni, juuni algus on selline, esimene äikese, selline tipphooaeg ja aga samas kõige rohkem äikest. Ikkagi esineb juuli keskpaigast augustini. Nüüd on siis NASA teadlased selgitanud välja kohad planeedil maa, kus lööb välku kõige rohkem ja kus on siis äikest ja kõige rohkem. Ja selleks nad viisid läbi siis vaatluse uuringu, mis kestis päris pikalt ikkagi aastast 1998 kuni aastani 2013 ja siis üks selline satelliit nagu orv ju üks. Ja vabandust, satelliidid nimega ja üks ja maikoleb, neetis kogusid igasuguseid andmeid selle kohta, et kus siis maa peal välk sähvatas, vaadeldi planeeti siis kõrgemalt ja siis registreeriti ära ja pandi kõik need andmed ka ühe kaardi peale ühe digitaalse interaktiivse kaardi peale, kus näeb, et millises maakera punktis kõige rohkem tähti, mis ta on, aga need kohad, mis siis Nende analüüsi tulemusena kõige äikeserohkemateks tunnistati, olid siis üks piirkond Kongo demokraatliku vabariigi idaosas ja siis üks konkreetne Järv lõuna Ameerikas. See on nüüd siis, las ma mõtlen mõlemad Maracaybo küll, aga mõlemad alatine, et inglisekeelsed ilmakaarte nimetasid sassi. Ühesõnaga, Loode-Venezuela peaks olema jah, naasva Western Venezuela. Ühesõnaga Loode-Venezuelas on siis Marek Aivo värv ja seal on olukord niisugune, et 300-l ööl igal aastal ikkagi siis lööb välku ja on kohe selline korralik äikesetorm, nii et pole vist nagu kõige mõnusam koht, kui näiteks telkima minna. Rannale noh, jah, tegelikult on, on seda uuritud ja tegelikult näiteks taimkattele, sellel ei ole leitud, aga väga suurt suurt mõju, et ja noh, samas see see järv, ma saan aru, on ikkagi kuulus oma tegelikult sellise väikese tormi vaatemängude pooles, et inimesed ikkagi sõidavad sinna kohe seda seda nautima. Nii et kui mitte jah, eksaldutab aga ma ikkagi ettevaatlik, nagu, nagu meile juba lapsest saati on räägitud, et lagedal väljal üksi ikkagi tasu äikese ajal olla, aga küllap nad siis siis kuidagi seal juba teavad, kuidas ja kus varjuda päikese eest. See, kui seal marad kaevujärvel lööb välku 300-l ööl aastas, tähendab ju ka seda, et põhimõtteliselt niisugust asja nagu nagu vihmahooaeg või või välguhooaeg või äikesehooaeg teil seal tegelikult ei olegi, neil ongi kogu aeg üks ja sama hooaeg ongi seesama äikesehooaeg, nagu rääkisid meil siin Eestis Me juuli keskpaigast augusti, nii on see aeg, kui lööb kõige rohkem välku ja esineb äikest, aga seal on kogu aeg ühesugune olukord. Kas seal sellepärast, et et noh, seal ongi üks aastaaeg, praktiliselt aasta ravimeid. Jah, tegemist on, on seal ikkagi laias laastus sellise vihmametsaga ehk siis troopilise ülimalt niiske kliima ja tõesti seal seal ongi üks vihmaperiood, terve see aastasest. Kas meil Eestis on mingisugune ka selline spetsiifiline koht, noh, ma ei tea ka siis võib-olla mõni järv või lagendik või, või jõeäär või siis saar, kus kus on täiesti kindel ja mille kohta eesti äikeseuurijad teavad, et jah, see on see koht, kus ikkagi Kõige rohkem, no peab ütlema, et see marakaivo järv ja tegelikult ju see on ikkagi laiem piirkond veel. Et eks see ongi kõik kokku üks eesti suurune ala tegelikult, et ega ta ei ole selline konkreetne piksevarras nagu seal, vaid, vaid see on ikkagi ikkagi piirkonda. Ja selles mõttes jah, nii täpselt ei ole võimalik võib-olla öelda, aga Eestis äikesepäevade arvu poolest on omad erinevused küll. Et ütleme niimoodi, et ida eesti kõrgustikud on, on võib-olla need kõige rohkem äikest ligitõmbavad või tekitavad, tegelikult läks isegi ütlema piirkonnad ehk siis Pandivere ja eriti võib-olla Haanja kõrgustik, et ütleme, Eesti ilmajaamadest rekordiomanik päevas registreeritud kõige rohkem vabandust, aastas on registreeritud rohkem äikesepäevi Võrus ehk siis 41, ma ei mäleta, mis aastal see täpselt oli, aga, aga jah, et võib, võib öelda, et kui tahta sellist sellist Eesti piksevarrast välja tuues võib-olla Haanja kõrgustik, see on. On ka kõige kõrgem koht, mingisugune loogika, nagu siin oleks läbi selle isegi. Jah, kui seletada lühidalt, mis see seos on siis et äike tekib ebastabiilse atmosfääri tingimustes ja seda just siis vertikaalselt ebastabiilse, ehk siis, kui kui on mingisugused mingisugused Vertikaalsed häiringud, erinevused atmosfääris ehk siis noh, nagu nagu me teame, värk siis laias laastus tekib, kui kui atmosfääri ülemises ja alumises kihis on, on erinevad laengud ja need neid, seda ja seoses jällegi nende kihtide temperatuuriga tüüpiliselt, kui kui alumine kiht või maapind on soe ja jällegi sinna sinna ülespoole tuleb jahe õhukiht, siis, siis tekibki see, see laengute erinevus ja selliseid laengute erinevusi tekitavat Eestis võib-olla kõige rohkem siis võrgustikud Järgmise teemaga ja tänase viimase teemaga siin raadio kahes saates puust ja punaseks läheme just nagu otsapidi tagasi selle juurde, millest alustasime, räägitakse Californias, räägitakse, muretsetakse selle pärast, et ei ole mägedest sulamas piisavalt lund või siis sealt ei tulevad piisavalt vett, mis põuas olevat osariiki joodaks. Siis järgmise ja tänase viimase teema juures on mure just sellelt jääd ja lund sulab liiga palju ja me läheme oma juttudega Antarktikasse ja seal on siis olukord nüüd selline, et on mõõdetud rekordilised sooja temperatuurid ja Antarktika jutud siin raadio kahes eetris juba paari minuti pärast. Poola Raadio kahte ja nagu lubatud oleme jõudnud tänases maateadussaates oma neljanda ning viimase teemani ja selles läheme siis neist kõige kaugemale jäävale kontinendile, ehk siis Antarktikasse ja seal on nüüd siis mõõdetud ärevust tekitavat temperatuurid, nimelt pole nii kõrget õhusooja siis varem Antarktikas registris planeeritud ja see juhtus ühes argentiinlaste uurimisjaamas, mille nimeks on siis Esperanza ja seal oli siis 17 ja pool kraadi sooja, mis on siis õige pisut kõrgem eelmisest soojarekordist mõõdeti ka sealsamas Esperanza s. 1961. aastal, aga 17 ja pool on ikkagi päris korralik, selline vaatate lühikese püksiilm ja ma kujutan ette Neile, kes Antarktikas on olnud ja seal ka terve talve näiteks veetnud, võib see olla ikkagi täiesti absurdselt soe, lausa. Ja noh, muidugi peab täpsustama, et tegemist on siis Antarktika poolsaarega mis on mis tegelikult eks ta mõnevõrra soojema kliimaga Ongi kui päris Antarktise manner aga, aga ei, ei muidugi selle piirkonna kohta on tegemist ikkagi täieliku ekstreemsustega. Antarktika poolsaar siis jah, on, kui nüüd kaardi pealt vaadata just nagu Lõuna-Ameerika, jätke, eks ole, et ta nagu selline noh, nagu Lõuna-Ameerika otsa tipu jätk, et vahepeal kaob maa merre ära ja siis tuleb seesama selline selline peenikene nii-öelda siis käsi pärast jälle merest välja ja siis läheb sinna suure selle enam-vähem just nagu ümmarguse Antarktika külge ja jääb sinna pidama. Aga kui nüüd rääkida põhjustest, siis nagu ma aru saan, tegelikult see põhjus, miks Antarktikas nüüd selline sooja temperatuur mõõdeti, on, on praktiliselt sama põhjus, mis sellelgi, miks on Californias praegusel hetkel põud, ehk siis üldine kliima soojenemine? Jah, ja võib isegi ju öelda, et need selle mõlema, nende ütleme, soojemate õhumasside allikas on, on samamoodi vaikne ookean laias laastus ehk siis lääne poolt need soojemad õhumassid on tulemas ja täpsemalt Antarktika poolsaarel on siis selline selline tuul, seal ta on läänetuul, mida üldiselt tuntakse söönina. Ehk siis selle tule nimi on sönja, nagu nimestki võib lugeda, ta on, on soe tuul ja ta tekib niimoodi. Et kui siis soe õhuvool jõuab Antarktika poolsaareni, seda edevust lääne poolt, siis kui ta ületab seda suhteliselt mägist ahelikku, mis, mis Antarktika poolsaar on siis sealt laskudes ta soojeneb veelgi, sest et need allpool on õhk ikka soojem. Ja, ja niimoodi siis see ekstreemne Antarktika kohta palavus, seal tekib. Ja nagu ma aru saan, siis täpselt samamoodi nagu räägitakse California olukorra kohta seda, et tasapisi see elu seal ikkagi järjest kuivemaks muutub. Täpselt samamoodi peetakse tõenäoliseks siis ka seda, et seda seda soojasse vööni, mis siis selliseid ekstreemseid sooja temperatuure Antarktikas või Antarktika poolsaarel tekitab. Ka seda võib nüüd ikkagi tulla järjest sagedamini. Jah, sest et tõesti need atmosfääri üldisemad ringkäigud tõesti on, on niimoodi muutumased, et soojemad, õhumassid soojavad tsirkulatsiooni, don on liikumas lõuna poole ja tegelikult isegi võib ennustada Antarktika poolsaarele. Hullemad, sest et tegelikult juhtus see ju peale Antarktika kohta suhteliselt korraliku külma talve. Ehk siis seal oleksid või tulevikku, kus isegi tõenäoliselt võib arvata, et kui üldiselt veel peaks juhtuma talv ise seal olema ka natukene pehmem ja siis tuleb veel peale see korralik tööl, et siis juba võivad hakata aga Antarktise mandriliustikud sulama. Lisaks sellele, et liustikud sulavad ja merevee tase tõuseb, päris kindlasti ei meeldi soojemaks minema, selline supias vesi ka nendele mereelukatele, kes on seal harjunud ikkagi sellise üsna karge olemisega. Jah, et seal just meres on, on organismid eriti vastuvõtlikud ja temperatuuri ja muudele keskkonna muutustele siis elustik on muutumas? Jah, ilusti ähvardab muutumine, aga aga muidugi, kui täitsa globaalselt rääkida, siis muidugi üks oht on Antarktise mandriliustiku sulamisel maailmamere tasemele. Ehk siis tegemist on ju maailma suurima mandriliustiku, milles on peidus tohutu hulk vett, mis suudaks teoreetiliselt tõsta mered taset korralikult ja põhimõtteliselt kui räägitakse kliimamuutuse otsestest mõjudest inimestele, siis, siis tegelikult nendest kõige tõsisem ongi tegelikult seotud just maailma meretasemega, sest et tänapäeval on hästi suur osa inimtegevusest ja, ja elupaikadest kolinud täpselt. Ma joonele. Et seda noh, erinevatel põhjustel seal sadamat, seal on turism. Ja seda kõike see ähvardab. Ja ometi on ju mingisugused inimesed, sellised rühmitused lausa või siis või siis vaated, mida teinekord esitatakse sellised, et et kliima soojenemine, see on ikkagi mingisugune jama, et see on noh, kas ühe või teise lobigrupi väljamõeldud või või on lihtsalt midagi valesti arvutatud, mida sa isegi geograafiline nendele inimestele ütleksid, kes nii arvavad? Noh, eks esimene küsimus on, et mis, mis ajaskaalast me räägime, et noh kui rääkida geoloogilisest ajas, et siis siis on see viimased paarsada aastat või 150 aastat muidugi täiesti kübeke, mida, mida nagu ei näe, ei näegi. Et ja, ja tõesti kunagi on, kuna me elame tõesti jäävaheajal, siis kunagi on tulemas ka ka uus jääaeg. Aga, aga see kõik on ikkagi geoloogilises ajaskaalas ehk siis noh, vähemalt juba kümnetes tuhandetes aastates. Ehk siis kui me ikkagi räägime meile olulises ajaskaalas ehk siis siin kümnendit võib-olla võib-olla paar sajandit siis on, on väga raske ikkagi nende mõõtmistega vaielda. Et tegemist on selge ja äärmuslikult suure keskmise temperatuuri kasvuga. Ja, ja seda minu teada ikkagi ikkagi sellises ajaskaalas ei ole varem ka täheldatud, et ütleme, on on perioode tõesti, kus on olnud palju soojem maakera siis jällegi, kui me räägime bioloogilisest ajaskaalas ehk siis võib-olla paarsada miljonit aastat tagasi on olnud väga kõrgeid keskmisi temperatuure planeedil ja, ja ka nad on ka tõusnud ütleme jällegi geoloogiliselt vaadates vägagi kiiresti. Kuid minu teada mitte päris ikkagi niimoodi sadade aastatega, et, et seal on, on selle muutuse ajaks on ikkagi kümneid tuhandeid aastaid. Ühesõnaga, selle soojuse taseme tõusutempo on ka midagi sellist, mida pole väga-väga ammu meie planeedil olnud. Jah, ma saan aru just, et keskmisest temperatuuris ei, selles ei ole päris enneolematut midagi ei ole, kuigi ta on üks suuremaid tõuse aga just selle tõusukiirus ja see on erakordne ja loomulikult siis ka see, et seal tõusu põhjus. Et kui, kui muidu on need tegurid olnud siis noh, peamiselt ütleme geoloogiliselt või seotud maakera erinevate tsüklitega ja ka noh, võib-olla looduses ja liustike ja ka võib-olla ja ütleme soodest pärinevate metaani vahvakutega, siis seekord seostub see, see muutus ikkagi kahtlaselt hästi inimtegevuse. Tõusuga selge selle murettekitava tõdemusega, et pisikesed mutukad planeedil maa on keeranud võib-olla sellist kliima kella juba natukene enda käe järgi mitte seda väga tahaks tõmbabki tänasele saatele joone alla ja maateaduse teemadel. Nii murettekitavaid kui ka siis põnevail olid täna siin vestlemas Jaan Pärn Tartu Ülikooli geograafiaosakonnast ja Madis Aesma, suur aitäh sulle, Jaan ja kõigile kuulajatele. Kohtume siis nädala pärast. Sellest ma paremaks et üks mees pekstud pilgatud meheks
