Täna meil on folgialbumi jaoks plaanis duo Malva ja Kirsipuu hinge rännakud. Siin on siis Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu ja mõlemad on ka stuudios plaati tutvustamas. Kuidas teie koostöö üldse peale hakkas? Tuua vanuseks aprillis saab tuua kahe aastaseks ja meie koostöö algas tegelikult minu sooloplaadiesitlus kontserditel kus ma kutsusin Tõnise külaliseks mõnda lugu mängima. Aga selle mõne looga on mõnikord niimoodi, et mõnest loost saab 10 ja siis saab 20. Jah, ja sealtpeale seda sooloplaadiesitlustuuri kulla registreeris meid ühele konkursile selle konkursi ajaks me tegime siis esimese loo koos selle aprillikuus, et aprilli, kust saabki siis kaks aastat. Jah, 2013 Moostes kus me kogemata selle konkursiga võitsime ja need kaks lugu on ka kenasti siin plaadi peal. Rikas vaena ja õhtu tuleb, mis on siin plaadi peal küll eraldi Trakkidena, aga, aga tegelikult on nad mõtteliselt nagu, nagu koos. Aga kuulemegi need kaks lugu kõigepealt ära. Need lood on erilised minu arust selle poolest, et seal me oleme ohtralt kasutanud kehapilli. Et see on minu arust muusika salakasutatud veidi vähemalt Eestis, et kehapill on ju meil alati kaasas ja, ja kui juhtub, et sa oled kuskil keset metsa ja tekib soov musitseerida, siis on keha pilgutada. Tassima minu arust need lood on väga iseloomulikult ka meie sihukesele helikeelele ja toovad selle välja, et kui näiteks kulla mängib samal ajal akordionit laulab ja mängib keha pildi sisse juba seal on väga palju informatsiooni. Kui sinna veel lisada Percussion juurde, siis, Siis siis see ei olegi nagu enam tuua, see on juba nagu, nagu selline suurem orkester tundub. Ja ma lugesin ka, et siin on ka see sisse juhatas, et akordion koos laulu ja kehapillirütmiga aga ikkagi, mis see kehapill siis on? Natukene? Ühesõnaga, keha Percussion siis, et keha peal saab mängida justkui nagu oleks löökpill ja väga palju erinevaid külasid on võimalik tekitada käte plaksud, nipsud või siis lihtsalt lüües, kas või ükskõik mis kehapiirkonnaks, põlved, reied, kõht, rind, kõik tekitavad erinevaid andeid, lisaks veel ka jalad, jalamats jala kasvab ka. Mulle üldiselt meeldib lisada akordionimängule selliseid uusi nippe või kuidagi et laulda regilaule näiteks mida, mida eriti ei tehta ja kui saadel jalaga endale rütmi teha mängu ajal, siis minu arust see annab päris palju juurde ja on selline omapärane. Aga kuulame ära, siis ikkagi need rikas, vaene õhtu tuleb. Ja siis lähme edasi tuga. Tapa suur Harri ja rikas lappas Harry ja ei saanud süüa. Ja ja ei anna ka Narva viia ranna ja isand trilli-tralli lõi ja ei sanud trilli-tralli löögiga. Mina tapitapi sain süüa, sest sain õli ja sain süüa, sest ei müü ja kes sinna ka Narva viia, sest sain nahka nar viia Messain trilli-tralli ja siis sain trelli. Ja hukas sai tuubaka ott. Edukas ainuvakka vati okas tainaela roosi okasroosi sulgedes sain suure patja sul ääres sain kuupatja. Tule meiega õhtu, tule meie külale viilu viilu õhtu koju kutsuma, õhtu koju kutsuma jää paranoia meeliga Mai Narva pinnin hoiab läbi laiaveterani ka läinud. Ega läinud ega läinud pimedusele, et see kaabi märksa vete luu järel kullavenda, tulgu järel Kulawetta kulla õhellaaveta. Ahelale. Koju kullal tuule kujuta, istu siis Azini. Sind ju kodus tabaks. Tagaks hallistambastanetse kallis trumme rula. Kujuta istu. Kodus patuta kass ja vaata, kas vennad Nii, aga rääkides nüüd plaadist hinge rännakud. Kuidas teil see koostöö niimoodi edasi läksite, nüüd plaadi otsustasite teha? Noh, nagu sai räägitud, et Tõnis mängis minu sooloplaadiesitlus kontserditel aga kuna meil see koostöö nii hästi sujus, siis need lood, mida me nüüd mängime, aga siin plaadi peal lakkasid kuidagi mehe juurde jõudma väga lihtsal viisil, et kui on selline hea koostöö, siis ei pea nii väga pingutama minu arust, et kõik need kõige lahedamad ja paremad asjad tulevad sinu juurde ikkagi nagu lihtsal viisil. Nii kui hakkad punnistama, nii, nii see asi ei kõla enam minu arust nii hästi. Kuidas te neid lugusid koos arendate või? Noh, meil käib juba töö uute uute lugudega niimoodi, et Tõnis saadab mulle mõne kruvi ja siis mina seda kuulan ja kui tekib inspiratsioon, et siis siis saab äkki sellest ka uus lugu või siis leian mõne laheda viisi või, või sõnad kuskilt raamatust. Ja siis lindistan sadam Tõnisele, et tahab nagu. Meil on jah, selline hästi mõnus rahulik see loomeprotsess, et et meil on mõlemal aga nii-öelda lasta seedida nendel ideedel ja siis, kui kokku saame, siis presenteerime üksteisele, mis, mis mõtted on vahepeal tekkinud ja kuidagi kuidagi on sattunud niimoodi, et väga sarnaselt lähtume lugudesse ja kuidagi klapib. Mulle meenub, et et kui ma üksinda neid lugusid, mägi, mida me siin koos mängime, siis kõlab kõrvus või, või sisemuses kuidagi rütm. Ja siis, kui Tõnis hakkab seda rütmi mängima, siis need suuresti kattuvad. Et minu arust see on väga hea märk. Et see enda sees, et mõne teise trummariga ma arvan, et ei oleks, et energiad peavad ikkagi kloppima kuidagi. Kust see energiaklappimine tuleb, kust see või mistahes teil on või just see ühine osa või kust seda? Suur ühine osa me kindlasti Viljandi kultuuriakadeemiast, et ja Eesti pärimusmuusika tudeerimine, et sealt on kuidagi selline Peisik ühine keel ikkagi on olemas, et kujutame ette enam-vähem ühtemoodi, kuidas muusika peab kõlama. Minu arust. Oma osa mängib ka see, et me tegelikult oleme mõlemad Virumaamehed, et Viljandis pärimusmuusikat õppides väga palju sealt piirkonna inimesi ei ole ja siis, kui lihtsalt see teadmine kuidagi annab ka mingit sihukest sihukest suhestumist sellesse juurde. Ja noh, need enamus laulud on, on ka tegelikult rohkem isegi Tõnise kandist põhjarannikult. Et võib-olla see mingisugune ürgne rütm on, on meil ühine kuidagi veres. Sellepärast ka. Aga see rütmi teema, kuidas kuidas rütm sealt pärimusmuusikast üles leida või kuidas sünnib? Sellega ongi tegelikult päris põnev teema, sellepärast et eesti pärimusest teadaolevalt ei ole ju olnud trumme ja aga ometi oleme lõpetanud pärimusmuusika just löökpillidel löökpilli erialal, siis. Siis trummimängufilosoofia on pärimusmuusikute puhul natuke teine ja see tuleb välja sellest, et me lähtume loomeloodiast, et me leiame selle rütmi, loo meloodia, võib-olla oleks hea öelda meloodia olemusest, et arvestades kõiki aspekte selle meloodia juures ja sealt kuidagi joonistub välja see rütmimuster, mis sellega sobib, see olema identne meloodiaga, aga ta haakuks selle meloodiaga igas mõttes. Noh, siit ka siit kasekehapilliidee on ju, et see on justkui ju pärimus, sellepärast et inimestel seitse põlve tagasi oli ka keha kogu aeg täituda, mängida või, või lisaks veel, mis me seal, mis Bergussioonid seal meil veel on? Taburet, näiteks. Laserstuudiosein on ju? Et see oli inimestel kõik olemas sest noh, ega see klassikaline trummisõit on ju 100 ja, ja mitte mitte väga palju aastat vanem. Huvitav, kust see, kust see niisugune filosoofia nagu meile nagu jõudnud on, et suisa õpitakse pärimus. Eeskuju on tulnud eelkõige Skandinaaviast, et kunagi algselt seal piirkonnas ei ole olnud löökpille pärimuses, siis aga mingi hetk tekkis vajadus nende järgi. Ja seda hakati arendama ja siis ja tehti läbi väga palju katsetusi, et millised löökpillid sobivad kõlaliselt ja ka, et mida mängida, et mis selle muusikaga Haaguks siis see nad jõudsid lihtsalt selle järelduseni ja ka meie, mina ja mu kursavend ja mu õpetaja oleme teinud läbi siis nii-öelda mingi teekonna arvestades seda, mida on ka nagu Skandinaavias tehtud, siis. Noh, üldiselt plaadist, et kui me oleme põhimõtteliselt kahekesi laval, aga siia siia plaadile on mahtunud koguni 12 erinevat pilli ja see on tänuga kahele külalisele suuresti et meil Peep kaasasinga, Taavet, Miller kontrabassil ja, ja laulul, siis meil on siin ka üks loom. Kiisu Mirjam, kes teeb suurepärase Norrumise soolo. Loos nimega müstiline pärimusmuusikud ikka harrastavad sellist musitseerimine vormi nagu jännimine. Ja, ja see lugu pärineb ka minu elu kõige lahedamast jäämist. Mis toimus kassinurmel metafisti ajal, kui kui ma öö läbi mängisime torupille igast erinevaid Hoone ja siis kõhutantsijad tantsisid. See oli selle müstilise loo inspiratsiooniallikas. Laevamäng on üks ka üks minu lemmiklugusid selle plaadi peal. Tolgab vurri soologa, kasutame siin oma plaadi palgavurri ja oma tuuril Me tuuri jaoks me tegime ka terve suure posu põdrasarvedest purre, mida me siis pakkusime inimestele. Nii. Oli kuulilai laka nali lai maa all oli kogulaiva, oli et maa, Pärnu päevajakk hoid oiva kuu, et oi see neile ka nii teinud ka siin ka nii TÜV KV Rääril ka ka ka ka maalaada, ega ta magama. Kaali kogulik Laiva oli vaimulik Raivad. Pärnu ja. Pärnu ja oi-oi. Koiva kuu neile ka, nii ka nii ka nii tee aga Ryanairil seal ka ka ka ka ula maa la ka vuna. La kavali uurik. Lapsi, Tõnis on üks. Üks väga ilus, aga, aga selline kurvameelne lugu. Selle looga on see erilisus, et ei olnud seda varem mänginud ja Me läksime stuudiosse, siis me tegime selle korra läbi, et lihtsalt sättida mikrit paika, et kuidas mikri asetus toimib ja elus teist korda mängisime, seda lugu siis see versioon ongi siin plaadi peal. Seda on võib-olla seal loos ka mõnes kohas kuulda, et see on teist korda mängitud, onju, aga samas on selle selle kompenseerib see värske värskuse. Elulisus, mis selles on? Oliivana Vacci töölist HU. Luua tema mõisat Renispaale hiigis. Eluaeg tema mõisate Nispaal niigi raske, elusa õhkas teema, meil saab. Luubaarane meil riismaa ei rooma poolda või siis kaera hõiskasid männ sõbraga. Näe, maale ruutaabeeemm seone Eliisa. Rats siruta olemise ajal saab. Ma saan ras, seal saab. See pall, juura, Slaxy. Kokk voodit seedima astma. Coop voodi Seeba vas. Rahanatsiaal nõutaaži, vaata soojad käed. Läki doosi. Tagasi. Riigina mõisas käes tants ei näe. Väga kaugel kandsid sant need. Kutsu ja väga kaugel kandsid sant. Nõnda, et kõik maa jätsid sent rääki mõisas. Vaid see pagana asi Mütsi. Ja raam juhuma täis. Siis seal on ka see Kas me siis see? Suu sohki astu. Nüüd siis turbosuhkruga lisasiini sea siis nii surm. Seni see jäi ta pikkuse neeli Lippmaale traksi. Viimaks antud sai, taxi viimaks olnud, sai siin. Narmas laksi õõniseenu Pääris ma sest et taevas on meil onni spaari sii saama. Sest et baas on meil õnn is Pääri, Siisa. Siin plaadil on ka teine lugu, millega me Moostes võitsime üks teine konkurss. Ja see lugu on viis tantsu. Seal seal on üks mu lemmikinstrumente, mida ma kasutan häälestada Tamburin sanga kõlab jube lahedalt tõesti ja, ja, ja mida minu teada peale minu õpetaja ja minu õpilase, minu kahe õpilase Eestis rohkem vist mängidagi. Meil on niisugune naljakas ütlemine ka, noh, minul on Tõnis ise ei ole seda öelnud. Et kui ta kontserdil Tõnise kätt ei näe, järelikult mängib soolot. Seal käib tomburiini kohta, siis taburiini, soola, lodjaloos. Noh, muidugi oluline on ka võib-olla see plaadi nimilugu, hinge rännakud, mis on meie enda jaoks võib-olla niisugune üks lemmiklugusid, mida meile meeldib mängida. Hingerana. Kus on meie mõlema diplomikontserdil kõlanud täitsa erinevates versioonides, aga aga see on olenemata ilmast ja, ja publiku hulgast ja kohast ja ja tujust tõmbab see lugu alati kontserdil kuidagi ennast käima. Ma vaatan, et siin plaadil ongi Kulno Malva, loodi traditsionaalsed. Kulno, sa rääkisid, et lood tulevad su juurde, aga kuidas nad siis tulevad? Aga enda lood tulevad niimoodi, et nagu eile õhtulgi hakkad lihtsalt midagi mängima ja, ja kui see lugu kestab juba paarkümmend minutit ja sa ikkagi veel naudid seal selle esialgse idee mängimist ja ta kuidagi läheb korda, siis on lootust, et, et kui sa seda meloodiajuppi või, või seda passi kruvi nagu järgmisel päeval ka mängida, et siis on siis on tegemist hea looga. Looduslik valik. Aga noh, siin näiteks number Kaczugu, Androo meil on üldse kolm lugu, mis ei ole Eesti päritolu, ongi, see on Trooja siis Shetlandi setis on kaks etlandi lugu ja need on puhtalt leitud tänu tänu reisidele Zetandile ja siis tegelikult võisi. Et see andro näitab küll tänapäeva maailma globaliseerumise astet peab eestlane sõitma voilsi, et kohtuda Bretooni muusikutega, siis õppida mõned lood, siis tulla Eestisse tagasi, siis siis neid mängida. Tihtilugu ei peagi nagu olema ekstra soov, et nüüd hakkan otsima ühtelugu või on vaja mingit lugu ja siis otsine, siis leian koolis ela Trat lugudega palju kokkupuuteid või siis nagu nende allikatega, et kuidagi ikkagi juhuslikult satuvad teele tuleb seda, seda mingit juhuse tuleb usaldada seda intuitsiooni. Intuitsioon, jah, et kui sa juhuslikult teed raamatu kuskilt ma olen niimoodi teinud, et võtad mingi mingi lugude kogumikku täitsa juhuslikult lahti suvaliselt leheküljelt ja siis hakkad seda lugu mängima. Et õnne peab ka olema. Ma ise imestan, et mulle väga meeldib enda lugusid teha. Kui me selle lugude listi lõplikult paika panime, siis ma isegi imestasin, et jube vähe enda lugusid Annet. Suurem osa traditsioonid puhta. Aga noh, nii on. Lätsime õigi kiivat ma läätsi või võtraavere voi võt virgaariaber, toi, err, kaar ja Bergaar ja kerge rappa virgaria rappa. Mul Laisaar ja Mul Laisaar ja Laisaar ja Bay vaarappa Laisaar ja rappa kui nulgi ei näe haigu hoidulgi ruugeene haigu hoidull ballav parmupäi kui hõlballa parmupäi, kaar ja Carr, käelippa virgar ja karge lipa kerge rappa Murdoosipa kerge rappa murruusib. Ai, mina külgizzigi Västiku Meinaadissi ei riku, mina küll tee kannistiku Meinaga kannisliku kiivi Alt sai paksu, pätseedeevialt sai kaks pätsi kannu, alt sai suur räägiku. Kannu alt sai suur räägikusi küll rikkur, kuna rinnasi rikub linna asi küll aku maopuu kaelas hiigelaku hobukaerapalli kaabisi, vallide ja siiv abilisi. Oi sain mina mõisanurme pääle Saimina mõisanurme pääl, viisanurme ka pääl laisa nuka pääl Kaczascubijaskondee pääle oksas Kubija Sonny pääle viltradopsas kingi pääl kiltraegutsas kinni hääle Paalitse tarva pääle paarid. Pääle oh mansi lõi saadale Opmann otsa pääle, ai kuubi ja sona kurradi poiga ei kuhugi ja sona kuradi oioi Opmann Siivana. Itaaba õige filter oioi vaalitse ja haaba Õiga ivaalitse ja varra voi Kaimina ole ise memme pai kaineinarise memme, oi mina läise mäepaiga emiinalaise memme pai. Folgialbumi saates kuulasime duo Malva ja Kirsipuuplaati hinge rännakud. Tõstatasid selle esinejad Kulno Malva ja Tõnis Kirsipuu, Kulno Malva autoriloomingut ja rahvamuusikat esitasid Kulno Malva akordionil torupillil kehabilil sansulal ja lauldes bens Kirsipuulöökpillidel abilil ja lauldes. Külalised olid Taavet Miller kontrabassil ja kiisu Mirjam. Kes Norras saate pani kokku Liina Vainumetsa, aitäh kuulamast. Siis käis lask siis käimiseks väike õla, natuke ehk ka natuke. 12. Pool kaks täis. Eli. Siis äng käi, las siis käis ka natuke laeva nakku. Täna õhtul kell 12. Kell kaks ris ja ka siis. Ta kantaat, väljak, vänta värk, ära raiska. Aega Aita Leida Woodu, aita meid.
