Täna proovime teha kaelkirja. Selleks on meil vaja paberit, pesulõksu. Siis on meil vaja liimi ja värve. Elulille neli. Mulle meeldib laulda ja loose. Tere, minu nimi on Gerta. Ja mulle meeldivad paljud asjad nagu lumelauaga sõitmine,  joonistamine ja meisterdamine. Meie teine kodu. Prantsusmaal. Ja seal on üks looma, et kus on kael, kirjakuid,  kas teie meelest on see natuke kaelkirjaku moodi? Natuke mul tuli natukene liiga suure kerega,  et teie olete päris kaelkirjakut näinud,  mina oma elus ei ole, räägi sellest. No nad olid nagu esimesed loomad, olid flamingod,  neid sa said näha nagu autoga mööda sõites,  siis kui ostad need piletid ja siis kõik seal,  siis sa lähed ja siis tavaliselt esimene loom ongi kaelirjak. Ahah. Ja siis sa sai just nagu mingi looma spetsiaalset  toitu ja see oli nagu pakorn ja mulle meeldis  ka vahest neid seal süüa natuke oma toitu. Ahah. Ja siis siis läksid kuskilt ülesse sinna,  siis said anda neile. Kael kirjakutele päris süüa andma kas viskasid  või kohe niimoodi käe pealt. Mõned vahest viskasid alla ka, ehk siis nägid võitu seal all,  aga tavaliselt ikka pandi kasi ette. Kas kaelkirjaku pea oli nii kõrgel, et sa said niimoodi nagu  anda või? Nojah, oi kui nalja. Kas seal oli nagu, vahest oli nagu uusi ka tulnud,  et nagu väiksemaid sünnitund siis neile nagu ikka vist  visati maha. Ahah, et oli, aga oli kohe selline koht,  et see muidu, ma kujutan ette, kui ma kael kirjakut näen,  siis ta pea on seal kuskil kõrgel. Aga see ei saanud ju Eestis olla, sest Eesti loomaaias vist  ei ole kaelkirjakut. Aga kus see oli siis? Ahaa, ja seal on siis niisugune loomaaed,  kus nad on. Et täna meil on selline nipp, et prooviks jalad  ja kaela teha pesulõksust keha lõikame paberist välja,  mina lugesin raamatust, et kael kirjakul on jalad  ja kael, ühepikkused. Päris naljakas, kui inimestel oleks kaelad  ja jalad ühepikkused. Aga sellepärast ongi hea teha, et pesulõksud on ühepikkused  saab teha nii kaela kui jalad. No proovime kõigepealt siis. Saab lõigata välja kere, ma annan siit ühe tüki sulle  kollast paberit, kõigepealt lõika siis see kaelkirjaku kere välja. Ja siis ma veel lugesin, et kaelkirjakul on sarved. Kas te neid sarvi ka nägite ja millised need on? Need on nagu siit, nagu ikka, on kollased,  aga see ots nagu see väike pall, nagu neil seal nagu väike tutike. Ma arvan, et see on natuke karvane. Läheb otsas, ma arvan, jah. Kõva on küll, aga pealt on vist natuke väiksed karvad. See on, need on küll hästi naljakad sarved ja,  ja sellepärast ma mõtlesingi, et pesulõksust saaks kohe need  väiksed sarvekesed ka teha. Et kuna kaelkirjakutel need sarvekesed on. Nii, kas ma aitan sind natukene selle lõikamisega? Vaata, teeme selle, selle, selle kaelkirjaga kere  niisuguseks natuke ümaraks. Sest nad natuke nagu on ümarad, natuke nagu kandilised  ka selline näiteks. Nii, vaata, kui sa paneks sinna nüüd sellele kerele need  jalad ära, vaata, kus kohas need jalad võiksid olla,  pange need jalad nii nagu pesu lõkse pannakse,  pane teine ots, vaata. Elisa, kas ahah, sa oskad küll panna pesulõksu? Proovi, kas ta püsti ka sul seisab, siis kui sa jalad ära  paned ja sa võid jalad täitsa kaugemale ka panna,  vot nii, kui juba hästi seisab, siis vaata,  otsi sellele kaelale ka koht, kas kaela koha  ka leiad. Ma lõikan selle ajaga natukene need nägu. Aa, sul seisab. Küll, aga proovi kael ka panna, kas siis  ka veel seisab? Ahah, kaela jaoks on ka pesulõksu vaja. Näed, palun, nii, vaata, näoks sobib hästi niisugune  kokkuvolditud paberitükk, sa võid nina natuke väiksemaks lõigata. Sul ka seisab väga hästi. Et teeme siis selle paelkirjaku näo ka, aga katsuks  selle näo nüüd niimoodi panna, et need sarvekesed jäävad püsti. Vaata Liisa, ma võtan korraks selle ära,  nüüd peaks liimima selle näo niimoodi siia kahele poole pesulõksu. Et sarvekesed jäävad siia püsti. Sobib proovid. Nii ja liim on veel siin. Ja siis on. Väga ilus, aga mis talvel seal pea küljes veel on? Peale sarvede nina on olemas, näed, nina on olemas,  silmad on olemas. Just, ma vaatasin, kaelkirjakutel on päris ilusad kõrvad. Nii, ja nüüd peaks need kõrvad ka, vaata liimima talle sinna. Niisugused väiksed kõrvakesed, üks kõrv ja teine kõrv. Pane siia kohta liimi ja vaata, kus see kõrv võiks olla. Ma nüüd panen siia. Pane jäta sarvedele ka natuke ruumi, et sarved kindlasti  jääks nagu kõrgemale selle pesulõksu otsad,  et no kuskile siia alla panen. Sina olid lise ja tema on Liisi. Aga kes ta on? Mis loom? Siil või. Ma päris kindel ei ole, sest vahest vaata rebastel on ju see  ka valge saba ots, et võib-olla on hoopis rebane. Jah ja. Kummaline värv on ka, ütleks nii, seal on nagu natuke  kummaline saba ja natuke kummaline nägu ja natuke kummaline värv. Jah, et ma ei tea, võib-olla on see see siili  ja rebase segu ja siis veel on mereloomade värv pandud siis. Need on kõrvad kaelkirjakutel olemas, mis veel peaks olema. Aa jah, lakk on hobustel ja on kaelkirjakutel ka. Sa hakkasid juba lakka tegema, väga hea. Väga hea lakk, siis võiks laka siia liimida siia kaelkirjaku,  selle pesulõksu külge, eks näed, sellest,  saabki kaks lakka kahele poole, siis jääb nagu ruumilisem natuke. Eks ju, pole, saab ka murda ja võib pooleks  ka murda. Näed, pane pane siia serva peale natuke liimi  ja siis paneme lakaga siia. Siis meil on sarved, jalad ja need jalad  ja kaela võib ka kinni liimida, siis nad ei liigu ära. Elise, kas ma võin sinu jalad kinni liimida? Allkirjakule võib jah, väga hea. Ma panen siia natuke selle pesupulga vahele liimija  ja siis nad jäävad natuke tugevamalt. Nii palun. Ja ma panen sulle selle pea ja pane  siis see laks siia. Vaata niimoodi tahapoole jäävad need narmad niimoodi jah,  ja teisele poole ka. Siis tulevad ikka kaelkirjaku moodi natuke,  kui kõik asjad ära saavad pandud. Lähed metsa laulu ka. See viis. Küsis. Ja mida pole, seda pole, pole, mis lihtsalt pole. Tule ole, ole, tule ikka. Oi, üks asi on veel kael kirjakul, tal on ju saba ka. Oli niisugune, kas tal oli niisugune suhteliselt lühike saba? Päris lühike ei olnud. Ma arvan, et peaaegu neid. No näite käekui täiskasvanud kaelkirjakul,  kui pikk saba võis olla. Ma ei tea ju loom kuskil, selline ahah või natuke lühem. Jah, päris päris. Ahah, oi, kui ilusasti lakk on ka tehtud,  siis tead, siis hakkame saba tegema. Nii kui ilus kaelkirjak, sul on juba kaelkirjaga moodi,  tal natuke ei ole saba. Sooviksin omale saba ja saba, teeksime nagu keerupaela. Ma õpetan sulle Elisa tegema keerupaela,  hoia sina siit otsast kõvasti. Pikem, või lakk või siit nagu aga ei tea,  siis läheb juba keha külge. Aga vaata, vaata, kuidas me teeme Eliisega keerupaela,  et keerupael on nii, et üks keerutab ühele poole  ja teine teisele poole või hoiab lihtsalt kinni. Ja siis me saame kaks kokku pannes saame teha niimoodi,  et kui ma selle nüüd lahti lasen, siis kuskil jah,  teid. Vaata ja siis tulebki niisugune keerupael. Ah siis, kui ma siia sõlme otsa teen, siis ta ei argne enam  pärast ülesse. Nii. Ja nüüd võib selle keerupaela sabaks panna,  liimi see siia. Oih, ma panen selle kaelkirjaku sulle pikali magama,  siis on teda parem liimida. Mina tavaliselt, kui ma mingit looma teen,  siis ma võtan päris selle looma pildi ette,  aga täna meil on niisugune tore lugu, et Gerta on teinud  meile joonistanud kaelkirjakud päris sellise õige värviga,  et me saame selle pildi järgi nüüd proovida,  maalida seda kaelkirjakut. Et neil on niisugused pruunid trähnid peal. Proovime siis võtame vee lähedale. Nii pintslid lähedale. Ja siis on vaja meil natukene sellist erinevat kollast ja,  ja pruunikat värvi. Ja tegelikult on ju kaelkirjakul veel sõrad. Gerda ei taha kinni jääda, aga ta tahab natuke kuivada. Ta lihtsalt tahab rahulikult kinni olla. Natuke aega. Aga nüüd sa pead oma siia ette külili panema,  pikali magama. Kuigi kaelkirjakud tegelikult vist magavad püsti. Seda ma lugesin. Ka väga harva nad panevad ennast pikali,  aga nad üldiselt magavad hobused magada ja hobused magavad  ka püsti ja kaelkirjakud magavad väikeste vahedega  ka suhteliselt vähe, vaata, pane see kael kirjak  siis nii, siis sa saad teda maalida natukene. Et kollakat panna, siis pesulõksudele ja pärast teeme trähni  täpsed peale. Näed, aga. Ja vaata, kaelkirjaku jalad on muidu sul liiga pesulõksu värvi. Ja siis niisugust beesimat kollast näed. Paneme ta sulle siia küll, et sa saad teda värvida. Neid pesulõksusid natukene. Ja siis peaks sõrad ka tegema, sest sõnad on neil ikka  natuke tumedamad vist. Ja värvi ühelt poolt ära ja siis pärast,  kui on natuke kuivanud, siis värvime teiselt poolt. Nii ja nüüd läheb sõrgade tegemiseks, ma panen sulle musta  koju sarve otsad natuke tumedamad, pruunid,  aga saab mustaks ka teha ja väga ilus tuli seal. Ja paneme sulle ka siis musta, kas nüüd musta või? Vaata, kus sa musta täpi teed, kus need sõrad on,  vaatavad, ei, sõra sõrad on siin jalgade otsas. Vaata nagu sellel on siin sõnad on siin otsas. Väiksed täpid siia ja teisele jalale. Jah, rohkem polegi vaja. Meie saime oma kaelkirjakud valmis, aga kuidas prantsuse  keeles kaelkirjak on? Sira. V, kuidas seda öelda? No vot, need širahid on nüüd valmis. Aga teistele lastele ütleme, et tulge järgmine nädal jälle nägemist.
