Ülikonnad erakonnad, kogukonnad, seltskonnad,  ametkonnad, meeskonnad ja kõik muud sedasorti konnad on meie  keeles andnud ikka ainet sõnamängudeks. Kunagi pani ott kangilaski neist kokku lausa omaette  jutukese konnade riik, mis olla asunud vanal hallil ajal  seitsme mere taga. Aeg ei ole enam vana ega hall vaid kirev kui kukelaul. Kui sõna mängud seda, kuid mõned vanad tavad püsivad  jätkuvalt au sees. Näiteks talgud. Sedapuhku käis Kristo konnatalgutel Te olite konnatalgudele või just täpselt,  mida ma tegema pean? Tuleb panna nimekirja. Pärast saame kokku lugeda, et kas kõik on alles. Nii, siin on juba 12 inimest. Mina olen siis 13., käib teil palju niimoodi siin praegu? Igapäevaselt? Jah, eks ma kutsun ka nii, et kui on parem,  kanna ilm, eks ma siis nagu reklaami rohkem. Mina. Kas täna on hea koer? Miks see niimoodi on, siis sest et on soe  ja sajab vihma ja see neile väga meeldib,  on suurepärane. Aga Kristo, Elias Tallinn allkiri. Ja nüüd olen talguline ametlik. Helkurvest selga lamp pähe ja kindad ning ämber kätte. Eestimaa looduse fondi korraldatavad konnatalgud on Piibe  maanteel oma kõrgpunktis. Talguliste eesmärk on kahe paiksed ettevaatlikult ämbrisse korjata,  hoides mürgiseid kärnkonni. Teistest eraldi. Sihtpunkt on teisel pool teed asuv kudemisveekogu. Niimoodi, see otsimine siin pilkases pimeduses käibe on,  lihtsustab asja see konnatõke, mille juurde me jõuame. Siia on siis rajatud selline tõ. Et see peaks siis takistama vähemalt seda,  et nad sellel ajal siia maantee peale ei roni ja,  ja et siit tagant siis algul hea neid korjata,  et nad ei pea autode vahel jooksma ja see on küll väga hea,  hõlbustas siit äärest muudkui korjad ja üldse ei taha ette seda,  mis tunne. Konnal olla, kui ta siia tee peale satub. Siin on iga minut arvel. Tung üle tee minna on konnadel suurem kui hirm autode ees. Nüüd ma olen siin selle jõe sees ja siit vastuvoolu teisele  poole ei saa ja sellepärast nad ronivadki siit välja tahavad  üle tee minna ja ja sinna veekogusse, aga siin on näha juba. Kärg on. Seda ma oma ämbrisse ei pane, selle anname kärnkonna kogujatele. Kas roog, no see on jube huvitav on see tegemine siin midagi  eriti ei näe, aga nii kui liikumine on, siis kohe tuleb võtta. Niimoodi nad siis kahekesi lähevad. Et ikka proua peab raskema töö ära tegema  ja ära siis sõidab seljas ja ega ta lahti nüüd naljalt ei lase,  et kui tahaks teda siit lahti, et sain jalaga juba. Läheme ajas veidi edasi ja vaatame, mis juhtub siis,  kui kõik läheb hästi ja konnad jõuavad oma sigimispaiku. Tihtipeale on nii, et harilik kärnkonn, isaloom juba leiab  selle emase teel veekogusse ja, ja kui nad  siis vett jõuavad, siis, siis hakkab kudemine  ehk siis emasloom. Koera isasloom viljastab samal ajal selle kudunööri ja,  ja kärnkonnal on siis kudu sellise pika pika nöörina,  mis siis kinnitatakse veetaimede külge vee alla. Ja oleneb veetemperatuurist nädal-poolteist,  aga kui on hästi soojad ilmad, siis mõnikord  ka kolm-neli päeva ja, ja sellest Igast marjaterast siis koorubki, niisugune saba  ja peaga kulles. Ma proovin ühele kullese poisi siit üles  ka võtta. Oi, siit oli päris mitu. No vot, sellised nad ongi siis üldse ei meenuta konna. Kahepaiksetel on moondega areng, et, et kõigepealt see  veefaas läbitakse siis sellise kullese kujul,  kes ujub ja, ja toitub ja, ja hinga b lõpustega  ja siis tasapisi arengu käigus kujuneb siis temast konn,  et, et need lõpused kaovad ära ja arenevad kopsud  ja saba taandub. Ja kasvavad jalad. No kui ülejäänud konnad on plehku pugenud,  kõik siis ühe konna me siit ikka leidsime. See on vist kärnkonn ja, ja arilik kärn. Vot tema on oma sigimistöö teinud ja, ja kuhu ta nüüd minema  on siis? Ilmselt siis toitumisala aladele, et, et noh,  kuhu täpselt ta suundub, ega ei oskagi öelda,  aga aga siit siit ära läheb, sest veekoguga sellel aastal  teda enam ei seo miski, et, et tema on nii-öelda vee  veekoguga jätab hüvasti ja läheb siis. Toituma. Aga laseme siis su minna, et ikkagi elu läheks ilusti edasi  ja järgmisel aastal jälle. Palun head teed. Kahepaiksetel on väga oluline roll meie ökosüsteemis,  sest nad on olulised toiduobjektid paljudele liikidele. Kuna suremus on suur, siis peab järglasi olema palju. Nii ongi Emase kudunööris kuni 5000 marjatera,  kes kõik on potentsiaalsed väiksed konnad. Kahepaiksete paljunemisele on kevadel abiks igasugune veekogu,  kasvõi ajutine intensiivne põllumajandus  ja suureneb liikluskoormus, võib aga panna põntsu kogu asurkonnale. Nüüd me seisame päeval selle koha peal, kus siin alati see  aktiivne konnaränne käib ja, ja see on selline takistus,  mida on tegelikult igal pool Eestis, eks ju. Nojah, põhimõtteliselt siin ongi nüüd see hea näide,  kus talvituskoht jääb ühele poole teed, inimene on tee  vahele ehitanud ja ja teisel pool on siis see sigimispaik,  kuhu, kuhu konnad tegelikult kevadel minna tahavad. Aga õnneks vist nüüd hakatakse seda teed  ka siin niimoodi ümber korraldama, et mingid konnatunnelid  või asjad siia tulevad. Jah, päris nagu tunneleid ei tule aga, aga siia silla alla  tehakse niisugused ääred või rennid, mida mööda  siis põhimõtteliselt konnad peaksid saama  ka silla alt liikuda, et nad ei peaks enam trügima tee peale,  et üle tee siis veekogusse jõuda. Ja sellest peaks nüüd kasu olema, et sellist massilist  hukkumist ja, ja neid talguid siin enam väga tegema ei peaks. No põhimõtteliselt jah, see ongi tegelikult ju see,  kuhu, kuhu, nagu me soovime jõuda, et, et meil nendes  kriitilistes kohtades, mida meil üle Eesti on nüüd mitmel  aastal kaardistatud, et aja jooksul tekiksid sinna  lahendused konnade jaoks, et kui need ikkagi 90 protsenti  ära sureb, siis seda asurkonda väga kauaks ei jätku,  nii et, et see on, see on tohutu suur töö,  mida vabatahtlikud igal aastal teevad ja,  ja väga tore, et nad seda teevad. Niikaua kui uut konnateed veel rajatud pole,  jätkub öine konnade aitamine. No siin tuleb nagu selline juba hasart sisse,  et kas leiad konna või ei leia konna ja ja tähtis on see,  et võimalikult palju konni saaks üle vedada. No kuidas poisile meeldib? Meeldib natuke hilja on, tema jaoks võib-olla,  aga meeldib väga. Ta üldse ei pelga mingit sellist looduse asja. Ja küsis, kui küsi, küsis iga õhtu, et millal saab minna. Palju te juba korjanud olete siis 200 midagi 200 midagi või,  ja viiekesi, 216 oli? 216 nii tublid ja siis kärnkonnasid ja teisi konnasid ka. Siin tee peal nagu väga vilgas elu hetkel autosid pole,  aga näha on, et see kärnkonn tahab hoopis teisele poole minna,  nii et ma pean nüüd otsustama, kas ma viingi nad teisele poole. Siin on üks juba alla aetud konn ja seal on juba näha,  et konnad hüppavad, nii et siin tuleb tegutseda väga kiiresti,  et võimalikult vähe halba jutuks nendele. Nii kärg on sellesse kätte. Hüppav konn, roog on siia kätte, see läheb nüüd sinna,  see läheb nüüd sinna ja konnaelu on paigas. Nii, nüüd on nüüd siis siin kärnkonnad ämm,  mis on siin selliseid laulvaid tegelasi täis,  kõik on üks ka peal. Nüüd tuleb siia sisse panna. Tundub, et siin käib juba kõva sebimine. 18. 19. 20. Jälle 20 konna päästetud. Aga neid tuleb aina juurde. Talgujuht mari käib konni päästma juba kolmandat aastat  ning on selle ajaga oma hoolealuseid ja nende iseloomu üha  paremini tundma õppinud. Ega ma vist varem nagu võib-olla isegi ei mõelnud  selle peale, et üldse neid on erinevaid liikegi  või rääkimata sellest, mis kombed neil kõik on  ja aga nüüd ma juba kärnkonnade suhtes tunnen,  et võiksin juba avada nendele analüüsikabineti varsti mis,  missugused nad on, siis nad on sellised rahulikud  ja sihikindlad ja flegmaatilised ja, ja hästi sellised soliidsed,  mulle väga meeldivad. Ja vastupidi, teised konnad hüppavad, konnad nii-öelda,  nemad on niisugused sangviimikud. Kesköö paiku lõpeb äkitselt konnade liikumine  ja nüüd on aeg tulemused kokku lugeda. Täna aitasid vabatahtlikud siin tammikul üle tee 1508 konna. Kokku toimusid konnatalgud sel aastal 24. Eesti eri paigas  ning päästeti 19 1185 kahepaikse elu. Konnad vajavad meie abi ka järgmisel kevadel. Konnasid on ka inimene nii ja naamoodi ära kasutanud,  ma ei räägigi prantslastest, keda vahel kutsutaksegi konnasööjateks. Eestlaste pärimuses on peetud tud konnade tapmist üldiselt  halvaks asjaks, aga mõnigi talumees pani hädaga konna  vankriratta rummu sisse määrdeks, et hea libe asi. Kogu Ida-Euroopas on olnud tavaks panna konn piima sisse,  et siis ei lähe piim hapuks. Vene teadlased uurisid asja ja leidsid konnanaha seest hulga  senitundmatuid antibiootilisi ühendeid. Seega on rahvatarkusel tõe põhi all. Vähekene kahtlasem on uskumused. Kui inimene läheb kohtusse seitse konna taskus  siis ei tee kohus talle midagi. See asi tahab veel teaduslikku kontrollimist. Konnad on kahepaiksed, aga inimeste kohta me  nii ei ütle. Kuigi paljudel meie seast on kaks elupaika. Linnakodu ja maakodu suvekodu. Mõned meist on aga jõudnud äratundmisele,  et see kahe paiksus ei ole päris õige asi. Kodu olgu ikka üks täiesti oma oma ja päris päris. Pöiatu Jüri talukoht leiab vanades kirikuraamatutes  mainimist juba aastal 1710. Sellest ajast peale on koht kuulunud Leo Eensoo esivanemate  le välja arvatud aastad, mil perekond asumisele saadeti,  uued asukad sisse tulid ja hooned maha põlesid. Aga nüüd on ringiga tagasi tuldud. Mis siia tagasi? Piretiga tuli siia ja Ja siis vanemad lapsed olid väikesed, kuidagi siin oli see  lagunenud vundament ainult ja ja siis, kas me leidsime siit  mingi luuakonts, lükkasime selle sambla pealt maha  ja siis selline tunne, et vot siia me jäämegi. Er oli olemas, mingit kahtlust ei olnud,  nagu et, et see tuli nagu iseenesest. 93902 kolm kevadel, siis tulime siia juba 22 aastat. Ma arvan, et see on see, see tunne varvastes nagu pokudel. Ja lapsed olid väikesed ja, ja. Nemad olid sellised kahene ja aastane ja,  ja oli nagu selline tunne, et elu kortermajas ei ole vist  päris õige ikkagi, et meil oleks koht, kus vabalt ringi  joosta ja astud uksest välja ja oled varbaid pidi muru peal. Ja siis üles, nad kasvasid juba siin ja kaarel on  siis juba juba sündinud. Olgu öeldud, et esialgu õppisid lapsed lugema küünlavalgel,  sest elektrit majas ei olnud. Lähimad naabrid jäävad üle rabade kahe kilomeetri kaugusele  teed mööda minnes tuleb sõita neli kilomeetrit  ja teed on sellised, et iga ilmaga pole võimalik kodunt  välja pääseda. Kõige pikem koduarest on kestnud kaks nädalat. Mis see elu siin tähendab pidev võitlus või? Ütleme tööd on palju, selles mõttes füüsiliselt on raske,  aga muidu on väga, väga mõnus. Ma ei mäleta, kellega juttu oli, et. Kui arvatakse, et on raske et siis on ka halb,  aga, aga võib-olla ka raske ja hea. Ma arvan, et sellises kohas elades ongi siis nagu lihtsam  aru saada sellest, et inimene on looduse osa  ja ei midagi eraldiseisvat. Hea ja ilus on siin õue peal, aga Leo juhatab meid  verivärskele matkarajale, et siinseid paiku paremini tutvustada. Perepoeg Kaarel, ühine fotoaparaadiga. See matkarada on selline veel veel avamata,  veel tegemata, aga selline koht, mis ei olegi. Kus ei olegi plaani teha sellist matkarada,  kus oleks laud, rajad ja, ja sellised asjad,  et et oleks natuke sellist metsikumat looduses liikumist,  aga selles mõttes jälle kontrollitud liikumist,  et keegi ei peaks siin ära eksima ja ja et oleks,  ütleme neil, kes võib-olla väga sagedasti loodusesse ei satu,  ei tekiks hirmu ära eksida. Et siiski mingil määral tähistatud. Kuidas sinuga, Kaarel on, sina vist ei tunne hirmu looduses või? Ei tunne, ega see loodus on minu kodu nii öelda. Terve elu siin elanud metsade vahel ja. Ilmselt ka tulevikus siit kuhugi ei plaani minna. Ja. Mulle just tohutult meeldib see keskkond ja. See, et, On on koht, kus käia ja olla. See mitte ainult ei ela siin looduse keskel,  vaid sa pildistada ka loodust. No tuleb ette, et vahel vahel, kui käin loodusele,  et looduses, siis, Jäädvustan hetkesid nii-öelda. Aga minu jaoks on oluline see, et et see ei muutuks nagu  selleks põhiliseks asjaks, et et Ma ei taha tulla loodusesse sellepärast,  et, et ma nüüd tulen pildistama, vaid ma eelkõige ikkagi  tulen loodusesse. Ometigi on Kaarel saanud oma fotode eest mitmeid auhindu,  viimane neist looduse aasta foto teine preemia. Matkarajal on näha, kuidas metssead on kõvasti tööd teinud. Kuna inimtegevust on siinkandis napilt, siis ongi see  paradiis loomadele. Hundid, karud, rebased, kitsed, nukised,  kährikud, mägrad, kõik need loomad on lausa koduõuel ringi kolanud. Maikuu sees ikka erinevaid õisi ja värve on looduses omajagu. Mis lilled need nüüd on, siin? See on selline tore taim, mille nimi on lepiklill,  aga mida võib-olla rahvas rohkem tunneb Kunnakapsa nime all. Ja tema on nüüd küll üks selliseid tegelasi,  kes oma värviga kõigepealt võib-olla silma rõõmustab,  et varakult paistavad juba need kollased õiekesed välja  ja selline eriti rõõmus värv, mis nagu tähistab ki seda,  et nüüd nüüd läheb kohe soojaks ja siis tuleb varsti juba  see suurem värvide pillerkaar. Ja nimi viitab nii lepikutele kui ka konnadele. Jah, et eks see on ju selline märjakasvukoha taim,  nagu siingi näha on, et siin on hea elu konnadel  ja ja kui me ümber kaudu vaatame, siin küll on rohkem kaski,  aga, aga on ka leppasid ja leppade all meeldib talle  ka kasvada. Ja mis on võib-olla selline tore asi sellega seoses,  et ma olen lastel ikka vahel rääkinud, et see on selline  rändajale kasulik taimeke, et kui kipub rändamise peale  tulema mingi vill näiteks, siis selle taimemahl aitab  siis neid ville parandada. Aga see ongi niisugune madalam ala üldse,  rabad sood ümberringi. Jah, et see on nüüd. Selline piirkond, mis on minu arust väga kenasti,  Anton Hansen Tammsaare on kirjeldanud ära,  et vasakut kett, mägi ja paremat Kett mägi  ja kolmas ja neljas, et et eks see on meie kandi eripära,  sellised sood ja rabad ja siis sellised väljamäed seal vahel,  kus siis juba inimesed on varasemast ajast elanud. Meie matkarada ühtib osaliselt loomade rajaga. Pireti töö seisnebki suuresti matkade ja loodusõhtute korraldamises. Möödunud aastal pärjati ta looduse sõbra tiitliga. Ma tõesti pean hästi oluliseks seda, et me teeme inimestele  neid loodusõhtuid ja viime neid loodusesse liikuma. Sest et noh, looduskaitse kaotab mõtte, kui inimesed ei,  ei tunne sidet loodusega ja neil lihtsalt noh,  nende jaoks on see mingi asi iseeneses, aga kui inimesed  käivad looduses, siis nad saavad aru, mida seal on vaja  kaitsta või miks on vaja kaitsta. Matkates on hea tulevikuplaane arutada. Eks mul plaanid tegelikult on minna. Tartu Ülikooli bioloogiat õppima, kui ma olen gümnaasiumi  lõpetanud aga sel juhul siis tegelikult sellist Sellist nagu biokeemilist poolt Et. Et juba juba sellist bioloogiat, mida enam silmaga ei näe See huvitab kõige rohkem kõige rohkem saladusi sinu jaoks. Hetkel küll, et need saladused pole veel praegu mitte ainult  minu jaoks, vaid ka terve maailma jaoks,  et et nagu leiaks, leiaks midagi huvitavat uut  millest oleks nagu ülejäänud maailmale ka kasu. Sa praegu õpid küll alles gümnaasiumis, aga oled juba saanud  noore uurija stipendiumi. Räägi, mida sa uurid? Uurin Tartu Ülikooli laboris ensüüme. See on siis sellise eesmärgiga uurimus, et et iga-aastaselt  näiteks jääb põllumajanduses palju üle näiteks selliseid põhupalle. Kuna põhupallis olevad kõrrelised sisaldavad palju  tselluloosi siis sellest edasi saab kasutada ensüüme. Et. Et nad lagundasid seda tselluloosi sellest  siis tulenevalt tekib niisugune suhkrurikas mass,  mida edasi kääritades saab. Saab lõpuks bioetanooli bioetanooli, näiteks Brasiilias ma tean,  kasutatakse bioetanooli isegi kuni 80 protsenti autodes. Küttena. Ja. Sellel ka Eestis oleks selline Tuntav kasutuspotentsiaal. Selline on Kaarli pilk tulevikku. Aga tagasi koduõues olles on võimalik heita pilk  ka ammustesse aegadesse. Ja siin on nüüd siis see varandus, mis on maa seest välja tulnud. Jah, erinevad erinevad asjad, nagu see see oli suht  hiljutine leidja, tundub, et on eriti vana. Selline maaharimis. Kas maa maakirves? Eks selle ka ritimaad, siin on näha veel see Sepanael peenikene, et see on ju käsitsi tehtud nael veel  siin sees ja. Niisugused asjad tulevad välja, see on kindlasti üks. Vanem koorimisraud. Puud kooriti palki näiteks. Ukse hinged. No ma olen aru saanud, et loomi liigub siin palju  ja igasuguseid, aga karudega on sul nagu oma suhe. Karuseid on siin kohatud ikka hästi palju. Et on, küll on viis karu korraga ja, ja siis Kaarel oli väike,  siis me nägime, üleme siin ühte suurt isakaru. Aga üks, üks niisugune naljakam lugu oli siis,  kui. Lapsed läksid fotolaagrisse. Piret läks tööle ja mina olin üksi kodus. Lõunaks süüa viitsin teha, tegin omale väikse kama,  keerasin kokku ja siis istusin trepi peale sööma  ja siis. Karu tuli metsast. No praktiliselt tuli õue. Mis see mahe vahemaa on siin mingi 20 meetrit? Ja siis ta natuke vaatas ja. Jalutas tagasi ja läks metsa. Puust karud on samuti õue peal. Leo tehtud puutöö on üldse leol hästi käpas. Spordiplats õuele kõikvõimalikud kujud ja figuurid on tulnud  tema sae alt. Tegelikult saevad peres ka lapsed ja Piret. Ning on käinud puupäevadel võistlemas. Täna teeb Leo esimest korda inimest. Inimese nimeks saab ott. Küllap oleme kõik vahel küsinud, et miks mõni sõna,  mõni nimi või nimetus kõlab eesti keeles just niimoodi. Näiteks, et miks on ühe sukelpardi nimi eesti keeles sõtkas? Nõnda palju õnnestus mul teada saada, et sõtkas oli vanemas  soome keeles sotka ja Kalevala lugude järgi sündis maailm  seitsmest linnumunast mis sõtkas munes ilmatari rüppe. Ilmatari ja maailma sündi ei saa me praegu küll näidata. Kuid saame näidata sõtkast Eelmisel aastal meisterdasin valmis suure pesakasti,  riputasin selle üles ja üürnike ei olnud,  vaid vapsikud, võtsid selle sügisel omaks. Sel aastal kolis sisse aga sõtkamamma ja enne kui aru sain,  olid sõtkatibud juba koorunud ja väikesel järvel askeldamas. Sõtkad valivad meelsasti pesitsemiseks inimeste üles seatud  pesakasti või mõne puuõõnsuse. See ei pea sugugi veekogu lähedal olema. Tõenäoliselt olid kõik 10 tibu just selle emaslinnu omad  kuid sõtkaja emaslinnud võivad muneda ka teiste sõtkaste  või koguni teiste partlaste pesadesse. Et need siis pojad üles kasvataksid. Rohelise pea ja peamiselt valke, sulestikuga isaslind  poegadega ei tegelenud ka emaslinnu kanda jäi vaid poegade  turvamine sest pojad on koormisest saadik iseseisvad  ja leiavad toitu sukeldudes. Sõtkapere toimetas peamiselt toitu otsides. Pisikesed leidsid nii limuseid, putukavastseid kui  ka taimetükke. Mõnikord kadusid sõtkatibud lausa mitmekümneks sekundiks vee alla. Veel mõned aastad tagasi õnnestus mul samuti jälgida sõtka  peret kuid selle 14-st liikmest jäi pärast haugirünnakuid  alles vaid kuus. Tänavune pere aga tegutses kalavaesel järvel,  seega haugihirmu polnud pisikestel sulepallidel karta. Emas sõtkas lasi julgelt silma looja aeg-ajalt pisikesi silmates. Väikese järve lähedal on mitu jõge. Märkasin, et igal õhtul täpselt kell veerand üheksa lahkus  sõtkamamma nendele jõgedele. Ühel hetkel järve peal enam neid sõtkatibusid ei olnud. Arvan, et sõtkamamma otsis tibudele uusi jahimaid. Kalendritest leiame, et täna on Eriku päev. See päev on niinimetatud Rootsi kuninga Erik Pühaauks,  kes 12. sajandil juurutas Soome aladel jõuga ristiusku. Hiljem kuulutati aga pühakuks. Loodusega ei ole Eeriku päeval miskit pistmist. Nädala pärast on aga Urbanuse päev nimetatud  nii kolmandal sajandil elanud paavst Urbanuse järgi. Ja ka sellel päeval ei ole loodusega pistmist,  kuid meie kõneleme siis taas just nimelt loodusest. O kolm. Osoon.
